Läbiunne suikuda linna sõidab üksik autobuss. Reisijaid on temas vähevõitu, sest aeg on juba hiline. See on vist viimane buss, mis läheb. Edasi tuleb juba vaikus kõikidel liinidel kuni varase hommikutunnini. Praegu aga kaigub veel öise autobussi autorilaul kaugele üle linna, kui ta rühib ülesse Lasnamäest. Juht lisab kiirust, küllap igatseb temagi koju puhkama, nii nagu hilise treisijadki. Aga mine tea, võib-olla on ta mõtted hoopis kodust kaugel. Küsiks, aga juhiga on ju sõidu ajal rääkimine keelatud. Ehk saame jutule siis, kui autobussijuhi Jaak Kaldjärve tööpäev on läbi ning autobuss garaaži pandud? Eks need öised sõidud erinev vist üsna suuresti päevastest sõitudest. Talvel ja eriti sellepärast, et just bjov juba kella nelja aeg peaaegu tuled ette panema ja tulede valgusel sõit on hoopis midagi muud, kui. Kas öised reisijad erinevad ka päevast öised reisijatele ja bussijuhid on alati nii-öelda üks soov jõuda kiiresti ja viperusteta koju ei või siis lõpp-peatusse kui tänavu on juba tühi liiklus hõredamaks jäänud, ehk on mahti ka teistele mõtetele peale nende, mis autobussi juhtimisega seotud, olla? Automaatseks muutunud tavaliselt rooli taga, siis hakkabki ringile hankima. Ma mõtlen just, et bussijuht Vist mõni teine inimene vaevalt teda oskab jälgida. Hommiku näiteks esimese ringiga minna meriväljal lõppu ja oodata seal väljasõiduaega, siis on ju. Tallinnas on silme ees, päike paistab, sõida tagades, panoraam on kõik valgustatud. Ja siis näed oma kodulinna Tallinna, sellest küljest on see kõige ilusam külg Tallinnast. Tallinna Panorama programm ja kõige avaram vaade on just meriväljal lõpust. Mujalt nii väga Lasnamäele valt võib-olla ka on nii päris ilmekas, aga sealt on ta ikka kõige parem. Aga öine pilt, öine pilt, muidugi, tulede rivi juba piki Pirita randa ja sadamat tuled, punased muuli vilkuvad majakad ja. Paigal, või vabrikutöölised on, ma ei kujutaks, et see on liiga üksluine, igav minu jaoks ja kui võimalik, siis piki mereranda piki mereranda kindlasti piki venelanna. Ilusam liin on Rovneva liin 114 numbri all, see sõidab koguaeg pikem randa ja suveõhtul. Kui päikseloojangu aeg sõidad, siis nagu pildiraamatus haruldane siis tulevad ka meremehe seiklused meelde. Jah, just. Just sellepärast mulle võib-olla meeldibki see hoone liit kõige rohkem, et see on piki merekallast. Jah, aga meie täna räägime teist kui bussijuhist ja selle töötegijast kust siis võiks alata? Mõtlen, peaksime vist alustama sellest, kuidas ma üldse selle auväärt autojuhi ameti sain. See oli vist 37. 38. aastal, kui ma on meremehe elust loobusin ja no ja siis oligi ainuke võimalus autojuhiks. See aeg oli noorte meeste kristlik ühing, see koolitas muidugi raha eest neid õpihimulisi noori seal siis säilistudeeritud seda kõrgemat tehnikat. Minul muidugi oli natuke raskemad tingimused, sellepärast et ma päeva läbi tõstsin. Juunipööre mina muidugi olin oma koha juba leidnud ja siis oligi mul neid autojuhi, lubas järsku tarvis, sellepärast et endised politseid need puudutasid juba töölisvalitsuse ebasobivaks ja pidime võtma siis meie suust metsale selle korra loomise ja korra hoidmise oma õlul ja noh, siis otsustati, et mina nagu värskelt autojuhi teadmistega mees ja mind suunati siis juba liiklust organiseerima, liiguss juhtima, otse kohe nii sõna tõsises mõttes liiklusreguleerijaks või liiklusreguleerijaks täpselt. Ja läksingi Narva maantee ja sadamaristil oli see aeg politseipostis, liiklust reguleeris. Läbisin sellel posti Korniku juure ja ela, riided olid mul seljas. Punane lint oli ümber käevarre. Seal oli kirjutatud peale dieeti, miilits tähendas siis tööliste talupoegade töölistalupoegade miili. No ja siis võtsin posti üle. Vanaturu kael, see tähendab Viru vene- ja raekoja platsi üles sõiduse ristpunkt suure Karja tänaval. See oli üks tähtsam sõlmpunkt ja mind kui kogemustega meest juba siis saadeti sinna kõige vastutavamale postile. Kinga tänavalt Raekoja platsile ja jälle virust vanaturu kaelast alla mahtusid ikka läbi mahtusid imepäraselt, need olid võrdlemisi sama pikad, võib-olla isegi pikemad kui praegused. Täpselt selleks ette valmistanud uus ülikond oli, seilas värskelt triigitud lint käe peal, valged kindad käes ja päris elavas liiklussaginas, siis püüdsin anda nii-öelda oma parima. Igale masinale näitsin otseselt suunaks Avo keele vaja, kõik laabus ladusalt. Jõudsin isegi seal mõne kenale tüdrukule järgi kiigad. Ja järsku sigines peaaegu igale tänava ristile kerge sõiduauto ja ja kõik nagu. Heitlikud, enne kui asi jälle laene. No ja siis mul passis silmad sinna tänava ristil oli siginenud koolinoori. Kõik nagu olid, nagu äraootaval seisukohal, vaatasid ja irvitasid. Ja. See aeg oli, just parajasti oli Tallinnas üks röök lauljat. Miki läks Piritalt merele sellise. Ei ole õige ja eriti mul äratas tähelepanu üks punane sportauto Seli niukse efektse välimusega õpikaga potiga otil laiad nahkrihmad üle tõmmatud ja. Liiklusposti, või siis järgmine ummikele tekkis siis otseselt nagu valitses nurga tagant ja sõitis välja ja vaatas kuidagi nii ironiseerivad kõigi muu korraldustele. Siis mul saigi mõõt täis. Sportauto ja andsin kõva käsu. Sõida siis oligi see mu esimene klassilaid. No ja siis tulid sõja-aastad siis ma olin juba jälle autorooli taga päris nii autojuhina ja mulle pandi bensiinivaadid ja mereväelast peale ja läkski mu sõjasõiduks muidugi autojuhid, nemad otseselt kedagi ründama ei käinud, aga nende samuti väga. Maanteel, nii et kuigi lõbus enesetunne ei olnud seal aga muidugi kõigepealt inimesel on nagu see kohusetunne ja autojuhil, eriti seesama masin ja, ja mure ja see oht ja surma anname neile nagu ei tulnud meelegi, ainult olid mures, et sama ülesanne täitsa teadsama masinaga läbi saad ja polnudki vaja hirmu tunda. Õige inimene harjub lõpuks. Mis auto teil siis oli? No siis oligi mul kuulus kass. Ja kui sõjasõidud sõidetud said, siis sai testi ka õige pea. Juba bussijuht. Bussijuht olen ma juba 49.-st aastast saadik. Nagu öeldud, Sala korda panemas sel ajal Tervise eest ja no see ongi see mehelik tunne, mis inimene vajab, et oma tööst rahuldus tund jääks sõitmine ise ka vist sõitmine ise ka, muidugi kui sul ikka seal Tee on ja nähtavus suvel näiteks ideaalne. Trist peab ütlema. Kui südamemured muidugi neid on igal pool. Tavalises elus ja aga kui me leid mures hakkame nii väga esile tõstma, siis siis ei saagi elu elada. Mured on nii, mis ununevad, aga need helged ja head hetkedel jäävad ikka alati meelde ja, ja see ongi, mis elu edasi. Kaua siis plaanis veel bussi rooli hoida on? No minul on see õige päevade küsimus, sellepärast et 60 saab mul varsti täis. Jaa. Jaa. Ma mõtlesin, et peale kuutkümmet ikkagi nagu ei sobiks enam bussi rooli hoidnud bussijuht peab olema ikkagi täiesti reageerimisvõimeline. Ja täieliku füüsilise tervise juures on muidugi see on individuaalselt, iga inimesel ei ole see, mõni inimene on ju võimeline veel seitsme, 80. aalselt ladus rikkekoha peal töötada. Meil on vanemad mehed, kes tulevad kahte kuud teenima. Aga see on juba 65 ligi 70 Antekstel masin pihku ja, ja sõidab Express. Kas sellistel öistel sõitudel uni ei kipu vaja? See on ka nii, kuidas öelda? Individuaalne, kuidas mõnel minul näiteks õhtul pole üldse und, ei ole, aga uljaga vaja mind hommiku hommikul meil tuleb võrdlemisi vara, esimesed masinad lähevad juba kell viis ülevalt garaažist alla. Töö algus on juba. Kolm neli et sinna bussiparki jõuda. Ja siis muidugi see öine kõige magusam magamisaeg nagu langeb ära ja ja esimese ringi vast ei olegi nii tähelepandav, aga just siis, kui see autobuss on juba ringi teinud ja kõik korraliseks mootori monotoonne mürin ja ja see teatud rahulolu, et sul on kõik kombes ja tee on seal tuttav ja sirge ja vaat siis ongi see oht, et. Kõige ohtlikum autojuhtidel aga bussijuhtidel, et oi, see üldse kõne alla tullagi.