Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega ja keeltes on olemas ka võimalused väljendada lisaks minevikule olevikule ka seda, mis tulema hakkab. Kas ka eesti keeles, seda saame kohe teada tuleviku väljendamise võimalustest Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes räägib Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte nooremteadur Niina Norwick kes kaitses eelmisel aastal doktorikraadi teemal tuleviku väljendamise vahendid liivi keeles läänemeresoome keelte taustal. Tere tulemast keele saatesse, Miina normik. Tere. Minu nimi Piret Kriivan, me alustame pisut kaugemalt, ehk kuidas erinevates keeltes üldse on võimalik tulevikku väljendada. Kui võtta meile lähemad keeled Euroopas näiteks siis mitmes keeles on olemas näiteks mõni tulevikku väljendav abi, sõna arvajaid teatakse inglise vill või saksa verd on või, või siis ka vene keeles puudu. Aga kui jätta abisenud kõrvale, siis näiteks teine võimalus on samamoodi, ma arvan, koolis oleme kõik õppinud vene keele, seda Savessenneni SAS enne viit, mis on kõigil meeles, et kui ma ütlen, et teadsid taju, ma loen, aga kui ma ütlen ja bratsitaja juht, siis ma loen läbi ja see ei saa tähendada praegus käimasolevat hetke või siis ka naaberkeeles, siis mis on juba teine poolsus nii-öelda, et näiteks läti keeles on lihtsalt ainult üks tunnus selline s või saa näiteks ma loen, oleks sealoopes ess lasso, aga kui ma loen tulevikus las siis, et see on selline, et ütleme, et osas keeltes on siis olemas selliseid abitegusõnad, aga teises on täiesti ainult üks tunnus või vorm. Et sellised võimalused võiga konstruktsiooni abil näiteks inglise keeles piigouintšokk konstruktsioon on ka täiesti kuuldav tavaline ja ma ütleks, et siin Tõin vene keeles näiteks kaks näidet või inglise keeles kaks näidatud, et see on ka tavaline, et on ühes keeles on mitu võimalust, et nad on lihtsalt spetsialiseerunud natuke erineval viisil. Siis on grammatilised tunnused tuleviku väljendamiseks ja on abi, sõnab tuleviku väljendamiseks ja, ja neid võib sageli ka, et siin ongi, lähevad natuke keeleteadlaste arvamused lahku, et et kes võtab siis mõlemat, vaatleb verd paar sõna, kes võib-olla otsib seda tõelist, seda ühte tunnust. Mina lähtusin oma töös sellest, et ikkagi neid võiks ka käsitleda võrdväärsena, et mõlemad on siis tuleviku väljendamiseks kasutusel. Nii, kuidas siis on läänemeresoome keeltes? Üldiselt üldine pilt on selline ikkagi, et midagi on siiski kõigis läänemeresoome keeltes olemas, et päris sellist läänemeresoome keelt ei leiagi, kus ei ole üldse mingisugust eraldi võimalust või vähemalt osaliselt välja kujunenud võimalust, et et midagi leiame igalt poolt. Näiteks soome keeles, Soome keeles on selline võimalus kasutada verbid tulla, et siis Eesti sisse sama verb tulema, mis võiks olla mõneti ka rootsimõjuline. Näiteks soome keeles võiks öelda ka, et täna tule olema on, see saab olema see Eesti versioon sellest, aga, aga ja siin on kindlasti see, et see ei ole niiviisi, et iga kord, kui ma räägin näiteks soome keeles tulevikust, et et see peaks olema kasutusel, et see on natuke jah nagu eesti saama võib-olla et kohati me seda kuuleme, aga see, kui ma räägin, et näiteks homme Lähen kuhugi, et ma ei ütle, et saan minema või soome keeles tulen vene, näen, et sina sellised kuuleb, aga et natuke see, see ongi see, mis iseloomustab nagu läänemeresoome keel, et seal on sageli seda, et mõneti on kuulda või on kasutusel. Missuguses läänemeresoome keeles on kõige selgemad grammatilised tunnused tuleviku väljendamiseks. Ütleksite, et siit enda töös tuli ka välja, et kõige selgemini näiteks ikkagi tulevad liivi keeles tuleb välja siis ka Karjalas, kus on kasutusel selline vana soome-ugri verb mis on olnud ka eesti keeles, eesti keeles oleks Leema. Ka liivi keeles on seesama verbsis liide või Karjalas Lienev ja see on kasutusel selliselt näiteks kui et alati, kui liivi keeles tahaks väljendada näiteks seda, et ma olen homme kodus või miski on mingisugune tulevikus, siis peaks seda verbi kasutab, et näiteks maalib Kuan, seal ei ole vaja kasutada isegi veer homme, vaid maalib, kui on, tähendab, ma olen homme kodus, et see liid seal tähendab tulevikus olema. Nii et sellised võimalused. Aga siin on ka ikkagi siis abisõna, mitte grammatiline tunnus just just et sellist grammatilist tunnust, näiteks nagu tõin siin lättidele näite sellise es saa, et et seda ei ei leidu ikkagi läänemeresoome keeltes, et kõik nad saavad hakkama mingisuguse abisõnaga ja sageli on selleks just selline selline liid või siis Kasel eema või nende verbidega seotud sõna, millest on vähemalt et midagi säilinud siis kõigis läänemeresoome keeltes ja on vastake teistes soome-ugri keeltes. Ka läti keel liivi keelt mõjutanud ei ole, selles mõttes nad on ju nii lähedal ja eksini ikkagi läti keele mõju ole ka näha, et kuna läti keeles on teinegi verb olemas, on siis selline puut natuke nagu siis vene puudu, et kus ka olemise jaoks, et tõesti seda olemise jaoks on kasutusel siis puut, verd puusse et siis seda kasutatakse samamoodi ja kuna need keeled ikkagi on kõrvuti ikkagi kontakti situatsioonis olnud, siis igatahes oli võimalik näha ka, kui ma võrdlesin, või vaatasin oma materjali, selliseid paralleelseid kasutusi, et nii selle liidi kõige puut puhul aga jah, et see, mida siis ei ole selline kui ma kuhugi lähen või midagi teen tulevikus, et seal see, kus läti keel kasutaks oma tuleviku ajavormi, aga liivi keeles siis näiteks öeldakse lihtsalt samamoodi. Ma läheb ja ilma mingisuguse konkreetse tunnuseta, mis oleks seal tuleme siis eesti keele juurde, natukene oli juba juttu kavaga, missugused on eesti keeles võimalused tulevikku väljendada, tegelikult alustame sellest, mida enam ei kasutata, sn Leema. Ja et isegi ma ütleksin, ma arvan, mina ülikooli läksin ja ja siis ka oma teema leidsin, et ja minul oli täiesti uus, ma polnud kunagi kuulnud sellist verbi nagu Leema, aga näiteks kui võtta isegi lahti kasvõi uss või eesti keele seletav sõnaraamat, siis on olemas seesama verb seal Leima. Aga tegelikult näiteid selle kohta tõesti rahvakeelest on siis ennekõike kirjutatud üles saarte murdest ja siis vanas kirjakeeles on näiteid, aga tänapäeva keelekasutajale on see kindlasti tundmatu ja isegi kui ma olen oma sõprade käest küsinud, lihtsalt vahel huvi pärast, et kas tead, mida see tähendab, ega ikka ei pea küll. Ja nii, et ta siis on jäänud sinna aegade hämarusse ikkagi. Ja see sõna on olnud murretes on esinenud. Ja see oli Paul Ariste lemmiksõna ka, ütleme nii, sest Paul Ariste proovis seda tagasi tuua, et tema lause oligi, mida ta üritas, et see oli, on ja leeb, nii et oleks ilus küll, selle asemel, mis sul praegu ütleme, võib-olla see oli, on ja saab olema nii või hakkab olema nii, et saaks ühe konkreetse verbiga hakkama. Keeruline on see, mis eesti keeles või mis üldse keeles läheb, mida hakatakse kasutama ja mis millegipärast jääb minevikku. Ja, ja see siin on ka ikkagi tõesti huvitav, et, et miks siis Ta jäi täiesti selliseks saarte murdeliseks sinna, vanasse kirjakeelde. Et exit võib olla ole meie keelest üle käinud kanid, teised keeled ja on olnud sellist keelekorraldust ja kõike sellist, et sakslased on ka keelt kirja pannud ja ja mida on soositud ja mis on kõrvale jäetud, et see on kindlasti selline tõesti mõtlemiskoht. Nii, aga need võimalused, kuidas me eesti keeles tulevikku väljendav, mis on kõige enim kasutatud praegu? No kindlasti me saame hakkama oma oleviku vormiga, et lihtsalt kasutades tegusõna oleviku vormis ja siis näidates seda aega näiteks siis lihtsalt määrsõnaga, nagu homme-ülehomme tuleval aastal ma käin, lähen, reisin aga muidugi mille poolest on siis eesti keel kindlasti eriline ja ka siis teised läänemeresoome keeled, et me saame mängidega nende käänetega siin, et täiesti ilma igasuguse määr sõnata sellise homme, kui ma ütlen, et ma kirjutan kirja valmis, siis see, kui ma praegu seda ütlen, siis see igatahes ei saa praegu toimuda. Et seda on isegi mulle ka mujalt teistegi keelte kõnelejad öelnud, kes on ka siis keeleteadlased, et tegelikult see midagi, mis meile tundub nii tavaline, meil ei ole nüüd tõelist sellist tulevikku tunnust või, aga nendel on see just huvitav, et ahaa, et kuidas teie, seda teete ka kogu lause tasandil, sest et näiteks, kui ma nüüd vahetaksin käänet kasutaksin osastavat, siis oleks näiteks, ma kirjutan kirja, see on just saab tähendada praegust hetke. Nii et, et see, kuidas meie tõesti nende käeletega siin mängima, et see on kuskil kõrvaltvaataja pilgule väga põnev. Ma ostan raamatu. Ma ostan raamatut praegu just täpselt või siis sellesama, eks ole, selle osta raamatut, see võib, kui me lisame nüüd sinna ette mingisuguse, näiteks ma ostan homme raamatut sellel mingil teatud hetkel, et siis siis oleks ka tulevikus võimalik. Aga see, et ma osta raamatu, et see ei saa toimuda praegu, et see ostmine, see igatahes paigutub mingi natukenegi tulevikku. Nii et eesti keeles on tulevikku võimalik väljendada ka käänetega, jah, nii et et seal need mängivad kaasa. Nii teised võimalused, abisõnu just on meil palju, just et saame sedasama saama-verbi siis ikka kuuleb. Ma arvan, kõigile keelekasutajatele on kindlasti tuttav konstruktsioon, saab olema selline, see saab tore olema või aga lisaks ka eriti viimasel ajal on märgatud ka hakkama-verbi kasutust. Sarnases tähenduses näiteks hakkab olema või, või hakkab toimuma, miski hakkab toimuma ja just selles tähenduses mitte ainult ei hakka seda algust väljendades paika seda, et see toimub. Ja võib-olla siit. Mul tulebki meelde üks näide selle kohta, kuidas andsin oma lille sõbrannale ja palusin, et ta hoolitseks selle eest, kuni mind ei ole. Ja siis ta ütles, et jah, et ma hakkan sellest hästi hoolt kandma ja täiesti mitte ainult ta hakkab seda tegema, vaid ka kanna. Kui mind ei ole. Nii et see mõlemat saab ja hakkab, on meil ka siin korraga kasutusel saama. Tulevikuga on keerulised lood, sellepärast et mitte iga vorm ei kõla kõrvale. Hästi ütleme niimoodi. Ja kindlasti, et et näiteks kas või võtta või ei ütleks eesti keeles, et kui ma näiteks käin ja tööl ära, siis pärast seda ma saan minema teatrisse, et see kõlab ikka, ma arvan kõigile väga kahtlaselt aga isegi eile natuke lihtsalt mõeldes selle peale ja siis googeldades ka leidsin näite selle kohta, vaata kuidas internetis siis lihtsalt, et ahah seal oli, et uue nädala alguses selgub, kus hakkab mängima ja selle kontekst oli see, et kus ma siis mängin, millistes baarides või kontserdisaalid ja siis ma mängin ja samamoodi mitte ainult seda, et Ta hakkab seda tegema, vaid, kus ta üldiselt mängib nüüd siis edaspidi. Et, et see hakkamasin vaidleks sageli niiviisi vaikselt seda täiesti kohtab ja ja see nagu võib-olla ei märkagi nii sageli, et seda on päris sageli muidugi kasutusel. Kas see on niimoodi, et see hakkama vahetab kuidagi saama tulevikuvälja, praegu toimub see areng selles suunas ja võib-olla võiks küll öelda, sest näiteks seda 2006. seal ilmus Helle Metslang-lt artikkel, kus ta näitas, et saab olema rohkem tõesti just sellesse või saaman sellesse konstruktsiooni saab olema pigem jäänud, aga hakkama kombineerib palju enam verbidega. Ja minu meelest siin on võib-olla huvitav ka välja tuua seda, et hakkama-verb ongi salongi bet, soomeugri keeltele selliseks sagedaseks verbiks, kust selline tulevikuline abitegusõna areneb, sest selle kohta on näiteid ka teistest keeltest. Kas või vadja keeles on hakkama verbist kujunenud selline, kus on võimalik, et see alguse tähendused tagaplaanile esile kerkib tuleviku tähendus või isegi ka võtame palju kaugemal keelemansi keele või, või siis ungari keeles on see Fokk, mis algselt küll haaramis tähendanud, aga hiljem valgust ja siis ka tulevikku, nii et et see on midagi sellist oma isegi tegelikult see hakkama tuleb aegade hämarusest üles. Just on mõni näidega näiteks mõnest muust keelest, kammust, keelest võin tuua näiteks Vadja keele näite sellise lause nagu meie äie aina pajati kolleebaik ston, naised deva Sirjas nätsema galakuva. Ehk siis meie isa alati jutustas, et tuleb aeg, mil hakkate kala pilti nägema, ainult raamat juhtus nii, et naised nätsema. Aga siin on see, et see ei ole nüüd seesama verb, täpselt see hakkama, et see ei ole nüüd seesama tüveline, vaid siinse nõisa tähendab algselt tegelikult üldse tõusma. Aga arvatavasti siin võib-olla selline vene keele mõju taga, et see tõusma verb kujunes hakkama tähendust väljendavaks, sest vene keeles nagu saama või selline ka alguse tähendusega ja sätt on samad hüvelised, et siit aga just see, et see verb on kõigepealt saanud selle hakkama tähendused, siis see on võimaldanud edasi areneda sellist tulevikku väljendavaks. Aga jälle, et, et tuleb näiteid selle kohta, kus nõis vadja keeles on siis alguse tähenduses ja kust ta jätab selle tagaplaanile, et ei saa öelda. Tal on ainult see tulevikule tähendus, aga lihtsalt kontekstist jälle selgub, et mis on olulisem. Nii et eesti keele kohta mõni näitelause, kus on näha, et see hakkama tulevik areneb edasi ja levib kas või needsamad näited, et hakkan hästi hoolt kandma või mõeldes seda, et mitte et ma lihtsalt kannan hoolt, kus võiksime asendada selle tähendusega kannan või et hakkan kuskil mängima, et lihtsalt mängin, et, et kus tal ei ole enam nii väga sellist alguse tähendust sees, et needsamad võiksid sinna alla jääda, aga eks see ole tegelikult üsna raske sellist öelda, mis esiplaanil on ja ja millal ta selle ikkagi, et eks nad ole seotud, sest tulevikus ikkagi ju midagi algab ja jätkub. Et ega ta väga kerge ei ole seda tähendusi sealt 11 seal öelda, kumb see alati olulisem on. Aga kui see on praegu veel kõik arenemist protsessis, siis võib-olla niisugust ranget reeglit ongi raske öelda. Seesama Helle Metslangi lause, et aeg, mida nüüd elame ja hakkame elama kaua edaspidigi, et hakkame elama. Te olete oma artiklis kirjutanud, et, et et 20 aastat oli see kõrvale võõras nüüd ei ole, aga minul on ikka võõras veel jah, et siin kindlasti, kus keelekasutaja teatele kuiva tunnetavad erinevalt. Et, et mina ütleks näiteks minule ma arvega ei märkekski, võib-olla seda, et kui keegi ütleks, et, et eks ma ikka paremini kui tähele või üritan kuulata, mida ja kuidas kasutati ka mulle näiteks tunduks täiesti normaalne ja ma arvan, et et mõnele veel ja kindlasti mõni arvaks sama moodi, et on ikka võõras, et siin kindlasti on selliseid individuaalne keelekasutus mängib palju rolli ja eks meil ole ka natuke ikka eeskujuks on see, mida me iga päev telekas kuulame, inglise keel, kus on see hull konstruktsioon ja või siis ka see Koving ju, mida me üritame siis nendega korvata ka saama ja hakkama ka, et kõik need, et ükski keel ei ela nii-öelda vaakumis, räägime teisi keeli ja kuidas, kuivõrd on meil nendega kokkupuudet ja ma arvan, et kõik sellel on kõigel, sellel on oma nägu, tähendus, sealjuures saama konstruktsioon täpselt samamoodi, töö saab valmis olema. No minu kõrval on võõras, aga võib-olla mõnes kontekstis ikka ma oleks täiesti juba nõus. Jah, ja mina ütleks praegu ka, et selle puhul ka, et mulle tundub võõras. Aga jah, võib-olla tõesti kontekstist jälle oleneb ja kuidas vahet teha millal see saab vorm kasutamata jätta? No mulle tundub, et nende saab olema ka näiteks kui öeldagi, et annan nagu lubaduse kellelegi, et tule näiteks peole või kindlasti on tore, et kui ma nüüd siin tahaksin öelda, võib-olla, et saab olema tore, et et tõesti rõhutada seda, et, et see saab olema, ma arvan, et see väga nagu ei häirigi. Sest et mõnikord mõnes kontekstis täiesti on endal ka tunne, et et kui ma ütlen, lihtsalt on, sest nagu väljendaks, et praegu on, aga tahaks nagu rõhutada seda, et tulevikus on, et eks ta vahepeal ma arvan, et kõigil on vahepeal ikka ette tulnud, et oleks aja peale saama ja hakkama on välja kummalisi võimalusi eesti keeles näiteks ta jääb haigeks. Tulevik tegelikult ja, ja, ja see läheb just selliseid nagu selliseid verbi jah nagu jääb ja või ta saab terveks või need on sellised kus on selline lõpetatus või lõpetatuse, kas ja et see ei saa jälle toimuda praegusel hetkel selline perfektiivsuseks seda nimetatakse või piiriv võimalusega verbiks, et et need ei saa toimuda hetkel selline, et pigem ikkagi see punkt, mis tulemus seal on see terveks saamine või haigeks jäämine, et, et see juhtub just seal tulevikus ja nende kohta neid näiteid tuleb kui palju ka läänemeresoome keeltes, kus need samamoodi ja need on tegelikult ka sagedased verbid, mis arenevad ka edasisel tuleviku markeerivaks. Mis on lüüdi keel ja kuidas lüüdi keeles tuleviku Kloodel, lüüdi keel, mõned keeleteadlased, et ei olegi seda esitanud keelele, pigem seda viimasel ajal on esitatud omaettekeelena, et vahel on räägitud sellest kui vepsa, karjala segamurdest, aga eriti ja viimasel ajal on ka antud nii-öelda keeleõigus, et et seda siis räägitakse Äänisjärve lähedal. Ja võib-olla selline pidev punkt võiks olla Petrovskaja Petrosoodsk seal ümbruses ja tulevikuga, seal on sellised lood, et et seal on minu meelest väga huvitav verb, mis on kujunenud ka tuleviku väljendavaks, et see on siis selline verb nagu päditviraid litse Vene keelest tulnud siis Rodida või Rodised ja siis sündima sünnitama, see tähendab. Ja näiteks, kui seal küsida, et kuidas ütleks inimene, et homme ma olen kodus, siis ta ütleb, vastaks, et Huawei Rodimaskodis ja otsetõlkes tähendaks homme ma sünnin kodus. Aga tegelikult see lihtsalt on homme ma olen kodus või tuleb vihm või hakkab vihma sadama, siis ka võiks olla sama verbiga, et sünnib vihm, kui ma ise seal lüüdi aladel käisin, et et noh, ma teadsin sellest küll, et sellist verbi seal kasutatakse ka ikka oli väga tore kuulata Ta neid ütlemas, et kõiki neid samu lauseid tõlkimas selle Rodise verbi abil või ka lihtsalt siis keeles tekstides või jutu sees kasutamas seda verbi. Kuidas on lood lüüdi, keele enda tulevikuga, Nolüüdi keele kõnelejaid, eks seal ikka ole nii, et tõesti häid kõnelejaid on üsna väheks jäänud, pigem on nad ikkagi vanemad inimesed. Et ma ise käisin 2012. aastal kesklüüdi aladel ja ennekõike seal Petroskoisse ümbruses, siis, et ehk selliseid keele oskajaid, et võib-olla 100 kant ei, seal neid oleks aga aga muidu numbrit, mis sageli öeldakse või on näha internetis näiteks, on selline 3000, aga kogu löödi ka lõunalüüdi põhja, löödi kokku, et aga jah, et kui palju neid tõesti keele oskajaid ja häid on, et et ega seda ongi raske öelda ka seal. Me üritasime ka seda natukene piiritleda või määratleda seda numbrit, siis ta sinna 100 kanti kesklüüdilnud jääks. Aga täiesti seal külades siis mõneti oli neid ikka, kes ütlesid, et, et löödilane ikka oma keelt ei saa unustada või ei tohi unustada, et et vanemad inimesed ja, aga noori eriti jah, et ei ole, kes räägiks, et nad võib-olla saavad aru, aga pigem ikkagi need vanemad inimesed, kes räägivad täiesti omavahel ka, et et oli seal ka, kes ütles, et et kui sõbranna külla tuleb, et alati räägime lüüdi keelt. Tore. Ja te peate gümnaasiumi õpilastega koos rahvusvahelistel lingvistika olümpiaadidel käinud ja kokku puutunud selliste keeltega, mille nimesid ma proovin lugeda neid nüüd maha pena peena tangutigiova, ENG penni, loodepaja, tundra, joka kiiri, sellega säinas Pirafaani ja teised sellised keeled, mis keeled need on ja mismoodi need lingvistikaolümpiaadil käivad ja siis jõuame tuleviku juurde uuesti tagasi ja et et lingvistika Need on siis täiesti väetakse täiesti maailma eripaigust keeli, mille kohta tehakse ülesanded, et kui mõelda, et keel on selline umbes 7000 ja ja eesmärk on see, et kõigil oleks võrdsed võimalused hästi olümpiaadil osaleda ega, ega oleks eeliseid, siis võetaksegi selliseid, mis ei oleks isegi inimese emakeel ja koostatakse selle põhjal üks ülesanne, mis on lahendatav, et tõesti erinevaid erinevaid nähtusi käsitletakse. Ja sellise loogika matemaatika abil on võimalik ära lahendada need ülesanded. Ja siis, no näiteks kas või see Pirafani keel, et see näiteks Brasiiliasse kõneldav tegelikult väga huvitav keel, kus mõnes mõttes seal on nii-öelda võiks öelda, seal on kõike vähe, et seal on nagu vähe siis meie mõistes neid kategooriaid või kasvõi sedasama tuleviku väljendamist, sellist mingit ajavormi võimalust ei ole või ka värvinimetusi on ainult selline hele, tume või et kõike on vähe, aga samas ta on ikkagi keeruline keel, et et nende, lingvistika, olümpiaadide, selliste väikeste ja mõnes mõttes ka tundmatute keelte siis kaasamine sinna on, on soov just sellega näidata, sest maailma keelte mitmekesisust ja millised need, kui igaüks tuleb sinna oma emakeelega, et kuidas siis saab seda ülesandeks Te näiteks mingi tõesti väikesed lause tõlked ja ja kui miski töötab täiesti erinevalt, et hakkakski mõtlema kooli õpilane selle peale, et kuivõrd erinevad need keeled on, eesti keele kohta seal ülesannet teha ei saa, sest eesti õpilased käivad seal kohal just et kahjuks eesti keele kohta ei saa teha ja üldse Euroopa keelte kohta üldiselt, et ei saa ikkagi teha, et kui mõnikord midagi keele ajalooliste ka, aga iga viimasel ajal ei ole olnud, et pigem tõesti on siis võetakse kuskilt Kagu-Aasias, kus on tohutu keeleline mitmekesisus ka Aafrika keeltest viimasel ajal eestlastel on hästi läinud, nendel olümpiaadidel on küll, et seda alati ka osalenud, kogu see aeg, mis on toimunud nüüd tuleb 14. korda, et alati on osa võtnud ja alati on head tulemused on olnud nii, aga nendes keeltes tuleviku kohta oli ka mingi küsimus mõnikord. Ja, ja et ega ma isegi ausalt öeldes, kui need keeled, mis seal on, mis ma olen olnud neli aastat, et ega need keeled mulle endalegi meelde Need nimetused ja kõik, et aga Ma ütleks, et vahepeal ongi raskusi sellega, et kui ma pean midagi kima ja näiteks on, on mingi keelelauset, tuleb tõlkida eesti keelde ja näiteks kui sa keeles on olemas tulevik, et ega see ongi selline keeruline küsimus, et kuidas ma seda tõlgin, eristan vahepeal, eriti kui on kontekstist välja võetud laused, et sellest olevikust eristan. Aga siin on näiteks selle hakkama verbiga, vahepeal on on siis hakkama saadud, et üritatud seda edasi anda. Aga no minu jaoks on Nendest lingvistikaolümpiaadil või üldse, kui keelt olen õppinud, väga on jäänud või just väga meeldinud aafrika keeled, kus on ka selline ajaline kaugus, on oluline päris mitu tulevikku erinevad tuleviku väljendamise viis või sellist tunnust on, et ühtegi kasutatakse siis kui midagi juhtub varsti siis järgmist, siis kui midagi juhtub näiteks aasta jooksul ja, ja siis kolmas viis veel. Näiteks kui on midagi kaugemas tulevikus. Et see on minu jaoks hästi selline muljetavaldav ja samamoodi läheb näiteks minevikus, et ka sellise kauguse, et kas midagi oli alles või, või kunagi ammu või, või aasta tagasi või see võiks olla järgmine uurimisteema. Et aga mis sinna ei tiku, et jääks nende läänemeresoome keelte juurde. Et ongi tunne olnud, kui nendega olen tegelenud, et eks seal ole palju teha, et palju materjali on kogutud, mis on väga tore ja endiselt on ikkagi võimalik koguda, aga, aga eriti just seda lausetasandit on ikkagi vähem uuritud, et seal on teha palju. Et kui me nüüd tõesti jääme eesti keele juurde, siis kas me võime saate lõpetuseks tõdeda, et eesti keelel mitte ei ole ainult tuleviku, vaid ka eesti keeles on tulevik igal juhul täiesti täiesti nõus? Aitäh, aitäh tuleviku väljendamise võimalustest eesti keeles, rääkis filoloogiadoktor Miina Norbik, saate toimetaja Piret Kriivan. Uus keelesaade nädala pärast kuulmiseni.