Laadi vikerraadio äpp alla Google Play stlejatestoriski ja kuula saateid endale sobival ajal. Kaunist keskhommikut, rahva teenrid taas eetris on laupäev. Kell on 11, null viis. Ja nagu meil juba aastaid sel ajal kombeks kolm ajakirjanikku kolm kolleegi võtavad kokku lõppema hakkava nädala. Täna on siis ajakirjanike kolmik selline. Sulev Vedler Eesti Ekspress Neeme Korv, Postimees ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Postimehe esindaja peaks meie vestlusringist muidugi lähiajal ellimineerima nii-öelda vastusammuna selle eest, et meilt Lauri Hussari ära tõmbasite. Aga seda asja veel kaaluma. Mis sa naerad, Neeme? No tegelikult on ju see, et me oleme ju mõnes mõttes, me oleme ju kõik ikka ühes paadis. Ahah selge kirjanike solidaarsust, et kui midagi kuvand mööda toimetusi ja mööda erinevaid väljaandeid, siis nad lihtsalt ühelt paadipingilt istuvad või astuvad, teisel? Loodaks küll, nii et sageli see nii on väga tore igal juhul Laurile edu ja mõnda aega anda siis ikkagi veel veel selle maja inimene. Ja kui me peaksime Lõppeva nädala nii-öelda nädala tegija nimetama, no siis sellega ei ole suuri raskusi. See on kahtlemata riigikogu vabaerakonna fraktsiooni liige, erakonnatu Artur Talvik. Ja Artur on, on siis mõnede arvates teinud sel nädalal kõvasti mehetegusid ajanud, selja sirgu, näidanud, iseloomu olnud no ütleme nii, et sõltumatu ja vaba ja väga paljudele meeldib selgelt vastulauseid on tulnud ka eeskätt just ametnikuna poolt ja ka kaaspoliitikute poolt loomulikult riigikogu liikmete hulgast ja valitsuskabinetist. Et, et Artur Talvik on midagi väga olulist või olevat midagi olulist ära solkinud. Mis meie selle kohta arvame. Hakkame filmiklassikat tsiteerima, et vabad mehed ongi kõige suuremad ketserlused, mõne meelest tõepoolest on ja on ma ütleks, et, et ta on ikka üks tõeliselt vaba mees seda ja juba ja ma ütleks, et seda ta siin näitab juba nii mõndagi aega kui temast kui poliitilisest persoonist rääkida. Ära solkida siin küll midagi rasse muidugi saab kõiki asju esitada, kästi igavalt, kuidagi nurgataguseid pidi aga arvestades tema tausta, nagu sa ise neeme kirjutasid tänases Postimehes, et Ginu mees siis seda võib ka teha sellises show vormis miks mitte, et ta tõmbab tähelepanu ja, ja mida rohkem sa tõmbad tähelepanu probleemidele, seda rohkem need probleemid jõuavad inimeste teadvusesse. Ja muidugi osa inimesi arvab, et taksosaadikust võiks teha presidendi, need tema ongi kõige sobivam inimene selle koha peal ja teised inimesed ütlevad täielik kloun. Muidugi tekitab selliseid vastakaid arvamusi, aga nagu Talvik ütleb, tema, ta oli selleks valmis. Noh, see on asjavorm, see, see ei ole asja sisu, millega siis Talvik on nüüd tegelenud, et noh, loomulikult ta ei ole pugenud peitu. On igal pool, kus on palutud on, on põhjendanud oma oma teguviisi ja ühtlasi avaldanud ka sisu kohta arvamusi. Alustame, alustame siis nii-öelda nagu kronoloogilises järjekorras. Et politsei ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri kõrvaklapid ja saapad ja üldse siis ametiisikutele eriti kõrgete ametiisikute kätte antud krediitkaardid, mis on no ma tahtsin öelda usaldatud neile, aga, aga see on noh, ilmselt aga rumal väljend, et, et noh, see on, see on töövahend. Ja, ja kas tõesti nüüd selles mõttes meil on on tekkinud mingisugune probleem, et, et oma ja ja riigi raha on siis läinud sassi või on see lihtsalt mingisugune niisugune tähelepanematus, hoolimatus või, või ka noh, ma ei tea, informeerimatus konkreetse isiku puhul, et ta lihtsalt mõtlemata tegi seda. Ma tuleks korraks hästi veel Talviku juurde tagasi, et selle vormi ja sisu küsimus, et mulle alati sellistel puhkudel meenub Tammsaare näidend kuningal on külm ja seal esinev narri tegelaskuju. Et see esineb täna kirjandusklassikat täis. Paraku küll vist nii et Talvik on ju ka tegelikult professionaalne näitleja, aga, aga tal on ka ja tal on ka täiesti selge sisu olemas, et asjade kaudu, mida ta on, ta on teinud, et ei saa öelda, et ta on niisama, ainult ainult mingisugust rolli lahendust meile etendab. Aga nüüd nüüd see esimene lugu on konkreetne lugu ja, ja see on noh, minu arvates on see tegelikult ikka mitmes mõttes üks väga piinlik lugu. Eriti. Vaat ootus inimeste suhtes on, on suurem, kes on, kes on tegelikult päris reaalselt nagu, nagu tublid ja tegusad inimesed. Ja mina väidan küll, et Need, politseinikud, kellega mina olen rääkinud või noh, need inimesed, kelle meelest kes minu arvates on nagu politseisüsteemi asjatundjad ja ja rääkimata singi, avalikkusest, et kui meenutada, siis Elmar Vaher on saanud ka hiljuti just pressisõbra ruupori. See näitab nagu üht koma teist siis ajalehtede liidult. Et ma arvan, et tegemist on kui mitte kindlasti ühe parema kui, mitte kõige parema politseijuhiga, mina põhjendan seda ühe väga lihtsa asjaga, et tegelikult noh see, see on see aeg, kus kus tegelikult me peaksime nagu olema miilitsatest nagu, nagu kaugemale jõudnud ja noh, tema on, tema on sellest olnud nagu kõige kaugemalt mõtlen seda mentaliteedi küsimust. Väga tore ja asjalik mees. Aga nüüd ma vaatan seda konkreetset juhtumit muljetega ta alguses ei mõistnud ketta midagi, nagu valesti oleks teinud, sellepärast et ta ju ei vabandanud. Alguses ta ütles, et kui ma ei ole vastanud rootslastele, siis ma vabandan ja hiljem ta ta tegi seda. Keegi nüüd ei ole ju seadnud kahtluse alla, et kas Elmar Vaher tahab, ta ei ole kompetentne juhte midagi taolist. Et jutt käib ikkagi reetsetest üleastumistest ja ütleme nendele. On päris nadi mulje, et kui sa lähed puhkusele ja lennujaamast ostad endale kallid kõrvaklapid noh, see ei ole mingi selline miljonitesse või kümnetesse miljonitesse ulatuv üle astusin ja see on selline kõikidele inimestele Arusaadav 299 eurot või sisse astud endale saapad ja samal ajal on teada, et nende saabaste muu vormirõivaste hankimiseks on politseil konkreetne kord olemas. Tibist aru juudel neilt läks vaja aga siis, kui ta jällegi väitis Postimehele minu meelest ühe ja intervjuu põhjendab, et minu jaoks oli tähtis, et nii nagu paljude teiste asjade puhul, kui me ostame, siis me ostame hea töövahendid, mida põhjendas seda kallist hinda, eks seal jällegi mingi seltskond politseinik ütleb, et nad raha ei ole selle või teise ostmiseks. Siis tundub, et miks sa küll pidi nii kallid kõrvaldada või sellest, seal on selliseid vastuolusid ja need oleksid, need saapad olid jälle väga odavad saapad vanade heade saabaste kohta. Sest ta on selline mitme otsaga asi ja kõigele lisaks on veel ka selline kättemaksu nagu mingi mingi maik juures, et need paberid tõi avalikkuse ette Ilona Laido, kes lasti lahti politseis, kuna ta oli seal ühe Ankavussardanud, see hange on praegu haavel tema lahtilaskmine, see on kõik selline uurimise staadiumis ja töövaidluskomisjoni staadiumis, et noh, seal on palju selliseid tagamaid. Ja muidugi, mida siis tegelikult tegi. Meie peakangelane Artur Talvik tõstis ühe arupärimise dedovitš, kuidas asi lahenema, peaks see selle asja point? Jah, no tundub, et Elmar Vaher ib tõesti vist praegusel hetkel päästiski, see, et on, on väga hea tubli politseinik olnud või, või politseijuht? Kui oleks olnud tegu niisuguse keskpärase inimesega või kellel oleks olnud mingisugune on kasvõi kõige väiksem paturegister siis poliitik siseministri isikus ilmselt oleks, oleks olnud rohkem. Aga kõik see kiirendatud auditi küsimus ja ja nüüd tagantjärgi selgub, et kui auditi nii-öelda täisversioon või kogu sisu on avalikkuse ette toodud, et et neid patustamisi on olnud tal ju veel selle sama kaardiga. Aga just see, et praegusel hetkel noh ei ole, kas ei ole võtta või, või ei taheta võtta, et kui oleks olnud ilmselt mingisugune teine situatsioon siis Elmar Vaheri enda suhtes või teine poliitiline situatsioon, mis oleks noh, Reformierakonda või tema esindajat siseministri näol sundinud otsustama teisiti, siis oleks ka muidugi Vaher oma kohalt lennanud, aga, aga ilmselt kõik need asjad kokku annavad, andsid selle tulemuse toel sai esialgu lihtsalt kollase kaardi. No ütleme, ühiskond seisid selge õppetunni, et olekski. Kuule, mees, sa oled ikka sa pead kehtivat korda järgima, muidu võid jama sisse sattuda ja eks edaspidi siis poliitikud, aga ka kõrged ametnikud mõtlevad, et missugust krediitkaardi nad kasutavad, kui nad teevad selliseid. Noh, ma ei tea, kas nad on siis juhu astuda ka suhteliselt ette planeerima, seda osta, et võib-olla hakanud rohkem oma isikliku krediitkaardi kulutama, et mõneks ajaks jääb kindlasti sellistele tegelastele mällu, siis vaikselt ununeb ja noh, mõne aasta pärast me ilmselt näeme järjekordset krediitkaardiskandaali, et no nüüd on alati olnud, see on ka ju näiteks majanduses, et selle tõusud ja langused ja kriisid on buumide No vot, tegelikult on nii, et noh, mina näiteks helistan kultuur ja head tava üldse igasugustele regulatsioonidele ja, ja kui, kui niimoodi puhtinimlikult võtta, siis oleks ju normaalne, et inimene, kes on avalikust teenistusest, on selline aus ja tubli inimene. Ja mõtlemisvõimeline, eks instance teenistuslik krediitkaart, ta sooritab sellega mingisuguse ostu, tal võiksid olla mingisugusel hetkel teatud tingimustes nii-öelda nagu, nagu vabad ja me ei peaks nendele asjadele niimodi arutama. Aga paraku see elu elu ikka tihtipeale nii ideaalne ei ole ja võib olla ka see ühiskond, mis, millest me ikkagi tulema ja mis on ikkagi endiselt kuidagi otsapidi sees või on see lihtsalt sellised inimlikud nõrkused, mis, mis teatud asjadeni viivad, et need regulatsioon, kuid ikkagi nagu noh, peavad olema ja kui nad on, siis kehtiv peaksid, peavad kehtima kõigi jaoks, olgu see tänaval töötav politseinik või siis kõige kõrgem politseijuht. Meil on niisugune noh, ütleme kõigil meil on selline ajakirjanikel just eriti niisugune kerge kohtlustamise vaim sees. Et me, me, me suhtume asjadesse alati skeptiliselt, sest see on meie töö, et kui me seda ei teeks ja, ja lihtsalt nii-öelda mööda pealispinda ujuksime, siis, siis me ilmselt ei teeks oma oma tööd hästi. Aga selle krediitkaardiga ja kuna ma ise olen ka aastaid omanud sellist kaarti töö juures, siis sellega on muidugi alati võib tekkida küsimusi ja, ja alati võib tekkida mingisuguseid teeme küsitavusi. Et kas noh kui ma meenutan seda selle konkreetselt selle Elmar Vaheri selle kaardi väljavõtet, et siis seal oli mitmesuguseid toitlustamise kordi. Ja kui sa, kui sa hakkad tegelikult nagu, nagu iga reapealne kui nuhkima et, et kas see oli ikka põhjendatud või olnud või kellega sa seal sõid ja mida sa seal sõid ja ja kas odavama praadi saanud võtta või selle sellega võib, võib minna muidugi absurdi. Aga antud juhul see, see kõrvaklapi lugu läheb natukene niukse panesi tšeki tasemele, et et noh, see on seal niivõrd lihtsalt tuvastatav, et, et just nimelt et lennujaamast ja puhkusereis ees ja, ja siis noh kusjuures tuletan meelde, et majaga muide seal ei ole, ei ole ju mingit vahet, kas sa ostad need 299 eurot maksvad kõrvaklapid või ostad 99 euroseid kõrvaklapid. Kõrvaklapp on kõrvaklapi ja puhkusereisijal puhkusereisija, kui sa need kokku paned, siis oli see noh, põhjendamatu ost. See on jälle nii ja naa, eks, ja ma tahan öelda, majoneesi ostmine oli Kundla puhul täiesti õigustatud. Toidis sellega riigi raha kokku, muidugi me armastame paljud majoneesi. See lugu on lihtsalt hiljem ka lahti räägitud, kuidas ta võttis vastu ühte Hiina delegatsiooni on ja selleks valmistati siis süüa ja siin oleks majonees ja et see, see lugu on natuke teistmoodi, see tundub hästi tomp. Totteri kõigil on majanes mälus. Igavesti. Aga ka sellel lool oli teistsugune, tagama lihtsalt. Aga need asjad ongi nii, et asjad ei, ei pea olema nii, nagu nad peavad, nad peavad ka näima, nii nagu nad täpselt nii ongi, et majonees jääb igavesti meelde ja, ja, ja paraku üks üks kui, kui, kui, kui tubli töötajaga on, on tegu veel aastate pärast, meenutatakse aa see on see kõrvaklapimees. Jah, ja paraku on ja midagi ja see on, see on selles mõttes, seal on selles mõttes. Kuidas väga kurb, võib-olla, et siiski õnnestub nagu kuidagi noh, sellest sellest nagu nagu edasi minna, nendel põhjustel, millest ma siin enne rääkisin, ütles, et see oleks nagu vajalik, aga aga, et see, et tõepoolest, et politseijuhil on ju selles mõttes selline aeg-ajalt avalik kohustus esineda inimestele, olla, mõjuda usaldusväärsena manitseda inimesi näiteks näiteks teatud asju tegema, noh selle juures on, on vaja nii-öelda puhast kraed ja Need ja noh, selles mõttes on, on sellised lood juhtuvad nagu tõesti heade spetsialistidega, siis olgem ausad, meil on Nendest inimestest karjuv puudus, tegelikult. Nojaa, aga see ei tähenda seda, et ka hea spetsialist võiks eksida. Teda päästis see asi, mis päästab meie rahvuskangelasi. Et tema küll ei ole praegu hetkel rahvuskangelane, ta ei ole selline sportlane olümpiavõidu koju 1000 kes on põhimõtteliselt puutumatud ja mis on tegelikult Eesti rahvast väga palju masendunud, sellepärast et see, mis on juhtunud näiteks Andrus Veerpaluga või Kristiina šmiguni iga, on ikkagi pannud inimesi sportlastest hoopis teistmoodi suhtuma. Ütleme kümmekond aastat tagasi, et nad olid tõesti täiesti puutumatuna, aga seni head, et nagu Elmar Vaher, noh, ta ei olnud küll muutumata, tema renomee oli see, mis praegu teda välja tõi sellest august. Siin kasutati seda kollase kaardi metafoori, et muidugi kollane kaart jalgpallis teadupärast on see, et, et kui inimene mängib ja tal on see kollane kaart antud, siis ta väljakul peab olema äärmiselt ettevaatlik kõigis situatsioonides, sest järgmisel hetkel on ta on ta teeb ta mingisuguse eksimuse, määratakse teine, kollane ehk siis punane start, väljakult eemaldamine ja meeskond peab jätkama ja ühe vähemliikmega ja, ja sellepärast noh, see on, see on nagu selles mõttes selline noh, ütleme nii, et kui me meenutame näiteks robot antropovi juhtumit siis ka seal oli nii, et alguses ometi ametis olev minister nii-öelda tegi noomituse lasi seal kinni maksta asju, aga selgus, et džiibisõidud olid märksa pikemad. Need julgestuspolitseiauto, kui ma nüüd õigesti mäletan, oli see, need, need sõidu seal rohkem kui 10 aastat tagasi. Seal kehtib see asi, et kui sa oled mingi jamaga hakkama saanud, siis sa pead kõik jamad üles tunnistada. Mitte niimoodi, et sa jääd ootama lootma, et äkki ei tule veel välja. Või jätkad samamoodi loodet teatavasti mida jätkub selles mõttes, et mitte, et meil oleks palju selliseid ametnikke või poliitikud või, või, või, või ministreid kes väärkasutavad talle antud pangakaarti. Aga selles mõttes jätkub, et ajakirjandusele jääks meelde ja, ja saaks ka neid nii-öelda teisi dokumente näha. Paljude selliste kõrgete amet ja poliitikute puhul, et distsiplineerib lihtsalt, mitte et ma kellegi verd ihaldaks, aga, aga, aga see kutsub nagu korrale mõtlema iga kord, kui sa selle kaardi rahakoti vahelt välja võtad, et, et kas see on nüüd õige ostja, kas ma seda suudan ka põhjendada? Jah, selles mõttes. Sest tegi Artur Talvik head teed ja jah, ja küsimus on ka selles, et et kas ma pean võib-olla alati selle tšeki üldse esitama? Mul on alati see, see küsimus ka, et võib-olla alati ei pea esitama esitama selle tšeki. Kuulge, selle kaardi, oot, aga me läheme natukene pikale läinud, aga võtame siis Artur Talviku teise kangelasteo, mille siis nüüd Ekspress välja tõi. Sina, Sulev konkreetselt intervjuus ja see mingi kangelastega minu meelest ja kui me vaatame kronoloogiliselt, siis see tegelikult hakkas varem pihta, et see lugu hakkas pihta, mitte sellel nädalal, tegelikult eelmisel nädalal ühes pisikeses sahinast, meil on Ekspressis sahinate rubriik, rääkis, et on tekkimas, eks konflikt Tallinna Sadama ja riigikogu uurimiskomisjoni vahel. So uurimiskomisjon tegeleb Corp Tony riskidega Tallinna sadamas, komisjoni juhib Artur Talvik. Ehk siis see komisjon oli sealt sadamast välja nõudnud terve hunniku dokumente ja sadamategelastel tekkis hirm, et äkki see komisjon lobiseb välja ka mingeid hari ärisaladusi. Siis sadama juhid eesotsas ajutise juhi Carri Ginter, vandeadvokaat pani ette kirjutada alla paberile, kus siis riigikogu liikmed võtavad eraldi kohustus, et nad ei räägi seda ja seda, seda, mille peale muidugi Talvik oleks päris pöördesse, sest. Ütleme, et riigikogu liikmena peab ka tema täitma kõiki seadusi, mis Eesti vabariigis kehtivad, ega see ei vabasta teda mitte millestki. Aga nüüd, milleks ta peaks siis nagu eraldi veel mingi asjale alla kirjutama? Tema sellest aru ei saanud, tema võttis seda, kui katsetama, suu kinni toppida. Olge mureta, et Talvik on eksinud mingisuguse seaduse vastu. Mina küll ei näe, mille vastu oleks eksinud. Ma saan sedasama nii-öelda ärisaladuse kaitse alla pandud. Aga mina ei tea praegu hing, hind ja hinnavahe, ta ei ole mingit ärisaladust avaldanud, vähemalt selles intervjuus, mida ta ekspressile andis, ta küll hea ei avaldanud, sellepärast et ärisaladus, praamide hind. Siiamaani mina küll ei tea, kes oskaks öelda, välja arvatud nende asjaosaliste, kes peavad selle hinnaga kursis olema, et kui suur sissepraamid hindel. Kas praam maksab 20 232 miljonit, kegi dia valdkond on ju öeldud, et hanke ikka palju rohkem teiega hanke kogumaksumus pidi olema ju 120 miljonit. Kes seda on öelnud mustvalgel kirjas olnud, meie ajakirjanduses? Mina küll ei tea, seal on võib-olla tal ajakirjandusega, kes on kinnitanud, et see vastab ja ma arvan, et kinnitanud ei ole keegi. Aga aga see on selline number on igal juhul välja käidud, aga keegi ei ole seda kinnitanud, siis võiks seda, siis võiks seda 100 kahte ja üks, 20 miljoni väljaütlejad süüdistada ärisaladuse väljalobisemise. Nii, aga kas, kas me peaksime teadma nende neljapaadi hinda? Parvlaevadel paadis suuremad ja kindlasti me peaksime teadma, et ma nimetan seda praegu spetsiaalselt paadiks, sellepärast et kui me vaatame natukene seda asja distantsilt, eks ole. Kui me, kui me näiteks istume Londonis ja loeme, mis jama käib Eestis juba kuude kaupa ja isegi mitu aastat nende parvlaevadega, eks ole, siis, siis see jätab, jätab riigist ja riigivõimust ja kõigest sellest, kes sellega on, on seotud, jätab sihukse paraja mulje. Jätab küll, aga ka teistes riikides on samasuguseid hangetega seotud jamasid, et ei ole see Eesti selles mõttes nagu erandlik. Ja ma väidan, et Talvik ei lobisenud välja mingit ärisaladust või kas me peame teadma nende hinda. Minu meelest oleks mõistlik. Hindade avalikustamine tuleb alati kasuks. Sellepärast et mida tehakse hindade alusel, selle põhjal pannakse paika praamipiletihinnad. Dotatsioon, need on olulised asjad. Ma jäin selle juures mõtlema, et huvitav, kas see avalikustamise aspekti iseenesest on ka noh, tal on tal nagu lõpphinda mõjutav ehk siis hanke hanke mahtu mõjutav tegur. No võiks küll, mõjutada võiks, võiks küll mõjutada, eks. No küll on nii suur vahe, eks siis ilmselgelt sa saaksid, ei oska praegu pool pool laeva sinna juurde, selle hinnavahe pealt siis ikkagi näitab, et midagi on väga vähe. Imelik. Nonoh kindlasti, aga noh, antud juhul hanke puhul hakkavad tööle või veel mitmesugused tegurid, et esiteks hanke vältimatust ja, ja vältimatu kiirus, mis selle taga oli, noh, eks see on ju kindlasti kindlasti kõigile kõigile pakkujatele teada. On need on omaette küsimus, kuidas see hange täpselt toimus, eks et kuidas neid pakkumisi tehti, kuidas, kuidas sinna, keda sinna kutsuti v kellegi venelased käisid, kes kellega rääkis, see kõik on väga-väga huvitav. Ja ärme ärme unusta siinjuures, et tegemist on kriminaaluurimiseks samal ajal? Ei, see on kahtlemata huvitav ja, ja kui see lõpuks kuskile veergudele või või või, või telesaatesse jõuab, seal oleks äärmiselt huvitav materjal. Aga kas selliste äritehingute puhul, olgugi, et tegu on riigiettevõttega ja, ja sellega tegeleb meil siis majandusminister, konkreetselt persioonina? Kas erinevad sammud ja need rahalised käigud ja otsustamise valikud ja kõik, see kõik peab olema avalik kas siis saaks teha lõpuni ütleme kõige parematest kavatsustest lähtuvat otsust? Kui kõik oleks avalik? See on nii ja naa, alati ei pruugi seal sellega, ma olen nõus, et kõik asjad ei saa siin olla ja see ei pruugi kõige paremini lõppeda ja alati ei ole ka kõige odavamad asjad, kõige paremad lahendused. Aga lõpphind, vabandust, Eesti energia teatas samas, et auvere elektrijaam läks meil maksma 638 miljonit. Ma nüüd ei tea, kas keegi julgeb järgmisest elektrijaama ehitada, hind on ju teada, eks ju, ehitatakse ka suuresti metallist kivist, eks. Et mida see siis. No mida see annab, kui me, kui me ei tea seda hinda, ma saan aru, et noh, Carri Ginter, kes on sadamajuhina, ütleb, et ta ei tohi neid Arv avaldada, aga selge sellepärast, et sellise lepingu on sõlminud tema eelkäijad Allan Kiil, Ain Kalju, rändakse ja Carri Ginter peab järgimanilt lepingut, ta ei saa neid murda, mida ta saaks teha, et oleks saanud teha, oleks see, et oleks küsinud Poola ja siis Türgi laevaehitajate käest, kas te lubate mul avaldada oma lepingut, anname nad üle riigikogu uurimiskomisjonile? Oleks saanud seda küsida. Aga juhtus selline asi, riigikogu uurimiskomisjon tõmbasid pingutad enne lihtsalt sealt serverist ära. Kui Carri Ginter sellised küsimused välismaale saata sai, et nad olid juba enne sealt majast välja läinud. Selles mõttes ma saan küll aru. Aga ma saan ka Artur Talvikust aru. Tema vaatasin, talle tundus vähe imelik, et nii suuri hinnavahe, kas me saame ka kaljurannast kiirist aru? Kui nad, kui nad olid nõus, et, et see see summa panna ärisaladuseks. Aga saan küll aru, jah. Sellest käimasoleva uurimisega kontekstis ei, sageli on kombeks panna asja konfidentsiaalne, kõige parem, aga lõpuks me teame siin väidetavalt oli Poola tehase nagu nõue. Ja niimoodi näiteks Jüri Ginter mulle öelnud, et poolakad ei taha avalikustamist, Tallinna sadam ise oleks valmis avalikustama. No ja siis sa pead teise teise poole arvestama. Aga noh, siin on omaette küsimus, on veel nendes marginaalide, näed, kas siis poolakad teenivad rohkem, kui türklased, tekib küsimuseks samal ajal altkäemaksu nagu tuli Türgist rohkem või pidi tulema rohkem kui jällegi poolasteks ja laevad on identselt identsed. Ma arvan, et need, need üksikasjad on kindlasti loona kõik äärmiselt põnevad ja, ja kindlasti me saame sel aastal siin veel üht kui teist kuulda, kui ikkagi on käes see sügis, kui kahe eesti maakonnaga ühendust pidavad laevad tulevad siis nagu riigi kätte minu Mu küsimus on, on nagu see, et alati siin mängitakse ka seda välja, et avalikes huvides on see, et see ühendus oleks võimalikult mugav, kiire ja võimalikult soodne, eks. Et minu küsimus on see, et, et noh, et et on, on on ju ka üks, üks argument, miks seda riigikontrolli all tuua oli see, et noh, et äkki me saame nagu odavama teenuse noh, võimalik, et selgub, et me ikkagi ei saa seda odavamat teenust. Siis on küsimus selles, et kas see, kas see, see, et me saame kallima, aga läbipaistva teenuse kaalub üles leinama. Need, need on huvitavad asjad, minu meelest Sulev viimases Ekspressis kirjutas sellest seal mis lehekülg see on sul teine või kolmas nii-öelda kolumnis. Et, et kas me, kas me tahame Tallinna linnas näha selliseid tramme, mis läksid maksma nii palju, kas me tahame Elroni selliseid ronge või ehitame vanad Riia needsamused koodid ümber ja nii edasi, et kõike saab alati palju odavamalt, aga, aga kas see ära tasub? See on, see on iseenesest, minu meelest oli see väga huvitav kolumne ja ma arvan, et, et siin võiks nagu päris huvitavalt vaielda. Muidugi üks äärmus on see, et lõppude lõpuks saab ka tõenäoliselt veoauto kastis nagu inimesi vedada. Võib-olla sobiks. Kõige soodsam asi on selles, et mõnikord me ei arvesta, kui palju miskid asjad maksma läheb. Näiteks trammide projekt, me teame, et ravim maksab 56 miljonit, aga ei mõtle väga palju selle peale, et 44 miljonit, sest oli vaja teha lisakulutusi. Igasugune trammiteed, ümberehitamine, sel depood, mingid uued seadmed kasutavad sageli, on olemas igasugu lisakulusid, nagu see on ju iseenesest mõistetav. Aga see võib olla sama väliskülgedele uued perroonid ja väga ilus, onju vaadata. Me oleme nüüd ikkagi kuues sajandis. Aga noh, kui me projekti mõtlemispeab, selle kõige peale mõtleme, ma, ma saan aru, et vist proomide puhul, näiteks kui ma mõtlen nende sadamate peale, siis tõenäoliselt need uued praamid on siiski mõeldud nagu olemasolevat. Ja seda ei pea seal ümberehitust ei pea riik, seda nende puhul ei pea kindlasti tegema. Küsimus on, kuidas nende hooldus hakkab välja nägema ka juttu olnud palju, et miks kasutatakse hoopis teistsuguseid mootoreid, näiteks kui algselt oli plaanitud ja nii edasi, nii edasi on palju küsimusi ning küsimusi saab vältida. Juhul kui see avalikustada võimalikult palju. Absoluutselt ja kusjuures sedasama nende nende laevamasinad. Ja küsimus ka on, on hästi-hästi tähtis küsimus ja kindlasti siin võiksid ja lõppude lõpuks on olemas ka igasuguseid päris sõltumatuid eksperte, kes võiksid selle koha pealt üht koma teist öelda, aga ma tahtsin ekspressi kiita selle eest, et mulle laevamehaaniku pojana nagu väga meeldis see, et kasutaksite sõna masinat, sest laeval on ikkagi masinat. Ja selgita selle juures teda mootorit, seda ütles vist Talvik, masinad? Ei seal lihtsalt. Ühtlasi lugesin selle artikli täna hommikul uuesti üle. Jah, aga võtame veel kord selle lõpetuseks selle lähedalgi, kui juhtub, et et kui poliitik, mida siis Artur Talvik on, kui ta teab, et see tema nii-öelda avalikustamise tuhin, mis iseenesest põhimõttena ideena on väga õige. Aga võib tuua lisamajanduslikku ehk rahanduslikku rahalist kahju. Krista saab kahju tuua noaga, näiteks kui nüüd lepingu rikkumine, poolakad mitte. Ta ei ole ju mitte midagi, oletan, lihtsalt ühe lepingu järgi ehitatud laenad on kallimad ka teise järgi. Kõik punkt, aga summa on kirjas. So what? Seal on seal on kirjas, lepingutes on kirjas see, kui palju mingi miski asi maksab, mitte et kui palju on ühe teise vahe ja aga miski miski sundis seda ärisaladuse Kristki sinna peale panema, siis oli see siis remontovo tehas, eks ole, et, et sealt või tulla ju ei saa. Ministeerium on öelnud, ma ei tea, kas suures suures hirmus, et, et ameti mõni ametnik saab pikki päid, aga, aga, aga põhimõtteliselt nad on öelnud, võib tulla midagi, ta ei elagi avalikest, ühtegi dokumentide ajalehte, kinda avalikest ära ja ma tean, et kõik tema need dokumendid, mis talle saadetud nüüd on tema enda läpakas. Aarnevata. Mis on võib-olla öelda ka nii, et võib-olla ühel hetkel ühel hetkel tekib mingisugune mingisugune lisakulu, aga võib-olla, et järgmine kord, sest neid neid asju tuleb veel ja veel ja veel hankeid tehakse ikka edasi, on, on õhk juba puhtalt sellepärast, et seda seda kultuuri muudetakse, uus kiht tuleb. Miks ei või riigi riigiettevõte oma hankeid, hangete hinda, avalikkus, seda ma küll ei näe, sellel mingit mäega. Häda, eriti kui eraettevõtted, näiteks Tallink teada tähendab, et vastane äärmise laeva laeva umbkaudne hind on selline. Või siis seesama Poola tehase Kanada firmale sel praami ütleb, et tellimuse hinda, vot selline selline. Pole üldse küsimustki. Olen teiega absoluutselt nõus, Ma lihtsalt kergelt irriteerin. Ma ma tahan öelda atra edasi. Aga, aga vahe muidugi tasub, tasub mõelda, et ise jäähammasrataste vahele ja, ja ise ei, Eriku suures suures tuhinas suures kilu kilutegemise tuhinas ei, ei riku iseenda nagu noh, asju ära. Seal on pigem häda selles, et tal tegi kaks jõulist avaldust, sattusid nagu üksteise järele, lihtsalt. No mis teha, Ekspress ilmub üks kord nädalas ja millegipärast ta tegi oma selle arupärimisega teisipäeval. Nad tulid listide järel. Nonii, vaatame, mismoodi need asjad edasi arenevad, aga aga Eestis on, Eestis on väga Ma tihti kurdetud selle üle, et, et meil meil kõigil meie poliitikutel, erakondadel ja nii edasi ei ole visiooni. Oh, meil on nüüd siis olemas visioon Isamaa volüüm kaks või, või kaks punkt null või kuidas seda peab nimetama. Ehk siis IRL per pidas oma nii-öelda visioonikonverentsi, kus siis esimest Tsahkna esines pika kõnega ja, ja sellest pikast ja lahi saast kõnest on välja toodud sisuliselt ainult üks lause. Utreerides, et saagu meid kaks miljonit. Ja see läheb hästi kokku muidugi, et oli Isamaa üks punkt toll kunagi enne siis ilmselt ühinemist Res Publicaga, nüüd on siis kaks punkt küll see nagu nagu Windowsi, erinevad versioonid, aga aga, aga see see kaks miljonit. Tänaseks on muidugi see kaks miljonit eestlast siis jõudnud juba ka pilalehekülgedele meediaväljaannetes vist hommikul vaatasin ja järjest rohkem selle üle siis ka nalja heidetakse. Minu jaoks kuidagi on, ta on ta nagu võrdväärne selle kunagise reformi loosungiga, et viie rikkama riigi hulka, et et me võime nagu esitleda oma soovunelmaid noh, üks tahes, mis numbrite kujul. Aga, aga kuskil nagu, kui jalad tõusevad maast õhku, et siis siis see asi nagu minu jaoks nagu diskrediteerib või, või promiteerib iseennast, et annab siis nii-öelda vastupidise efekti või kuidas teile tundub? No sotsiaalkaitse ministrina Margus Tsahknale on olnud, ütleme siin viimased kuud käed tööd täis, et on olnud suuri probleeme tulnud nagu tulekahjusid kustutada selles valdkonnas sõna otseses mõttes igasuguseid probleeme on ja need, need, need jätkuvad. Aga samal ajal oli ju see, et temast sai suvel Isamaa ja Res Publica Liidu esimees ja ütleme, pool aastat hiljem oli juba tunda, et näiteks sellesama viiendiku hulgas, kes andis oma hääle Jaan Männikule, seal tekkis nagu väikseid nihelemisi ja olid siin juba igasuguseid juba juba hakata esitama küsimusi ja eks see oli oodata ka, et noh, mingisuguse asjaga peab ta nüüd ikkagi ikkagi välja tulema, et kuidas seda, aga kuidas seda oma oma, oma erakonda konsolideerida kuidagi, sest et ega mis seal salata, et see reiting on ju nagu nagu kehvavõitu ja eks ta selline motivatsioonikõne nagu oli Mina vaatan seda natuke teistmoodi, et et see on üks mõttenile, Margus Tsahkna, pannud rahva sekka kuidagi idanema. Selle üle võib naerda, mida praegu tehakse siis seda võib tõsiselt kritiseerida või mida on tehtud kalkulaatori kehas, seda selle peale, eks ju, seda võib uskuda. Aga nüüd, mis on kõige olulisem inimesed, räägivad IRL-ist. Et IRL on nagu mingitpidi, nii pääses korraks pilti tagasi. Ametiküsimus on, kas sega lõpuks hääldeks? Formeerub? Ohtlik asi selle juures, et kui sa oled püstitanud mingi suure eesmärgi ja sa ütled seal välja mingi konkreetse arvu või näidake näidika. Reformierakonna viis, viie rikkama riigi sekka väga konkreetne asi. Või siis kaks miljonit väga konkreetne Lennart Meri kutsus meid ülesse, otsige logijat ja, ja kunagi lumi ja ei ole mõõdetav. Kunagi oli meil keskmine palk 9000 krooni, oli vist nii, eks? Noh, et, et kui sa paned mingi väga konkreetse mõõdiku, siis inimesed hakkavad küsima mingil hetkel noh, kuna see siis täited muidugi mõned konkreetsed näidikud unustatakse ära, näiteks reformierakonnal oli viimane kord valimistel eesmärgiks 10 miljonit e-residenti, seda eriti palju nagu viimase aasta jooksul ei ole meelde tuletatud, võiks tuletada, et nad, kuidas praegu läheb millal täis saab. Nojah, residendid viletsamad, viie rikkama riigi hulka, seal oli ka, kui ma õigesti mäletan, mingi konkreetne tärmin, eks ole mis hakkab varsti juba täituma, aga on selge, et et see ei täitu. Aga noh, see, see kaks miljonit, see on ju niisugune umbluu, et et noh, mingi ka, mis oli 40 aastaga jah. Et no ükskõik, mis sinna panna, kas 2040 50 70 või mis iganes, noh, on selge, et, et meil ei ole ühekski neist aastatest ei tule seda, seda noh, kahte miljonit kuidagi kuidagi täis. Aga, aga juba inimesed tõsimeeli arvutavad, et kui me kõik välis olgu, eestlased, toome koju ja siis võtame immigrandid ka ja siis toredad noored naksakad, mehed hakkavad eesti naistele lapsi tegema ja nii edasi. Et siis siis igasuguste meetmetega põrutame selle selle selle kaks miljonit täis, noh ma ütlen veelkord, minu jaoks niisugused asjad nagu Tiskre väärivad seda, seda, seda väljaütlejad või noh, antud juhul erakonda, kes sipleb siis selles populaarsuse madalseisus ja, ja isiklikult on mul muidugi kahju ei jätku isegi unustades ära selle selle kaks miljonit. Esiteks, valimisteni on, on väga palju aega ja, ja sina, see, see asi unustatakse sära. Ja alati tuleb midagi hullemat ja olulisemalt peale noh, järgmised valimised alles kohalikud, eks ole, järgmise aasta sügisel. Aga, aga isiklikult ma panen ennast nagu IRLi juhtide kingadesse, noh, seda on väga-väga raske teha, sest et eks nad ise teavad, mis nad oma erakonnaga teevad, aga aga ega ausalt öeldes kõik ütlevad, et IRL-il on või isamaal on, on, on nišš olemas, et võiks paikneda kusagil seal Reformi ja Ekre vahel ja selliseid rahvuslikke konservatiive on meil vaja. Aga mitte nii äkilisi nagu on, nagu on EKRE ja mitte ei, mitte niisugusi. Noh, selliseid liberaal ja nagu on nagu reformikad ja, ja mitte nii vabasid vabaerakond. Jah, aga see on puhas, puhas, selline teoreetiline mäng mingisuguste vektoritega, et vaata, seal, seal on nüüd koht vaba, eks ole, no nagu me kunagi ei tea, kas, kas see koht on seal vaba või ei ole. Mina lugesin sellest kõnest küll välja sellise ihalduse teha eestist valgete paradiis. Et seal Tsahkna ütles, et võib juhtuda ka nii, et mõnede aastate pärast tulevad Eestisse elama tänased sakslased või rootslased või mingi Vana-Euroopa rahvaesindajad. Et nad tahtsidki siia elama tulla ja see on selline ihalased, noh, et teeme sellest valgete inimeste riigi ajal, mil pagulased tulevad üle piiri? Ei no see oli seal selgelt olemas, aga kus, kus see motivatsioon peaks nendel inimesi? Vaata, see see nüanss, see on nüanss, oli seal tõesti olemas, aga seal oli palju erinevaid selliseid kihte, et see oli selline selline kõne, kus oli nagu sel multifilmist. Taustaks vaatasime multifilmis see kiri, mida, mida kirjutasid kõik need erinevad, et seal oli nagu kõigile tahetud natukene midagi ja anda, aga aga on, on ka selge, et, et kui, kui sa tahad nagu planeerida mingisugust sellist asja nagu avatud rahvuslus, siis võib-olla seal on mingisugused väärtused ja mingid asjad peaksid selgemad olema, kellelegi tuleks nagu rohkem selga keerata. Nii et nii et ja nägu kellegi teise poole omakorda. Et minu, minu meelest see, see kõne alla selles mõttes selline noh võib-olla mõnes mõttes nagu, nagu mitte lihtsalt kaal, aga samal ajal tõepoolest, et kas ta on ka tulutoov see kaudu. Seda ma ei tea, äkki sa ütled, et näed teema näiteks ütleb, et onu Ojulandiga lähedasem kui Lukasega, siis enamus inimesi Ojulandiga lähedased sellepärast et nad on ikkagi siin riis, elanud, siin üles kasvanud, et meil ei ole sellist hiiglaslikku taaka küljes, et indlaslikud taok ei ole siis, aga see kollase ajakirjanduse keskel elanud ei ole seal mingit pommiplahvatuste hirmus ja nii edasi ja nii edasi, et meil on, meil on oma ajalugu, aga loodus tühja kohta ei salli ja noh, paljud ütlevad, et ma valiksin vanad Isamaa valijad ütlevad, et ma valiksin IRLi, aga ma sellist IRL'i küll ei taha enam valida ja eks need lähevad kuhugi mujale, eks ole, oma oma häälega. Ausalt öeldes ei näe ka mingisugust tohutut katastroofi kui, kui järgmistel parlamendivalimistel, no jumala abiga on sinna veel väga palju aega ja, ja IRL saab oma omamainekujundust ja, ja oma oma nii-öelda elujõulisust näidata veel. Ja ka noh ma arvan, et me üldse liiga palju üldse Eestis analüüsime, mingeid kõnesid, tähendab selle selle asemel me, me, me võiksime vist rohkem rõhutada ja koputada poliitikute südametunnistusele, et et vaadake, et Eesti elu ei käi mitte valimistest valimisteni, vaid sihik peaks natukene kaugemal olema. Et kõik need hädad, menetlused või suure osa neist ongi just kaasa toonud see, et, et vaadatakse kella pealt, et ahah, nüüd hakkab meil kampaania, nüüd vajutame gaasi põhja ja ja siis, kui on kõik läbi, siis paneme pidureid, laseme nii-öelda neutraali peale edasi ja lohisema kuidagi, et et, et see on see, see häda, noh muidugi see jällegi ainult Eesti häda. See on igal pool niimoodi ja, ja siis kogu see populismi jama, mis sinna kaasa tuleb ja, ja aga noh, see, see, see kaks miljonit nüüd kindlasti, kuna ikkagi on niivõrd segane, Arv paisati välja nii konkreetne ja samas nii segane Arv paisati välja, et anna see annab mitte midagi IRLi populaarsusele juurde, see oli alles algus. Et see peaks olema esimese, tuleb kolm miljonitel eiei, mais pidi tulema suurkogu enne seda, siis kogutakse igasugu ideid, kuidas mis ei tee, see on noh, ma ei tea, mis ideid sinna veel ei mõtle, mis idee, see kaks miljonit konkreetne konkreetne arv on, aga ma olen selles sinuga nõus analüüsimegi liialt palju. Ütleme siis kõnesid, et me võiksime, kui vaadata ka näiteks mõnikord mõne partei põhikirja sisse või programmi ja avastas palju huvitavaid asju. Parteilased ise võiksid ka neid järgida. Ega vastasel juhul ei oleks sellist olukorda, kus Keskerakonna siis viimase kongressi otsused on kinnitamata selle pärast lihtsalt järgitud põhikirja. Okei, vaatame edasi. Põnevad ajad ja põnev, põnev aasta on küll ees ja järgmine aasta on ilmselt veel põnevam. See aasta me saame uue presidendi presidendist täna vist rohkem ei räägi, aga laevakaitsjad said Indias siis otsuse ja otsus oli paljudele ootamatu ja viis aastat. Viis aastat India vanglas. See ei ole naljaasi, kui mehed seni on üle kahe aasta noh, peesitanud India päikese all ja ja loomulikult kõik tahavad koju ja ja nii edasi, aga, aga, aga olla vanglas viis aastat, see on nüüd hoopis-hoopis, midagi muud. Aga ma ei tea, kuidas teile aga tundunud, et, et Eestis Eestis on kuidagi leigelt suhtutud nende laevakaitsjate Vabaks saamisse või vabastamis, et ma mõtlen, noh, riigis tervikuna või ühiskonnas tervikuna, see on niisugune nagu, nagu kuidagi noh, kõrvalteema. Kuigi, kuigi suurel osal neist on Eesti passid taskus, et, et lihtsalt see võrdlus ei ole loomulikult korrektne. Aga ka oma meenutan meie seitsme jalgratturi saatust Liibanonis 2011. Et siis kogu kogu noh, me, me kõik tõesti elasime kaasa ja see oli, see oli kogu aeg nii-öelda uudiste uudiste keskmes. Et Eesti passiga mehi, kes jah, okei, me teame, kus nad on, me teame, et nad et esialgu nende elu ei ähvarda miski, hea, et nad et nad on toidetud ja, ja nii edasi, aga, aga kas teile ei tundu, et natukene nagu on, on tegu nagu samalaadse asjaga, aga erineva suhtumisega minu meelest on väga erinevate asjadega tegemist, eks ole. Kus Eesti turistid sattusid kuriteo ohvriks ja teine on olukord, kus eestlased on antud kohta alles inimestest, kuna nad sortsid kuriteo. Selles mõttes minu meelest on ka kaks väga ka erinevad põhima lihtsalt urgitsema. Et tähendab see, et India kohus nad nüüd süüdi mõistis, on sinu arvates tähendab seda, et nad on sooritanud kuriteo. No mina ei oska kuidagi midagi muud kohtadest välja lugeda, lihtsalt kohut mõistetakse inimestele ja kui nad on süüdi mõistetud, siis nad on kurjategijad. Ahaa, ja kui Venemaal mõni normaalne inimene pannakse putkas ja mõistetakse süüdi, siis ta on ka kurjategija. Ilmselt, kui ma ei taha Indiat ja Venemaa siin veel võrrelda, aga ilmselt kohtuotstesse ta ütleb jah. Kohus on ju selleks pandud ametisse, mina rääkisin rohkem rohkem nagu Eesti sellest, mis meil siin sees toimub, eks ole, firma, kes nad palkas, kes neile relvad andis ja, ja saatis piraate küttima. Sisuliselt on nad hüljanud ja nüüd on nagu siis meie, meie riigi ülesanne oma oma kodanikud tuua sealt kaugelt ära. See suhtumine ikkagi pressin teile peale, et saate aru, et Eesti, Eesti ühiskonna suhtumine on kuidagi kuidagi nagu leige või ei ole. See on lihtsalt mingisugune taustainfo, mis kogu aeg, see ei ole ikka pidevalt meedia kajastaks, seda pidevalt. Kõige meie tipud, poliitilised tipud ikka nõuad kogu aeg, et tooge koju tagasi. Enamus eestlastest arvab, et nad ei ole kurjategija, nad on täiesti süütult sinna sinna vanglasse sattunud. Nad tegid oma oma tööd ja sattusid oma seetõttu pahuksisse siis mingisuguste regulatsioonidega, mis on siis omakorda kohtus vaieldavad või siis nüüd nagu otsuses andeks. Aga noh, seda seda nagu ei saa seda nagu ei saa tõesti öelda näiteks kasvõi sellest vaatepunktist, et Postimehes on ju mitu korda Indias käinud ja toonud sealt neid sõnumeid, et kuidas nad elavad, mis tingimustes nad elavad, mida nad toodavad, millises olukorras on, on kuidas suhtub see see firma milliseid, milliseid otsuseid on seal langetatud. Et kasvõi kasvõi see näitab, et me oleme näiteks noh, mitte ja mitte ainult meie, vaid, vaid tegelikult kogu ajakirjandus on seda teemat hoidnud ikka päris terase luubi all kogu aeg. Valitsuse liikmed on sellega tegelenud, Europarlament võttis hiljuti vastu. Proua kaljurand on, on tõesti jah, pidevalt teemat üleval hoidnud, samuti eurosaadik Paet. Et nad minu meelest ühiskond tegeleb nendega isegi väga, väga. Ja kui, kui me mõtleme nüüd nagu eestlaste seas selle laevakaitsjate mainele, siis neid ei peeta kurjategijateks, erinevalt India kohtust. Äsja ütlesid, et nad on süüdi, kohus, on nad süüdi, mis? Okei, et noh, nii see on, et me võime muidugi alati küsida, et kui siin Naissaare taha näiteks pannakse ankrusse ennast üks laev, mille peal on grupp rohelisi mehikesi, kuidas Eesti võimud nendesse suhtuksid, relvad, pardal pabereid ei ole, ütlevad teate, tööandja saatis siia, eks ju. Isegi mingit paberit väidetavalt ju olid, aga, aga India kohus jättis nad nagu advokaat väidab, jättis nad arvesse võtmata või ei, ei kasutanud neid pabereid või dokumente protsessile. Siin siis oleks ka asi natuke teistsugune. Et meile tuleksid rohelised mehikesed, mõtleme, kuhu sattusin, need mehed tollel ajal parajasti olid just kaks Itaalia laevakaitsjad maalast nad Indiaga süütut kalurit. Indialased olid maruvihased igasugustele laevakaitsjate peale, siis satub nende kätte üks laevatäis muudest rahvustest, kaasa arvatud eestlastest. Laevakaitsjaid, kellel on pardal relvad, millel puuduvad paberid, taan tulnute territoriaalvetesse ilma loata. Räägib, et jäime hätta sakslasega Pole hädakutsungit välja saadetud tekitabki kummalisi küsimusi. Samas on selge, et nad, need mehed ei olnud terroristid. Nad ei läinud mingit kuritegu sinna Indiasse sooritama. Neil ei olnud nagu võimalus sealt keset ookeanilaeva pealt minema joosta. Ta ei lähedased ujuma. Nad tegid oma tööd. Nad jäid hammasrataste vahele ja selles mõttes me Me olimegi üllatunud, kuigi siin noh, kunagi ei tea ju sellise sellise riigi puhul nagu nagu näiteks India on, et et missugune otsus siis kummale poole langeb ja seekord langes ta ikka täitsa noh, teisele poole ja ootamatult ootamatult range karistus anti neile. Ja noh, nüüd on küsimus, et mida nad teevad, kas nad kaebavad otsuse edasi, sellepärast mehed tunnevad, nad on süütud sajaloogiliselt kaebad katse sedasi variant kaks, sa ütlesid, jah, ma olen süüdi ja loodan, et sind ja president annaks armu, saadetaks, saadetakse välja Eestisse, sealt koju või tehakse mingi vangide vahetamise kokkulepe tuuakse Eestisse, siis Eesti laseb vabaks. Et noh, seal on. Aga sa ei tea, aga on võimalus, kavad, vahetatakse vange ja no ma ei tea, Eestis india vange ja kas on, aga ei, see ei ole selline vahetamine nagu spioonide. Ei, ma saan aru, aga, aga et, et saavutatakse kokkulepe, et nad kannavad karistust edasi Eestis. Aga siis oli ka jube. Ei, no siis saaks Eesti teha juba uue otsesemalt vabaks lasta. Variant on olemas, aga sa ei tea kunagi, et kas selline kokkulepe ikkagi sõlmitakse, kui kaua selleks aega läheb? Indias ei ole tähtajad sellised nagu on, aga Eestis, eks seal nagu jumal juhatab. Siis teine asi, sa ei tea, kas president annab armu? Eks edasi kaevates sul pole ka, puudub ka kindla sellega, kas ka järgmine kohus mõistab süüdi või, või siiski vabastab nad. Seal on nii palju määramatust. Aarne on võib-olla õigus selles mõttes, et sellist nagu võib-olla võib-olla nii tugevat avalikku survet see noh, me ei näe seda, seda sellisel moel, et keegi kardaks oma näiteks mingite poliitiliste punktide või mingite asjade pärast, praegusel hetkel aga see, kui, kui selguvad mingisugused nüansid, kus on nagu mingid selgelt tegematajätmised või mingid sellised asjad, siis, siis see ühel hetkel võib nagu lahvatada tegelik. Kes sinna midagi väga tegemata on jätnud? Ma ütlen, et praegu ei ole praegu ei oska öelda jah, nagu ei oska seda öelda. Aga me oleme sunnitud nüüd siis jutule joone alla tõmbama, meile eraldatud saata, minutit on läbi. Neeme Korv, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite saates aitäh kuulamast. Ja suvi, mis teile head nädalavahetust.