Mina olen Carita Vaikjärv ja loen teile loo apteegis, mille on kirjutanud Heljo Mänd. Juulia hõõgus põletikust ega tahtnud süüa kuid ostis ühe kohviku saia. Tablette ei tohi söömata võtta. Sisastuste apteeki ja küsis tetra tsükliini. Ent apteeker vangutas luugi taga kahetsevalt pead. Küsijal polnud retsepti. Põletik andis ennast järjest rohkem tunda ja Juulia otsustas rohu apteegist välja lunida. Apteekrilt kõhetu naisel hakkaski temast kahju. Ta tõusis püsti ja ütles Juliale, oodake. Ja kadus mööda pikka kitsast koridori ühe pisikese ukse kaudu tagaruumi. Huvitav, kuidas ta sinna sisse mahub, mõtles Giulia. Apteeker oli temast vähemalt peajagu pikem. Naine viibis tagaruumis küllaltki kaua ning Juulia jõudis ajaviiteks üksipulgi ta töölaua üle uurida. Laual oli tšekiraamat kaalukauss liivapuru niisteriilaselt valge kitlilise naise klaaslaual liivapuru. Ent just siis tuli üks õbluke poiss hingeldades sisse, niisked liivakotid kaenlas. Ta vaatas ringi ja küsis Juuljalt, kus võib liiva ära anda. Tüdruk ei teadnud. Ja poisike muutus kurvaks. Oli näha, et tal oli liivakottide äraandmisega kiire. Juulia käskis poisil oodata. Juba tuligi apteeker tagaruumist ja tüdrukule pilku heita, lata võttis poisilt kotid vastu, kallas sisu lauale sobrasketega liivas. Ei sellega rahule ja ulatas poisile kolm rubla kummalgi koti eest. Nonii võib püstirikkaks minna, mõtles Juulia, vaadates kivipurust liiva. Poisike murdis kolme rublalised rahad pooleks ja veel kord pooleks pani hoolikalt taskusse, ise rutakalt hingeldades. Juulial oli ebamugav teise lõõtsutamist kuulda, kuid juba astus poiss apteegist välja lausumata head aega. Ja Juulia ning apteeker jäid jälle kahekesi. Naine oli vahepeal hakanud liiva kaaluma. Ta tõstis seda kühvlikesega pisikestes paberkottidesse. Sellistesse, kuhu pannakse 20 0,15 askorbiinhappe tableti vaatas korraks juuli otsa nagu aru pidades, kas ka temale luugi kaudu üks kotike ulatada kuid mõtles ümber ja peitis kotikesed sahtlisse. Oodake, ütles ta Juuliale, veel kord muutus nagu pikemaks ja kadus tagaruumi. Kummaline liiv see küll on, mida apteegis osteti. Tüdruk vaatas tühjas ruumis ringi kuid ei märganud ühtki kuulutust, mis oleks ostmisele viidanud. Juliale tuli meelde, et apteeki sisenedes oli ta märganud trepi kõrval kohatut liivahunnikut, millest paistsid välja rusikasuurused, kivikamakad. Nüüd oli hoobilt selge. Toojad tühjendasid sinna sobimatut kaupa. Äkki ostetakse apteegis ajaliiva? Kindlasti on see mõnele defitsiit mõnele, kuid mitte Juuliale. Temal oli elu alles ees. Tal oli ainult põletik, mis polnud eluohtlik. Mõned tabletid, tetra, tsükliini ja põletik, möödub nagu järjekordne Roomeo. Hea, et ta suudab veel olla irooniline, muigas Juulia. Ja märkas läbi klaasukse, et apteegi poole komberdavad igast suunast vanaeided. Nad tulevad nagu kassid palderjani peale, et lakkuda veel kord elu algusest lõpuni läbi mõtles Juulia. Apteeker tuli jooksu ja luu brikust tagasi, käes roosakas lilla lahusega pudel ning pistis tüdrukule pihku. Juliale tundus, et, et apteeker oli kasvanud veel vaksa võrra. Ta ostab enesele aja liiva, käis uus mõte Juulial peast läbi. Aga valjusti ütles. Ma palusin tetra tsükliini. See ongi Tetra tsükliin vastas apteeker kasvas jälle vaksa võrra. Ma võisin teile seda ainult lahjas lahuses valmistada. Teil polnud retsepti? Küsis tetra tsükliini eest seitse rubla. Kuidas kohkus? Juulia? Seitse rubla? Tal oli ainult 64 kopikat taskus, kui sedagi. Seitse kopikat tuli maha arvata. Kohviku sai. Kas see lahus maksab seitse rubla? Ei, ütles apteeker ja kasvas jälle vaksa võrra. Lahus on odav. Aga liin, mis te ostsite? Ta on kallis. Liim püsis juuli ja ma pole mingisugust liimi ostnud. Vaadake oma koti, käskis vibalik naine. Tüdruk avas koti ja jäi jahmunult silmitsema. Kohvikusaia kõrval oli mitu pruuni triibulist tuubi. Ta tõstis need välja. Iga tuup tundus raske nagu liivakott õplukese poisi käes. Giulia laotas tuubid letile. Vabandage, mul ei ole neid vaja, ütles ta. Mul on vaja ainult tetra tsükliini, mul on põletik. Apteeker kasvas jälle vaksa võrra. Kuidas teil liimi vaja pole, kui te olete liimist lahti? Juulia keeras kanna pealt ringi ja põrkas uksel kokku ühe eluahne vanaeidega.