Meie meie meie. Meie meie. Tere õhtust. Mul on hea meel sellel uue aasta kolmanda päeva õhtul soovida teile kõigile väga head alanud aastat. Igal aastavahetusel mõtleb arvatavasti enamus inimesi, et midagi tuleks uuel aastal teha uutmoodi või paremini või mis veelgi tähtsam. Kõike, mida on vanas aastas head, tuleks 10 küünega kinni hoida. Oleneb muidugi maitsest, aga mina olen vanast heast kinni hoidmise poolt, nii et kui te ei tea, mida uuel aastal uut moodi teha, selleks et elu paremaks läheks, siis nagu äsja Michael Bolton laulis. Alustage naeratusest naeratusest iseendale ja elule ja teistele inimestele. Mina olen Maire Aunaste ja täna oli Eesti televisiooni eetris 50. saade pealkirjaga Meie Mul oleks väga hea meel, kui keegi tahaks oma mõtteid selle saatesarja puhul siin eetris täna ja järgmistel teisipäevadel välja öelda. Meie telefoninumber on kuus, 410 kuus üks, kolm kuus neli üks, null kuus üks kolm. Ja ma ootan teie kõnesid eeloleva 50 minuti jooksul. Ja veel selle saatetunnis, ma tahan alati mängida teile oma lemmikmuusikat. Aga enne veel, kui ma ütlen, missugune on minu lemmikmuusika tahan ma meelde tuletada väikese loo sellest aasta eelmise aasta lõpu kanal2 ühest televisiooni saatest, kus meie saatest rääkides selles saates üldiselt pandi ritta lõppeva aasta kõik väga kirjud ja erilised sündmused. Ja üks noormees. Ta on arvatavasti nii tiitšei kui räppar. Ta ütles, et enne vaataks tema küll geiparaadi kui saadet meie mille peale mina ütlen, et igal inimesel on ju oma maitse. Ja mina siia saatesse muusikat valides luban teile, et ainus muusika, mida ma teile ei lase, on ärep. Ja järgmine lugu, üks mu lemmik, Touch Mahal, ta laulab laulu, kus on mõte, et palun tegelege oma asjadega. Siis te olete palju õnnelikumad. Tahtsin mängida seda laulu selle lauluga selle mõttega, et, et tore on, kui me tegeleme kõik elus oma asjadega ja sellega ma tahtsin öelda seda, et ma ootan täna helistama absoluutselt kõiki, välja arvatud need inimesed. Kui te tahate rääkida näiteks saatest Meie, aga ta ei ole mitte ühtegi saadet näinud, et te olete küll proovinud kolm korda vaadata ja vaatasite neli minutit järjest ja siis läksite juba kööki sööma ja otsustasite, see saade on jama ja rohkem ei olegi nende 50 saate jooksul tõesti. Meie vaadanud siis, siis, siis ma ei tahaks kuulata seda, et Therese saade ei meeldi. Nii et ma pigem kuulan neid inimesi, kes on saadet vaadanud ja, ja nemad võivad loomulikult öelda täpselt, kas meeldib või ei meeldi. Meil on liinil esimene heli. Tere. Tere. Mis on teie nimi? Linalen Maila rõõmud, alus Tartumaalt. Väga meeldiv. Kõigepealt head uut aastat. Teile head uut aastat. No mis teid ajendas meile helistama? Mind ajendas helistama kevadine saade, kus te rääkisite oma elust ja oma selle ajakirjanikutee alguses. Jah, see oli 15 veebruar. Vaata, kus pärast järgnes väga tormiline reaktsioon, kus inimesed nagu osaliselt mõistsid hukka seda ka minu meelest turise saada sellest, kuidas inimene ennast leiab, kui tal on õige tuhhi olemas kõrval, kui keegi avastab noores inimeses selle õige alge ja annab talle selle raja kätte, kas mul oli õigus? No sellepärast ma kutsusin ja oma õppejõu Elle Eha kare tollasest Viljandi kultuurikoolist, et et ma arvasin, kui ma valmistasin seda saadet ette, ma mõtlesin, et kes võiks olla see üks inimene, kes, kes mind tegelikult on võib-olla näinud juba 30 aastat tagasi läbi, et missugune ma olen ja, ja ma arvan, et minu jaoks oli see õige valik, sest tema oli tookord selline, kes noh, ma sain tema igast sõnast aru. Et ta saab aru kõikidest minu vigadest ja, ja plussidest ja, ja et ma olen väga emotsionaalne ja kuna ta ise on täpselt samasugune, siis, siis ma mõtlesin, et ma kutsun ta sinna saatesse, sest kellegiga ma pidin rääkima. Et kuidas ma olen kuulnud ka seda, et, et see õpetajanna toomine oli võib-olla liiga emotsionaalne, et kas keeled nii ei tundunud. Ei, ei, ei, teate, ma teen seda sama tööd ja sellepärast ja ma tean ka seda näitlejannad, teate seal, nii hea, kui on kõrval keegi, kes ütleb võib-olla selle ühe ainsa hea sõna ja sellega on tee lahti. Ei olnud, see oli väga hea, et ta seal oli, andis saatele hoopis teise suuna ja teise mõttega, kõik inimesed ei saanud sellest mõttest vist aru. No ma arvan, et see, et kõik inimesed ei saa aru, see, see jääbki alati nii, sest on inimesi, kes ei suuda lihtsalt ennast panna teise inimese positsiooni ja, ja need, kes väga palju oli ju ajakirjanikke, kirjutavaid, ajakirjanikke, kes lausa kirjutasid järgmistel päevadel, et selline asi on lubamatu ja muide mail on, mul on hea meel, et, et teie näiteks praegu tõite esile selle, et ma kutsusin saatesse oma õpetaja, aga, aga mitte ei hakanud rääkima, et oi, miks te rääkisite oma asjadest teate, mul on selline tunne, et kunagi seda saadet, mis toimus 2005 15. veebruar. Et ütleme, 10 aasta pärast inimesed mõtlevad nendele nendele 10-l aastal, mis on praegu veel ees ja, ja, ja ma kujutan ette kuidasmoodi, meie ajakirjandus ja ja meie avameelsus, kuidas see järgmistel aastatel kohutava kiirusega areneb ja, ja see, et inimesed hakkavad endast rohkem rääkima ja avameelselt, et see muutub nii tavaliseks asjaks, et kunagi mõeldakse ja tookord aunaste peale. Me olime vihased ja, ja imestasime, et miks ta nii avameelselt räägib, see on minu arvates täiesti loomulik, et et ajakirjanik räägib endast sama avameelselt kui et ootab oma oma saate esinejaid seda tegema. Nii et mul on hea meel, et teile tundus, et see asi ei läinud üle piiri. Ei, see oli väga hea just tingimata see, et oli kõrvad just see inimene, kes selle kõige esimese ja parima tõuke andis ja teda oli nii tore vaadata ja see saadeti seisuguse hea mulje, just nagu kõik teisedki, sest ei ole saanud kusagilt eriti negatiivset meeleolu. Ausalt, ma tahtsin tookord kohe ajakirjandusse sukeldaja kirjutada, aga alati on nii kiire, nii kiire. Mul oli pärast nii häbi, et ei olnud ühtki, kes oleks teistpoolset äärt ajakirjanduses andnud ja ma ei tea, kas olekski läbi läinud, kui oleksite teinud näiteks mina, kes ma pole ajakirjanik. Jah, seda me kunagi ei tea, mis läbi läheb ja mis mitte, aga muide, raadiosaade, mida me täna alustame, et see võib-olla ongi selles mõttes väga hea ja, ja õige asi, et nagu te ütlesite, et teil on kiire ja teil on lõbus häbi, et ei sekku, aga kõikidel inimestel on ju kiire ja, ja kuna keegi ei viitsi ju tänapäeval enam kirjutada, siis võib-olla see raadiosaade on, on just õige, sellepärast et, et kui täna on saade eetris kell kaheksa ETV-s, et siis õhtul kolme tunni pärast saab rääkida kohe sellest, mis on südamel ja mis tänasest on jäänud meelde, nii et ei pea neid asju homse peale lükkama. Seda küll, jah, vaata sellega. Ka täna kahjuks ei saanud, ma olen küll vaadanud ära enamuse saateid ja veel ma tahan tänada selle rannarahva saates, oli minu koduküla, kuigi ma olen sealt ära. See, mis oli, see. Jah, teie ei pea ju muidugi, kuna see on teie koduküla, siis te võite ka ju öelda aitäh, aga Häädemeesterahvas on mulle väga toredasti tõesti tänu avaldanud. Käisin detsembris sellel peol seal ja, ja Häädemeeste inimesed on sellised väga toredad ja lihtsad ja ja, ja siirad, ja see pidu oli väga tore ja, ja mul on väga hea meel, et me sellisele õnnelikule mõttele tulime, tookord. Ja see oli väga õige. Ma tänan teid, Maila ja ilusat aastat teile. Head. Nonii enne kui kas meil on veel seal mõni kõne hetkel kõnet ei ole. Nii et. Nii, kes meile helistab, tere. Ajalikut, ja ja kui neid ei oleks, siis elus oleks palju tühja kohta selle asemel. Ma vaatasin isegi täna seda saadet ja ma usun, et see, mis ta oli nimega Peeter Rauli ja Peeter vesihein. Peeter Meri ei nõnda. Parema elukoha, kuigi ta vaidles, jah, sellele vastutan harjunud ja kõik, aga inimene ei harju iial mitte kunagi selliste elutingimustega. Kas see on ikka elu paratamatus? Aga mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida. Ma olen ka üks õnnetu inimene. Ja ma tahtsin ütelda seda ja alati väga selliseid vajalikke saateid. Ja minu soov oleks, et kui tuleks selline saade ka tähendab laste ja vanemate vahelised suhted ja seda just selle poole pealt, kus lapsed on need tahtjat vanemat ainult andjat ja andjat ja lõpmatuseni andjat lamda enam midagi ei ole siis ühesõnaga, et vanemad ei ole enam õieti midagi väärt. Ma ei ole eriti väga-väga vanasse ja ja mul on võib-olla aastaid veel küllaltki elada, aga ma olen oma laste pärast. Kas näiteks teie oleksite nõus rääkima oma suhetest oma lastega? Noh, mitte täna siin, vaid ma mõtlen telesaates. Mina kardan, et, et mina kardan just seda, et inimestel on alati väga palju ideid, aga kohe, kui, kui me läheme konkreetseks ja ma ütlesin, et noh, et, aga hakkame tegema, et kui mul on üks inimene juba olemas, siis on kergem edasi minna. Ma saan absoluutselt kõigest ära, ainult et Eesti ongi nii väike. Niipea kui veel üks väike linn, siis see Jah, aga ega neid inimesi, kellel tut Sa võid ei oleks, selliseid inimesi pole olemas, tähendab need, kes on nõus saatesse tulema, on, on meie mõistes ja meie ajal suured kangelased, sest nad tõesti ei hooli sellest, mida ütlevad naabrid ja, ja võhivõõrad ja, ja töökaaslased. Niiet. Jah, ma segan vahele, aga ei, ma näiteks, kui oleks tegemist seal mehe ja naise vahelise suhtega, siis ma absoluutselt ei ütleks, selle vastu ma ei läheks aga kuna tegemist on iga lapselapselapsega, vaat siis see on vot seda seal rääkida on kui raske. Aga, aga noh, kuidagi kuidagi seda saadet, noh, ütleme kasvõi seda nagu kõrvaltekstina seda või, või ma ei, ma isegi ei oska ütelda, kuidas noh, kindlasti on, ma usun, et ka selliseid, kes, kes lähevad ja räägivad seal. Et vot on selline olukord, ma, ma usun, et kui seda seal räägitakse, siis need lapsed tunneks selle asja ära kellest on jutt, sest et see on ikka väga erakordne asi. Minu tütar oli 43 aastat vanal, ma olen teda otsast puni aidanud, pidevalt pidevalt rahalised patriaalseta elab täitsa noh, ma ütleks üle keskmise. Ja nüüd, kus noh, praktiliselt ei ole enam anda. Nüüd ma kuulen igasuguseid sõnu, mida vähegi veel kuulda võib. Ja ta on ka oma tütretütre või tähendab minu tütretütre, kes käib ülikoolis keeranud täpselt sinnasamasse suunda. Noh, vaat seda seda rääkida siin juba võib-olla mõni tunneb äragi, aga see ei häirinud. Et ta on oma miinus, ütlesite, keeranud sinna sinna sinna suunda ja ma lootsin devadki midagi paremat saada ja ega teda ma olen aidanud pidevalt, aga vot läheb ja läheb ja läheb nii et endal on, lihtsalt ei oska ütelda, lihtsalt selline niigi bee tunne südamesse. Ma saan teist väga hästi aru, aga kõigepealt ma tahan öelda. Meil on saade suhetest nüüd kevadel. Meil on kavas ja ja mul on ka mõned inimesed, kes on nõus rääkima oma perekonnaelust ja just nimelt näiteks üks kahekümneaastane tütarlaps, kes tahaks rääkida suhetest oma oma perekonnas pärast seda, kui emale Ja tal on vastupidine just nimelt ja, ja muidugi väga-väga raske on leida selliseid inimesi, kes, kes on nõus rääkima sellepärast et, et televisioon on ju koht, kus paratamatult sa pead ju näitama oma nägu ja ja tõepoolest, me ei, me ei taha teha, saatis selle hinnaga, et inimeste kodune olukord või suhted perekonnas läheksid veel hullemaks, et saatel on ikkagi ainult see eesmärk, et panna mõtlema neid inimesi, nii et tuleb leida ka need inimesed, kes saavad rääkida ja siis siis arvatavasti on vähemalt nii palju kasu, et, et kui on selline probleem, mis puudutab tegelikult paljusid, siis lihtsalt ehk pisut südametunnistus hakkab, hakkab tööle ja. Just just Ma seda mõtlengi, et ma usun, et selliseid on veel teisigi, nagu, nagu minu olukord. Ma usun küll, et võib-olla ei ole väga palju, aga kindlasti kindlasti neid on selliseid, kes on nii, kellel on sellised lapsed, kes õnnide raamatut kui kuigi neid on nii palju aidata, et ja, ja nad ei, võib-olla ongi see viga, et lihtsalt liiga palju on neid aidata. Jah, ühesõnaga neid probleeme on ju tegelikult miljoneid ja igal inimesel on see erisuga sugune, aga mida ma veel tahaksin öelda, on see, et et ma ei tahaks saatest Meie tehase seda kohta, kus me hakkaksime kedagi süüdistama ja 11 süüdistama. Ma tahaksin leida sellised inimesed, kellel on näiteks olnud täpselt need probleem, millest teie praegu räägite. Aga nad on leidnud, aga nad on leidnud sellest väljapääsu. Nii et vot selliseid inimesi olen ma saatesse esinema ja rääkima, sellepärast et kui me oleme seal kuskil augus ja me ei suuda anda ühtegi väljapääsu ega, ega näidata tiivset lahendit, siis, siis meil ei ole mõtet tegelikult saadet teha, sellepärast et see ei vii mitte kuhugi, see näitab, see, see süvendab ainult lootusetust nendes, kes on samasuguses halvas olukorras. Nii et ma siin ka praegu Ei, ma ei kujuta ette, mis siis tuleb, aga praegu on küll jah, olukord selline, et noh, kurb lihtsalt muidugi ütleks, et mul neid majanduslikult midagi probleemi midagi sellist oleks, mina elan ikka oma elu ja kõik aga kurb on niimoodi, et noh, et lihtsalt lapsi ja lapselapsi ei noh, et nendel ei ole mingit tänutunnet, mingit austust, mingit lugupidamist tähendab selle selle abi ja toetuse ja üldse üldse kogu selle elu elu jooksul aitamise vastu. Nojah, mis võetakse, ma arvan, et see on, see on arvatavasti väga paljude probleeme, et asju võetakse iseenesestmõistetavana, kui nad on hästi. Tellija ei lähe, et selle peale lõpetuseni Ei ole nagu aega süveneda sellesse, et, et see kuskilt tulev, et peetakse iseenesestmõistetavaks, kuulge, vabandage, öelge palun uuesti, mis on teie eesnimi? Sale-sale ma tänan teid väga ja, ja paneme selle koha peale praegu punkti ja mul on teie telefoninumber ja ma usun, et ma otsin teid ülesse ja me räägime teiega edasi juba väljaspool raadioeetrit. Ma tänan väga helistamast. Tere. Meil on uus inimene eetris, mis on teenimi. Mul ei ole otseselt niimoodi ütelda, ma lihtsalt ütlen teile, et et mul on hea meel, et te leiate nii. Huvitavad teemad alati. Ja, ja ma olen enam-vähem temale kõikide saade siis löödud. Ausalt, kohe kui ma ei saa tänagi vaatasin ja kui sa õige seda vaadata igal juhul vaatan kordussaadet ja ühesõnaga tahan öelda, et leiate väga head teemad ise, ilma et ma ütleks, mis teil või pakuksime välja selles. Ja mul on hea meel, et, et noh, kellega ma olen rääkinud, kõik ütlevad, et ta leiab ise ja et see on See vale, ma ei leia ise 50 saadet, me ei oota kiirotsas pakuks ise ka, et ei tasu lebada seal mugavas asendis kodus ja tugitoolid, et ma väga ootan, et keegi ütleks, et kuulge, vaadake, see teema on puudu, et et tahaks midagi kuulda, nii, nagu ütles eelmine helistaja, et kuulge, öelge, kas te nägite täna seda kodutut, mida te arvate sellest probleemist? No ma mõtlen, et ma mõtlesin, et ta inimainult selle poolest ta käib kahe jala peal No aga kui neid inimesi on palju, siis tähendab, et loomulikult me ei hakka praegu otsima süüdlasi, aga, aga saate aru, et, et väga lihtne on langeda. Väga lihtne on minna ja ei, ma ise olen ka pooleldi, ma ei ole langenud kuskil otse, aga aga ka ei ole. Ei raba otsida tööd nagu võiks, eks see ole, ma olen ka õieti noh, pensionär, aga paljud minuealised ikka töötavad veel edasi, aga aga, aga noh, ma olen ka liiga mugavaks jäänud kuidagi nagu noh. Teate, me praegu, ma tänan teid, et helistasite, me praegu tahaksin helistada ühele naisele Võru linna ja et me saaksime temaga rääkida sellel samal kodutute probleemil. Ma väga tänan teid ja kõike head teile. Tere, Ave tera. No kas ma nüüd ütlen õigesti, et sina oled Päästearmee ainus ohvitser Eestis? Jah, ma olen eestlasest ohvitser Nii kui palju neid päästearmee töötajaid, Fi töölisi või ma ei teagi kuidasmoodi ma pean liikmeid Eestis üldse. No neid kokku on 50 ringis, aga kõik ei ole ametlikult tööl, vaid on vabatahtlik. Kuulge, kas te seletaksite raadiokuulajale ära, hästi lühidalt, mis asi on Päästearmee? See on Inglismaalt pärit. Nii millega päästearmee tegeleb näiteks noh, räägime nüüd Eestist, konkreekab. Ave kuidasmoodi te need vaesed inimesed üles leiate. Paljud tulevad ise meie juurde ja paljude juurde lähme meie ise ja otsime need, leiame need paigad, kus nad on ja lähme nende juurde. Mitu aastat oled näiteks sinu ise nüüd sellise tegevusega? Ega sul muud tööd ei olegi, see ongi sinu töö. Jah, praegult on see minu 99. aasta kevadest. Nii et sa oled tegutsenud enamuse ajast siin Tallinnas ja nüüd oled, on sinu noh, kui nii võib öelda peakontor Võrus. Ja ma töötasin enne Tallinna koplikork puses ja oma õpingud olid mul ka selle kork. Paljude kodutute, ka näiteks sina isiklikult oled silmast silma suhelnud. Noh, seda võib öelda, et neid on sadu olnud, kellega ma olen rääkinud, vestelnud, kuulanud nende probleeme. Aidanud neid. Et seal on küll välja tulla, et kuhu nad on sattunud. Ütle mulle, kas tavalise inimese jaoks on tavaline arvamine täpselt see nagu meie eelmine helistaja ütles, et et vaadates täna meie saadet ja seda kodutut Peetrit et inimest on selles inimeses ainult nii palju, et ta kõnnib, et kas see on selline tavaline arvamine kodutute kohta? Sul on muidugi raske öelda, sellepärast et sina niimoodi ei arvaga. Jah, ma arvan, et see on suuremas osas inimeste arvamus, et nad on tõesti kes köhivad. Aga tegelikult nad on samasugune jumala looming nagu meie kõik ja. Kui teave, missuguse mulje sulle see Peeter Fena jättis? Mina olen ja ta on selles ja meie päästearmeele ja ka teised kogudused, kes seda tööd teevad, tahavad selliseid inimesi aidata. Aga nagu ütles tänase Peeter, et ega tema tegelikult ei ootagi aitamist Jah, seda nad ütlevad paljud, aga nende nendel ei, tuleb jõuda, nende hinge tuleb jõuda ja purustada see, kuhu nad on jõudnud, et, et sealt välja saada, et et meie eesmärgiks ei ole ka inimestele ainult pakkuda seda sub või et kuidas ta armees Logaks need kolm Es seepi, suppi ja sõna, et et sellel sõnal oleks ka sellele inimesele suur kasu, et tuua sealt just välja, kuhu, kuhu ta sattunud, et seda, et ta tahaks ennast ise aidata. Üldiselt seesama Päästearmee, noh, me oleme sinuga sellest rääkinud, et et näiteks siinsamas Tallinnas seal koplis. Et väga raske on nendel tervetel ja ja noh, ütleme niimoodi normi järgi kaalutlevatel inimestel jõuda selle selle inimeseni, kes tegelikult elab seal kuskil rabas või jumal teab missuguses äärelinnas ja prügimäe külje all tee Päästearmee kontor või ütleme, see kesk keskkoht on kuskil kaugel mere ääres ja ja väga raske on tegelikult nendel nendel kodutu hotell, kes ju üldiselt on neil ju 100 tervisehäda küljes, nad ei jõua sellele supile näiteks järele minna ühest linna otsast teise, et et siin on ikka väga palju möödalaskmisi meiesuguste, tervete ja tugevate inimeste poolt. Ja see on tõesti tõsi, et aga selleks püüame meie kõik teha ja ma arvan, ma ei taha nüüd ainult päästearmeed siin üles tõsta, et ka teised kogudused, kes seda tööd teevad, jõuda nende ja nende juurde nagu lõidelnud üles tõesti tõstanad sellest augus, kuhu nad on sattunud ülesse. Sina ütled praegu Ale, et seal on auk, kuhu need on kukkunud, aga tavaline inimene, nagu me just äsja kuulsime, ütleb, et nad on langenud, et mida, mida sina ütled selle selle langemise kohta, et kui palju siis tegelikult on ikkagi inimese jaoks elus olemas ring, millest ta nagu noh, orav rattas, kui välja kukub, et kukkumine, on ju niisugune hästi lihtne asi ja, ja kui keeruline on see, et sellesse ringi uuesti tagasi ennast püsti ajada. Muidugi, see on väga raske ja me oleme näinud inimest, kui ta meie juurde tulnud, et tal on veel kodu, kõik pühi püüame, püüame, aga inimeste me oleme siiski nii nõrgad, et meil on väga kerge kukkuda. Püüad, püüad küll tõusta sealt, aga kui sul kõik ära võetakse? Nii kerge on ju kaotada tänapäeval kodu, ei jõua sa oma üüre maksta ja oleti oledki sa tänaval. Nii et alati ei ole tegelikult ju joomine süüdi näiteks seesama Peeter merihein, ta ütleb, et tal ei ole kunagi vajadust joomise jaoks üldse olnud, et need on absoluutselt teistsugused põhjused, tema ütles küll, et ta on nii laisk, aga samas ütles seal intervjuus, et kui ta oli aastaid töötanud rutiinsel tööle, et see mitte midagi ei pakkunud, et ta lihtsalt ei suutnud seda tööd teha ja kindlasti on väga palju selliseid, kes, kes ei suuda vastu tahtmist teha raha pärast tööd, mis talle ei meeldi ja siis ta valibki äärmuslikku äärmuslikku elamisviisi ja näiteks selleks elamisviisiks on tavaliselt see, et ta lõpetab töö tegemise ja mõtlemata, et ühel päeval see tõesti lõpeb sellega, et sul enam pea variele Jah, aga see ei ole ka ainukeseks probleemiks, et see rutiinne elu on vait, kui sa kaotad. Sa püüad kõike teha, Ma mingi aeg makstakse sulle riigipoolseid toetusi, aidatakse sind, aga siis on ühel päeval kõik ukselt sinu jaoks sule. Ja sa oledki tänaval. Sest sul ei ole kuskile mujale minna. Ja muidugi siis tekivad sul muud probleemid, külmetad tänaval, sul ei ole peavarju? Oleme nõrgad, Me oleme inimesel, nagu ma ennem ütlesin ja nad ei, neil ei ole seda tuge. Ja selleks olemegi meie, tahame neid aidata, et nad suudaksid iseendaga toime tulla, neid ühiskonda tagasi integreeruda. Cavema kuulsin alles mõni päev tagasi, et näiteks Tallinna linnavalitsus on kehtestanud sellised seadused, et avalikus kohas magamise eest või ütleme siis selle eest, et sul ei ole kodu selle eest, et sa oled hull kur ja sellesse näiteks, et sa magad näiteks pingi peal. Et inimene saab trahvi. Kui meilgi oli varjupaik ja sinna tuli pidevalt neid ümbrikas Nad olid märkinud, et, et nende elukohta on see ja see ja sinna need kohtutäiturite kirjat ka tihtipeale tulid, et on määratud tänaval magamises. Ja, ja siis vist see olid sina, kes ütles, et, et siin enne jõule. No ma ei tea, kas või Tallinn või, või üle Eesti või mingi muu koht, ma ei, ma ei tea, et, et inimesed saavad näiteks 500 kroonise preemia, aga kuna see läheb nendel sellele pangaarvele, kuhu tal see invaliidsuspension või lihtsalt pension, noh, paljudel kodutu tuleb välja, et on, ikkagi on mingi raha riigi poolt ju saada, ainult et see raha võetakse ära kohe siis, kui tal näiteks on seesama magamise eest trahv, mis on siis umbes 500 krooni, see võetakse ära niipea, kui ta siis näiteks jõulupreemia saab. Et see on raske ja sellele tuleb lihtsalt minu minu arvamus, et mingi lahendus ikkagi leida, et et me küll ehitame varjupaiku ja neil on seal ja olla ka siis tuleb hommik, väljas on talv külm ja ta läheb välja, võtab selle. Et noh, alkoholi või mida nad siis joovad, et see ei ole meile kellelegi teadmata, et nad joovad ka igasuguseid muid jooke ja varjupaika nad ei saa ja siis nad magavad. Tänavale või varjupaika sellepärast, et nad on joonud. Jah, aga kui väljas külm on ja neil ei ole midagi muud, siis. Ja siis ta magabti tänaval pingid. Näiteks no ma ei tea teiste riikide kohta, aga Ameerikas kodutud ei saa mingeid trahve, ent see on seadusega põhiseadusega lubatud, et sa võid elada ükstapuha kus, et kui sul kodu ei ole, siis on sinu kodutänav ja ja seda säilitatakse. Have ütle, kas sind näiteks ei häiri, et need kodututest räägime täpselt üks kord aastas, see on aastavahetuse paiku tavaliselt jõulude ajal, see jutt algab ja, ja esimese jaanuariga seal jutt lõpeb. Ma ei ole mitte kunagi kuulnud, et räägitakse kodututest näiteks juunikuus. See on selle, ma mõtlesin ka rääkida, kindlasti puudutada seda teemat, et et tavaliselt kui hakkavad detsembrikuu, oi, meil on kodutud ka ja oih, me peame neid aitama ja tegema ja siis või külm talv on, siis räägitakse nendest, aga muul ajal nagu neid ei olegi, et kas nad on tõesti siis ainult sellel perioodil, aga nad on ju kogu aeg meie ümber. Ei, ma arvan, et inimestel lihtsalt tekib üks kord aasta jooksul tahtmine teha head või tekib südametunnistus, mida tahetakse vaigistada ühe heateoga. Et aasta ringi hea olla on väga raske. Jah, see on ka tõesti meie südametes on kogu aeg ja me näeme ja vestleme nendega ja ja see on tõesti raske probleem ja ma arvan, et siin ei aita kellegi süüdistamine ega selline me teame, on nendele probleemidele mu uutmoodi lahenduse leidma, et muidugi linn püüab oma poolt kõik teha, meie püüame omalt poolt teha, aga aga leib tuleb aastast aastasse, tekib neil selliseid inimesi juurde juurde. Have ma tahan sulle siinkohal nüüd aitäh öelda ja, ja kindlasti sinuga räägime lähiaegadel veel sellepärast et Mulle tundub, et ega kodutute probleem üksi ei olegi ju probleem, et meil on need probleemid lihtsalt. Sotsiaalsed probleemid on niivõrd sügavad, et kodutud on lihtsalt selline kõige eredam, eredam nukk nendest probleemidest, millest on hea ja, ja lihtne selles mõttes rääkida, et ta puudutab meist niivõrd väheseid, et me saame ainult öelda aih ja oih ja ja siis läheme oma eluga edasi, et, et on tore. Et ma sain sinuga tuttavaks ja ja ma soovin sulle kõike head ja, ja edu sulle sinu töös. Tänan ja mina sooviks teile täna õhtu kogu Eestimaa rahvale, kes pra raadio kõrval on jumala rahu ja õnnistatud aastat ja olge kõik hoitud. Looga lugu on muidugi Bootereid. Ma armastan Pariisi ja Porter on üks suur armastus. Aga kahjuks selle ilusa muusikaga me peame täna lõppema lõpetama, nii et et tänane saade oli teele ehk ainult näitamaks, et millest me tulevikus rääkima hakkame. Nii et koguge oma mõtteid ja ja minu soovitus, et vaadake meie saadet, et siis oleks meil õhtul pärast telesaadet siin raadioeetris millestki rääkida. Ma tänan kõiki, kes helistasid ja vabandan, kõigi ees. Rääkida ei jõudnud. Mina lähen, Maire Aunaste. Kohtume nädala pärast.