Tere hea vikerraadio kuulaja ja ära kuulama rahva teenreid täna, 30. jaanuaril ning lõppeva nädala sündmusi on siin laua taga kokku võtmas Mikk Salu, Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Paris, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht ja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja ja alustame siis sellest kõige värskemast, et me oleme siis nüüd saanud uue superstaari, 13 aastane Kelly sildaru on võitnud ekstreemspordimaailmameistrivõistlustel X-mängudel naiste pargisõidus kuldmedali. Ja me võime siis öelda, et see yks mängud ongi ekstreemse suusaspordimaailmameistrivõistlused ehk siis aasta kõige tähtsam võistlus ja ja noh, see emotsioon on küll väga uhke, et kes siis oleks osanud arvata, et, et emotsioon suusatamisest tuleb pärast neid dopingujamasid, mis meil siin on olnud, et tuleb nüüd nii ülevalt tagasi ja ja, ja sellisel sellisel kiirusel Kal moel. Jah, ja nagu vaadata, vaadata vanust, siis võib loota, et neid emotsioone saab veel tükk aega olema. Et ega olles suhteliselt spordikauge inimene, võime ometi täheldada ju, et kõik see käibki kuidagi lainetena ja valdavalt püsib üksikute säravatel tippudel. Minu aega jäi Allar Levandi ja siis oli kahevõistlus kuum. Ma ei tea, kas see tuleb ka vigursuusatamise, selline buum. X-mängud on vigursuusatamise maailmas tähtsam kui olümpiamängud. Et seda, need sportlased ise Ise ka kinnitavad kogu aeg, et kutse X-mängudel on tähtsam kui olümpiale pääs. No mina olen nii palju vaadanud, et tiks mänge veab. Muuseas üllatus-üllatus üks telekanal, ehk siis Ameerika juhtiv spordikanal ESPN ja tõsi, kelle reitingud veel Superbowli küüni, et need on kuskil 10 korda väiksemad. Kui super Paulil on, on selle toimumise hetkel see vaatajate hulk seal 20 miljoni juures, siis X-mängudel võib see olla seal kahe miljoni juures, aga samal ajal see, kuidas X-mängude telepilt üle maailma jõuab ja kui paljude inimesteni ta ühel hetkel jõuab ja kui palju järel vaadatakse ja kui palju kontakte need videod saavad ja nii edasi siis arvestuslikult on räägitud sellest X-mängud võivad lõpuks jõuda 250 miljoni inimeseni ja see on nüüd juba seal, nüüd mitte küll maailma spordisündmuste esikümnes, aga sinna esikümne piirimaile hakkavad yks mängud ühel või teisel moel tõenäoliselt üsna pea jõudma. Ja, ja jah, tõsi seal on, esikohal on jalgpalli MM ja siis on olümpiamängud, aga ütleme nii, et nendeni nende numbriteni on veel pikk tee minna. Aga kui me räägime täna sellest, et ekstreemsport on noorte spordiala ja seda vaatavad valdavalt tänased noored, kes on siis homsed keskealised ja ülehomsed pensionärid? Ja, ja kui me vaatame seda, et, et kui ka Eestis nüüd ühel hetkel on niivõrd innustav eeskuju nagu Kelly sildaru, siis võib oodata, et meil hakatakse nüüd veelgi plahvataslikumalt kõikvõimalike nõlvasid avama, selleks et saaks ka ise neid trikke proovida. Tõesti telepildis tundus, et kõik on väga lihtne. Aga, aga võta näpust, tõenäoliselt ei, ei saaks nii-öelda murde osagagi valdava enamiku murdosagi nendest trikkidest hakkama, millega Kelly seal Aspenis just. Seal hakkama sain, ma kujutan ette ka, et et tegemist on spordialaga, kus nii-öelda treenimise maailmameister olles, nagu sageli on murdmaasuusatajate kohta öeldud, on, on raske kuskile jõuda ka sellistega loomulik osavust. Ro jah, tõesti need numbrid, mida sa kirjeldasid, muljetavaldavad ja seetõttu on tegemist võimsa eestisaadikuga. Mõtlesin, et huvitav, kas seal on näiteks all kuskil väike Eesti lipu üldse mingi seos Eestiga, nüüd vaatan pildi pealt, kuidas tal on suur suur lippoodi mesi kohale ilusasti käes. Muuseas, ESPN-i spordiülekandes väga põhjalikult, ühel hetkel võeti ette, et kus on Eesti, et hetero loomulikult seostes seostati Eesti Soomega ja räägiti, et kuidas Eesti asub ja balti balti mere ääres. Aga mis põhjalikult ma vaatasin seda seal ta lihtsalt. Saatejuht ütles, et ta ei teadnud, kus Eesti on ja vaatas kaardi pealt, leidis, et see on soome alla. No igatahes Eesti leidis mainimist ei räägita. Ja ja muus kontekstis harilikult endine nõukogude liit Seda vist ei öeldud, aga oli nii, muidugi värsket õhku oli segane. Ma ei tea, mina, pigem rõõmustan Kelly sildaru üle, et mulle see, et Eesti, Eesti, mis Eestile, mis me nagu, miks me niikuinii alaväärsus kompleksi põeme, et iga kord, kui kusagil sinimustvalge lipp on sisse nagu saame kollektiivse orgasmi või mul on see nagu täitsa üksta puhana. Tubli tüdruk võitis esikoha ja ja see on oluline. Noh, ma kujutan ette, et läti neiu teemana täna räägiksin Ei, seda muidugi. Kuulge, see oli, see on värsket õhku, aga need peaks minema tuppa oluliselt läppunumad teemade juurde ja, ja kui ma nüüd seda esimest teemat kuidagi sõnastada üritaks, siis ma peaks vist ütlema, et rahvateenrite toode on kooselus kooselu seadusega. Et midagi ei ole teha, ei oska öelda, kui palju me viimase aasta jooksul oleme siin sama laua taga kooselu seadusest rääkinud, aga, aga tõenäoliselt vähemalt viiendikul kordadest küll ja, ja see on ka muljetavaldav, et, et kui palju üks üks teema või pika erinevas vormis tagasi tulla, et paneb nagu sügavamalt ohkama mõtlema, et, et kuidas ma nüüd sellisesse olukorda sattunud olema. Nojah, seda enam, et tegelikult ju kõik need argumendid on ju, ma arvan, et väga palju uusi on raske leiutada. Ühelt poolt siis need, kes usuvad, et, et inimestele, sõltumata nende eelistustes peaks olema võimalik oma suhteid riigi ees võimalikult kergesti deklareerida saadavadki saadusi kindlustusnii endale, võimalik et ka lastele ja teiselt poolt siis tradilised tradiliselt itsionalistid. Kelle argumentidest onu Mulle endale natuke raskem aru saada, aga kes selle põhi põhisul on, minu arust on see, et nii pole ju kombeks ja võib-olla nad ei taha, sellised kaasaegsemad peremudel ekandaksid üle, ütleme ka siis nende lastele, ma arvan, et vahemärkuse endaga kaasa kahe märkas öelda, et, et nad on pikemalt pikas perspektiivis kaotanud, sellepärast et Euroopas on ikkagi treeninud ühes suunas. Aga, aga jah, et ega ma ei oska öelda, kuivõrd on üldse nagu mingi positsiooni ühiskonnas muutunud. See kõik sõltub kui pikalt, kui pikast trendist vaataja mõni võiks öelda, et vaadates demograafilist olukorda ja sündivuse näitajad Euroopas, siis noh, Euroopas pikka perspektiivi ei olegi. Ma kuulajatele täpsustuseks siis selle nädala arengud ka välja, et kooseluseaduse rakendusaktide arutelu on nüüd jälle kinni kiilunud, ennustatakse ka valitsuskriisi ja sellel nädalal kõlas siis juba ka hinnang, et millestki justkui hakatakse kokule tema aga kokkuleppe sisu oleks siis olnud selline, et homopaaride lapsendamisõigus läheks sellest rakendusaktidest välja ja IRL tahab abielu kirjutada. Kui mehe ja naise vahelise ühenduse kirjutada siis sisse ka põhiseadusesse ja tahaks selleks, et saaks seda põhiseaduse muutmist algatada, tahaks saada tahaga viite viitekümmend ühte algatus häält. Ja, ja, ja see on nüüd tekitanud siis väga terava vaidluse just nende algatus häälte osas sotsiaaldemokraadid väidavad, et algselt oli jutt 21-st algatus häälest ehk siis miinimum reaalsest häälte arvust, aga aga pärast kolmapäevast on räägitud sellest, et IRL-i soov oleks olnud ikkagi 51 ehk siis, et oleks tagatud ka mingi garantii, et see põhiseaduse algatus täiesti ka parlamendis läbi läheks. Ja nüüd mõneti mulle tundub, et see on kõik selline nüansi tehniline arutelu, et kas ja kuidas ja, ja ega siis noh, täna Well on kogu aeg kinnitanud seda, et erakonnas on kogu aeg olnud hääletus vaba, et millestki ei ole seal kokku lepitud, kuna see ei ole ka koalitsioonileppe osa olnud. Ja samas, kui me vaatame kogu selle protsessi laiemat menetlemist, siis, siis minu hinnangul on, on see protsess algusest peale läinud natukene vales suunas, ehk siis nii et et kooseluseadus võeti vastu mitte koosseisu häälteenamusega, vaid lihthäälteenamusega, 42 hääleseadusena on, on olnud üks, üks kõige keerulisemaid nüansse selles, mis ja, ja see on tinginud kõik järgneva, ehk siis see rakendusaktide osa jäeti toona välja ehk siis väga olulised selle seaduse rakendamiseks olulised punktid ei oleks saanud viitekümmet ühte häält ja siis loodeti, et tulevad valimised, muutub midagi, selgus, et ühiskonnas mitte midagi ei muutunud, sellepärast et toonane kooselu arutelu käivitas ühiskonnas need grupid, kes ühel hetkel otsustasid anda EKRE EKRE-le ja, ja seetõttu tegelikult parlamendis, nagu nagu see, see olukord ei muutunud, ehk siis me oleme täna samas seisus, et et kooseluseaduse selliseks rakendamiseks ei ole parlamendis piisavalt hääli, nii nagu see kooseluseaduseelnõu ette näeb. No iseenesest on sul õigus, et et seda võib-olla alustati ja menetleti valesti, aga aga noh, see on minevik, seda enam muuta ei saa, et. Et, et mis sellest nagu enam torkida, täna oleme sellises seisus ja kõige parem oleks ikkagi see, kui sotsid, reform ja IRL-i jõuaksid mingisuguse kompromissini. Et see põhiseadusemuudatus, noh, ma sain aru, vähemalt ajalehtedest olen niimoodi aru saanud, et et sotsid ja reform ei ole iseenesest vastu sellele. Aga see asi jooksis kinni selles küsimuses, et kuidas seda täpselt teha. Nojah, imelik, ma usun ka, et antud juhul siiski Me räägime tehnilistest aktidest, et ma saan aru, et, et tegelikult ju arutelu ei käi mitte niivõrd tehnilistaktidele. Hea oleks, kui käiks sellepärast et seal on tõesti vaja asju, mis vajavad täpsustamist ja jätad oleks võimalikult hea vastuvõtt, aga arutelu tegelikult ju ei käi selle üle. Ma saan aru, et komisjonis muidugi on käinud ja ongi muudetud paremaks, aga noh, sisuline vastuolu on ikkagi sama. Kas see kooseluseaduspumbast peaks olema Avimit seto tegelikult vastu võeti, oli iseenesest väga märgiline. Eesti on maailmakaardil nende riikide seas, kus täiesti rahulikult märgitakse ära, et on teatud võimu nii-öelda registreeritud kooselu on võimalik, keegi väga palju tähelepanu ei pööra sellele pisiasjale nagu rakendusaktid ja ehk siis me oleme nagu maailmas kas nii-öelda edumeelsete riikide nimekirjas. Aga mis puudutab nüüd põhiseadusse muudatus, siis esiteks muidugi esiteks muidugi ei saa mingisuguseid lubadusi keegi põhiseaduse muutmiseks praegu sellisel kujul anda, sest et kui me ei hakka minema rahva rahvahääletuse, mis vajab päris, nimetame seda täpselt, see oli aga päris suurt häälteenamust riigikogus või siis ei võta vastu kiireloomulised, mis vajab veel rohkem siis on kirjutu ju kahes koosseisus ja järgmise koosseisu eest lubadusi anda, täiesti mõttetu, kõigiti kõigutada. Ei kujuta ette, missugune see uus koosseis saab olema, ehk siis oleks lihtsalt andnud IRL-ile sellise no praegu kätte, et hea küll teie toetate leida ka teie saate endale siis see nii-öelda teema, mida järgmiste valimiste eel taguda olevused ühiskonna jaoks võib-olla mitte kõige parem, miks peaks selline abielu nüüd olema järgmiste valimisteni, olemegi määravaks teemaks, mis pole üldse Nudu Eestis üldse kusagil laua peal, et meil on tähtsamaid asju kui selline, noh, ütleme ikkagi pseudoküsimus, aga oleks siiski näidanud üles näidanud, et on, on poliitikas, on kompromisside kunst töötab ja, ja on võimalik edasi liikuda. Nii et mis tegelikult juhtus IRL-i. Vot see on asi, mida ma ei tea, sellepärast et kui IRL ütleb, et meie oleme alati olnud ausad, et Margus Tsahkna pole kunagi midagi lubanud ja nii edasi, siis kui rääkida teistega, siis joonistub välja selge pilt, et vaba või mitte, vaba see on selline formaalne tõlgendus, aga tegelikult oli neil Tsahkna isikus ikkagi selline lubadus, et hea küll, me teeme nii, et me seda torpedeerima oli, oli ikkagi laua peal. Seal on muidugi veel üks teine oluline nüanss ka, et, et siiamaani keegi ei tea, et mis juhtus riigikogu õiguskomisjoni istungitel ja mida siis keegi hääletusele pani või ei pannud ja kuidas asjad liikusid suurde saali ja nii edasi, aga aga see on praegu täiesti ebaoluline, sellepärast et, et see diskussioon on, on samas kohas tagasi, kust algas ja nüüd ongi küsimus selles, kuidas edasi minna. Mina vaatan ühte võimalust läbi läbi täiesti teistsuguse lahenduse, kui, kui siiamaani, et lepime siin põhiseaduse pinnal kokku või millegi muu pinnal. Täna on riigikogu menetluses ka eelnõu, mille on esitanud vabaerakonna fraktsioon ja mis kannab pealkirja paarkonna seadus, ehk siis mis oleks samasooliste tsiviilpartnerlus säte, sätestav seadus mis sisuliselt lahendab ära needsamad kreemid, aga võtab ära ikkagi olulise osa sellest diskussioonist, mis praegu on üle pea kasvanud. Ja nüüd ma pean tegema ühe ekskursiooni tagasi, et kui me meenutame, et kuidas siis ikkagi kogu see diskussioon alguse sai, siis ajal, mil Rein Lang oli justiitsminister, alustati diskussiooni, et, et samasoolistele reedel oleks tsiviilpartnerlust vaja sellepärast et nendel ei ole ühiskonnas tagatud samad õigused, mis, mis heteroseksuaalsetel paaridele midagi tuleks ette võtta. Ja toona käivitus diskussioon, et ei, et mister, vaatasin homoabielusid ja nii edasi, et, et seda ei ole vaja. Sel hetkel see, see teema läks kalevi alla ja siis Hetkel minule teadaolevalt Kristen Michali algatas all mõeldi välja see skeem, et teeme siis sooneutraalse partner või kooseluseaduse ja üritame seeläbi seda olukorda lahendada ja siis tulid ka avaliku diskussiooni mõisted, et me pakume lahendust kõigile vabaabielus olevatele paaridele. Ja ühel hetkel kogu see konstruktsioon tekitas veelgi raevuka reaktsiooni, ühel hetkel räägiti siin noh siis tekkisid kõik need pere traditsioonilise perekonna kaitseks, ühendused ja nii edasi. Mis viib mind täna mõttele, et oleks me ikkagi sellesama samasoolist vilpartnerluse temaatikaga edasi liikunud, oleksime. Tulemuse oluliselt kiiremini oluliselt valutumalt kui täna. Et ma üldse ei väida seda, et homoseksuaalid ei vaja kaitset, et ma minu hinnangul nad vajavad kaitset, sellepärast et ka minu tutvusringkonnas on inimesi, näiteks, kelle elukaaslane on pärit kolmandast riigist ja ta võidakse iga kell sinna tagasi saata, ehk siis tal oleks mingisugust kaitset. Ja et Ülle Madise ettepanek, mida nüüd on Riigikogus arutatud, võiks seda olukorda reguleerida, aga see ei ole kindlasti piisav, et ühel hetkel oleks oleks ühte sellist sellist seadust vaja. Kui, kui täna ei suudeta kooseluseaduse rakendusaktide osas kokku leppida, siis tuleks otsustada riigikogus ära see, et me ühel hetkel võtame selle kooseluseaduse või tühistame ta ja samal ajal jõustame selle paarkonna seaduse, millele võiks taha saada siis ka vabaerakonna hääled. Ja kuna mingi osa ütleme, IRL-ist võiks ka hinnahääled taha saada ja mine sa tea, võib-olla ka Keskerakonnast. Mulle tundubki imelik, et näiteks keskerakonnas on vasakliberaalseid mõtlejaid nagu Oudekki Loone, kes justkui vaadete poolest teha, kui kirglikult ta räägib näiteks vikerraadios samasugusest, Itaalia kooselu seadusest, et miks ta siis nagu Eestis ei asu nagu kooseluseaduse kaitsele, et minu jaoks. Kummaline ei tea midagi kommunistidele partei tuleb kõige ees. Jätame kommunistid kõrvale, aga tegelikult mina muidugi pole sellega üldse tõhusad selle paarkonna seaduse põhiideega üldse, sellepärast et kui nad ikkagi annaksid prototüüpi paaridele väiksemaid õigusi kui, kui teistele ehk siis just nimelt puudutab võimalusi näiteks näiteks lapsendada ja puha, siis tegemist on ikkagi ühe ühiskonnagrupi jaoks loodud diskrimineeriva seadusega, mis nagu otseselt inimesi lähtudes nende seksuaalsest sättumusest paneb teistele võrreldes varasematega, vaata kui praegusel hetkel olukord ei ole päris sama, praegusel hetkel on see lihtsalt niimoodi kuidagi jäänud. Aga kui me hakkame vastu võtma. Tallinna Kreeka seal ei diskrimineerida, aga täpselt samasugune samasugune nii-öelda sama suvaliselt. Aga muuseas, esiteks, ega see praegune kooseluseadus ei ole ka täiesti identne abieluga, seal on selgelt nagu natuke erinevad õigused, erinevad. Just nimelt, aga sina lõdvad, seisab veel see asi, et sinna on lubatud astuda kõikidele, see, see võtab, saad ise valida lähtuvalt oma soovist, kas sa tahad kooselluda või abielluda. Antud juhul, kui tehakse ainult samasooliste jaoks midagi eraldi, on tegemist sellise ikkagi pigem diskrimineeriva sättega, mis, mis. Mis siin on diskrimineerivad, kui ühiskond suudab ühel hetkel kokku leppida selles, et olgu peale, on abielu ja siis on olemas Sooneutranud reaalne tsiviilpartnerlus kui seal et ei, kuula nüüd, et, et juhul, kui on vajadused ühel hetkel nende inimeste õigusi kaitsta ja, ja siis on arutelu selle üle, et kuidas lapsendada, ehk siis täna on ühiskonda aru saada, et see lapsendamine tähendab seda, et sa lähed lastekodusse, siis lapsendanud lapse, et valdavalt on see ettekujutus, selline, aga, aga, aga see, millest räägivad täna Eesti seksuaalvähemusorganisatsioonid on valdavalt seotud partneri lapse lapsendamisega, ehk siis ehk siis see, mis, mis, mis on just täna, mis on täna olemas ja mille puhul neil on täna probleem, et kuidas seda olukorda lahendada, et sellest on mina, väidan kogu selles diskussioonis väga vähe räägitud ja siin võiks, võiks oluliselt rohkem rääkida ja mulle tundub, et, et siin ei ole ka ega selle eelnõuvedajad ei ole suutnud piisavalt selgelt ja arusaadavalt kõiki neid nüansse lahti selgitada ja sellepärast meil on ka see, see diskussioon täna sellisel tasemel, nagu ta on. No tegelikult ju minu meelest on nüüd nii, et, et keegi pole väga seadnud kahtluse alla seda, et ütleme, partner saaks lapsendada partneri lapse külla küll, aga ega ka jätame üldse ikkagi küsimus, tegelikult on laiem, et kui me seadustame nii, et ühtedel inimestel on õigused näitustega, lapse kodus, sai sealt lapsendada ja teistsugustel pere peremudelitel, mitte siis kui see on kuidagi jäänud niimoodi anakronism mingitest vanadest aegadest, siis tuleb sellega üle, võib arutleda ja seda tuleks muuta. Aga võta kaasajal vastu seadusi, mis panevad inimesi lähtudes nende eelistusest eri positsioonidele. See, nagu see kõla 21. sajandi moodi. Noh, see, see seadust ta ei pea panema eripositsioonidele et IRL-is on kindlasti üks hulk selliseid superkonservatiivseid, kes niikuinii sellega kaasa ei läheks, aga mitmed eesotsas Margus Tsahkna ka on ju rääkinud, et nad eelistaksid sellist Saksamaa varianti. Et kus on abielu mehe ja naise vahel ja siis on samasoolistele eraldi selline tsiviilpartnerlus, tsiviilpartnerlus ei tee kuidagi mingisugust vähem õigusi või vähem võib-olla mingid nüanssides, eks ole. Kui tõesti pole vähema õigusega Muuseas, miks sa võtad seda niimoodi, et ühe näite Suurbritanniast, et eile tuli Suurbritannia ülemkohtust otsus mis, mille põhjal otsustati, et erisooline paar ei saa aa-ha samasooliste tsiviilpartnerluse raames kooselluda või, või, või seda lepingut sõlmida, sellepärast et nendele peaks laienema abielu ja, ja nemad ütlevad, nemad kaebasid selle kohtusse, ütlesid, et see on nende diskrimineerimine. Ühel hetkel läks see olukord niikaugele, et jõudis lõpuks Suurbritannia ülemkohtusse ja seal otsustati, et, et kui on samasoolistele ette nähtud seadus, siis siis erisoolistele see konkreetne seadus ei laiene, nii et et, et see oli nüüd küll, kuna nagu sellises nagu äraspidises võtmes esitatud. Aga mina, mina tahan kogu selle diskussiooniga seoses rääkida, et kui meil täna olen riigikogus piisavalt hääli, et mõistlikult seda olukorda lahendada, siis siis üritaks seda lahendada selliselt, millele Lähed taha saame, et nui neljaks, väita seda, et poliitikud peavad nüüd võtma kogu vastutuse selle eest, et kuidas diskussiooni arendada ja keegi peab siin olema lipukandjaks ja keegi peab oma oma poliitilised põhimõtted altarile viima ja, ja keegi mängitakse nurka ja nii edasi ja, ja sellest tekkiv vastandus ja nii edasi, et kas see on nüüd nagu kõige parem veel, et kuidas, kuidas seda olukorda lahendada, et ühel hetkel on ühiskond lõhki, kõigil on kõigil on silm sinine, kõigil on paha olla ja siis ja siis keegi kusagil, kellel, kellel on selle üle hea meel, et Eesti riigil läheb halvasti hõõrub käsi ja ütleb, et kõik on väga hästi. Et võib-olla me võiksime siiski mõelda täna sellele, et kui meil on mingisugusele lahendusele, mis pakub nendele inimestele võimalust oma eluga edasi minna ja mis annab meile mingisuguseid õiguslikke garantiisid juurde, võib-olla me peaks selles osas kokku leppima ja üritama siis edasi minna. Kõigepealt kõigepealt praegune kooseluseadus kehtib, kehtib täielikult see, et osal tekivad nüüd probleemid, näiteks siis uuesti kuuse kooselude lahutamisel. On jah, ütleme seadusandja praakpiirangut asja täpsustada. On olnud algusest peale sellepärast, et see seadus on vastu võetud poolikult. See on algusest peale praak unustada. Aga kõigepealt ma täpsustaksin ära Suurbritannias see küsimus ei või edasi minna, sellepärast et kohtunik ennekõike lihtsalt keeldus seda võtmast üldse arutlusele ja paar on teatanud, et ta kaalub edasikaebamist, ehk siis see konkreetne tee pole veel veel ammendanud. Aga mis juhtub, kestis mina, eeldan, ma ootan huviga, et, et just nimelt asi lähebki neute kohtute kätte, sellepärast et üldiselt eeldatakse, et seadused On lähtuvalt inimeste, ennekõike seatakse esikohale inimese kaitse ja, ja nüüd, kus mingi hetke põrkub teiste seaduste reaalsus selle vastu, mida inimesed juba teinud, on see muide muide muuhulgas puudutabki. Kas kooseluseaduse tühistamist sa ei saa enam karavat inimestelt õiguse, mida sa oled juba neile andnud, ei saa enam koos ellunud inimesi uuesti lahku ajada siis läheb see kohtute kätte ja, ja ma küll eeldan, et kohtud hakkavad lihtsalt täitma mingi hetk seadusandja rolli. See on võimalik, aga samas on ikkagi see, et ega kohus ei saa sul. Kohus saab kohustada riigikogu ühel hetkel tegelema regulatsiooniga, aga kohus ei saa ju kirjutada seadus. Lihtsalt kui keegi läheb kohtusse ja kohus otsustada, et okei, seadust ei ole, aga asjad on, niisiis on lihtsalt kohtupretsedent, siis tegelikult sisuliselt kohus on nagu seaduse loonud. Aga noh, arvestades Eesti õigussüsteemi, ma nagu ei tea jälle, kas see nüüd Suurbritannias USA-s olekski see kohe nagu seadus, siis sisulises mõttes, aga Eestis võib-olla peaks hakkama siis nukuga. Kogu aeg niimoodi kohtus eeldaja pretsedendi, õigus taolisel kujul ei kehti, ehk siis loomulikult ei saa üldiselt üks kohtuasi minna risti vastuolu teisega, aga nagu juristid ütlevad, pole kunagi kahte täpselt ühesugust kohtuasja, nii et see annab alati võimaluse sisustada aega. Ehk noh, jällegi ma jõuan selle punktile, mida ma olen paar korda ka välja toonud, et et väga tublid on need paarid, kes praegu üritavad siis võidelda. Ta on niivõrd erinev mõelda selle peale, et kui sa ise tahad umbes minna autleme oma partneriga ennast registreerida, ütleme läbi siis abielu või siis praegu, kus saab lisaks sellele õnnelikule sündmusele pead veel arvestama väga pika ja põhjaliku võitlusega kellegi nimel, nii et ma suvine isiklikult edu selles Ma jah, see on praegu nii-öelda selle, selle teema sisuline külg, mida me siin arutasime, aga lisaks on ju veel poliitiline küll, kas me oleme siin rääkinud kolmest erakonnast? Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond on kooseluseaduse rakendusakte toetamas valdavalt toetamas võib-olla mõni üksik fraktsiooni liige võib selle ära kukkuda, aga ma pigem, ma arvan, et ei kuku ja siis on Isamaa ja Res Publica Liit, kust on vist tulnud siiamaani üks hääl. Ja nüüd on ja nüüd on küsimus selleks, et kõik teised koalitsioonipartnerid ütlevad, et IRL süüdi, et miks me ei saa rakendusakte vastu võtta, aga samal ajal väga palju just ei ole vaadatud opositsiooni poole, et, et kas sealt võiks nagu hääli tulla, et tõenäoliselt EKRE ütleb ükskõik milline see regulatsioon on, nemad sellega nõus ei ole. Ehk siis nemad mängivad ikkagi väga selge vastandumise peale, kusjuures noh, ma mõneti mõneti sellest EKRE vihast aru just homoseksuaalsete inimestega seoses, et ka need on inimesed, kes on meie ümber, elavad siin kõrval, et ühel hetkel noh, nende suhtes nagu nagu lihtsalt sellist põlgust või vihkamist üles näidata. Kas on kõige mõistlikum ja nüüd on küsimus selles, et ka Keskerakonna fraktsioonis on olnud varem inimesi, kes seal seda kooseluseadust toetanud. Aga täna enam Keskerakonna häältega ei arvestata ja selle kohta ajakirjanduses räägitud kui juba ka sellest, et see on üks see Edgar Savisaare järjekordne enesenäitamine või jõuvõte või ka võimalus, millega Edgar Savisaar on oma fraktsiooni kasutades ja fraktsiooni inimestele hoiakuid kujundades väga selgelt löönud segamini ka kaardid tänasel poliitmaastikul, ehk siis tänu sellele on pinged valitsuskoalitsioonis kasvanud veelgi sellepärast et seda viitekümmet ühte häält mitte kusagilt ei paista. Nojah, tõepoolest sellepärast, et Keskerakonnast ma, ma võiksin kohe öelda kaks nime, kelle, kelle puhul ma nagu ootaks maailmavaateliselt pigem selle selle toetamist. No ütleme niimoodi välja siis sama oodekroonaiva käis läbi ja tegelikult tegelikult Kadri Simson pole küsimus ka seal võib aga täpselt, et suurema poliitmängud võivad võivate Hollolasega tugevamat, kusjuures arusaadav parteide teataval määral väljendavad oma oma valijate tahet ja ma nägin ühte küsitlust, ma täpne täpse protsent ei mäleta, aga see oli väga huvitav, kuidas kõige rohkem täidab oma valijate tahet ühelt poolt Reformierakond, kus on selgelt valijaskonnas, on siis kooseluseaduse ja kogu selle temaatika vaata kõige vähem täitjaid on suurimaid eestvedajaid ehk siis sotsid, kus võib-olla pole üldse nii palju neid, eks nende valijaskonda ka mõnevõrra vanem ja samas jällegi täielikult täidab valijate tahet siis praeguse hetke tugeva vastuseisuga täidab ka Keskerakond, kus on ka nende valijate on hästi selle vastu ehk ekspoliitikud tegelikult oma oma sellise elektoraadi teenrid Kogu selles diskussioonis on üks, üks teema on mulle huvi pakkunud, et Reformierakond räägib kogu aeg, et kuidas Taavi Rõivas on väga hea läbirääkija, kuidas ta diplomaat teada, kuidas ta, kuidas ta liidab ja nii edasi ja ja noh, kui seda juttu uskuda, siis võiks Taavi Rõivasest saada järgmine riiklik lepitaja, enam nii hästi räägitakse, aga samal ajal nagu Ahtisaari nagu seda kooseluseaduse Gordioni sõlmidel kuidagi ei õnnestu läbi läbi raiuda, et ma ei saa kõrva, et mis siis, mis siis nagu lahti on või, või kas Reformierakond nagu naudibki seda, et siis siis kaks partnerit niimoodi omavahel purelevad. Ma kardan ikkagi selline üldine sedasama tohutu ühiskonna terav vastasseis on ikkagi nii selgelt jooksul ega Reformierakond ju ka enda poolt ei ole täishäältega väljas põsata mitu inimest, kes, kes seda tegelikult ei toeta. Nii et ei, ma kardan, et see ongi ongi reaalsus, et noh, ma esitasin ka meedias naise küsimus, aga miks ei mindud ameti kohe alguses lihtsalt selle peale välja, et olgem ausad, et lihtsalt ütleme, et abieluseaduses võtame ära selle mehe ja naise vahelise ja kogu lugu, et noh, siis oligi naisele küsimusele oli selge vastus, et poleks elu sees saanud isegi nii palju hääli kokku, kui kooseluseaduse puhul. No nüüd sa küll tahtsid ikka džinni täitsa pudelist välja ajada, et, et selle üle ju lahing käibki, et mina ütlen, et kui me vabaerakonna regulatsiooni kasutusele võtaksime, siis siis on, on reaalsus, et me võime riigikogus need 51 häält kokku saada, mis on, mis on vajalikud ja noh, pigem tuleks siin siin juba pragmaatiline olla, arvestades, et me oleme tegelenud nagu niivõrd tähtsusetu probleemiga, nii kaua, et et kõige olulisemad teemad on käsitlemata, et kui me vaatame ka sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud korruptsioonivastase võitluse organisatsiooni Korraks ütlen vahele, et kui see ühiskonnale nii palju korda läheb, miks sa arvad tähtsusetu teemal. Ma lihtsalt ütlen, et ta, ta ei muuda meie jaoks suurt suurt pilti, ta muudab ta muudab midagi, aga meil on ka täna võib-olla palju olulisemaid teemasid, millega millega palju põhjalikumalt tegeleda ja me raiskame ilmselgelt liiga palju ühiskondlikku debatti, arutelu, aega, otsustamisaeg ja nii edasi, raiskame sellele debatile ära ja väga paljud asjad võivad selle tõttu seisa seista või, või lausa Vähiga. Noh, mingis mõttes ma olen, ma olen sinuga nõus, et ma ise tahaks ka, et, et see saaks vastu võetud ja see poliitiline patiseis saaks lahendatud ja et need rakendusaktid hakkaksid kehtima. Aga ma ei teist kümnetes, kui see läheb inimestele nii korda nagu erakondasid, niivõrd tagajalgadele ajab, et kuidas me saame öelda, et see on tähtsusetu teema. See on poliitika. Jah, üha laiemasse laiemas võtmes on tegemist just nimelt mitte nii-öelda küsimusega kuidas ta reguleeritud dev riistu viisid tüüpi kooselu, vaid ikkagi Eesti kui riigi positsioneerimise kat, mis tüüpi maailmas tahame ennast ennast seada ja, ja see ei ole olemuselt üldsegi mitte tähtsusetu debatti. Jah, võib-olla tõesti on see, et teil on nüüd olemas, et on ta forsseerunud viimase aasta-pooleteise jooksul see veed läbivad tõesti kiirkorras kõike seda, mida, mida meie võib-olla eeskujuks olevates Lääne-Euroopa riikides tehti aastakümneid. Aga ma küsiks teilt hoopis teistmoodi, et enne, kui me järgmise teema sisse saan, et kuidas teile tundub, et kas meil on viimasel ajal on, on mingisugune ühiskonna edu usk pihta saanud, et me oleme kogu aeg justkui uskunud, et me liigume edasi. Ja täna vaadates ka majanduskasvunumbreid ja siin on väga pikalt kõlanud juba seisaku jutt, kui nüüd nädala alguses tuli veel see, et Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks, mis näitab, et me seisame seal paigal ja oleme Prantsusmaa Tšiiliga 23. positsioonil, praktiliselt mingit muutust ei ole toimunud Araabia Ühendemiraatidega, Araabia ühendemiraatidega just seal seal nähakse korruptsiooni tõenäoliselt absoluutselt teises valguses kui, kui arenenud läänelikus demokraatiates aga aga, aga ikka ei ole nõus sellega, ma arvan, et ikka tasapisi nagu areneme. Aga ma, ma räägin, ma räägin, ma räägin, mitte arengust, vaided sellest ei usu sellesse arengusse, et ühel hetkel, et ükskõik, kes me vaatame, see tõlgendus on ikkagi selline. Me tammume paigal, me seisame, me, Läti, Leedu arenevad kiiremini ja nii edasi meieta meieta, et sina, mina või ajakirjandus kõik, noh, ega ma ei tea. Oskad sa näiteks mingile uuringule viidata, kas Eesti inimestel on muutunud optimistlikumaks tuleviku suhtes või vähem optimistlikumaks või minu vastas istub Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht ja Eesti Päevalehes ilmub inglite sari, mis kannab pealkirja seisakumurdjad, ehk siis sellele seisakuga on need leitavad ka justkui lahenduseta, seal peaksid siis arvamust avaldama inimesed, kes pakuvad välja mingeid lahendusi, kuidas siis tulla seisakust välja. Postimehes on samal ajal sari erakondade esimeestega, seal räägitakse erakondade esimeste visioonidest ehk siis kui me nüüd ütleme, et oleme meil ei ole täna ühiskonnas diskussiooni, et kas ühiskonnas on seisaku või mitte, siis siis mulle tundub, et pigem ma kaldun arvama, et meil siiski diskussioon Ja see on hästi-hästi hea, et et meedia, meie Päevaleht selle üles võttis, sellepärast et sõnast ja Postimehes ka selle üle, et me midagi sellist kaotusele absoluutselt ja, ja, ja ja on, on hea, et see on hakanud arutleda selle üle käima sellepärast et ta mõrvatakse, kust tekkis ka meile inspiratsioon selleks, et kui me ikkagi kuuleme pidevalt valitsusest seda, et noh, mis teha, me oleme väike, avatud majandus, eksporditurud on praegu nõrgad polegi suurt midagi ette võtta, siis noh, paratamatult tekib selline jõuetuse tunne, et hea küll, me oleme, kas me oleme täiesti nii-öelda mängukannid? Vaatame näiteks Rootsi peale, kus ka praeguseid, mitut hea konjunktuuriolukorras ikkagi majandus kasvab ja saad aru, et olemuslikult seitse võib-olla ei pea nii olema, et võib-olla, et, et me ei ole kuskil niimoodi kuri sellisesse keerisesse vajumas. Aga põhiline on see, et miks Rootsis kasvavad, sellepärast neil on oma raha ja nad saavad teha oma rahapoliitikat, ütleme siis otse välja, et loobume eurost. Aga ka see oleks vabalt üks üks idee, mille üle noh, mitte seda üldse lohet toetades, aga, aga mis, mis võiks olla ka vabalt selliseks arutelu objektiks usungijate taolises olukorras, kus ikkagi hull seisak majanduses seda üks protsent kasvab, mis iganes ta on, see on tegelikult de facto seisak, et siis kõik ideed peaksid olema arutanud tavad ja, ja mitte tabud. Nagu nende artiklite puhul leidnud ka nüüd neid mõtteid, mis võiksid ühel hetkel meid seisakust välja tuua, et kas on olnud nii säravaid säravaid lahendusi, mina küll ei ole. Ei, no tegelikult on, mõtted on kõik sellised, nagu mulle tohutult meeldis, kellelegi ütles, et lugege Tõnis päts kirjutas, et lugege ja täitke IRL-i ja Reformierakonna majandusprogrammid ja, ja näete, et mõned asjad hakkavad liikuma, eks enamasti kõik puudutab selliseid noh, reaalseid eksporditoetusi veel reasemat, ütleme bürokraatia vähendamist ehk siis seda, et ärge laskemaksuametil jätta kõigist ärimeestest päti muljet ministri välja pigistada ja mis on hästi tähtis minu meelest praktiliselt kõik need rõhutavad, kui oluline on luua Eestis keskkonda väljaspoolt tulema kvalifitseeritud tööjõu jaoks ehk siis sallivus ja, ja kõik muu, mis sellega kaasas käib, kasaratavate bürokraatia lihtsustamine. Et loomulikult pole ühtegi sellist võluvitsa, et vot vot see on see nuppe, kuhu praegu vajutamata, nii kui ma sinna vajutan, siis midagi tuleb. Aga. Ikka tuleb vabalt küsida, kas ikka tuleb? Üldse tegelikult meil on, on ka olnud üks avaldus, mis nagu viitas sellele, et vaadates nagu maailma arengut tervikuna, siis võimalik, et sellised noh, maksimaalselt kolmeprotsendilise kasvud ongi meie, meie tulevik, et pole, polegi enam enam üldse sellest lõksust väljapääsu, aga selle koha pealt, mis puudutab siis nagu inimeste tunnetust, et et asi seisab siis tunnetustega ongi niimoodi, et inimene tunnetab elu muutumist või no ta on optimistlik, kui me, kui elu läheb nagu reaalselt paremaks, kui me vaatame näiteks praegu tarbijakindluse indeks ehk siis need on väga kõrged ja ei viita ka näiteks tööhõive no probleemidele et kõige rohkem näiteks töökohti vaja just nimelt jaekaubanduses koha ehk siis sisetarbimine on meil tugev. Kui sa mingi küsitlus oli, mis näitab, küsis, kui paljud ette võtta, Nad usuvad, et nende käive selle aasta kastabis, Eesti oli üks Euroopa viimaseid, isegi Venemaal oldi, oldi optimistlikumad kui meil, ehk siis natukene tingitud sellest, et meie palgad on kasvanud väga palju kiiremini, kui tegelikult üldse majandus lubaks, ehk siis see on nagu mingisugune Kunnas inimestes on veel optimism, aga see ei saa kaua kesta. Palgakassarit ütleme eelmine aasta, seitse protsenti majandusnatukene üle ühe. Et see palgakasv jääb ka seisma jääma ja siis, kui sa vaatad, et naabrid lähevad kiiremini, siis tekibki paratamatult selline nii-öelda mahajäämuse tunne. Taas kord ma väidan, et ma arvan, et keskmine inimene, Azarov, keskmine inimene, saamishaigla keskmine temperatuur, et ühed on surnud ja teised palavikus, aga keskmine Eesti inimene ei ole vist kunagi elus elanud nii hästi kui aastal 2015 elas, sest et tööhõive on maksimaalne palgad on nii väga kõrged ja kitsamad veelgi ja hinnad ainult langesid. Ehk siis kui me vaatame endale otsa, siis me ei tohiks praegu nuriseda hetkeolukorra üle, aga enamasti ongi, et siis ma järgmisel korral kukub. Kliki kipub see ratast pikali kukkuma. Ma tooks Postimehe artiklisarjast ka paar mõtet välja, Jevgeni Ossinovski kirjutas seal jaa, tema ütles, tema rääkis avatud ühiskonna vajadusest ja sellest, et eesti keel ja kultuur baseeruv baseerub universaalsete inimõigustel, mitte tõupuhtuse ideoloogiale ja see avatus oleks lahendus ka sellele, et kuidas Eesti võiks ühel hetkel edasi liikuda ja see oli, see oli tema hinnangul võtmesõna. Edgar Savisaar on kirjutanud ja temal tal olid tüüpilisest Savi saarliku stiilis rõivas on paha, siis Savisaar kiitis väga pikalt seal iseennast. Üks mõte oli, tal rohkem peab riik olema ja siis üks üks üks mõte siiski sellise leidsin, mis, mis, mis tundus natukene nagu konkreetsem või, või edasiarendatav. Ja ta ütles, et, et tuleks eesti arendada tõsiseltvõetavaks tervishoiukeskuseks. Ehk siis tõenäoliselt üks selline suurem tervishoiu keskus võiks siis kas Tallinnas või Tartus paikneda, mis, mis pakuks ka rahvus roheliste tervishoiuteenust ja, ja seetõttu ta tooks siia, tooks siia välisraha, annaks eesti arstidele tööd eesti õdedele tööd ja nii edasi, et, et see võiks olla üks selline mõte ja ma saan aru, et Tallinnas nagu mingid mõtted on isegi selles suunas liigub. Aga jah, seda ütleme, kui võtta nagu kokku selline essents, mis on jäänud nendesse esseedest, mis on Päevalehes ilmunud, siis üks läbivaid mõtteid on see, et paneme Tallinna tööle Eesti heaks ja praegusel kujul on Tallinn üks selliseid võib-olla suurimaid seisakuvedajaid, ehk siis, kui me võtame näiteks nagu üldse puhtemotsionaalselt, et kes tahaks näiteks investeerida Tšehhi, okei, kui Arias autode tootja, siis kindlasti, miks mitte, aga ikkagi mõtled ennekõike kohta kontekstis, aga siin näiteks peakorteri Prahaste, kas viime peakorteri kuskile mujale või antud juhul on Baltikumis selgelt öeldakse aha Riia, aga ka kui see oleks Tallinn, siis Tallinn, kus sa elad, ikkagi kolmandik Eesti inimesi, kus majandustegevusest on märksa suurem hulk saab olema see mootor, mis Eestit edasi viiks. Ma räägiks siin isegi mitte sellel teemal ei läheks edasi, vaid, vaid võtaks ette ühe väga konkreetse juhtumi, et kui meil siin ka seisakust oli juttu oli juttu sellest, et meil on, meil on täna probleem ka sellega, et näiteks korruptsiooniedetabelis edasi ei liigu, siis just ühe põhjusena, miks me edasi liigu, on ühing Korruptsioonivaba Eesti toonud välja ka selle, et et meil ei ole säravaid eeskujusid selles vallas, et meie ametnikud ei, ei näita isiklikku eeskuju. Et kui, kui nüüd hakata vaatama, et kes siis on nagu ühel hetkel nagu ühes teises või kolmandas juhtumis nagu eeskuju näidanud, siis meenuvad ikkagi halvad eeskujud, et see eelmise nädala Elmar Vaheri juhtum kahjuks jälle määris Jessi ametkonna mainet. Kui sa räägid korruptsioonist, saareid, korruptsiooni tajumisest ja ma räägin jah, korruptsiooni tajumisest, ehk siis konkreetselt see Transparency International mõõdab mitmeid tegureid, aga väljastpoolt mitte mitte seda, kuidas inimesed korruptsiooni tajuvad, vaid pigem ikkagi välistada. Pärnu ja näiteks ma vaatasin, Korruptsioonivaba Eestilt vist oli, oli samasugune sihuke, sihuke edetabel seal oli see tajumise mõttes näiteks üheksakümnendad olid vähem korruptiivsed kui praegu ja see tundub mulle täiesti nagu vale, et, et siin on, siin on ilmselge nagu mingi nihe nagu taju ja reaalsuse vahel. Ja täitsa oleks oodanud, et pärast eelmise aasta suuri skandaalse kukkumine tuleb kukkumist praktiliselt lihtsalt ei olnud, et me oleme ikkagi jätkuvalt üks vähim korrumpeerunud endise idabloki riike, mis, mis on iseenesest juba juba hea saavutus. Noh, võimalik, et kukkumine tuleb alles hiljem, et see taju teravneb. Teine asi muidugi, et alati taarses skandaalid tekitavad ka vastupidise olukorra, kõik saavad aru, et ahah meiega võidelda ja, ja saavad aru, et ütleme, et klassikalised Tallinna sadama skandaal või siis võib-olla vähemal määral veedame rohkem ära puudutab tavainimeste ehk see, mis toimub Tallinnas, aga noh, see on nagu üksikud kõrged juhtumid ikkagi üksikul. Et see, kus korruptsioonitaju muutub teravaks, on, on inimese jaoks ikkagi inspekt inspektorid, kes vaata kiusama liikluspolitseinikud ja kõik muu taoline, et sellega on Eestis õnneks vist suhteliselt hea. Jällegi kohalikud omavalitsused tuleb kohe alati tuuakse välja, et see asi, mis sa koha pealt sünnib nahka, aga keskerakonda see parastada, kui Savisaarele kahtlustus esitati, tõid välja näiteks tuvalla ja vahe, et, et vaadake, et mis, mis suunasid ja miks ta kiusate meid siin Tallinnas nii palju pöörake mujale tähelepanu. Aga mis teha, Tallinn on lihtsalt kõige suurem. Ma tooks välja ühe mõtte välja, mis nädala alguses uudis plussis leidis käsitlust ja, ja see on seotud ametniku eetikaga ja sellega, et et täna me oleme olukorras, kus riigiasutused ei taha väga korraldada ametniku eetikakoolitusi, muuseas ehk siis ehk siis nad arvavad, et see tuleb juba emapiimaga kaasa, küll tuleb kodust kaasaja siis ühel hetkel arvavad, et nad on ise piisavalt targad ja, ja siis ollaksegi ühel hetkel huvide konfliktiga kimpus, et et mingil põhjusel arvatakse, et oleme justkui lastetoa kaasa, aga nii see ei ole, sest lastetoa puhul öeldakse, et lastetoa puhul nahal sulle öeldakse, et sa oled omasid hoidma, eks ole, aga kui sa nüüd ametnikuna hakkad omasid hoidma, kas siis seal on tõsine probleem, mõni ametnik, kes, kes ei tea, et, et altkäemaksu ei tohi võtta, teda peab koolitama, sellel asjal meenutame altkäemaksus, me täna näeme oluliselt keerulisemaid juhtumeid, kas või kas või seesama Tallinna Sadama nõukogu koosolek ja häälte kokkulugemine või, või ka see Eesti filmi sihtasutuse otsus ja nii edasi ja nii edasi, nii et neid teemasid, kuidas inimesed nagu ühel hetkel võiksid tegelikult käituda ja nad tegelikult Filmi sihtasutust nad teadsid, nad teevad valesti, nad ise ju seda tunnistasid hiljem, et ja jah, et, et see on nagu valesti, aga noh, et äkki pole see nagu oluline ja ka siis on ikkagi probleem. Tuleb ikka koolis, tuleb ikkagi koolitada ja öelda, et vaadake, mida te teete, kui ja kui selline asi juhtub, siis ootab, tõid selline tulevik, et mitte midagi teha ei ole, et järelikult on ikkagi koolituste puuduses küsimus. Ja ikka ma olen ennast lõhkusin emapiima, väites, et ikkagi nad, noh, paratamatult ametnikkond peegeldab kogu ühiskonna hoiakuid, kui me, kui me vaatame klassikalisi näitajaid, on varem võib-olla Reformierakonna puhul praegu selgelt, tähendab Keskerakonna puhul, kus omasid hoitakse iga hinna eest vaatamata seadustele, siis olemuselt on see ju ka korruptsioon, ega ka kassikatega korruptsioon tänapäeval, et seda, et ümbriku vahetada Läks läheks käest kätte, seda juhtub harva, et ma täpselt ju ei tea, mis on uurimisdokumentidest Tallinna Sadama kohta seal umbes tundub, et midagi sellist võis olla, see on nagu oleks väga kummaline ja isegi erandlik, kenasti käib ikka läbi nii-öelda sooduskelmuste läbi mingisuguste erandite tegemise läbi kellelegi eelistamise laps nagu pikk ja keeruline, et just selleks, et seda mitte. Et seda peitkuriteo puhul oleks võimalikult raske uurimisorganitel kuskile jälile jõuda, aga täpselt Kaneda omade hoidmine seal, kus seadus ütleb reeglid ütlevad, et peaks seda mitte hoidma olemuselt täpselt sama. No nüüd me oleme muidugi ametnike siin kiusanud, väga palju tublisid ametnikke on ja kindlasti on olemas ka neid ametnikke, kes on eeskujuks ka ametnikueetika vallas. Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm, üks näide, aga, aga samas räägib siis ka riigikogu liikmetest, et ka neil on ju oma hea tava vaid koodeks, ma ei tea head avamist riigikogu liikme hea tava ja, ja kui me nüüd vaatame, et mis siis nagu selle hea tava raames toimub, siis sellel nädalal naasis tööle riigikogu liige Dmitri eesnimi on vist mitri mitrjev, kes siis paar nädalat tagasi Keskerakonna fraktsiooni strateegiaseminaril ahistas naiskolleeg kotkad ja appi tõttas kolle ise seda muidugi ei tunnista. Jah, aga appi tõttas siis kolleeg Reppinski, kes tegid Treville füüsilise noomituse, misjärel mees istus autosse, sõitis minema ja tegi Keila lähistel avarii, ehk siis sõitis teelt välja. Ja ja mees helistas kiirabisse, kiirabi viis ta haiglasse, aga seal tehti talle alkotest ja alkotest näitas kriminaalset joovet ja need on siis algatatud ka selles küsimuses. Uurimine ja kriminaalasi meie siseteatas asjaolude selgumiseni otsuses. Täpsemalt öeldes otsuse saabumiseni jätkab ta tööd riigikogus. Ja, ja kui ma nüüd vaatan riigikogu liikme heatavas, siis riigikogu liikme hea tava ütleb riigikogu liide hoidub kahjustamast Eesti riigi riigikogu mainet. Ja antud juhul noh, mulle tundub, et, et riigikogu liige rahva asemel mitrew on, on väga selgelt selle sättega vastuollu läinud lisaks sellele, et tal lasub ka lasuka ohte saada kriminaalkorras süüdi mõistetud ja siis ta peaks nagunii lahkuma riigikogust. Ma ütlen ausalt, et see on nagu see, kuidas sa seda hea tava, et riigikogu liige hoidub kahjustamast eest Eesti ja riigikogu mainet, no kamoon, see ei tähenda mitte kui midagi väga paljude inimeste arvates nagu EKRE riigikogu liikmed pidevalt kahjustavad mainet, paljud arvavad, et Keskerakonna liikmed kahjustavad mainet. Paljud arvavad jälle, et Reformierakonna liikmed kahjustavad mainet, et sellise nagu sellise üldise riigi järgi võiks nagu kõik tagasi astuda, äkki vä? No miks sa praegu lahmi lahmid, et noh, et kui sul on ikkagi väga selgelt nagu, nagu nagu tegu, mis, mis on algatanud kriminaaluurimise ja mille puhul sul on, sulle on väga palju ette heita, mis ilmselgelt on ebaeetiline, siis on nagu tõsine Ma lihtsalt pigem viitan, et see, see hea tava, see paber ei puutu asjasse. Et mõttetu paber ja ma arvan, et see on täitsa mõttetu paber, ma arvan, et ilma paberita saavad ka inimesed kõik aru, et purjus peaga auto juhtimine ei ole lubatud. Nagu näha, mõned vist ei saa. Okei. Sest sa oled mitte veega seoses Veldakse. Huvitav Ma näen siin välja tset mitra, on veel üks hea näide, et see näitab ka veel ühte teist asja, nimelt et et mitte peo puhul me siis näeme nüüd seda, et kuidas kuue või üheksa kuuga ma ei tea. Kui kiiresti pidi tehtama, et tehakse valmis Boroditš. Mäletatavasti mäletatavasti siis Edgar Savisaar ütles pärast idaraha skandaali, et Boroditši vorbita üheksa kuuga. Aga nüüd, et mis siis juhtub üheksa kuuga, et ühest, ühest kunagisest kõrtsikakleja-st on saanud nüüd ka veel veel roolijoodik ja küsimus on selles, et kas ta siis mõistetakse nüüd kriminaalkorras süüdi või mitte. No ühesõnaga, ma tegelikult ei näe, ma näen variante, kuidas seda mitte süüdi mõista, ehk siis selle tõi välja Indrek Sirk, kes kirjeldas, et kui, kui piisavalt hämada, umbes väita, et sa jõid pärast avariid, siis jah, see on lubamatu, see on karistatav. Aga see on väärtegu ei tohi olla roolis kriminaalses joobes, aga kui purjus sa võid olla pärast võttes tee seda seadus? See on piisav põhjus, et Riigikogus ei mõtle täpselt, ma tahtsin seda asja, tahaks öelda, et see on piisav põhjus pääseda kriminaalkaristusest, kui suudab advokaat seda piisavalt ajada. Puhtalt niimoodi inimlikult, eetiliselt, iga muu erakonna puhul muna taastutada, tulen selline totastadatud standardite juurde, me eeldaksime, et kuulge, et ta tehakse. Kas siis härrasmehele selgeks taastus ja tagasi või sistav heidetakse fraktsioonist välja. Ei ole nii-öelda Ostratseeritakse, aga, aga seal on läinud Eesti õigussüsteemist lahtiühendamine nii kaugele. Isegi kui me teiste väita, et meie usuga Savisaare korruptsiooni ja, ja seal on erinevad tõlgendamisvõimalused ja poliitiline tagakiusamine, siis mitte mingisuguste tagakiusajate me peale võib-olla Repinski Dmitrijevi juhtimise ei suudagi leida, ehk siis seal on niivõrd selge juhtum, et ükskõik, tuleksid krim, karistuse mitte, ma usun, et tuleb, ma loodan, et kohus ei neela alla sellist täielikku jama, mis on väidetud tavalt ta ei sa ise avaliku kinnitanud, aga väidetavalt on tulnud Keskerakonna fraktsioonist just see kaitsetaktikat, näete siin enne võib-olla ühe õlle natukene svipsis, aga mitte palju. Aga siis rooli taga istudes pärast võtsin umbes pargatšokistel viinapudeli, mis seal alati mind ootab ja siis ühinevad kiirel kiirabi oodates, et noh, ma loodan, et kohustuslik, päris sellist jama ikkagi alla ei neela, aga olemuselt Ohonis kriminaale mitte kriminaalne. Igal juhul see ei olnud mitte üks õlu, mis tõesti inimene võib eksida, vaid kõvasti rohkem, mis rääkida üldse. Hästi, aga kui siin juba riigikogu liikme hea tava sai ette võetud, siis ma Loen siit veel ühe huvitava nüansi välja, et siin võiks, võiksin nüüd viimase kahe nädala lõikes ka veel veel pisut arutleda, et riigikogu liikme hea tava ütleb, et riigikogu liige ei avalda talle usaldatud tundlikku informatsiooni ega kasuta seda isikliku kasu saamiseks või kellelegi eeliste loomiseks. Ja, ja kui me nüüd vaatame, et millise etteaste korraldas siis vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik eelmisel nädalal sees kõigepealt riigikogu kõnepuldist selle politsei peadirektori, politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri kulutšekiga vehkimine ja, ja siis järgmisel päeval ka Ekspressis parvlaevahanke Türgi ja Poola parvlaevade hinnaerinevusega välja tulemine, et see on tekitanud ka selle küsimuse, et kas kass Artur Talvik on siin ühel hetkel ka heast tavast ülastanud. Sa ikka usud seda paberite jõudu, et kui paberi peal kuskil riigikogu heas tavas, on miski asi kirjas. Tegelikult need Artur Talviku küsimused on vaieldavad, ma saan mõlema poole argumentidest aru. See, miks, nagu ta ei oleks tohtinud neid avaldada, aga teistpidi võttes võib ju täiesti vabalt valijatele. Mis seal õigu ei nõus, ma olen nõus sellega, et on avalik huvi. Ma olen nõus sellega, et on avaliku huvi ja et ja et on, on inimestel õigus teada. Kindlasti on, kindlasti on see väga oluline, küsimus on selles, et kuidas neid asju esitatakse ja mil moel kogu see kogu see asi ühel hetkel ühel või teisel viisil avalikkuse ette välja jõuavad. Kui me võtame selle konkreetselt Vaheri juhtumi, et kui Artur Talvik oleks selle olukorra lahendanud selliselt, et jaht oleks läinud ajakirjaniku juurde öelnud, vaadake, selline selline, selline paber on minu käes. Et, et te võite seda avaldada ja kui teil on vaja kommentaare minut kui korruptsioonikomisjoni esimehelt, palun väga, ma olen nõus neid teile teile andma. Ei ole probleemi, et oleks olnud ja niimoodi valdavalt ka käitutakse. Artur Talvik eelistas seda, et korraldas isikliku show ja peale selle veel siis ühel hetkel lasi ta veel vabaerakonna pressiesindajal saate ajakirjanikele rasvases kirjas väljavõtted kõigest sellest, mida on Elmar Vaher öelnud, et viitega sellele, et mida siis Elmar Vaher on kõik valesti teinud. Et, et jätkame jätma, jätmata siis nagu ajakirjanikele võimalust nagu seejuures nagu ise mõelda, et mulle tundus küll, et see on väga selgelt Talviku isiklik, mainimata isegi rohkem kui, kui soov näidata, et vaadake, mis nüüd Vaher. Ja selle, selles mõttes ma olen, ma olen sinuga nõus, et see, see, see viis stiil, kuidas ta seda tegi, see oli vale. Aga noh riigikogu, see, mis on see hea tavakoodeks või mis, mida sa seal ette loed, kas see, nagu see vist ei sätesta seda, mis stiilis nagu poliitikud teevad, võivad suhelda? Aga olemuselt sätestav loe läbi, aga ma väga selgelt sätestab ja ütleb, et ei tohi avaldada. Noh ja siis on see küsimus, kas tohib või ei tohi ja olemuselt ikkagi kui me mõtleme selle peale, et talviti juhatab korruptsiooni vastas komisjoni korruptsioonikomisjoni siis kui me rääkisime korruptsiooni eri vormidest seal täpselt väga piiripealne juhtum, kus võib ta ise olla sedasama põhilis põhimõtteliselt rikkunud ta, kasutanud ära oma positsiooni, kus tema kätte satuvad need dokumendid selleks, et promoda ennast ja oma Ei, selles see, see komisjoni konkreetne Vaheri tšekke ei olnud, see, see, see teine komisjon, mida ta juhatab, on see, on see parvlaevakomisjon ja Tallinna Sadama komisjon ja ja ja seal jõud siis jõudis tema kätes ja seitsmeteistkümnemiljonilise hinnavahe informatsiooni. Mis jällegi raha täpselt, me võime diskuteerida, kas tegelikult ei peaks Eesti riigi nimel sõlmitud lepingud olema avalikud, seda enam, et missari saaduseta, kui türklast tegid ühe pakkumise poolakad, teise, mis, miks, miks peaks saama kaetud ning saladuselooriga. Aga noh, olgu, aga antud juhul jällegi juures tagasi sinna ma ikkagi näen tõesti siin sellist huvide konflikti jällegi kui, kui söökazette tšekid jõudsid Talviku kätte, siis olles alles positsioonis, kus ta on komisjoni esimees, ta oleks võinud täpselt anda hoopis teistsuguse käigu ja mitte kasutada ta ära. Noh, kõik on, kõik on JOKK, nagu öeldakse, aga kogu see ennistus viitasid sellisele hea tavaaegses eetikakoodeksile, siis sellega ta Läheb mul on muidugi kyljes küsimust Artur Talvik oma oma informatsiooni avaldades parvlaevade kohta siis, sest ta tegi seda lähtudes eeldusest, et et Poolast on, on Tallinna Sadama juhid saanud altkäemaksu. Kust teab Artur Talvik türklastele ei küsitud ja ei saadud altkäemaks. Et täna me teame seda jah, et Poolas on tööjõud kallim, metalli hind kallim. Aga, aga et kas kas Türgis nagu nende hindade juures ka käidi, küsimuse, mida saadi, seda ei ole meil uurimismaterjalidest teada andnud ja mu mu meelest siin on ka veel üks küsimus juures. Et juhul kui, kui käivitusskeem Poolas, kas see võis käivitada, siis ka Türgis sa viitad talvikaid taldrikule, midagi ei viita millelegi. Reguleerija ma isegi ei spekuleeri, ütleme nii, et ma lihtsalt esitasin küsimuse ja ja ma ei tea, ma loodan, et see küsimus leiab ka siin võib-olla lähiajal mingisugusegi vastuseni, et et kahjuks me ei jõudnud täna rääkida sellest Albaania perekonnast. Ühelt poolt, et see, see niimoodi läks. Et, et see Albaania perekond saab oma oma oma kadalipu mitte teha, saab rahulikult edasi elada, see on, see on kindlasti väga paljuski avanud seda pagulastemaatikat meie jaoks teise kandi pealt, aga samal ajal näitab, et kui palju meil veel veel ühiskonnana, eriti just selles pagulasküsimuses on arenguruumi. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja täna olid rahvateenrite stuudios Krister Paris, Mikk Salu ja Lauri Hussar.