Kuueteistkümnendal laule esitavad Meelis Maila Rästas, Linda Kuusmaa, Mati Klooren, Jaan Saul, Tõnu Aava, Ants Nopri olevee ja Hanno Kalmet. Kalevite kange poega mõtteida, mõlgutelless alustanud arvamisi, tarkus deeda toimetada suure ilma otsa sõita, põhja piiri purjetada, kus selja enne oldud käidud tee tõi ette tehtanetud, aga kuu taeva. Laskis laulu ladusasti sõnasina sõudevanne. Kui ma lähen ratsal, käin hallil, lasen alla õue salade sõita Maie targa TVd alla. Valjad, lasen läbi lagediku läbi, paksid põõsastikku, murran ülemmägedest, kargan kuristiku kaudu söödaks, saaksin silpi sinna järve sõrmule sõlmiks sammu. Kui ei, meri keelaks meesta. Kuule. Talitanud tiibadel üle vetiveerevaia üle lainte lendavaie, seni kui ma ilma serva käsilased katsemaie sõrmilased sorkivai kogu taeva kõrge katus räästas maha rajatanud siniseid seinakesed aluspalke paigutanud kuhu kuulja päevakandja, pilvede ülalpidaja oma kanda kinnitanud varbaid maha vaimukat. Jälki rada polnud rajatanud, tõstis häälta tarka lindu. Kaarlasenad Krauksete. Kus need ilmed Iniveta laiali, laineid ja käega kaldal kõrkjaid puru mõõku vete ääres paremini algselt põruta kui kanget kanda vastukalle siis saab maasus salasuunda, varjul hoitud värava ta laialt lahti tegemaie, kus saab ilma otsa käte meelemõtteid, võlgutel, tala, soovi sünnitelles, vani, kalevite poega laulus sõnad lendama. Kui mina kiust võtan, käiti sunnil sammud sõudemajja, varbad, virgulveerwaya seisab sõuad Soome poole plaadi otsa põhja poole, vankri vaar laiali. Küllap leiad Soome maalta turjast panud tuttavaida saarest vanus sõpradega, kes mind teele kohendavad. Jälgedele juhatavad, siis apsakas, oled võtta olemas peenikene linnameister mõista tarka. Võta kirves, nüüd kärele. Raiu paar raja tammi, tõuka maha suuri tammi. Võtad tammi, Darr püksi, mis seal meie õue alla kõrge kalda, küürus, Ella isa enne istutanud, ema enne kasvatanud tammede hüvikusta, tugevamad, tarbelaevad salateede sõitlemiseks, targa teede toimetuseks, tamme ladvast sõjalaevad keskelt kaubalaevad otsapakust orjalaevad. Kalevite kange poega laskis teha kena laeva uhkeloodia valmistada, mis ei puust painutatud ega vaadeta valatud terasest ei olnud tehtud Kalevipoeg kangeneesi Lätis lodja valmistada laeva, teha hõbedat, kangemasta hõbe, karrad, õhukestest, hõbe, laudes. Kui siis laeva enne koitu paadikene enne päeva lennuk lausa valge Ella mesi selleks veeremaie linti kiigun lendamaie keevitati kübaraida, lasti laulu ladusasti peas, pakueeritan kübara Alt Tageeritele laeva sõidan peda, triimulista Heeren võõrast reisirada. Laevas Seati lainetel seati nokal Soome poole põhjapiiri pööru selle vastu. Panabakeriga kalevite kange poega istus ise ülemaks. Targa tüürimehe kõrva sundis sõbrad sõude Wayne poisikesed purjetama sendid töise seade Kablukesi kohendama. Kuigi laeval usklikult lainte kiigu lendamas hakkas kalevite poega lustilugu lahutama Lugu laulvaid vanasõnu valmistava nõgesega jälgi paike meres mängivaid suuri saari, saatamai kaldaurus, koris kava, kulda külvati, hõbedaga istutati taarat, kartust lepiti. Üks ükskord ilmus ilma, ilmus ilma ilusana ükskord üks korte taevas täiesti taevast palgaliste täppidega täpi risti pilvetega pilulisti. Pihlap laulis pikka lugu algus ilma ilmumisest. Kuidas kuule kooti, Kodaverre denti, päikesel? Lennuk oli laintelennul vetevooge veeritusel mõnda aega purjetanud päeval päikese juhilla öösel tähti, õienduse partiveeris põhja poole, ilma otsa ligemal. Kaasavõetud keele tarka seadis Tüürilt laevasõitu seltsi, mõistis kõiki kõiki kiireid võltsimisi, teadis kuuldud linnukeeret, teadis elajate häälel targalikult tähendada. Soomes sortsilaste sunnil möllasime tuule, ma arvan, viha Vetta valutama. Pilvepime peitis päeva, veetis uttu, päikese, kattis kinni taevatähed üle õndsalt udu sonkum aste karvakuubedes. Et ei teadnud tüüri veesi ega Kippar laeva käitub õieti, kui kerkisid laeva, kerkis kõrgele. Päike läinud salapeidulõhnu hõlmab uhkamaie ööde pile, ümberringi kattis kalevite laeva. Värsid soome sortsid puhumisel Pukkamaid. Päike pääses temaid laia ilma valgustama. Viivaks vetiveerud kallas kaugelt kasvamaid kõrgemaksi kerkima, ei keele tarka kuulutama. Vallas randmul väljukese kalevite kange poega, kui said kalda ligemal algas laevalt lainetes usinasti uju maie kalda poole kipstama. Siis ta vedas sõpressiga laevas köitel kaldasse. Ei olnud zoomi serva ega tutta turie rända. Ei ka enne käidud kohta kalevi poolt kuule majja, kuidas randa kutsuta linnukesed lõõritasid, pääsukesed pajatas vana vares vastav, eks see on lahja nappurandad keekaalite kaldakene. Lennuk aeti lae sisse, põdemaati parve, kinnitati kividella, vangistati vaiadella, et ei paigast, pääsen eksilainetele lendama. Nemad käisid neljakesi tüki deeda märga maa. Mööda nõmme nüüd kutel mätastiku mütatelles mööda laia lagendikku sammusivad sambla suuda kõndisivad kanarbiku mööda raat marrada. Seda. Kas kuskilt kogemata talust ilma tõusen, eksi? Mis seal vastu veerimix silmajäätisi? Toodi ilma üksik talu peidust Väike-perekene. Uks siis istus leidu murupingil piigakeni, kedervarrel keerub teles lõuendi isirõngakesi näpud, ketrageeritasin suu, aga seadis sõnasida, laskis lustil laulukest. Oli naine, noori lüpsis, lehmad koidu, Eeella lüpsis lehmad lepikusse kurne viiva Tammeri diisliga Karlitaate majja saatis karja gaasikusse lehmade alla lepikusse, mis ta leidis karjateelt. Leidis kanakarjateelt väikseid kuke valjult. Noorik anapüüde vanni publikesta kiuukse maie Rucelenda ülemetla Kanepi sai naise käte tanki rüpes, kodulie viidi vilja. Trambe riie seati talveserva peale. Käslast kanakate alla kastmas. Katmas kaksi kasvaskorkli kolmad kuude peale paari päeva kesta. Noorik, aita, vaata maie. Kala kasvas leitsikene geena. Kuningate tytar. Käisid neidki kosilased piidal palju peiu kübi viied kuued, viinad, roosid, tänate õlu, mine üks oli kuu, teine päeva kolmad. Kalevite koerapüük Algueval Bellukere. Pajatas Kalevipoega üle läve astudes. Piiga kohtil põgenema, hädad appimide majja. Tütre pillildutas, taati võõreliste vaatama ja intida, kasvatanud kalevite kallis poega, kui olitaati teretanud läpud, härdaks, tunnistanud kohe otsust küsimajja. Vasta mulle kullarentab, kust käiti kohe Valkasseni riba otsa sõuab. Teisi teeradasid, ette tuleks eksitama, käige sammu kinnitama. Juhatame jooned õlle, kuhu taeva kummitine alla serva kinnitanud sinisilmsed seinakesi lagedale lammutanud. Kuhu muu, kus tuleks päike, läheb puhkemajja kullad seatud vahikorda ööl ja päeval lõpetab Kaarma kodu kuulutteli tarka lindu, andis teada, kus ta silmad sinivõtta laiali laineida. Kae kas kaldal kõrkijaida võhuva vete ääres paremini algsel põrutatud kanget kanda vastu kallast, siis saab maas, salasuudab varju, poitub väravad on laialt lahti tegema aie, kust saad ilma otsa kätte. Soovita mind sinna serva kõrt, kalda käida. Tarka koolikotis vatu. Siit tõusid Ehida Sulle rändamise rõdul sinna kusagilt ilma otsa. Merel ei ole näär lainetel õpetust seal, kus vanaisa tarka taevakatust kallutanud, räästab, rajatanud sinisiilis seinad, pisin lagedale lammutanud. Kes need enne seal käinud ja tuult Allavassa saevad, sädemetesaare suures julguses ta suruma. Kodukaarna kuulutused ühendavad võrgu tellida vanapoisi väravale. Kui sa käidki kodumaale sõber, soovid toimetada laval sulle lusti pärast võiks kaasa tulla Kajule Varioopimata taadeldud tööda, tead, palaga võtta vaevaks veidikene viimit võõra, ilma otsa ukse alagani väravasse, mis mul palgaks paisatakse. Vea vaevaks, lisatakse ohvitser, rakere küsiti hinda, kullakene absul palgaks, paisatama, joobajovski sattuma. Võta pooli parandusta, küsi kulda, oti hüva hulka hõbedada, viimidega tehnikene ilma otsa ukse ette. Meresügavuse mõõt, põrgupiirid pikkusele näida tunne nööri mööda suure ilma otsas seina tänini teadmata kätele katsemata. Lisa peale lustiveres, pane palgaks peale hinna, mis sul kodukütkeis seina küljes seisneks. Kalevite kange poega tõoteleid täita, neda külamehel kütkendatud ahelate arvulise meeleheaks veel peale panna. Läputad laule Maie Varrak nõnda vastamai Sünku sinu soovimine, mängude aegne taotlemine, Sesstee tõuskumuile, sööda võõral mingit vastamista, kui sa kogemata kurja hädaotu teede käigist peaksid tundma. Sööjad üksi, sundi, alle, vaestus nõuvõtjal. Lapuline võililleaeda viidi Varrak üürimaie laevas võitlus, jää, lainte kiigun langeb allatuuletiival toidetella lõhkust, kalevite laeva vahtis veel eladusida mitu ööd ja mitu päeva põhja poole purjetele. Aerud juhtusid laike lahingud kogemata nii kohta või aeru tarvitada ega purjed välja päästa. Kallis taevavete kunstviilu kimpus neelamaie koormat koormakandja. Lapuline võttist Dmitri võttis varr akvaadikide kattis puna kaleviga väljaspool sepaatieri punus, kuna paelast vitsad vaadi ümber köitis teda tõketega laeva külge rippuma. Et kui kala külmaks müüki varmalt tuleks, võtemai. Riista tuli vaadascala puhas püüdemaid Ahmas suhu vaadikese pistis ise puru, vaike vedas laevaneelust välja. Päästik paadi põrgus, suuska allilma ukse ees, vana vaenuväravate, kuhu mittu enne kukkun hädas mõtte pardal. Laintekiidul lange valla tuule tiivul, tuisatella lõhkus kalevite laeva, vahtis veel vagusida mitu ööd ja mitu päeva põhja poole Burjatel laevani laintelennul vetevooge veeretusel palju aega purjetanud seala sädemetesaare tuli sambad, tõusevad suitsupilved, paismaid. Sulevi poeg kõneldama Laskem hinda pidevalt, tuli töödada alla suitsu ülistas ammu Maie, kuhu, kes seal ennem käinud nõrgematest paljunerke väetid läinud, vilets. Aga äkki laeva lained pilte sädemetesaare serva, kust see nägi, mängis tulle teine suitsu, sünniti kolmateegid kuuma leta, sulen live sügavused ordu saatil ojadena. Tuletan suitsujuhi talle tule tähendusel põrgulee augu poole imelikku ilmumist avalikult silmamajja. Rauda kuube Racrotellik tippusivat kivituuled Sulerida surma Maie õletused hoolimata kõnnikangelase poega põrgulee aru koole, uni Puubi kõrvetel kehatipus küpsetama. Ripsmekarvad läksid krimpsu, kõrbed, niuksed kulmud arvel. Sulevi poeg pajatama. Kurrat võtku tule künka, kust ei kasu, kellele kodu võiks ta Rehe kütjaks saunameestel külje soojaks mitmes kohas mõnus olla. Kus üks süld ehk pere kohta armu poolest annetaks. Praegu pole paremat, mul pistan piibu põlema. Pihlap sammus sulgema, ei tuli teelt taganema. Vahmalt pääses laeva peale haigeid küll järstimale põlenud viga parandama. Kalevipoeg küsimaie. Kas sa nägid kannupoissi, kes oli jälgel, jooksen, eks? Sulevi poeg talgemaiu telget kadunud kannu hoiti ühel suul hüüdemai. Vaata ilus valge linn laskis maha alati Kalevipoeg küsima, kas ehk kadunud kannupoissi sulgiline silmale. Valge lindu, vastanite, teisel pooljao vägesid, lumelisi lagedaida, kenam kevadine kohta, soojem ala suvega. Mullas munad kiidetakse hiivas liha, küpsetaks. Tinna Poissi eksinenud näkineitsi meelitusega. Ühte puhkust iluaega õnnelikult elama ei. Minge teele mehed, targad kannupoiss ei tule kaasa. Alevipoeg andis käsu äeva purjed lahutada. Viimaks veeres võõras randa, tõusis rahvas tundemata meie sõpradele silma postel tipppik poolelt koerakehad, näosta, nii kui inimesed. Tempudest. Kalevite kange poega kargas laevast tald alle herilasi pillutava vaenulasi virutama, surmas näida, sadadena, tappis teisi tuhandeid. Õnnekombel leidis hobu tugevama täkukese, kargas Kõrbi laudi alle. Sõja tihedalt leiti Maier teenimatult liigutav. Võõras väike mehikene vaenu köita, kinnitamas ristiks ratsu sammudel. Hüva hobu hüpates vaenu köita, kohkudes komistress kogemata langes laia lagedal surnuks maha samblasoos. Kalevipoeg kahetsen süvakoostaukamaie hõrgutajat vanduma. Siis võttis uisapäisa, tõmbas maasta tüvikkuda tugevamast tammepuust, mis, kas ooda sakamaie kuivikuid, kündamaie etei põhja põllukesed kasusid, peaks kasvatama vilja, iri valmistama, oma tarka sõitlema tunni, meestla keelavaid. Yks vihasteniti kuhjas kündja Maie meie maade hooldamajja samblasoosi sajatama, kust ei kallis karjamaana ega lastel leivamaad Kalevipoeg koste vaidlema. Vaenu sai mul võtnud flop suretanud sõidul jala, enne kuna tarka bee ta õnnelikult lõpetanud. Kuidas võid sa kulla vennastarkust heina toimetada, kui seal rahvat raske käega nõuandjad nurmedelta eest ära hävita. Kalevipoeg kahetsema veaduse vandumista miska surmanud sigiduse põhja põllupeenralt. Hüüdis hädas huku poole. Anna kas kaladel sigi Soomes silkudel ülerohkust hüljestel sulges linnus sugudel. Laseb Puiga lainetel Vetteli talda veeretada, et nad tuleb põlve tuluks, kasu saaksid, kasvatavad tarka, mõistis, kostis vastu sõber, et sa õnnesoov, tahan sulle tõelist hüva nõu otsustata, kuidas Tiitsat kauplema. Allapanu kuuliteni. Tartu linn andis teada, kus sa silmadesse nimeta laialdasi laineid. Kalda veeres nõrki aidaa vete ääres, sealse harjunud poitud värav ilma otsa sulle näitama. Kaarna Lyndon kuuluteles tuleb ajada. Kus sa silmad siin laiali. Õhku, vete ääres kalda ääres kõrkjaid, sealt leiad salata, vaip varjul hoitud varavada, mis sind põrgu peteleks surmas tiriks kalevite kange poega kodukoole, kippumaie sõpradele, sõnal telles laskis laulu ladusasti. Läheb lusti vennad, räimed, räime, kullakesed, lähme nõmmelauluna, pooled taimed kiiresti kodu poole, kus me tundvad kodukoerad tuttavama teretavad. Lainte kiigu, lange valla tuule tiivul. Tuisotella lõhkus kalevite laeva ahtrisse, veele vaagusida. Paati veeres Viru poole laeva lustil lõunal. Kalevite kange poega teadis dünad sõudevanne. Tarkust enam tulla mõistus alla, meestel lagi, kui on loodud loomadeta, tühi tee veel läinud tuulde. Ilmad otsimata käte laiali katsuma. Ärgu tehku teised mehed, tehku teised naise pojad, mis ma tühja olen teinud, kallist aega kulutades. Lootsin kasu kasvamaie. Pidin kahju kahetsema, ei olnud isa tunnistamas eite armunud tellitavas sõsakaid ei soovitavast. Külma kalmu keskelt sõmer liivadesse ülista, taati tõhusamaid, ent temani kahetsusega kulla vennad, käigus ei kasva üle kaasgui võrra kallimaks kui kullakoormad. Tuleb aeg, kus tunnistajale. Eks me neid eksi teeta vale vainuradadelt tõelite tonnist tähti, et ei suurel ilmal otsa. Kunagi nele kliinitatud. Ei ole tehtud, mis ma muidu võõralt maata kasulikule kündnud salalikus, sahkale, nõud, sellest saab elu otsani mehel meelse mõtlemist kelleni looja õnneks. Aga äharikud, lõdvemate naistekoja jäägu koju kasvama. Oma Kopli õitsema lasti lennuk Lalli alla. Lindal isa lahe peale, kuhu olen teinud hooned, kasvatanud kõrged tornid. Paati aeti parve äärde laeva kalda ligidal. Mehed läksid vurudel. Lindu laulis lepikuste kägu kuldne kuusikust. Kodus tundvad õuekoerad tuleb tuttav teretama, sugulane soovi majja. Paistab lahkelt päevakene paistvad taevad.