Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, minu nimi on Peeter Helme. Täna tuleb juttu lastekirjandusest ning minu külaliseks ongi lastekirjanik Kairi Look. Tere, Kairi. Tere. Sinult ilmus suhteliselt hiljuti üks selline ilus suur roheliste kaantega raamat, Piia präänik kolib sisse, kuhu illustratsioonid joonistanud hulla saar. Ja see on üks selline isevärki lasteraamatus, ei ole sinu esimene lasteraamat. Seda lasteraamatut soovitas viimases kirjandusministeeriumi saates ETV-s ka Mart Juur. Tundub, et peab olema hea raamatu, noh, ma olen ise ka läbi lugenud, nii et ma julgen kinnitada, et on. Aga võib-olla sa räägid natuke sellest, et kes on see Piia präänik ja kuhu ta kolib ja kellele? Ja Piia prääniku lood on lood piinast ja tema perekonnast, kuhu kuuluvad ja ema ja kass, nuustik. Ja see perekond kolib raamatu alguses elama papli puiesteele, uude puumajja, kus neid ootavad ees mitmed lahedad tüübid, kes seal majas elab ja kes selle ümber selle maja liiguvad. Siin raamatus on päris palju nalja ja seiklusi, aga ka palju päriselu. Siin raamatu seal peamiselt sellised positiivsed tegelased ja kogu see atmosfäär on ka selline rõhutatult nunnu, et kui siin võib-olla mõni negatiivne tegelane on, siis on selleks noorpoliitik Siim Susi, kellest me ka väga midagi teada ei saa. Nii et sulle meeldib kujutada maailma sellistes hästi armsatest toonides. Jah, ma arvan, et lasteraamatutes on oluline soojas ja südamlikus ja elurõõm, sest usk homsesse ja ilusat, see maailm on ju väga tähtis ja ma ei usu ka, et on olemas päris kurjad ja halvad inimesed, et Siim Susi on lihtsalt selline salapärane tüüp, aga ta ei ole, sellepärast siis paha. Siin Piia prääniku lugudes, enam-vähem sa teed, mitte enam vähemaid, sa teedki aastale ringi peale, nii et need lood räägivad eri aastaaegadest ja sellega võetakse aasta kokku. Aga kas saab plaanid neid lugusid juurde kirjutada või see on üks terviklik raamat, üks lõpetatud asi. Praeguse seisuga on, ma arvan, et ta on lõpetatud aga ma olen rääkinud mõnede inimestega, kes on seda lugenud ja paljud ütlevad, et need tegelased on nii toredad, et kas sa tahaksid nendega midagi veel tulevikus teha. Et ega ma mõtlen selle peale, aga praegu ma vist veel ei plaani. Eks näis, mis elu toob. Mulle endale tundus ka nii, et sa jätad palju otsi selles mõttes lahtiseks, et siin on tegelaskujusid, kellest saaks veel eraldi lugusid edasi arendada. Näiteks tõstis tulen veel tagasi Siim Susi juurde, et ega lugeja ei saagi ju teada, kes ta on, et oleks põnev kirjutada ka üks lugu. Saladus seisneb kasvõi siis on räpane või mitte just, ja ja siin on ju veel palju teisi kõrvaltegelasi, kõik need naabrid, kes perekond präänikutel on ja, ja sedasama kast nuustik ja kõik need tegelased on sellised, kes igaüks võiksid olla ka mõne loo kangelased. Jah, seda küll ja eks nad ongi natukene päris elust võetud ka. Et see on tegelikult minu esimene raamat, kus ma olen täiesti süüdimatult enda ilusti oma sõprade elust asju varastanud. Et me ütleme, et tegelaskujud on üsna päriselt olemas näiteks isa, kes seal natuke äkiline, armastav motika kihutada ja ja siis on siin ema, kes on väga hea kartulisalati meisterda ja ja minu lemmikonu Rasmus, kes põhineb minu enda onul, kes armastab ka väga kingi ja funki ja on üsna lahe tüüp. Kas keegi on ennast siit raamatust äraga tuntud? Eks nad nüüd tasapisi loevad ja hakkavad tundma, et siiani ei ole veel paljud jõudnud lugeda, aga aga üks tegelane, kelleks on Jack, kes on selline kanada sõber, kes on siin ühe tegelase peika, tema on küll ennast juba ära tundnud, nii pildilt kui tekstist. Aga lapsed, kuidas lapsed on selle raamatu vastu võtnud? Nii palju, kui ma olen kuulnud, sest Raamat alles ilmus detsembris, neile meeldib, sest siin on palju päriselu hakkasid vürtsitatud ka asjadega, mis päriselt ei juhtu, et siin on näiteks mulli loomad, kes elavad vannis seebivahus, S ja ka mitmeid muid lahedaid tegelasi, näiteks nähtamatu töökullid, keda on hea kooli kaasa võtta, kui sul enda päris enda loome, ei ole. No sa üritad siin ju mõne väga ootamatu tegelase sümpaatseks jutustada, eelkõige meenub mulle olend, keda mina pean maailmas kõige eemale, tõlkavamaksime prussakas. Prussakad on minu meelest väga toredad, et ma olen meist juba enne ühe raamatu kirjutanud ja mul on prussakate vastu suured sümpaatsed tunded, et ma arvan, et lasteraamatute puhul ongi tore see, et stereotüübid on murdmiseks. Et lastele ei ole prussakate, lutikate ja muude selliste stigmatiseeritud tegelaste vastu mingeid erilisi. Need, neil ei ole nendega mingeid probleeme, nii et siis ma püüangi neid sageli oma juttudes kasutada. Aga mis on sinu meelest üldse tähtis lastekirjanduses, mis seal olema peaks? Eks lastekirjanduse juures on palju asju, mis võiksid olla heas raamatus. Minu meelest on oluline, et ilusti kirjutatud ilusas keeles. Ja ta on huvitav. Mina küll usun, et lapsel tuleks lasta ise valida, mida ta lugeda tahab. Ära võta lugemishuvi manitseda, et see raamat on hea ja see on halvem, et et anda edasi sõnumit, et lugemine on lahe. Sest lugevast lapsest saab lugev täiskasvanu ja tulevikus seda ilmselt. Ehk jõuab ka siis nende laiemas pildis väärtuslikumate raamatute juurde või siis ka mitte see sa ehk ei olegi oluline, tal on, et inimesed loevad. Mulle tundub ka, et kui kui laps tahab lasta, siis load köögilaua taga või vannis või voodis ma ise alati loodan, et lähen raamatukokku ja leian sealt mulle enda raamatu, kus on palju moosiplekke ja koltunud lehti, siis see tähendab, et laps on seda väga nautinud ja minu meelest on väga oluline, laskmata neil endale ise otsustada. Mida nad tahaksid lugeda. Aga kas sa ei arva, et lasteraamatut peaksid ka midagi õpetama olema noh, sõna kõlab halvasti, aga siiski olema natuke moraliseerivad ka. Ei, ma arvan, et lasteraamat ei peaks olema moraliseeriv minule endale lapsena ja ka täiskasvanuna pole sellised manitsevad raamatut kunagi meeldinud, aga ma arvan, et et lasteraamatu temaatikas saab panna ka muid asju, mida on hea lastele edasi anda, näiteks soojust ja südamlikkust ja rääkida seda, et oluline hooli või see näiteks olla avatud, et minu raamatutes ma püüan seda alati rõhutada. Et hea oleks ka olla tarmukas ja võib-olla mitte lasta ennast liialt lollitada ja Piia saab sellega minu meelest väga hästi hakkama. Ei, ma ei arvanudki, et lasteraamat peaks kuidagi ühemõtteliselt moraliseeriv olema, seda võib ka äraspidiselt saavutada, aga, aga ma mõtlen, et lasteraamatu üks eesmärk üks selline kultuuriline eesmärk on ju siis õpetada lapsi osalema kultuuris, õpetada leitud olema inimene. Ja selles mõttes on ju lasteraamatutel kahtlemata mingi pedagoogiline funktsioon. Jaa, seda küll ja sellepärast ma arvangi, et seda ei pea tegema sellise näpu uigutamisega, ka selle saab ka teksti niimoodi sisse kirjutada, et laps tunneb peale loo lõppu, et ta midagi õppinud, aga tal ei ole tingimata midagi õpetatud. Ja mõned asjad siin raamatus on tõesti kõike muud kui päriselus, nii et mind natuke üllatas ka, kui sa kohe vestluse alguses ütlesin, et siin raamatus on päriselu, ma sain tagantjärele aru, et sa oled mingeid seikasid võtnud enda ja oma sõprade elust, aga aga siin on olenditel teinekord väga kummalisi omadusi. Ja siin on näiteks kass nuustik, kes käib naabrite juures aroonid söömas lendab sinna üle heki. Et siin on ka palju minu enda lapsepõlve unistasimiseid võib-olla teostamata, et kahetoalises ja hiljem neljatoalises Mustamäe korteris ei saanud pidada, kas härjakitsesid, keda ma väga endale tahtsin, siis siis ma kirjutasin siia Piia lugudesse neid siis siin ongi selline lendav kass, nuustik ja rääkiv bernhardiin, parun, et minu meelest on nad väga soojad ja südamlikud. Aga võib-olla sa loed näiteks ka ühe katkendi, et äkki sa natuke räägid ka, kust see katkenud on ja millest sa räägid? Ja see peatükk räägibki, kas nuustikust, kes on Piia koduloom ja kes on ühel hommikul salapäraselt kadunud. Piia istus köögilaua taga ja kõlgutes jalgu. Kõik oli nagu laupäeva hommikut ikka. Ema luges ajalehte, kohvitass käes ja isa küpsetas pannkooke. Aga peale tundus, et midagi on teisiti. Kus nuustik on? Küsistaja pistis pea laua alla. Miks ta hommikust sööma ei tulnud? Tavaliselt istus kass viisakalt Tiia kõrval jälimpsiste pannkoogimoosi. Isa kaeblased nuustik on hommikuse moosi söömise tõttu paksuks läinud. Kuid Piia ja ema meelest oli kas täpselt paras. Eriti õhtuti kaissu võttes. Piia libistasin põrandale ja uuris tähelepanelikult ümbrust. Kassi polnud ei külmkapi otsas ega diivanil isegi mitte sahvris, kus ema vanaisamaasinki hoidis. Järsku märkas ta, et köögiaken irvakil ja aknalaual lebavad kassikarvad. Piia oli vaevalt õue astunud, kui kuulis pea kohal reetliku nähukkumist. Ta lõi pilgu ülesse, jahmates. Nuustik lendas. Kast oli parajasti üle naabri aia, tegi sõstrapõõsa kohal osava pöörde ja maandus Siimsusi aknais aiatoolil. Piia vajus üllatusest istuli. Mis sa jõllitad, küsis nuustik etteheitvalt. Ma käisin arooniaid söömas. Just eile said valmis? Kas naeratas laialt ja Piia ahetas nuustiku hambad olid üleni sinised. Käisid rooniaid söömas, ei suutnud Piia uskuda, aga pannkoogid ja moos? Kõigepealt Lamiinid teatas, kas ma vaatasin, et seal teisel pool teed saab varsti vaarikaid ka ja no maasikad on ammu valmis. Kas patsutas käpaga kõhtu ja naeris? Värsked marjad teevad terveks ilusaks nagu öeldakse, ilus loom, karv läigib, tervised tiivad. Lähme korjame mõned pannkookide peale ka, isa just küpsetab, pakkus Piia. Muidugi noogutas nuustik ära ainult sellest lendamisest. Vanematele hingas haavadele kreepsu. Piia ja Kassurusid käppa ja korjasid koostereburgi Marju. Edaspidi see jääb präänikute pere pannkooke alati värskete marjadega. Talveks panin mõned isegi sügavkülma ja püüab olnud terve aasta haige isegi nuustiku karjuv saras kirkamalt kui kunagi enne ja ta tegi lennates aina kiiremaid tiire. Loetud ja kirjutatud. Kui palju sa ise seal lastekirjandust loed? Ma loen päris palju, püüan lugeda uuemat eesti lastekirjandust ja siis ma loen veel päris palju klassikuid, mis sel ajal, kui mina veel laps olin, ei olnud ka eesti keelde tõlgitud või ei jäänud mulle sel ajal ette näiteks Roald Dahli raamatut, ma olen tegelikult läbi lugenud alles viimaste aastate jooksul. Aga kas sa tunned, et mõni neist kuidagi otseselt on sinu mõjutajaga või inspiratsiooniallikas? No kindlasti see ei ole küll väga originaalne, aga kindlasti mõjutanud palju Astrid Lindgren, kelle raamatuid mulle väga meeldivad ja ega ma ei saa salata, et et Lindgreni Tjorveni raamat onu Melker on natukene nagu Piia raamatu isa, see on ka pisut selline abitu ja ja vajab aeg-ajalt kallistamist ja õlale patsutamist, et Lindgreni raamatut kindlasti ja tegelikult hilisemast ajast, et ma arvan ka Niil geiman, kes inglise autor tema absurdihuumor ja sellised vürtsikad, pöörded on minu raamatuid ka mõjutanud. Sa oled kirjutanud kokku neli lasteraamatut, praeguseks, eks, ja neli. Esimene oli siis 2012, Leemori poeg Ville teeb sääred. See on tõlgitud saksa keelega. Ja see on saksa keeles 2013.-st aastast. Tuld. Nii palju kui ma lugejatega olen rääkinud kenasti, et mul olid mõned esinemised, kus me lugesime saksa keeles raamatut ette nii Šveitsis kui kui Saksamaal Berliinis. Et seal oli vastuvõtt väga soe ja, ja see oli tore, et saksa ruumis tutvustati seda Leemri raamatut natuke nagu ka lasteraamatuid täiskasvanutele. Kuna ta ei ole väga, väga lihtsas lapselikust keeles kirjutatud ja seal on päris palju huumorit, mis võib-olla täiskasvanutele meeldib isegi rohkem kui lastele. Aga sulle tundub muidu, et et Eesti ja Saksa lapsed on laias laastus ühtemoodi aru saanud. Ma arvan küll ja mulle üldse tundub, et eesti ja saksa lasteraamatuid on natuke sarnased. Et eelmisel aastal ma veetsin pool aastat Pariisis kirjutades ja siis ma päris palju vaatasin ka, mis prantsuse lasteraamatuturul on müügil ja need raamatud on hoopis teistsugused, et kui eesti või saksa lasteraamatusse laps ehitab vanaemaga puu otsa onni, siis nad peavad seal piknikku ja võib-olla viivad ka kassi puu otsa piknikku pidama ja Renivaid päeva lõpus alla ja kõik on väga tore siis prantsuse lasteraamatus sageli vanaema kukub puu otsast alla ja sureb, aga lastel või kevadel kasvavad selle koha peal nartsissid ja elu läheb edasi. Selline eksistents helism prantsuse lastekirjanduses väga kohal ja eesti ja saksakeelsetes raamatutes on rohkem siis soojust ja südamlikkust ja perekonnahindamist. Teine raamat oli siis 2014. aastal ilmunud lennujaama lutikad ei anna alla. Jah, see on selline lennujaamale raamat mis sündis ilusalt reisimise tagajärjel, kuna ma ise veetsin päris palju aega Amsterdami ja Tallinna vahel lennates ja ka, ja ka oma töö tõttu lennates. Et see on selline seikluslik raamat, ma arvan, nii poistele kui tüdrukutele kähke, isegi rohkem poistele mis räägib putukate elust lennujaamas ja mis saab, kui lennujaama äkki ähvardab sulgemine, sest kõik on pisut korrast ära, sest seal lennujaamas elamuid ainult lutikadega ka prussakaid ja kirbud ja muud lahedad tüübid. Kas sa oled ise mõned sellised lennujaamas viibinud? Senini veel mitte, aga ausalt öeldes ma pisut ootan selliseid hetki ka. Igatahes, selle raamatu pealkiri jääb, külmus on kõigile meelde, kes raamatut ennast lugenud ei ole, lennujaama lutikad ei anna alla. Ja siis ilmus sinu raamatutes see, mida ma ise tundsin, et ma kindlasti pean läbi lugema. Nimelt 2014. aastal, siis Peeter sõpradele peetrike. Jah, Peetrikest Raamat, oli tegelikult alguses näitemäng, et ma kirjutasin selle teatri jaoks aga kuna see on talvelugu ja jõululugu, siis, siis ma mõtlesin, et oleks tore, kui see ka raamatuna ilmuks ja siis saimegi sellest lasteraamatu ja Elina Sildre, kes on ka selle Leemori jutu pilostreerija joonistus seal väga toredad pildid. Peetrice võeti väga hästi vastu ja, ja ma ise olen ka päris rahul selle tekstiga. Seda on lausa kaks korda lavastatud. Jah, see oli eelmisel aastal nukuteatris ja siis Tartus lavastas selle lendteater. Kui palju erinevad, siis raamat ja lavastus. Meil olid isa erinevad lähenemised nukuteatri sellise tegelikult monotükk ja Tarmo Männard mängis seda üksinda ja tegi seda väga värvikalt. Ja nukuteatri versioon põhines raamatul. Ta võttis minu näitemängu teksti ja, ja üsna puhtalt ette, et nad väga ei muutunudki seda, et tegelikult olid väga erinevaid ja väga põnevad tükid. Võeti hästi vastu. Valisid siia saatesse muusikat ka? Ja valisin esimeseks looks propelleri laulu punker. Ja sellel on põhjus ka sellepärast, et siin raamatus on onu Rasmus, kes nagu raamatu tagakaane tekst ütleb, lavastab väga pungija, punki. Ja tema põhineb minu onul, kes armastab kabungija, punki lisaks armastab ta vägastab punkri laulu need, kui ma olin väike, siis ta sageli laulis mulle seda une, laulaks meie punker, nii et ma arvasin, et see sobiks ka tänasesse saatesse. Aga selgelt kuulumisest? Keset kevadõhtu Johutavati juubust pargis ühel oksal rippus puudu tavaline hallis mantlis mees kõl, kus kaelapidi nööri sees suu või tuli veidi koera, Hirvel. Pilk näis seisvat ühel valgel pill veel. Aga jalad ilusasti sirgu. Majavamm kiri on vaja laulu kaja. Jalakäija tong. See on välja ta. On? Päevik. Välja song kärg. Meil on terved hambad. Suitseb tajume sirgelt, seisame kui sambad. Algitud paljume. Seened pole veel probleeme. Ühend on aniis. Matta jumal ära, teeme. Tüütud kirja päevas. On välja ta nüüd. See on väljad. On välja toonud R. On välja. See on väljapääs. Meie loom. Loetud ja kirjutatud. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja äsja kuulasime propelleri lugu punker, mille valis tänane stuudiokülaline lastekirjanik Kairi Look. Tundub võib-olla vaatamata kombinatsioon, aga nagu Kairi enne muusikapala seletas tuleneb see siis Kairi viimase raamatu mille pealkiri on Piia präänik kolib sisse ühest tegelasest, kes on suurt punkmuusika austaja. Ja kes siis põhineb sinu enda olul ja raamatus on ka illustratsioonid ja vot see onu on ju ka siin kuskil pildi peal. Ja onu on päris alguses ühel pill, kus ta külmkapist viinereid õngitseb. Täpselt nii ja siin raamatus on üldse sellised väga lustakad, suured pildid, külje suurused pildid. Enamasti, et kuidas on sinu suhe illustratsioonidega, sest et nagu saate alguses sai öeldud, mitte sina ei ole illustratsioonide autor, vaid Ulla Saar. Et kuidas teie koosta välja nägi. Koostöö oli väga tore, sest ma teadsin hullat tegelikult juba varasemast ajast tema postkaartide järgi ja natuke hilisemast ajast ka tema esimeste raamatuillustratsioonide järgi. Siis ma väga lootsin, et ta kunagi midagi ka minu raamatute jaks joonistab. Kui modelle Piia lood saatsin, siis need talle väga meeldisid ja nii juhtuski, et tulla joonistas Piia raamatusse pildid ja tegelikult on nad siin paljuski mitte ainult joonistatud kleebitud, sest nad on kollaažitehnikas tehtud. Ja mulle selline trikiga huumoriga vürtsitatud stiil väga meeldib, mida mulle väga hästi valdab. Et illustratsioon on lasteraamatule tohutult palju juurde. Et võib teha raamatu palju paremaks ja, ja võib toimida ka teistpidi, et minul on olnud suur õnn töötada koos väga toredate kunstnikega, et esimesed raamatuid illustreeris Elina Sildre ja lutikate raamatu, illustreeris Kaspar Jancis, et kõik väga eri eristiiliga ja, ja tundega, kunstnikud, aga aga pildid kukkusid väga kihvtid välja. Tõsi, ta on, et lasteraamatutes on tõesti illustratsioonid hästi olulised kas kirjutades siis ka kuidagi mängib mingit rolli, kas sa kujutad neid tegelasi juba ette ja pärast ütled kunstnikule, et ma tahaksin midagi sellist või, või täitsa ise äkki isegi mingeid eskiis või lased ennast hoopis üllatada? Ise ma parem ei joonista aga maja, eks ma ikka mõtlen, kui ma kirjutan need, kes võiks need pildid joonistada ja mis stiilis nad võiks olla. Edasi ma püüan mitte oma nina asjasse toppida, et lasta kunstnikul rahulikult tegutseda ja, ja iga kord on tulnud sellised pillid, mis mulle on väga meeldinud. Ma arvan, kaid, illustraatorid tuleb usaldada ja lasta tal teha, mis, mis talle õige tundub, sest vahel ehk on ka nii, et, et see esialgne visioon võib-olla ei olegi kõige parem, et kunstnik pakub midagi hoopis värsket ja uut välja, mis on veel toredam? Aga kuidas näeb välja Leemori poeg vilja teeb sääred, saksakeelne versioon kas samasugune nagu eestikeelne või on seal mõne teise kunstniku pildid. Ei, aga seal on Elina pildid, nii et see raamat on tegelikult täpselt samasugune nagu eesti keeles. Et saksa keeles on 20 lehekülge pikem. Ja see vist ongi kõik ja ma olen saksakeelse versiooni puhul ka väga rõõmulised, selle tõlkis Irja Grönholm, kes on väga hea saksa keelde tõlkija, et meil oli väga tore koostöö. Aga ega Eestis vist ei olegi väga palju inimesi, kelle põhitöökoht oleks lastekirjanik olla ja sina ka ei ole, sa tegeled ju tegelikult hoopis muude asjadega? Jah, nii see on, aga ma olen raamatute maailmas ikka. Ma tegelikult töötan teaduskirjastuses ja tegelen seal arstiteaduslike, ajakirjade ja raamatute väljaandmisega. Ja siis sealt kõrvalt kirjutan lendavatest kassidest. Sõnad põhiliselt Amsterdamis, eks. Jah, et ma vahepeal olin päris pikka aega seal, siis jälle Eestis ja nüüd ma olen tagasi Amsterdamis. Kas see kuidagi mõjutab ka sinu kirjutamist näiteks võõras keelekeskkonnas? Ma arvan, et võõras keelekeskkond nii väga mitte, aga võõras elukeskkond küll. Et Amsterdam on ju selline väga kirev, värviline ja natuke hullumeelne linn, et ma arvan, et mu raamatutes kõigis on Amsterdamist pisut inspiratsiooni. Et kõige esimeses, kus Liimor läheb reisima, seal ta üldse lähebki Amsterdami. Seal on päris palju võetud amsterdami elust, et, et järgmised raamatut ma kirjutasin eestis. Kas nad nüüd erinevad on, ma ei oskagi öelda, aga teelolek ja reisimine on minu jaoks alati väga inspireeriv, et ma tegelikult kirjutan palju lennukis ja reisil olles. Ma küll ei saa aru, kuidas see võimalik selles mõttes, et kes sind ümbrus üldse ei sega. Vahel ehk segab, aga sel puhul mitte? Aga see Piia präänik, kus see on siis kirjutatud? Piia, prääniku kõige esimene lugu, mis on raamatut mulli loomade lugu on kirjeldatud Tallinn-Pariis, lennukis tookord tähekese ajakirja jaoks ja hilisemad lood põhiliselt Prantsusmaal eelmisel aastal. Aga kui palju sa tähekesele muidu kirjutanud oled, kas sa oled kirjutanud sinna ka lihtsalt jutte või, või on seal ilmunud ainult siis katkendid tulevastest raamatutest? Ma olen kirjutanud sinna jutukesi, millest hiljem sai raamat, et kuskil pooled Piia prääniku raamatu lood ongi tegelikult varem tähekeses ilmunud. Ja siis tuli mõte, et võiks need ju ka raamatuna välja anda ja siis tuli sinna tegelasi päris palju juurde, et mõned neist lugudest on tähekese lugejatele tõesti tuttavad. Aga on sul praegu ka midagi pooleli? Jah, ma just lõpetasin ühe loo espiraadist kes käitub väga süüdimatult 1000 printsessiga, kes elavad ühel saarel. See lugu ilmub Kirke Kangro illustratsioonidega märtsikuus kirjastuselt päike ja pilv. Ja ma ootan juba väga selle selle loo ilmumist ja eks ma siin-seal mõtlen ka uusi lugusid, aga üldiselt ma praegu puhkan ja kogun inspiratsiooni. Sinu raamatud on ju sellised üsna ütleme, täiskasvanu jaoks ühe õhtulugemised lapsel võtab ilmselt natuke kauem aega, aga ometi maailmas on ju olemas ka selliseid mahukamaid, lasteraamatuid, kas sa ei ole ise mõelnud mingisuguse suurvormi peale? No vahel mulle öeldakse, lutikaraamat on juba niigi pikk, üle 200 lehekülje, eks muidugi oleks tore kirjutada midagi. Suurt, kus on päris oma maailm ja ehkam midagi järjega? Mul üks mõte on ka. No veel täpselt ei tea, mis ma sellega peale hakkan, et eks näis, mis elu toob. Esialgu ma arvan, et ma jätkan lastele kirjutamist ja selliste kompaktsete lugude kirjutamist ehk kunagi tulevikus ka midagi suuremat. Aga siis alati uute tegelastega või pöördudes tagasi juba seni ilmunud tekstides esinevate tegelaste juurde. Siiani oleme alati kasutanud uusi, sest mul on nii palju mõtteid ja me tahaksime, et nad kõik saaksid kuidagi paberile. Aga tegelikult selle Piia raamatuga on mul esimest korda küll tunne, et võib-olla kunagi võiks nende tegelastega veel midagi peale hakata, et see on ju tegelikult selline perekonna lugu, kus kõik saavad natuke vanemaks ja nende elu muutub, et, et siin raamatus on pea esialgu lasteaialaps, läheb veel kooli, et ehk ma kunagi võtan ette kaheksa-aastase viia või kümneaastase viia. Huvitav, et sa nii räägid, sest mul tuleb sellega meelde, mida minagi lähenen ühes intervjuus rääkis oma Supilinna salaseltsi tegelastest. Tema ütles seda, et ta ei kavatse kunagi lasta neil vanemaks saada, sellepärast et tal on head tegelased, heategevuskoht ja ideid, mida nende tegelastega peale hakata, on nii palju, et las nad siis jällegi sinna ühte aega kinni, et nad võivad küll tegeleda eri hobidega aga nad ei saa kunagi vanemaks, sest see tooks endaga probleeme. Millest kõige tuntum probleem ilmselt kõikidele laste loominguhuvilistele on Harry Potteri filmid, kus need hetke lähedalt näitlejad said, oleks. No ma nii kaugele ei mõtle, ma arvan, et 80 aastane Piia õnge täitsa veel täitsa laps ja kindlasti ta toimetab natukene teistsuguses maailmas ja teistsuguste asjade kallal, kui see esimese raamatu Piia. Aga selleks, et neid lapsi kuidagi loogiliselt lastena toimetama panna, kas sa konsulteerinud lastega? Ei, konsulteeri mulle lihtsalt palju sõpru, kellel on palju väikseid lapsi. Ja siis, kui ma neil külas käin, siis. Ma salaja vaatan, mis nad teevad, vahel räägime nendega isegi juttu ka, et ma olen tegelikult kunagi töötanud ühes lasteaias. Et sealt ma sain väga palju inspiratsiooni ja olen ka õppinud laste taastusravi, tegelikult need on nagu lastega. Kokkupuuteid on palju. Aga kas sa oled mõelnud kirjutada midagigi täiskasvanutele? Seda ma arvasin, et sa jälle küsid seda, kõik küsivad. Ei, ma esialgu ei plaani kirjutada midagi täiskasvanutele, sest ma olen lugenud palju häid raamatuid täiskasvanutele, et ma lihtsalt ei julge. Ja mul ei ole ka praegu mingit sellist väga sügavat materjali, mida seal käsitleda. Et lastelugusid, on sahtel täis ka täiskasvanutele valemit, et võib-olla tulevikus neis Sulle tundub, täiskasvanutele on raskem kirjutada lastele. Jah, tundub küll, sest ma ise olen ka ehk pisut selline lapsemeelne ja laste maailm on on ikkagi selline kirgas ja ja põnev. Mulle tundub see väga ahvatlev, tahan seal veel natuke olla. Aga keegi ei keela sind. Et ma pigem ootan, millal sinult järgmine samuti ilmub, ma saan aru, et see Piia präänik kolib sisse, tõesti alles ilmus, et ei saa sealt nõudega uut. Aga kuna selle raamatu lugemine läks ka nii kiiresti, siis midagi ei ole teha. Eks ma ikka ootan. Palusid siia saatesse veel ühte muusikapala ja kui sa ütlesid, et sa ise ka selline natuke lapsemeelne oled, siis muusikapala vist iseloomustab seda hästi. Ja iseloomustab küll see on Mary Poppins i filmist või muusikalist pärit suhkrutüki laul, mis räägib sellest, et igas igas raskes tegevuses on ka midagi ilusat ja, ja minu elu moto aga sobiks see väga hästi, nii kõva kommise, mine kui ka see, et, et homne päev on alati ilus ja tegelikult raskeid asju ei ole, et kõik on, kõik on võimalik. Seda on rõõm kuulda. Ma tänan Kairi Look selle vestluse eest. Mina olen Peeter Helme, sellega lõpeb järjekordne loetud ja kirjutatud ning järgmisel nädalal oleme taas eetris juba uute teemadega.