Laadi vikerraadio äpp alla Google Play läheb storist ja kuula saateid endale sobival ajal. Vikerraadio Reporteritund. Tere kuulama pealkirjata saadet. Valdo Pant kirjutas 1963. aastal kaassaatejuhile Ervin Martinson ile. Ütle üks ilus poisslapse nimi, sel lool pole ju pealkirja. Tore, kui alapealkirjas kõlaks sõna mets või metsavend. Hea reklaam. See lugu pealkirja ei saanudki ja eetrisse ei jõudnudki. Alapealkiri võiks siis olla, pandi soovi järgi metsast väljas, nüüd juba üle poole sajandi. Küüditamisrong oli Kaareperest läbi teel Tartu poole, kui vennad Ojasted, 23 aastane Aksel ja 20 aastane Arnold vaguni akna eest lauad maha kiskusid ja teineteise järel välja ronisid. Vagunisse jäi vendade ema. Aksel ja Arnold elasid metsavenna elu 14 aastat 26.-st märtsist 1949. aastal kuni 10. juulini 1963. aastal. Umbes kuu aja jooksul pärast metsast välja tulemist salvestati Eesti Raadio Tartu stuudios intervjuu, mis sellel suvel koos saatekirjadega vanast raadiomajast ühe tagumise toa tagumise laua tagumisest sahtlist leiti. Tänane saatejuht on Piret Kriivan ja täna kuulame kõigepealt toonast intervjuud, seejärel mida Aksel ja Arnold Kauaaegne, endiste metsavendade liidu esimees nüüd arvavad toonasest saate tegemisest. Ja seejärel kommenteerib 1963 ENSV-s metsavendade legaliseerimist, protsessi ja julgeolekusuhteid meediaga. Eesti mälu Instituudi vanemteadur, ajaloodoktor Meelis Saueauk. Head kuulamist. Lugupeetud raadiokuulajad. Me istume õige mitmekesi meie Tartu stuudios ja teame juba ette, et jutt tuleb vähemalt ebatavaline. Püüdke palun kujutleda, mida ostaksite, kui teile öeldakse, nii, nagu hiljuti teatati Eesti raadiole. Kusagilt Kärevere laeva või kursi metsadest tulid välja kaks relvastatud meest, kaks metsavenda, kes olid ennast varjanud üle 14 aasta ja sõitsid kõigi oma püstolite ja saksa automaatidega riikliku julgeoleku komitee Tartu osakonda. Praegu on neil Nõukogude passid taskus ja mõlemad teevad vabade meestena kasulikku tööd. See ei ole välja mõeldud põnevusjutt sest punktipealt, nii see kõik ka oli. Meie ebatavalised vestluskaaslased on vennad Aksel Ojaste ja Arnold Ojaste. Nad on pärit Tabivere lähedalt sortsi külast kunagisest jõukast suur talust. Vanem vend Aksel teenis okupatsiooniaastail mõnda aega Saksa sõjaväes. 1949. aastal hakkasid vennad ennast varjama metsas tunnustamata ümbritsevat elu ning moraali ja seaduse piire. Kuritegu tõi kaasa kuriteo. Süükoorem kasvas ja näis, et kõik teed tõelisse ausas ja loovasse ellu on jäädavalt läbi lõigatud. Ometi teame, et kõik läks teisiti. Kui saabusime neil päevil Tartu leivakombinaati juhatati meid ühe äsja alustatud ehituse juurde. Päike kõrvetas vööni, paljad mehed seisid mingi müüri süvendi põhjas ja viskasid labidatega liivast mulda. Töö käis Hooja vilega ning kaks kõige rinnakamat meest ütlesid väga huvitav vaheldus. See oli eksimatu nimekaart. Ja nüüd on vennad ojast, et meie mikrofoni ees me mõistame, et sellist minevikku meenutada ei ole neil kerge. Ja kinnitame, et me ei oota teilt mingit hinnangut toimunule ega taotle äratada ka mingit südametunnistuse piina. Kõik möödunu on teile nõukogude võimu poolt andestatud. Ja me oleme seaduste ees absoluutselt võrdsed. Raadiokuulaja on väga kaugel sellest, et tunda mõnu teie kunagiste süütegude kroonikast. Ja kui me palume seda siiski lühidalt meenutada siis säilitage optimism, mille olete uues elus juba leidnud. Ja ajagem juttu umbes nii nagu nähtud filmist, mis ei ole väärt, et kauaks meelde jätta ja ununeb, mida varem, seda parem. Lõppeks olukord oli selline üks asi, Tinymon üksinduses ja metsast tulevad, sest väga imelikud mõtted ka. Teid oli alguses rohkem kui kakasin jahti. Me nägime, teisi ta, need olid siis need olid Nõmmik ja Rudolf Nõmmik. Ülo Ader. Villems, Alfred Villems. Mõningad korrad on nii kaua, mitte palju. Mitu aastat olite koos, siis? Meie olime koos Poola pool aastat ja Nõmmikumikuga olime veidi ka olla üle aasta. Ja kahekesi olite siis mitu aastat pea ülejäänud siis kokku teeb saasta 14 ja peale ka veel. Nii et oleksime seda perekond ja peenike pere olnud, siis praegu läheks poiss juba kaheksandasse klassi. No kindlasti ehk kaugemalegi mitte. Jaa. Aga Teie elus samad aastad sellel perioodil teatavaid juhtumusi oli ja võib-olla vägagi suur ülem astub üles üleastumisi seadustest ja elu eesmärki nagunii, midagi ei ole. Kõige ebameeldivad lood meie elu, see oli see korstnat tapmine, nina seal isiklikult pähe juures olin ka. Eestvedajaks oli Viljandis, mille tagajärjel meie oli ta täielikult võõras inimene ja teda ei tundnud. Ja selle peale me ka välja ei läinud. Aga kui me kohale saime hiljem see mees tuli sinna, siis läks see asi teisiti kui plaanitsetudel nali meile vähemalt öeldud ei olnud, et otsas tapmisjuhtu tulek, kellest Jutajation, kes ohver oli, ohver oli villamist, kui ma mäletan, keegi Messavad Eduard Villa Kärevere metskonna metsavaht olla külmeda täpsemalt täis, sarnaselt kui ta, no läksime, läksime sisse. Ja see muidugi villa kodust puudus metsavahi tallu, jah, jah, nimelt soovid alluja, lihtsalt ootasime nii kaua seal olime sees ja mis oli teie teada selle teie retke sihttoidu hankimine ja teatud määral vedela rahaga. Ühesõnaga, mis kätte saab, selline meeleraadiot seal on, saad jõuka jõukalt, elatakse ja nii ja naa, tulge ühes ja Mystery töötaja ega teiegi kuhugi pääsenud, niisamasugune saatus, kui meil on ja siis kui peremees peremees koju tuli, siis on siis Viljandisse, tulistas kohe et me ei oodanud seda, kus kohas juhtus ruumis ei, väljas väljas on 100 meetrit eemal, tulistas püstolist, jah. Kohe surmavalt. Ei, kaks laskis kahtlasku, laskis arvatavasti missis ja see sai edasi sadasi, tulime siis ära ja muidugi, mis seal all oli kaasa võtta Laasooli jaagu mett ja see mõjus väga rängalt, võib ütelda, et neid nääda, täitke seda pealses ja peale selle Novitsem hoidlesinud õies sellest, küllap selle asjal oli ka teine külget Te võisite arvata, et olete nüüd nagu kaasosalise loomulik valatud veri SM, mingil määral juba see kustu seob teid nagu rohkem. No muidugi. Niivõrd jube, sellest jäävad inimesele võib-olla kogu eluks teatud määral jäljend mängija see vastavalt siis edaspidi tedaga sunnib tegutsema ka teisiti. Sellepärast seal ikka siiski selline võigas asi jätta, seda ei taha Etti meenutada. Muidugi ja hiljem oli aga hiljem selle teeb lähing, muidugi poodides käisime ja röövisime poodi ja tahk on sügises ajad ja ööd on pimedad ja lähed, vaatad, kas see pood on. No võib-olla, et räägiti, kus need poed siis aluseid on mõned asjad, eks, üheksas nagu soojamale ütelda. Eks ole, tõrvesele üks pood seisma, käisime kusagilt raha ka vaatamas. Kuidas röömine käis, kooperatiivi kaupluse röövimine, soojema allur tuli ühe selleks kaupmehe juurde, kaupmees tuli, tegi ukse lahti ja naine oli niivõrd julge jäetud niivõrd rahule ja julge ja mis te sealt ära viisite? No peaasjalikult riiete ja jalanõude toiduained oaaineid, eks viiana ka ikka Hiinaga ja. Kui palju te kaasa võtsite? Kilode järgi ütelda? Ma ei tea, ehk paarikümne kilu ümber, palju sinijõuab, eluga, kaugemal läheb. See on äärmisel juhul pikk tee, minna ka, ega, ega rohkem ei suuda selga võtta, sellest pole kasu, mis teeb, maha jääb. Ja ära peita pärast tagasi tulles, variant on ka olemas ju? Jah, oli ta siiski olemas, käisime tarve kaupluses, seal oli siis võtsime rohkem, panime siis save her tega natuke tagavara tõrve, see asist teine ja röövis juhtum, kus kas oli neljakesi või kahekesi kahekesi. Soojemal käisime neljakesi, aga kus kohal tõrve kauplus asub, kus kandis Puurmani lähedal ausaid ja kas sellest kohast, kus te valisite kaugel? Jah, küllalt kaugele kilomeetrites no üks argument kindlasti paar 10., kuidas see tehniliselt see operatsioon läbi sai, oli väga lihtne. Uks lihtsalt vaata, pakuks nahale ja sisse minna ja oligi kõik elada seal päris sünge Ella, 100. rängalt vihma, sellele ilme, sünged teosed. Ja see oli siis teine kauplus. Ja mis siis sellel arvel veel siis laeva metsapunkti rahalist laeva metsapunkt ei lähe, see oli kahe või nelja mehe retk, oli neljameheline päeva aed ja kes ei vaja sel päeval kaks tundise toodasse. Miks, noh, selleks raha ja saad ära minna politsei siis eemal või juba seal nii päris halveneda maetud inimeste hulgas inimeste hulgas Nad läksid sisse, tead, kui hakata raha maksma ja relvad ka on olemas ja püstolid roolid ja kas te olite muidugi inimesi hirmutada, muidugi. Kui oled üles, kuidas te hirmutasite noh, vaata et mitte vastu hakata, vastuhakkamise korral võib midagi halba juhtuda ja, ja siis kassa pidada on ulatada raha ja tema seda raha isiklikud meile ei andnud, tema ei andnud ja me võtsime tema ise teda. Aga nüüd ruumis oli palju inimesi, jah, oli küll, tuli ju neil ka silm peal hoida, eks meid oli abitu ka, jätkus ka ei tea, kuidas töö oli jaotatud. Mina näiteks salaküllalt suur ruume rahas, sanist aetud, käsutatud ühte nurka, mis oli siis palgasaajad, tähendab. Ja need siis olid seal muidugi eest käsi ei halastaja joonud, jah, ei olnud, käsi üleval, öelnud ei olnud, kes raha võttis, raha võtsin mina ja noomika. Nõmmiku pani koti ja mina tõstsin välja. Aga nüüd need rahakotid inimeste taskus, Kell palk käes olid, need jäid iga enda tasku, aga aga eks siiski oleks võinud ka seda natuke kripeldama jääda jälle nende pärast, kes palgaraha ei olnud kätte saanud ja nüüd ilma jäid ja kellel võib-olla perekodusse lüüa pool kuud tööd tehtud või? Nojah, seda küll, aga kui inimene elab sammast elu, siis tema enam alates selle peale nagu ei mõtleja, teavad küll nad sama tuua jälle. Te olite veendunud ilma võime jääle, küllap makstakse uuest arvestasite õigesti, siis kolmas juhus ja üks hetk, palun. Enne jätkamist on aeg meenutada, et vahepeal tabati Rudolf Nõmmik ja Ülo Ader. Alfred Villems sai tulevahetusel surmametsa, elu jätkus, niisiis kahekesi jah, setavate meie, me ei tea, Gunther tabaktilist tekkena peale selle me siis läksime lahku omal ajal siis me enam koos ei viibinud ja üks kahekesi tehtud retk sai, nüüd raiutustatakse tõrve kaupluse, see oli juba kahekesi. Ja nüüd edasi kahekesi veel operatsioone. Edaspidi kahekeseritamine, liitne toidu hankimine ja kusagilt teadmi väljade pealt ja jaga ütelda teinekord jahipidamine ja no muidugi, aga üks asi on nüüd mööda metsa põtra taga ajada, aga teine asi on sama suur loom kolhoosist karjamaalt. Saada lehmalugu ja see oli aastatega on muidugi täpselt mäletajas Igaljuhul hiljem oli hulk aega tagasi toidul olija minna salt hulkuma, põtra ei saanud. Vaatame siis mõne kodulooma. Siis sattuski nii viisiat. Sattus kaks lehma pihku korraga, et ühe peal läksime välja kaks saime, kelle lehmad olid kolhoosi lehmade 15 ja kooselu mõtteid olema. See oli sealsamas kauplusest, mitte kaugele tõrve kolhoosi territooriumil, seal ümbruses. Kaks lehma kahe mehe peale. Kas ei läinud paljuks? Sõime ja teised tahtsin, vääris teha, aga sellest ilma ja seda, kuidas, kuidas noh, mõtlesin, et saab vähe raha, katk ehk mõni mees müüb maha. Ja siis vaatasin põrandat. Aga siis see asi ei ole õige, et kas saadi meile jälile või lihtsalt siis lahkusime ja me sellest mitte midagi ei saanud kellelegi andsite selle. Selle viisime kaugemal karpe poole kadakanimelisele kadakas ja, ja mis sellest lehmast sai? Kuule, mina ei tea, tänapäevane õieti teda vist nii palju müüdi ära, aga siis tapeti müüdia taustast ja müüdi ema ja saadi seda täpilist otsa. Ei ole, aga näed see asi, ühesõnaga, te juhtisite veel teenivale mehele peale? Lihtsalt head, kui sa pead ennast varjamas ära minna, äri tegema, rahva kohtusse kaevata kaisaga. Folk ehk huvi, ka, sind nii, Need olid siis nüüd sellised suuremad retked kartul, vili põllul, küllalt põllult ja kui on aega ja sul on võimalus varuda, siis kui ei ole niisugust vaikselt elatses rahulikum. Millal see varumise periood põhiliselt rollis? Sügisel ahiliselt sügisene ja siis, kui teised mehed koristasid oma, saatis varvastega Meghan korjasin saaki, siis pikk talv oli tulemas ja talvel liikum suurt ei olnud midagi absoluutselt nagu viimastel aastatel. Kas hirm oli suur ka? Ei saa öelda. Tavaliselt harjud ära ja kui sa hirmu all peaksid elama see neliteistkümnendat aastat, siis lähed rumalast peast suurt ohtu ei ole ju seal näha ka iga päev võib-olla arvaimeerub viimases perioodis erilist ohtu ei olnud vajadust. Aga keegi oleks ligi tippinud. Viimasel aastal de Carstika rohkem rahvakontaktile viimasena ei olnudki või ei olnud? Väga-väga vähe, on mitu aastat järjest ei olnud mõningat teinekord mõnda vabastakse corner einega mõnda viimasel ajal ja ja väri, aga väga vähe. Jaanuse kestvusaeg on ka lühike, võib-olla veerandtund seda jutuajamist seal, aga väga vähe saab kuulda, kas need inimesed tundsid Teica, pole mõni inimene ja ma arvan, et isegi rääkis ära, ta ei tundnud aastaid oli palju mööda läinud ja ja me leidsime pärast parem, kui ta teinekord ei tunnekski kaheksaseid inimesi. Ja me hoidsime ja see ei ole nii suur, sellepärast ainult üks sõna ja selle tagajärjel oleks võinud teab mis juhtuda ja sellest ega inimest läbi ei näe. Aastad on palju möödunud ja isegi vana tuttavad ja oskad sa juba väga selge. Ainus side välismaailmaga selline regulaarne side. See toimus siis viimasel, kellega oli ema kaudu ema kaudu Need, tema, me saime küll vahel kokku, aga ta ei tea, ega elame meie elukohtade, ma ei teadnud, ta ei tea, kas me oleme ligidal, kui kaugele me oleme. Teatud kuupäevad muidugi oli, nendel kuupäevadel on kokkusaamine ja kui ei olnud, läks siis järgmise kuupäeva peale üle ja kui tihti kohtus temaga noa ikka suves vähe korda kolm, neli korda koheneri, kus kohase toimumise kohta noh, vahel oli koduligemal kuskilt teeveerest mööda minnes. Ma olen, vahel oli pikem, vahel oli siiski võrdlemisi lühikesed, kõik kohtumised. Aga kas sellest temaga kordagi juttu, et kui lõpetaks sellise metsaelu ja jah, oli küll, tuleks välja ajaks tööle? Jah, ta rääkis, et kutsutaks, aga ta ei uskunud ise rätlased ka sellest midagi välja ei tuleta, ega neile ei andestata ja ja lähevad karistus olla nagunii ja ja tal ei olnud selleks usku, kui tema Bond, õiged uskonna loomulikult meil ka olla ei saanud seda rohkemat. Teadmised võrdlemisi rängad, nojah, nii, ja muidu sa poleks neid, on siis kindlasti seal sealt nii ütleme viie-kuue paragrahvi jaoks paras norm täis. Teine asi on veel selles ka, et eks ema oli ju nagu te ütlesite, vanem inimene enne seda üles kasvanud ja tema muidugi teises ja nii palju, kui olla omaealisi rohkem kui ajaleht kirjutatud Annamnesteerib. Ei, kindlasti nii, ja see oli küll meie alati saanud näha isiklikult ka neid, mis on näha paberis, et me ei saa neid isiklikult ei, ma ei tea, kas kunagist nägime, tegu oli aegunud juba. Lubage, ma selgitan kuulajatele pisut. Jutt on nõukogude võimuorganite poolt emale antud legaliseerimist, dokumentidest, mis pakkusid poegadele uut elu vabaduses. Neist jõudis kahjuks pärale ainult üks ja seegi aegunud aegunud olija, aga emale anti neid kolm kutset. Jah, oli kõlla kuulda küll jah, et oh mul kas võime siis nii-öelda, et selle tõttu, et ema ise ei pidanud ajaga selle tõttu ta nii vana olija vana kasvatusega inimene ei pidanud ajaga küllaltki jõudsalt sammu ja meie soovides teile head faktiliselt tegi isegi halba, pikendas teie metsaelu mitme aasta võrra. Jah, no muidugi see mure ja seos jäänud olemata taastada, siin ta on kodanliku ideoloogia mõju, mis oleks võinud väga traagiliselt lõppenud peda, emal omal ka tervis paremal kindlasti endale kindel jah, on see. Ja selleks, et see kõik teoks saada, oli vanast emast vähe ja oli vaja noort ja tänapäevase elavat venda ja nii ta tuli välja kell, te peate aitäh ütlema, täname väga. Sellesama võttis kaasa, aitas meheveolist kaks inimest ja võime öelda rohkem kaks täiskasvanud tugevat meest ühiskonnale tagasi võidetud. Ja nüüd võtame siis kolmanda venna ka vestlusringi asfalt Ojaste ja muidugi ei saanud ka teil väga kerge olla, seda ütleksime südametunnistuse käsku täitma hakata. Kaks venda elule tagasi võita. Kindlasti mul oli kõige raskem on see, et mina ei teadnud ise ka, kus vennad muidu täpselt praegu asuvad, sellepärast mul võiks öelda nüüd absoluutselt mingisugust nii kokkupuuteid ei olnud ja moodi nagu ise teate, vahepeal oli ka härra Ligi mitu head aastat ära ja siis niipalju Kema teadis ja nüüd oli see viimane kord oli siis meil jälle lepittideks kuupäev ja siis sain siit selle paberi ja tähendab, et ühesõnaga legaliseerimist selle paberi sai siit ja siis ema saatis mind enda asemel ja siis ma rääkisin nendega ära, kas asi on siin tänapäeval nii, et teie käisite juba vastavad võimuorganid läbi ja ühesõnaga leppisite kokku, et vennad võivad uut elu alustada. Nii nagu seadus seda kindlasti tuleb paljudele, kes omal ajal on eksimustele ammugi veendunud selles, et igatahes neil andestatakse kõik nagu siin jutt oli juba siin, selle tähendab riiklikud, riiklikud, need julgeoleku organid kiidasid mitme mitmekordselt seda asja, et midagi ei tehta, täiesti võivad legaliseerida. Ja kõik süüdijad annestatakse nagu kahjuks ahju venis pikaks natukene sellepärast, et ei olnud võimalusi neid leida ei olnud, vähemalt minu poolt mitte. No õnneks siis ema usaldas mind nii palju, et siis ta andis istumiskoha, kus nad pidid kohtuma. No ja siis ma otsisin, võtsin dokumendi kaasa ja andsin neile hiljem, muidugi rääkisin kah, mis rääkida andis, igaüks võib arvata, mis, missuguse kohtunud minul? Teie poolset mõtet, kui nägite imasemale venda, Iiemmerritisest ei üllatanud lõppeks ikka oma vendane seal mingit kahtlust ei ole, vähemalt meile midagi halba ei saa juhtuda ja seda seda ei võtnud. Aga muidugi 10000 mõtet hakkas peas tiirlema, võib-olla isegi vähe lootust. Nojah, teatud määral kindlasti kuuleb uudist kuule, mis siis on ikka mis õieti elus toimuda, sest me ei olnud sellele elu aga muidugi loomulikult seisu nii kursis, kui me neid praegu oleme juba muidu ma võib-olla paar kui ka temal täielikult koosis igast igas suhtes. Ja nüüd teiepoolset mõtet, kui te kohtasite kusagil metsas või metsasõna, see ei olnud mitte väga kaugel siit Tartusse on ütleme, üks 40 kilomeetrit siit Tartust oli? No mõte oli niisugune, igatahes ma tahtsin väga Nalit, tähendab, päevavalgele tuleks rahva sekka saaks ja siis leppisime ühe kuupäevale kokku. Nojah, siis ma sõitsin masinaga järginil. Muidugi võitsid kõik omad kiiksud kombel kokku, mis neil oli seal, missuguse masinaga läksite, seep, me läksime selle taksoga tartus taksoga taksoga metsavennale järele, sõja, kempsu kompsud olid siis, mis need kempsud komsomolid laoti ja mis silma taksojuht tegi? Igatahes taksojuhti Moiatasin eelneva, et igatahes magaksin, kui näevad juuksed, need on igasuguste relvadega metsast välja, et siis tõesti võid ära sõita, me võime keskteed maha jäänud, et on üks kahtlema operatsioon, operatsioon, automaadid, meestel vennal ja püstolit nad ei olnud, ei olnud, nad olid siiski ära pakitud, mata otsa saalis välja, midagi ei paista, kotihoidja panton ära. Kõrval inimene, kes võõrmatu, võis näha, see kindlasti aega olnud, mis seal toimus, tulite Tseenilt tuld, okei, kui me ära sõitsime, unustasime kaks sõllu, tee veel maha portfelli, käid maha, traaviaid maha, siis sõitsime pool maad oli ära sõitnud, oleksime aga mentaal muidugi, aga siis sõitsime uuesti tagasi, saime need ka veel õnnelik, kas kõhklesid kaua? Ah väljatulekuga. Seal oli teatud periood vahet, kui mõningad päevad vahetada, eelmine vend jättis mõtlemisaja. See on küllalt suur samm ja vajab mõtlemist, et kes teab, lõpeks malet ilmaeluga kursis talla ära, muidu me olime, uskumine kaob ära, muidu kui me lugesime seda vastavad legaliseerimise dokumente, siis ma olen veendunud, et meil ei tehta midagi teha. Aga kui sa seda ei lugenud, tükk aega mööda läks, trükkis kahtlased, lasuvad tuli uuesti lugeda. Mõtlesin siiski, et juhtub, mis juhtub ja kas nüüd või ei kunagi jale. Aeg on pööret teha ja aeg on inimese moodi elama minna tuleb nagunii, ehk kuhu ta siis sõitsite metsast metsas sõitsime? Tartu riikliku julgeolekusse, seal võeti meid väga sõbralikult ja lahkelt vastu ja kohe oma kõigi oma saksa automaatidega kolinal trepist üles ja väga sõbralikult ja lahkelt. Seltsimees mürk ja teised kaastöötajad, kes seal olid. Sest nii palju kui meie teame sellest materjalist. Võitlus teie pärast käis hulga aega juba mitmega taastuvikka ja siis, kui ema kaudu prooviti teid õigele teele suunata ja see on tagajärgi, siis proovid selle vennaga andis tagajärgi õnneks ja nii-öelda kõige parem. Kas te olete aga sellele mõtelnud, et sel ajal, millal tehti ema raudu, katseid teid ühiskonnale tagasi võita? Ei oleks ju olnud ka väga raske võtta, ütleme üks pataljon ajateenijaid, sõdureid, laiad metsalad läbi kammida ja need kaks meest siiski näiteks talveajal, kui jäljed on üles leida, selles ei ole ju kahtlust. Lõpeks tahetakse otsida, tabada siis paratamatult kuni suure ulatuses. Ja seda toredam on päris kõrvaltvaatajana praegu tunda ja teada, et otsiti teisi ideid. Sest kui sõjamehed metsa lähevad, siis hakkavad varsti püssid paukuma ja, ja siis on ema kaudu juba hilja asju kamina kaudu. Selles mõttes jah, on hea, et see nii lahe siis jah, see on kõige parem, on küll. See on igal juhul kõigele kõige paremini. Nende elukäik on teinud viimasel aastal ühe väga huvitava kukerpalli täispöörde. Need mehed, keda te kõige rohkem metsas kartsite, osutusid nendeks, kes tegid teile suurema teene, kui teie ema jah, tuleb tal naisi välja täielikult. Me jätame need alati aitäh ja me oleme neile tänulikud kõigile nendele, kes selle küllalt palju vaeva ja veensivad ja ja alati muidugi veenmine kandnud vilja ja selle suure halvatuse ja olest mida ta aastate viisi mitmed aastateni rääkida ja veenda, ega seegi pole nii kerge, kui nüüd hakata ise mõtlema selle üle järele. Ja me oleme selle eest väga tänulikud, et nad tõesti nii aga ütelda vastupidavad, olivad ja täpsega meiega täpselt nii toimiti, nagu varemalt räägiti vennale ja emale Neuga täpselt toimitud töökohad ja võimalused on meil kõik olemas. Te töötate praegu Tartu Tartu leivakombinaadis ehitustöölistena ja teil on hea töödejuhataja? Jah, on, sellel mees peabki esialgu olema, ametid nagunii ei ole, näpunäiteid läheb ka vaja, omaenda vend, kes käekõrval metsast ellu juhatas ja nüüd ka tööotsa handi Tööriista pihku andis, jah, aga kui te nüüd lõpuks oma eraldatud elule käega liite ja inimeste hulka tulite, tööle läksite? Muidugi tema arst ringi ja mis silma hakkas siin maa veel midagi muud tulnud ka nende aasta hariot suhtes, mina olin vanasti elasin ka seal pea neli aastat. Sõjajärgne linn oli midagi hoopis muud, mis praegu on igatahes praegu on täielikult võib ütelda, üles ehitatud ja suured võimsad majad. Kerkinud selle asemele, kus vanasti olid tuhaasemed, võib laenult eriti liiklusest märgata, kes pole kaua elada väljas vabaduses, neid on busse ja autosid ja järjekindlalt vaatamas tänavast üle saata. Aga see tagasi anda. Riietuse küsimus igatahes linnapilt on väga hea, EM-toiduainet see puudub. Ei maksa rääkida, mina vaatan, te mõlemad olete. Pidama hakanud, eks vennale Gazev osa. Me rääkisime muidugi praegu ainult Tartust, kuivõrd palju just eestimaad näinud ei ole? Ei ole, väljaspool metsa, ei ole. Aga eks televiisori vahendusel tore filmiekraani vahendusel ja ka muid keskusi silmanud tantsupidu näinud Tallinnas ja oleme näinud küll, on jah rahvatantsupidu igatahes väga tore oli televiisor, seda aga televiisor ise. Noh, see on üldse üks imeasi. Meie nägime, televenna pole esmakordselt oma elus. Küsi ka, et mis asi see on ja mis ta nimi on? Võib-olla mõni põlvepikkune mees praegu kuulab, et küll naljakad olnud? Kindlasti pole kahtlust selles tehnikauudiste imet, palju mõnel pool käia, kes on pidanud surnuks 10 aastat surnud juba? ÄRA Jahnuga. Jalmar vaatav, üllatab, lõppeks ikka olemas mõlemad poissmehed? Jah, seniajani küll mitte kauaks ei tea. Kindlalt seda teab, kas keegi enam saavutu haavsoovidki sarnaseid poissi näisid liiga vanaks läinud aga loomulikult Elule de mõnel määral võlgu olete, konkurents on ka selles osas tihend. Kõigepealt tuleb siin hakata tublisti sammu pidama ja tugevasti tööd tegema, oma elamine sisse seada ja raamatutarkust vaadata ja nii edasi ja seda tuleb ka. Peole mineku või suurt asja ei ole tantsuga võõrad. Vanast ajast on tervis enam-vähem korras, päris korras seda ka muidugi ei ole. Aga arstiabi ja väga kättesaadav, nii et sellega ka korda saata. Teil on praegu rõõmurohket päevad, aga kas te olete jõudnud juba kahju tunda sellest, et palju aega ära kulus? No see on loomulik asi, et sellest on alati inimeselt ahi, usun, et ka teie mõtlesid, et tuleks veel noorus nii tagasi, mis meist rääkimata, kui te eraldasite ühiskonnas, kui vana te siis olite? Olin 23 aastane, teie olen 20 aastane ja nüüd nüüd on 34 ja 38. Mis plaanid on? Noh, esialgu on lihtsalt veel tutvuda ka ise selle eluga ja teenida teatud palju ülalpidamist, et saad normaalselt asuda elama ja ja siis, kui oled juba pool aastat on mõned kuud, siis selgub ta lõplikult ja siis võtab inimene naisele õige suunamise elu ikka uus ja nii suuremaid plaane otsekohe ei ole, see elu on muidugi ilus, aitab sellestki, plaan on väga üldine, elada ja elada lisade kõigepealt elada ja hästi elada ja tingimused häireteta. Püüame teha, mis meie võimuses on. Ja neid võimalusi on, no siis on praegu kõik seasoovi metsa, kõik läheks veel paremas vaimus edasi. Täname väga. Eelmise aasta lõpus kohtusin Arnold ja Aksel Ojastega Tartu linnamuuseumis, et uurida, mida nad mäletavad praegu pool sajandit hiljem tehtud intervjuust ja kohtumisest Valdo pandiga. Kas ülevalt poolt tuli käsk anda see intervjuu suhtuli? Muidugi, ega muidu senna ei tuntud ja väga ebaviisakas metsavennal hakata julgeoleku vastu, nendega oli võim ja kuradi õigus ja kõik ok. No tegelikult tahan, võib selles olla, et neil olid teatud uudishimu, teatud uudishimu mõnda asja kätte saada, teada saada, mida julgeolekule otsest küsimusi ta ei saa. Just sellepärast võib-olla ka ütleme pandil no lihtsalt huvi, et näha nihukese Mehiliat, kes on loonud ja see võis olla ja siis muidugi see, et midagi teada saada ja midagi, mis, mis on saladus v jah. Paljude enne salvestust enne saate tegemist, kas kohtusite või rääkisite omavahel, kas küsimusi arutasite midagi enne läbi? Ei, sellest ei olnud ja, ja lihtsalt töö juurde tolitia, Baud tööd ja ja siis noh, peab ütlema, et kõik käis nii viisakalt ja ja sõbralikult. Ja muidugi pant pakkus uhkeid suits, mida tänapäeval isegi näha ei olnud. Pikad daamid, suitsud, niuksed ja seal kõige paremini meeles. Ja siis muidugi küsitleti teatuid asju. Küsis kes ei võinud teada sellest asjast, kui ainult julgeolek ja meie jah, aga nad ei olnud kindlad, kas meie teame. Pant küsis tema oli saadetud kindla eesmärgiga. Et küsitletud teatuid, asju, mis on hästi tume. Seda ei saanud muidu kindlaks teha. Kas me teame, ma ei tea. Muidugi ma teadsin, vend ei teadnud ja siis ei saanud julgeolek ka teadnud muidugi, aga ta oli küllalt tähtis asi. Kas te mäletate, kui kaua see saate tegemine kestis, et kui palju on sellest materjalist, mis meieni on säilinud, kui palju on tegelikult veel kaotsi läinud? See oli umbes üks tund aega või rohkem pärast tahes, samuti kombel juttu tükk aega peale pant teada too aeg kesta, tundsime temal jutukas mees ja ta tahtis mõnda asja teada ja pärast ta oli rohkem aega, muidu kui söö pool tonni. Pant küsis teie käest teie nende kuritegude kohta röövimiste kohta 14 aastat ja jutt oli kahest poeröövist ja ühest palga kassarealist. Et kuulajal tuleks ka kindlasti kohe küsimus, et aga ülejäänud aeg, et tegelikult sellest, kas küsiti nende kohta, kes teid abistasid, kasvant ja Martinson püüdsid seda küsida. Ja küsiti küll minu teada, mina ütlesin kas seitse või kaheksa vallav ütelda, noh, piisab küll neist. Ja need, keda ma muidugi tunnistasin, need olid sellised isikud kes see oli meile nii pool ebasõbralikult läbi käinud ja niimoodi tegelikult olnud, käisime nende inimeste peale, kas neid kuulata üle või mitte. Aga no eks neile oli vaja siis osavõtumetsavendlusest, muidu ei saanud siis. Meil ei olnud midagi teha, aga me ei saanud omasid reeta. Suurt sellest ei olnud. Noh, küsiti jaga küllalt tagasihoidlikult. Ja midagi nii erilist peale selle, kui nad midagi teada tahtsid saada, väga ei olnud. Pest Ma segan natuke vahele, nagu ema rääkis. Niimoodi nad käisid tal kodus, no aastase ikka võib-olla viis-kuus korda kindlasti ja valsi sidend mürk Tartu julgeolekuosakonna ülem, et tulgu välja, juuksekarv oli kõrved ka ja me küsige nende käest midagi. Ja nad määrab seda sõna väga vähe, tõesti. Need ei olnud, ei olnud ülekuulamine, mis tegelikult toimus. Nii palju isegi jäidki selle juurde ja nii nagu mina ametilt kirjalikult lubati. Nii jäigi see asi, et et meid ei arreteeritud ega laagri pandud, meelib. Puuduvad selle kohta andmed, et see saade oleks tegelikult eetris käinud. Kas teil on mingi mälupilt sellest, et kuulsite seda intervjuud pärast ka raadiost? Ei, ei ole. Kahtlemata mitte seepärast teist Ida-Eestis ei. Ma ei ole kindel, käisite kindlasti olema kasutatud Lätis ja letistik tõlkega. Kutsuti Molleti metsale meie najal, et need isikud need kuriteod sooritanud, et midagi teete, siis kasutati seda hirmsat ära, nii palju mulle kuulunud. Kuidas see välja Tuglemise lugu siis oli, kui kiiresti või kas need dokumendid jõudsid üldse teieni, kuidas ja mida, keda te teadsite või julgesite usaldada? Ei, me sõnusalduda, asi oli sellest, et ajad olid möödunud ja kaks asja, üks nemad ütleme, julgeolek ei olnud meid kätte saanud. Ja vaadake, kui otsitakse, enne otsitakse, võtame kinni, lööme maha. Aga kui aastad lähevad ja tulemusi ei ole, siis tekib kindlasti nördimus. Ja siis mõeldakse niiviisi, ütleme nagu see omal ajal öeldi. Et kurat võtku, tulgu välja neist lahti saada ja ja kui ma nüüd ei saa mõtelda. Tegelikult me mängisime viiki. Ja tõesti, ma ütlen sulle ausalt, Tartu julgeolekuülemal rõõmus meel tõsi, isiklikult mulle ütles, kas meil lihtne oli? Mehed olid väljas ja küll väljas on nüüd lihtsam vaadata, jälgida ja kui tekivad niisugused olukorrad ringis, mis on meil nad kergemini kätte sealt metsast, seal ja ainuke asi, mis pant, ütles, et et otse julgeolek oleks võinud kätte saada, et saadab rohkem mehi. Mõtlesin pandile, et see ei ole võimalik, sellepärast metsad on küllalt suured. Et ühest otsast osi ja teisest otsast lähevad. Ja siis ta ütles, ütlen pant, ma ei tea, kas ta seal selles riputas üldse 1000 meest välja tuua või kaks mõtlesin uurida, et ükskord peab lõpp olema ja selle peale Ta ütles jah, et et kui pataljoniga oleks tehnika kätte saadud küll ja siis, siis te olite intervjuus, olite nagu nõus, aga tegelikult. Ei, ma ütlesin, tegelikult ei saanud kätte sellepärast kui metsas ja kuna meil olid tugevalt suured relvad ja mille oleme sellest läbi läinud ja oleme terveks jäänud siis kui me saime, ütleme, 10 kilomeetrit eemale metsa, seal olid need salapeldikud ja ma lähen sinna sisse ja nad ei leia muidugi salapeidiku soli toit, teatud palju vett kantud. Ja Aituvad ära aitavad ära. See on esimese vajastadel. Kui sa metsa lähed, siis võidaksin kergelt kätte saada. Teisel aastal, kolmandal, viiendal, 10. mitte enam. Sellepärast inimene õppinud nii nagu me kõik õpime, ükskõik mis asja. Julgeolek läks ka natuke targemaks kogu aeg. Aga kui nad oleks okkad, on lõpus olidel silt algusus kätte saanud. Aga muidugi nemad mõtlesime teisiti, kui meie. Aga mis ajahetkel siis teile ja kas hakkas teile endale ka tunduma, et, et see asi peab ükskord ikkagi ära lõppema, et Eesti vabaks ei saa, mitte niipea, et oleks vaja kuidagi midagi ette võtta? Nende asjadega on niimoodi, et ja 56. aastal kooli Ungari Mess teatavasti lääneriigid sellele ei reageerinud, siis oli selge, et ega meil siin midagi loota ei ole loota ja nii palju võib-olla et midagi nagu aktiivsed ei ole teinud. Ja oligi aegumise tähtaeg, mis oli 10, vastad ainukesele aegumistähtaja juures oli ka punkt, et kui vahepeal ei ole olnud see küsimus ütleme, prokuratuuri seal kuskil arutlusel. Nii et see 10 aasta seadus teda võidi võtta, nii võidi võtta naa. Ja eks see üldine olukord, pädevus, sovi, sula ja siis muutus palju juba enne seda hakkas, natukese jälitamine jäi ära, siis jäi tegelikult see vaimne inimeste ülekuulamine, mis on palju suurem ja rohkem on edukas uisik, sattus keegi, et ta käis bandiitidega läbi. Siis teda hakati nii palju töötlema, et inimene lõpeks. Mõlemal juhul läks teisele poole üle ja selle tulemusel, kui keegi käis saiaklahvi viina ja vägeva une ja julgeolekukeldri pärast Et kui vend Osvald seda asja ajama hakkas, siis teie olite valmis ka tegelikult välja tulema. Ja ei siis aeglane möödunud. Ja nii palju, kui vend rääkis, nad olid täielikult huvitatud sellest. Ja kui me siis ka välja läksime, Tartusse ja muidugi viisakalt hästi võeti vastu. Seda ütelda ei saa. Ja see küsti veel minu meelest, kus ta endist töökohta tagasi. Metskonnas, ametnikke ma ei tahtnud metsa minna, esiteks. Seal on kaks asja, sa hakkad mõtlema, palgad olid küll seal keskmised, aga sellega ei saa karvasemaks, kõigepealt pead vaatama, kavalisemaks saada. See on täitsa loomulik asi ja, ja metsa enam nagu ei tahtnud ka eriti ei nad, ütles Liisi. Mälu Instituudi vanemteadur, ajaloodoktor Meelis Saueauk. Kas ja miks oli julgeolekule seda intervjuud vaja? Ma arvan, et see käis kokku ühe tollal veel väiksemas mastaabis jätkuvad aktsiooniga, mida tollal nimetati legaliseerimiseks. See termin iseenesest tähendab seadustamist. Aga, ja ütleme, kui me arvestame seda, et nõukogude võimuseaduslikkus iseenesest on selline problemaatiline küsimus, siis pigem sisuliselt oli siin raskuspunkt metsavendade metsast välja meelitamisel. Kindlasti ei olnud selle väljameelitamise eesmärk ainult see, et metsavendi nüüd kuidagi aidata rahulikku ellu ainult tagasi, vaid eelkõige see, et metsavendlusest jagu saada kõigepealt siis selle lõhestamise teel ja hiljem siis juba päris metsavendluse täieliku eks likvideerimiseks. Et sellegaliseerimine iseenesest on selline huvitav asi selle poolest, et tegelikult mingisugust seadust, mis oleks garanteerinud nendele metsavendadele elu vabaduses investeerimise, sa tahad, legaliseerimise puhul ei olnud, vaid tegemist oli pigem selliste propagandistlik parteiliste lubadustega ajakirjanduses. Ja see oli mõeldud siis justkui eelkõige ennast varjavad tale isikutele ehk illegaalidele, kes ei olnud toime pannud niinimetatud tõsiseid kuritegusid või kellel ei olnud siis niinimetatud veresüüd. Ma arvan, et ka seesama saade on üks osa sellest legaliseerimise meetmetest. Kui vennad Ojastusid oleks tulnud välja 1962. aastal, kas oleks nendega teisiti käitutud nii nagu nad arvasid? Võib-olla ega me seda täpselt ei tea, sellepärast et 60. tõstest aastatest on tegelikult julgeolekumaterjale minimaalselt ja siin ilmselt tuleks lähtuda nii-öelda juhtumiuuringust ja vaadata iga juhtumit eraldi. Et siin selliseid üldistusi ilmselt teha. Et kui me vaatame legaliseerimise üldse, kuidas protsess toimis, et siis siin oli kaks külge. Et üks sellest oli avalik propagandistlik, mida siis eelkõige viis läbi partei koos siis tolleaegsete kohalike võimuorganitega ja teine oli siis salajane ehk operatiivtegevus, mida siis läbi viisid julgeoleku organid. Ja kui me räägime sellest avalikust propagandistlikkust tegevusest, siis kutsuti üles inimesi lunastama oma süütegusid nii-öelda ausa tööga. Räägiti Nõukogude Liidu ühtsusest ja võimsusest, mis pidi siis veenma justkui selleks, et pole mõtet metsas olla, et niikuinii nõukogude võimu keegi enam ei pööra. Samas oliga eesmärk kompromiteerida ehk siis halvustada metsavendi, seda eelkõige selle läbi, et et näidata metsavendi kui kurjategijatena, et see ei olnud mingisugune selline juhuslik asi, vaid vaid selline konkreetne käsk, näidata metsavendi kui röövlijaid ja tapjaid eelkõige antigi partei poolt propagantistidele juba 1946. aastal. Loomulikult sooviti kompromiteerida ka iseseisva saadet kui sellist nimetades seda kodanliku natsionalismi, miks või mida iganes. Et kui me kuulame seda intervjuud, siis millegipärast kahetsusväärsel kombel on üheks suuremaks kodanlikud natsionalistid seal kujunenud vendade Ojastajate sama mis on küll väga kummaline lähenemine, aga, aga see selleks. Ja loomulikult sooviti kompromiteerida ka pagulasi, kes olid Iseseisvusaate kandjad väljaspool Eestit. Et ma usun, et arvestati ka sellega, et nemad selliseid saateid kuulavad. Räägime siis salajasest tegevusest, mida ei julgeolek läbi viis, siis siin peamised meetodid olid muidugi siis inimeste kaasamine või värbamine, kui soovite, eks ole. Et nad veenaksid end variaid välja tulema ja, ja üks meetod samuti oli ka sugulaste ja lähedaste kaudu edastatavad kirjad, kus siis anti mingisuguseid lubadusi ka julgeoleku organite endi nimel. Et neid inimesi, kes välja tulevad, ei puudutata. Ja selle põhjal. Ma arvan, et ka antud juhul kui me sellest saatest räägime, et, et, et siis see sai ka selle saate eetrisselaskmisel saatuslikuks. Just et kuna see täpne kirjeldus, kuidas vennad metsast välja taadi, puudutas juba riikliku julgeoleku operatiivtööd, aga selle avalikustamine ei kuulunud isegi julgeoleku organite avaliku tegevuse sfääri, et nende põhimõtete juurde siis siis sellist saadet eetrisse lasta. Et pigem siis, nagu me teame, kasutati seda informatsiooni hiljem ajaleheartiklis, siis 64. aasta veebruaris. Aga samas selle salvestuse 63. aasta salvestuse ja 64. aasta intervjuu tonaalsus on täiesti erinevad. Ja ma arvan, ka see kinnitab seda versiooni, et just operatiivtegevuse kajastamise pärast see artikkel või saade eetrisse ei läinud. Et vastupidi sellele saatele kel nüüd vastab juba täielikult niimoodi propagandistlik kirjutise reeglitele kandes nime juba tagasi inimeste sekka, näidates metsavendi metslastena, kurjategijatena ja bandiitidena, see on siis termin, mida kasutati metsavendade kohta ametivõimude julgeoleku poolt, aga mida näiteks raadiointervjuus ma kordagi ei kuule. Aga selle eest nüüd ajaleheartiklis seisab see mitmel korral rõhutatuna ja loomulikult kaasneb seal artiklis juba ütleme tüüpilised sellised propagandavõtted nagu asjaolude moonutamine, detailide moonutamine, mahavaikimine, ajalehe artiklist oli välja jäetud riikliku julgeolekuosa vendade metsast välja meelitamisel, et pigem oli jäetud see seal kolmanda venna initsiatiiviga. Ja noh, rääkimata sellisest juba üsna kõrgelennulisest propaganda sõnastusest, et mis oli juba siis vendadele seal, kus olid sõnad suhu pandud. Kui palju on teada selle kohta, kuidas see mehhanism toimus, kuidas julgeolek meediat mõjutas või suunas, et siin on näiteks Valdo Pandi kõrval on kaassaatejuht Ervin Martinson, kes on siis kirjutanud tegelikult ka selle hilisema artikli. Aga kuidas ja kelle kaudu ja kas mõjutati otseselt toimus ka mingi enesetsensuur, äkki? No ega me sellest just üleliia palju ei tea ja võime rääkida rohkem sellistest üle üldisematest asjadest, et noh, loomulikult nendele ajaloolastele ja inimestele, kes selle perioodiga tegeleb, ei ole ju suur saladus jah, et 1900 viiekümnendatel aastatel Ervin Martinson julgeolekuorganites töötas selleks ajaks loomulikult oli ta juba raadioteenistuses vanem reporterist, kui ma ei eksi ja ja tema selja taga oli näiteks 1960.-te aastate alguses toimunud saksa okupatsiooni ajal kuritegusid toimepannud isikute näidisprotsesside kajastamine, et sellega ta oli juba tegelenud ja hiljem kirjutas ta sellest ka raamatu, nii et võib öelda, et tegemist oli inimesega, kes oli praktikaga kursis ja ja et nii raadiosaade kui see hilisem artikkel, mis sellest siis välja tuli vastasid mõlemad siis noh, nii julgeoleku kui part, ei, kui üldse riigivõimu huvidele metsavendlus siis täielikult likvideerida. Et kuidas seda täpselt, kes kellega kontakteerus või kelle poolt tulise initsiatiiv. Täpselt, et võib-olla see ei olegi nii oluline, kuigi seda oleks muidugi ka huvitav teada. Kui ajaloolasele selle salvestuse 63. aasta salvestuse juures kõige huvitavam või olulisem Ma ajaloolasena vaataksin seda kui terviklikku allikat, et see võimaldab jällegi täiendada meie pilti just sellest ajast, et kuidas tol ajal asjad käisid, nagu ma siin juba ennem ütlesin, et ega meil just väga palju allikaid kuuekümnendad, taastat metsavendadest ei ole ja noh, sellisena võimaldab see juhtumiuuringut, kui nii võib öelda nii nii tolleaegse propaganda kui julgeolekutegevuse kui ka miks mitte metsavendluse kohta, et et ta on üks niisugune uus kompleksne allikas, mis teiste allikatega võrdluses võimaldanud meil jälle ajaloopilti täiendada. Kas teid üllatas ka miski? Võibolla mind üllatas ka see, et, et see intervjuu iseenesest oli suhteliselt vaoshoitud propaganda mõttes Ajaloodoktor Meelis Saueauk kommenteeris 1963. aastal salvestatud intervjuud, kus saatejuhid Valdo Panti, Ervin Martinson küsitlesid legaliseerimist protsessi käigus metsast välja tulnud Arnold ja Aksel Ojastet. Pool sajandit hiljem leitud salvestusest ja kohtumisest Valdo pandiga rääkisid ka vennad ise. Täpsuse huvides. Toonasest salvestusest jäi ajanappuse tõttu välja mõni minut saadet, kus metsavenna elust talvel. Seda ja pikemat intervjuud Aksel ja Arnold Ojaste ka. 2015. aasta detsembris saab kuulata kodulehelt, kus saab näha ka saate kaaskirja saate kontroll kuulamise ja saate riiulile saatmise kohta. 2016. aastal oli pealkirjata saate toimetaja saatejuht Piret Kriivan. Kõike head. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.