Sajab laia pehmet lund. Osaliselt tuisanud maantee on libe. Pikkamööda vahelduvad lagendikud ja põlismetsad. Tänavurutanult kärmesti mähkis ta valge vaiba sisse hoolsa töökuse ja laisa lohakuse. Vändra on lumerüüs. Tuttasime siia metsade jääradade keskele, et teieni tuua lugupeetud kuulajad helikilde, Vändra rajooni tänasest ja homsest päevast. Rajoonikeskus Vändra alev. Siin tutvustab meile esimesena rajooni saavutusi Vändra rajooni parteikomitee esimene sekretär Ants Meltsas. Vändra rajoon on muidugi kõigile teada rikas metsadest ja soodest. Vastavalt sellele on siin oma tööstus, milline tugineb meie metsadele ja turba rabadel? Aasta ringi kulged, metsa raiumine ja väljavedamine, kus kasutatakse uut metsatööstuse tehnikat. Pute materjali väljavedu toimub nõndanimetatud pik tülina, mille tükeldamine ja liigitamine toimub vastavalt Estakaadidel Vändra raudteejaamas. Suurt tööd on tehtud maaparanduse ja kuivenduse alal eelseisvate aastate jooksul milleuratiiv tööde maht suureneb veelgi. Liigniiskuse all kannatavad ja võsastunud maa-alad meie sood tulevad kiiresti korrastamisele, et luua avar võimalused loomakasvatusele. Milline on rajooni põllumajanduse põhisuunaks? Viimase kahe-kolme aasta jooksul rajooni kolhooside sissetulekud, kasvanud loomakasvatusest üle viie miljoni rubla. Vastavalt teesidele seltsimees Hruštšovi ettekandeks Nõukogude Liidu kommunistliku partei 21.-le kongressile. NSV Liidu rahvamajanduse arendamise kontroll arvudest aastateks 1000 959965 tuleb rajooni põllumajanduslikus tootmises veelgi tõsta põldude viljakust, suurendada söödabaasi loomakasvatusele ning suurendada igat liiki produktiivloomade arv. Seitsme aasta lõpuks suureneb meie põllumajandustoodang enam kui kahekordseks, võrreldes praegusega. Nende ülesannete täitmiseks on olemas meie rajooni sovhoosidel ja kolhoosidel kõik võimalused. Põllumajanduse kõrval ei saa mööda minna rajooni tööstustest, milline oma küllalt kaaluka osa majanduslikus tegevuses nagu kombinaat, Järvakandi tehased, Tootsi briketitööstuse, toorlinavabriku, kohaliku majanduskombinaadi, viimase tellise ja keraamilise tehase näol. Põllumajandus-baasil töötab rida piimatööstusi, nendest omapärasem Vändra või tööstus, kes on üldtuntud uute tooteliikide poolest. Ka tööstusettevõtete kogutoodang on viimaste aastate jooksul tunduvalt suurenenud. Järvakandi klaasitehas annab klaasi kolm korda rohkem Tootsi briketi poole rohkem kui kodanliku Eesti päev. Sama võib märkida teiste väikesemate ettevõtete kohta. Järgneva seitsme aasta jooksul kasvab tööstuse kogutoodang tunduvalt. 1959. aasta valmib briketivabrik, tõuseb klaasitoodang, uudistooteid hakkab andma keraamiline tehas. Rekonstrueerimisele tuleb tellisetehas tööstus kui ka põllumajandusvajavad pidevalt hästi ette valmistatud ja praktilises töös pruugitud kaadrit. Kuni käesoleva ajani ka meie rajoonis seda teha ei suudetud. Uus koolide töö ümberkorraldamine aitab kahtlemata selle ülesande lahendada. Rajooni parteiorganisatsiooni üldkoos. Milline toimus 22. ja 23. novembril, näitas, et parteialgorganisatsioonid kohtadel sümbol poosides, sovhoosides ja tööstusettevõtetes on ära teinud tõsise töö majanduselu juhtimisel. Ühtlasi kujundas üldkoosolek uued ülesanded Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee teeside valguses ning kohustas kõiki partei algorganisatsiooni võtma tarvitusele täiendavaid abinõusid uute ülesannete edukaks lahendamiseks. Võib-olla veendunud, et Vändra rajooni parteiorganisatsiooni eelseisvad ülesanded rahvamajanduse arendamisel täidab ning annab tõhusa panuse meie ühiskonna edasiminekul kommunismile. Eks seda võib näha ju meie rajoonis kütja. Vändra mets kus siis veel, kui mitte siin langeks suured põlispuud ja metsamees sellest täit rõõmu ei tunneks. Vändra metsatööstusjaoskonna ühel raielangil peame kinni meistri Eevalt Kuresoo temalt pärida. Millal Vändra metsa siis mehhanismid tekkisid? Traktorid ja üldse mehhaniseerimine on Vändra metsades kaks aastat. Enne seda töötati Vändra metsades isade kombel hariliku sae ja kirvega. Jah, oli proovitud elektrijaamadega elektrifitseeritud raiet, kuid täit mehhaniseerimis kos mehhaniseeritud kokku ja väljaveoga senini rakendatud ei olnud. Vändra metsamassiivid on ühed suuremad. Osalt tänu ka sellele, et mõni aasta vahepeal metsatööstus oli Vändra metsadest likvideeritud. Ja nüüd alles kaks aastat tagasi alati uuesti. Et andasite uuesti rahvamajandusele vajaliku puitmaterjali. Praegu näib, et metsatöö on algusest kuni lõpuni täielikult mehhaniseeritud langetada. Vaatamine toimub praegu Vändra meistrijaoskonnas mootorsaagidega Družba kokkuvedu toimub võradega kokku veotraktori KT-d 40 baasil. Okstest puude laadimine toimub vahelaos ja pealelaadimine autotranspordile Vändra jaoskonnas. Täielikult toimub. Kimpudena koormaviisi traktori abil materjali saab Vändra metsadest igasugust. Enamik käesoleva raielangi materjalist annab meie ehitustele väga head palkmaterjali. Samuti meie vineeri ja mööblivabrikus vineeripakk. Kuid ilma jääga Me tikuvabrikud ega kaevandused. Kuidas teie plaani täitmine edeneb? Mets on tublisti maha võetud, kollektiiv on meil hea, võtsime omal kohustuse täita aasta plaan 20.-ks detsembriks. Pingsast sotsialistlikus võistluses oli see meil võimalik. Varem juba neljanda detsembri õhtuks võisime raporteerida käesoleva aasta metsavalmistuse ja väljaveo plaani täitmist, sest meie metsapunkt võistleb Pärnu metsakombinaadi. Lähme metsapunktiga. Meie meistrijaoskond võistleb oma metsapunkti, meister Lutsar meistrijaoskonnaga no kus poolsis kangemad mehed on, kord kaldub vaekauss ühele, kord teisele poole, möödunud kuul õnnestus meil tulla esikohale pida seitsme aasta plaan isse metsamajandusele tood. Ainult metsatööstus, üksi ei ole kusagil mõeldav, veel vähem meil Eestis, kus metsade massiiv on üldiselt äike. Tulevikuperspektiiviks minu arvates on ikkagi ainult metsatööstuse ja metsamajanduse uuesti taasühendamine Eestis võimaldab rohkem ja paremini uuesti kultiveerimistöid. Siis on päris kindel, et et juba veel varem kui seitsme aasta pärast seisame siin juba uuesti metsastatud ala ees. Kui nüüd Vändras mütsi vähemaks jääb Ja noormetsa uuesti peale kasvab. Kuhu siis need kuulsad Vändra karud ennast peitma hakkavad? Kas metsamehi karud kimbutanud ei ole? Kimbutanud ei ole, meil on kõigi metsaelanikega päris hea läbisaamine, aga Vändra karu muinasjutt Te ei ole, seda võib iga metsamees kinnitada, sest näinud teda metsas ikkagi oleme üks asi, et neid metsast me hakkame uuesti istutama ja kultiveerima. Kuid ka raie toimub plaani ja seaduse järele päris ära. Tase Vändra vana mets ka kunagi. Juba praegu. Me raiume täpselt metsakorralduskava kohaselt. Ainult täiesti raieküpset metsa ja karu Vändra metsadest ka tulevikus ei kao, ei kao, vaid liigub ainult ühest nurgast veidi teise poole. Nii kuidas metsamehed teda siis talle uut pesapaika võimaldame ja teist vana jälle uuega asendama. Et aluste kolhoos Vändra rajoonis üks parimaid on, seda näeme, kui siseneme siia aluste kolhoosi kontorisse, kus seisab nurgas punalipp, nii on vist seltsimees Lillemäe. Jah, juba aasta aega on Punalit meie kolhoosi kollektiivi käes just loomakasvatussaaduste tootmise eest. Jutu vestame kolhoosipartei algorganisatsioonisekretäri Linda lillepeaga kohal on ka Vändra rajoonikomitee instruktor virve kaasmuide, kas teie väga tihti kolhoosides ringi liigute näiteks siin ja noh, aluste, kuhu siis ikka saab üks kord nädalas ära käidud. Nii, kuidas vajadus tundub, kuidas kolhoos on, siis kuidas ta ennast üleval peab? Noh, siin võib kolhoosi kollektiiviga võrdlemisi rahule jääda, inimesed on töökad, kolhoosi juhtkond täidab korralikult oma ülesandeid. Ja toodangu näitajad on võrdlemisi head rajoonis. Parimate hulgas on aluste kolhoos. Kuidas teie partei algorganisatsioon on siis kindlustanud nii tööga kollektiivi? Sellise tubli ja tööka kollektiivi on saavutatud sellega, et on pidevalt inimestega töötatud. Koos kolhoosi juhatusega on arutatud kõik küsimused, kui neli aastat tagasi oli meie kolhoos üks maha jäänumatest kolhoosidest rajoonis kus piimatoodang oli lehma kohta 1385 kilogrammi ja käesoleva aasta esimese novembri seisuga on meil lehma kohta lüpsta juba 2412 kilogrammi piima. Samuti liha osas 55. aastal veel oli 5,1 tsentnerit sealiha 100 hektari tulundusmaa kohta, siis juba käesoleval aastal on meil käes 29 tsentnerit sealiha ja, ja aasta lõpuks oma plaanitud 42 loodame kindlasti täis saada. Samasugune lugu on ka kanamunade tootmisega 54. aastal 61,8 muna-kana kohta. Ka käesoleval aastal on juba esimeseks novembriks 154 muna-kana kohta saadud. Suurenenud on ka rahalised sissetulekud. Kui 54. aasta meie rahaline üldtulu oli 561000, siis juba käesoleval aastal maksame välja töötasudeks kolhoosiliikmetele 570000 rubla millest on juba pool välja makstud. Töötasu maksame välja igas kuus. Ja aasta lõpus veel teeme lõpuarved, inimesed ise tahavad, et aasta lõpuks saaks rohkem tasu. Möödunud aastal oli niisuguseid perekondi, kes meil said 15000 korraga. Kuidas siis teie partei algorganisatsioon tulevikku vaatab? Meie kolhoosipartei algorganisatsioon koos kolhoosi juhatusega seab endale eesmärgiks hakata pidevalt püüdma ja täitma neid ülesandeid, mida on ette nähtud seitsme aasta plaanis põllumajanduse alal. Missugused plaanid teie kolhoos ulatuses olla meie kolhoosi ulatuses, oleks, et tõsta piimatoodang 3000 kilogrammini lehma kohta, meie peamine lihatoodangu osas sealiha aga 1965.-ks aastaks. Kui palju teie siis sealiha toodate loodame toota? 55 tsentnerit 100 hektari põllumaa kohta. Kolhoosipartei algorganisatsiooni töö on tihedalt seotud kogu kolhoosimajanduse ja kõige üldiselt kõige kolhoosieluga. Kolhoosnikele on pakutud kultuurilist meelelahutust. Võrdlemisi hästi. Kolhoosi kolhoosnike teenindab aluste rahvamaja. Iga kuu toimuvad seal kinoetendused, loengud, vestlused, töötavad isetegevusringid ja palju muud. Samuti on korraldatud kolhoosnikele suve jooksul ekskursioone Meie vabariiki ja ka vennasvabariikidesse. Nii et töö on korras, lõbutseda ka siin saab et ega vist muud oskagi nõudega tahta. Ja meil siin on televiisor muretsetud, kus noored saavad aega viita ja nüüd on, meil kavatses veel võib-olla pilli osta noortele, et nemad saavad jälle oma aega lõbusamalt veeta. Talveõhtud on pikad, elekter on ka vistil sisse viidud ja tänava Astanil viidi kolhoosis. Meil oli küll ennem juba elekter, aga neid ehitati meil põhjalikult, on tööstusvool olemas ja tuleva aasta loodame juba karjatalitaja tööd paljudes asjades kergendada just mehhaniseerimise osas. Kui me räägime Vändra rajooni tänapäevast ja tema tulevikust siis kuidagi ei saa mööda minna rajooni ühe suurima ettevõttekombinaadi, Järvakandi tehaste tööst. See masin, vannitsehh siin toimub, tähendab klaasi keetmine ja töötlemine. Meiega on kaasas klaasitehase juhataja lina karisma. Mille poolest CSS nüüd omapärane on ja mispärast meid just siia tõite? Omapärane on ta sellepärast, et see on väga kõrgesti mehhaniseeritud tsehh. Meil toimub tegelikult klaasi tootmine selliselt, et inimkäsi teda ei puuduta, alates vanni toitmisest kuni klaasi lõikamiseni. Kõik toimub automaatselt. Praegu on vahetuses väljas kommunistliku töövahetus. Väga tubli vahetus. Täidab hästi maatööülesandeid, töötab kommunistlikult ja elab kommunistliku tuleval aastal klaasitehas tuisu kaheksakümnendat sünnipäeva. Alguses olime tehas väga väikene, tänapäeva tehast võrreldes selle vana tehasega muidugi ei tunne äragi, ainult see asukoht on jäänud sellest järgi. Uus seitsme aasta plaan on läbi arutatud, on läbi arutatud ja on kavatsus klaasitehast veelgi laiendada. Tahame klaasi muuta, veel väärtuslikumaks, nimelt poleerida, lihvida teda. Selleks on ette nähtud klaasitehase juure. Poleerimistsehhi loomine. On kavatsus teda luua konveiermenetlusega, et saaks palju ja odavat lihvitud klaasi. Meie kontrollarvudes on ette nähtud põrandate klaasi toodangut 25 protsenti. See on võimsuste suurendamise arvel, aga tootmisreservide ja ütleme uuema tehnoloogia juurutamisel. Veel peamiselt mida ka teie noored pärast tööd teevad, siis kui kui tehase väravad jäävad selja taha ja kodude jalge all Talle tööd. Meie noored lõbutsevad, suvel me sup basseinis, talvel uisutamine, liuväljal, klubis, isetegevusega tegeleme laulukoorides, võtame osa. Tegemist on palju, jätkuv jätkub kõikjale. Järvakandi on viimaste aastate jooksul väga palju muutunud just väga ilusaks muutunud. Kui meiegi siia nüüd täna õhtul sõitsime, siis päris tore oli pikale tulederea vahelt läbi sõita. Meil ehitatakse palju praegu kahel viimasel aastal eriti on terve uus rajoon rajatud uus tänav, nagu meie teda nimetame, ilusad väikesed majakesed. Mugavad kodud meie töötajatele. Mis peitub aga tervenisti nimetuse kombinaat Järvakandi tehased all? Astume sissekombinaadi peainseneri Rein Vergi kabinetti. Kombinaat Järvakandi tehased toodavad peale lehtklaasi, millest oli juba eespool juttu standardmaju, höövelmaterjali ja muid puidutooteid. Praegust meie teostame puidutehase laiendamist, et suurendada veelgi standardmajadele vajalike detailide tootmisvõimsusi. Peale selle kombinaadi kui niisuguse mõiste alla tuleb lugeda ka kaevandused kombinaadil olemas nimelt kaks kaevandust. Üks nendest kaevandustest asetseb Piusas, mis toodab klaasiliiva. Üks kaevandus asetseb Muhus, mis toodab dolomiidi. Kiusas olev kaevandus ei varusta mitte üksinda meid klaasi liivaga vaid varustab ka tehases tarbeklaas Tallinnas siis Tartu keraamikatehast, samuti valutehast. Võit Tartus Kiviõlikombinaati ja hakkame varustama alates aastast vormi ja valu liivaga. Kaathannas olevat suurt üleliidulise tähtsusega tehase Volta standardmajad muidugi kõige omapärasem ja kõige huvitavam osa teie arenevas kombinaadis. Palju teeneid maju toodate praegu nii toda meie keskmiselt 620 tükki tuleval aastal hakkama, aga tootma uuetüübilisi elamu seitsme pärast näeb kombinaadil pind kindlasti hoopis teistsugune välja, kui praegust on kerkinud selleks ajaks juba uued tsehhid nagu seguosakond, mis hakkab valmistama klaasisegu nii praegusele lehtklaasi Tsehhile kui ka varsti lähematel päevadel käiku lastavale klaastorude ningisolaatorite Tsehhile. Peale selle on selleks ajaks kerkinud puitlaastplaatide tsehh. Samuti on meil toimunud selleks ajaks palgi välja mehhaniseerimine töö, millega me oleme juba praegu alustanud. Kombinaadi kogutoodang praeguste arvestuste alusel suureneb umbes 75 kuni 80 protsenti. Ent Vändra rajoonis on ka palju omapäraseid tööstusettevõtteid. Vändra või tööstuses on tuntud töömeesteks leiduriteks Edgar nugis, Mihkel uudisharu ja Urmas Altmeri. Hiljuti hakati nende ettepanekul valmistama uut juustu. Vändra väike juust. Selja või tööstusest on pärit uus jook. Piima šampanja. Vajadus turba ja briketi järele suureneb iga päevaga. Aga suureneb ka mehhaniseerimise aste ja toodangu hulk. Tootsi briketitööstuses. Kui sõita Vändra alevist paar kilomeetrit lõuna poole tabab silm värskelt laotud tellistest hooneid. See on uus ehitatav Vändra kohaliku majanduse kombinaadi pakki keraamikatehas. Ja siin uue keraamikatehase krohvimata seinte vahel kohtame kombinaadi direktorit Olev leppa ja keraamikatehase juhatajat Enno Põlda. Vot see on nüüd see baas, mille varal ütleme, kombinaat hakkab tulevikus oma toodangut ja ütleme ühtlasi ka oma töömahtu suurendama. Kuigi Fagi keraamikatehas on alles viljadeni väljaehitamisel, kuid loodame selle lõpetada juba käesoleva aasta lõpuks, kuna toodangust ainult 100000 on mõeldud glasuur potina ja 150000 harilikku potina siis meie hakkame püüdma selle poole, et anda enamus potte. Glasuuritud töö baseerub põhiliselt meil kohaliku eitsmate tootmisele peale, kui suur on kombinaadi toodang? Seitsme aasta pärast toodangu maht suureneb ligemale kolme võrra. Varajane hommikutund. Lumi krõbiseb ruttavate jalgade all. Härmatanud oksad kallutavad ennast üle kitsakeeraja, mis viib Vändra alevi peateest paarsada meetrit kõrvale kerge lumekorra alla kadunud kahekorruselise koolimaja ette. Väljas paugub pakane, elavhõbedasammas üritab langeda 20 kraadini. Ja mõnus on praegu Vändra keskkooli direktori Kaljo pildi kabinetis juttu puhuda. Ja ükskõik missugusest teemast jutu järgi üles. Aitäh Ivo Nika uue arutlusel oleva koolireformi juurde. Ka Vändra meestel on omad mõtted, selles osas on Vändra keskkooli õpetajad ka nõulja plaani pidanud. Missugune võiks Vändra keskkool siis nüüd pärast haridusreformi, missugune ta võiks saada? On jõutud arvamusele, et ta peaks saama täielikuks keskkooliks 12 klassiga ja põllumajandusliku kallakuga, kus hakkaksid tööle järgmised kolm haru. Põllumajanduse mehhaniseerimine loomakasvatus ja aiandus-mesindus. Põllumajanduse mehhaniseerimise baasiks oleks siinsamas alevis olev remonditehnikajaam. Loomakasvatuse õpetuse baasiks lähedal olevat kolhoosid. Neil tootmishooned on sobivad olemas. Aga aianduse mesinduse baasiks võiks vabalt olla kooliaed ja löödud sügisel loodud väike mesila. Et nüüd igas selles kolmes harus kutse nendele inimestele anda, kes teise astme keskkooli lõpetavad, on Vändra keskkool kavandanud taanitsenud asja järgmiselt teha. Et viiel päeval nädalas töötada klassides üldharidusliku ainete kallal ja üks päev nädalas kutse alase ettevalmistusega, see tähendab praktiliselt mehhanisaatoritele, remonditöökojas või põllul, loomakasvatajatel, karjafarmides ja aednikele mesinikele. Nüüd kooliaias või, või mesilas ja talle perioodil muidugi kasvuhoones, kasvuhoone ka on koolil olemas. Talv on kätte jõudnud ja ega vist mitte ootamatult Vändra keskkoolile nende valmistused muidugi talveks tehtud. Noh, võib ju kõige rohkem mõelda spordialal seda. Aga no sellel alal võib-olla juba räägivad siis spordimehed ise duerile saime kooli kehalise kasvatuse õpetaja Elmar Jürsiga. Kes siis need kõvemad spordimehed on? Kehakultuurikollektiivi esimees Mihkel Pärnoja on suusataja number üks. Siin on Külli Tolk üheksandast B klassist. Palju kehakultuurikollektiivi liikmeid on kehakultuuri kollektiivse Melitmit 180 suurem jagu. Nad on koondunud sest võrkpalli ja korvpallisektsiooni, kuid on ka õpilased, kes tegelevad näiteks tehklemisega. Entusiastiga on meil Helle Bernik raskejõustik veel saanud populaarseks. Vändra asub nii soode ja metsade keskel. Kuidas siis suusatamisega, hol, mägesid palju ei ole? See kõige hullem asi ongi, et neil mägesid pole. Kõik me käime nii Siteks 12 kilomeetrit kaugelt nädalas. Nii kõrgemad kohad ikka on seal natuke proovida. Paljudel suusamehi on üldse suusamehi, meil on 68 õpilast, neid peaaegu pooled, nii järgus sportlased. Loodame, et uus sporditall algab meil hästi ja tulemused on samuti head. Kui lumelt helgivad vastu sajad elektrituled kui päevakooli ülesanded lahendatud rutatakseise tegevusest osa võtma. Kangeid pillimehi, leidub Vändras palju. Kuulete, kuidas pasunad kõlavad? Need on keskkoolipoisina? Püsiksid pillimehed, kuidas siis puhkpillimäng edeneb? Pill on suur, ise olete väikesed. Ja jah, kuidas nimed on, ja mitmendas klassis. Art Reinsalu kuuendis. Mihkel pärle, mardi klassivend Vello Palukümnendas, Enn Reinsaluga 10. a, kusjuures juba suuremad vanemad ammu juba mängite, kaheksandasse läksime, siis hakkasime mängima iga päev ikka, harjutada tuleb ikka enamasti iga päev tuleb ikka natuke mängida. Satooniga, millal teie siis esimest korda pasuna suu juurde tõstsite neljandas klassis õige varakult kohe. Kas raske puhul ei ole ka pilli? Ei ole raske. Kuule, mis pilli sugupuud ei pannud tähelegi, panid pilli nii vaikselt ära, et trompetit ei ole küll väga suur, aga nagu palju jõudu, eks ta nõua. Kopsudes õhku jätkub, jätkub küll. Kes sulle siis esimest korda ütles, et tule nüüd pilli, mängime? Meie orkestri juhataja? On ilusaid kangeid mehi nagu, nagu sina ja sinu sõbrad siin kõik koos. On siis palju? On ikka jah. Igast klassist võib ikka leida mõne pillimehe. Tõesti ainult siis nüüd puhkpilli mänginud või puhkpilliorkester, on teil, või on teil veel midagi? Mõni muu orkester või ansambel koolis, seal keelpilliorkester, mandoliinid, estraadiorkester, mitu poissi neil orkestris mängib? Nii 20 nende, mida te siis meile nüüd veel mängite? Lõpuks mängime Beckeri lõbus veril. Astume kulme, tubli vana pillimehega pisut kõrvale. Need on keskkooli muusikaõpetaja Aksel Hendrikson, elektrik Adolf Bergmann ja sovhoosi töötaja Gustav Ainsalu. Keskkool oli tükk aega, mängisime siin teiste pillidega kultuurina pillidega ja ei olnud Pille saada. Isegi käisime Leningradis korda ära, kaitse alt ka ei saanud, aga nüüd siis kooperatiiv sai emale uued pillid, kooperatiivi Ametiühing kinkisid meile oktoobripühadeks terve komplekti puhkpille. Nii et esimesed muusikapalad siis uutel oma oma pillidel ja need möödunud pühapäeval oli meil kontsert siin ja siis oli see esimene kontsert, kus siis kool mängis enda puhkpillidele rõõmu tunda kohe, et ike järelkasvu on pillimees. Ülo jääb ikka alati mureks ja tunneb sellele kaasa, kui noorelt seda asja edasi kannavad. Mina ise ka juba teine põlvkond lisa oli enne selles vanas poja kooris, kus Vändra esimene koor oli ja kuiva noortel tulevik kindlustada ja neil on palju kergem, sellepärast et meil on jäikel pillid ja asjad kõik olemas, aga sel ajal, kui Meie algasime, siis ei laenata ja igasuguseid raskustega mõne vanamehe käest vana maru pilli saadi. Vahepeal on laval kohad sisse võtnud rajooni kultuurimaja, naisansambel ja estraadiorkester. Et laulud ja mäng õigesti kõlavad, selle eest hoolitseb isetegevuslaste hing Arnold mehelis. Tuisk on lakanud. Selges taevas, vilguvad tuhanded tähed. Külmataat pingutab ja Vändras pauguvad aiateibad. Jõudu algavaks uueks nädalaks.