Enne kui meie reportaaž autotaaž jätab selja taha Tallinna tornid peame maha sõjanõu, millest alata. Lööme lahti Eesti NSV kaardi. Hoburauakujulise ala piirav Harju rajoon. Pealinna ja seedima iseärasus ongi vajutanud pitseri kogu rajooni arengule. Siin on arenenud tööstusidapoolses osas, ajab kollast suitsu mitmest korstnast korraga. Vabariigi keemiatööstuse gigant. Maardu keemiakombinaat lõunas kõrgub Saku Õlletehase punane korsten ja Loksalt on pärit sadade elumajade ja tööstushoonete tellised. Üldse on rajoonis 112 tööstusettevõtet Nõukogude Liidu kommunistliku partei erakorralise 21. kongressi eelses sotsialistlikus võistluses on ettevõted täitnud oma tootmise ülesandeid 105 ja 110 protsendiliselt, ent Harju rajooni põllumajandusse õigussotsialistlikus võistluses Läti NSV Riia rajooniga viimasele veel vastu ei saada. Aga vabariigirajoonidevahelise sotsialistliku võistluse eesotsas võime Harju rajooni näha mitmel alal. Nii on näiteks rajoon esikohal sealiha tootmisel. Oktoobrikuu alguseks anti iga 100 hektari põllumajandusliku maa kohta 40 ja pool tsentrit sealiha. Muniaga toodeti seisuga esimene oktoober iga 100 hektari külvipinna kohta 14800 paari. Jõudsalt areneb haridus- ja kultuurieluviisis sealne sõidugraafiku kellaosuti liikumise suunas. Otsustame sõita ida poole. Maardu keemiakombinaat see nimi iseenesest juba iseloomustab kogu Harju rajooni arenevat tööstust. Selleni me oleme väga palju kuulnud meie raadiosaadetes varem juba ja lugenud väga palju temast ajalehtedes. Seekord oleme tulnud aga siia, et tutvuda eriti just tulevikku ja mõne sõnaga peatuda ka tema minevikule. Me valisime koha Maardu keemiakombinaadist umbes paarisaja meetri kaugusel. Üks kõrgem küngas ja siit on hästi näha kogukombinaat. Tema tööstushooned, tsehhid, Maardu asula selle taga umbes poole kilomeetri kaugusel valget töölisasula majakesed ning taamal metsaserva taga on näha ka Maardu keemiakombinaadil tööstusasula kallavere valgeid nägusaid ja suuri maju. Meie esimeseks vestluskaaslaseks Maardu keemiakombinaadis on seltsimees rõõm. Ja nimelt just sellepärast, et seltsimees rõõm on üks vanemaid töölisi kogukombinaadis. Kas te võite ütelda ja mäletate, mis oli siin varem õige mitukümmend aastat tagasi? Samas lohussimis mees paistab? Saab, millal siis kombinaat sai nii tõelise keemiakombinaadi ilme millal siia ehitati esimesed suured tsehhid ja hoone peale selle kui Eestimaal jaoks juba nõukogudelipu. Nii et siis paarkümmend aastat tagasi. Siin seda pilti, mis meie silmade ees praegu on suurt kombinaati veel ei olnud, ei olnud, aga mitu aastat. Teie ise olete siin tööd teinud? Kui suurenega toodang praegu kuus tonni päev oli, vanasti oli 60 tonni, vanasti unima, tähendab 10 korda rohkem. Läheksime alla tehasesse Kombinaat ise. Maardu keemiakombinaadi territoorium ei vabane niipea, ehitus tellinguist. Kuigi kombinaat annab põllumajandusele järjest rohkem mineraalväetisi, on vajadus selle järele veelgi suurem ning seepärast laiendatakse ja ehitatakse siin alalõpmata. Uusi tootmishooneid suurendatakse või lähema seitsme aasta jooksul peab kontrollarvude järgi kasvama fosforiidijahutoodang 185000-lt tonnilt 300000 tonnini. Väävelhappe ja superfosfaaditoodang aga suureneb samal ajal pooleteistkordselt. See oli esimene, mida meie kombinaadi territooriumil astudes kuulsime ja tähele panime. Nüüd siis oleme jõudnud otse Maardu keemiakombinaadi südamesse ja Maardu keemiakombinaadi ühte paremasse tsehhis on väävelhappetsehhi. Õigemini võiks küll nimetada seda osakonda mitte Tšehhiks, vaid vabrikuks, sest tõepoolest ta jätab ju vabriku ilme, tsehh on oma 400 meetrit pikk mitmed osakonnad alates püriidi laos ahjuosakonnast ja lõpetas siin selle osaga, mille vastasmajas olemas on siis ümbertöötlemise osakond. Me palusime mikrofoni juurde tsehhi tehnilise juhataja seltsimees standraki. Ja tame Sandrakkes teada, mis on siis viimasel ajal teie tsehhi uut juurde tulnud. Tuleks kõigepealt mainida tänavu aasta kapitaalremonditöösse lülitatud tornide nitraatorit mille süsteemi lülimised tagajärjel võiks olla tsehhi tootmisvõimsus. Suurenes ja. Eriti just tooraine hinnalise tooraine lämmastikhappekulu vähenes. Viimasel ajal me tegeleme jõustuma püriidi ahjude töö automatiseerimiseks. Augustikuu seasime automatism, keerasime ahju number üks, loodame, et juba 50 üheksandat aastat me võtame vastu täisautomatiseeritud asusaunaga. Praegu on aga Maardu keemiakombinaadi kollektiiv Nõukogude Liidu kommunistliku partei erakorralise 21. kongressi eelses sotsialistlikus võistluses. Nad võtsid endale kohustuseks anda üle plaani 3000 tonni väävelhapet 5500 tonni fosforiidijahu ja 9000 tonni superfosfaadi. Sügis on oma täies ilus ja kui me nüüd siia arukülas nõukogude põllumehe kolhoosi sõitsime kohtas silm väga harva päris tumedat rohelist ja praegugi siin kolhoosi kontori ees. Need üksikud haavad on juba päris päris kollased ja ka sügisesed põllutööd on lõppenud. Juhtusime siia pris õnnelikul ajal parajasti algab järjekordne kolhoosi juhatuse koosolek. Ja kõik peamised mehed on muidugi ka kohal. Praegu puhkusel viibiv kolhoosi esimees seltsimees Nõmmik ja agronoom seltsimees Kulvere. Kuidas sügiseste põllutöödega siis ots nüüd on lõppenud kõik või? Jah, täielikult lõppenud peale kartulikartulid lõpetame ka sellel nädalal. Kuidas tänane sügis siis põllumehele oli? Sügis oli tänavu aasta haruldaselt hea põllumehel. Sügiseti oleme oodanud iga aastaga pole kunagi olnud tänavu aasta trehvad jälle mitme aasta tagant kuskile, mis just põllumehel on kontimööda ja saak muidugi palju parem ka keel ei ole täpselt veel ei ole välja võetud, aga siiski on paremad märgatavalt koolitada. Eelmistel aastatel. Kui me saime siin 9,8 tsenteri hektarilt, siis tänavu aasta plaani kohaselt oli meil 14 seda, et kolhoos nii suure sammuga edasi läinud ei või panna, ainult heade ilmade arvele küllatan rahvas muutunud ja kolhoos ise edasi läinud. Loomulikult on märgata juba möödunud aastast alates, kus kolhoosinormipäevatasu tõusis, et energia on surmaks kolhoosi rahva hulgas läinud ja iga päevaga võib rohkem ja rohkem töökäsi näha kolhoosipõldudel. Paljud noored, kes omal ajal siirdasid linna tööle, on nüüd juba tagasi hakanud pöörduma jälle oma kodukohtadesse ja kodukolhoosi. Kas aga on juba plaanid tehtud, palju normipäeva peale tänavu maksate? Esialgse plaani kohaselt meil oli üheksa rubla, oli normipäeva, tasuks tänavu küll ostiski, uued tehnikad, traktor traktorite näol, samuti üks uus veoauto, ostate juure, suur ja nii et normipäev muidugi raskeks võib-olla vast läheb, aga, aga plaani kohaselt loodetavasti täidab kas ühtsete hindade kehtestamine tõi mingisugust majanduslikku efektiga tee? Kolhoosile jah, ta tõi meile need tsirka, kui me arvestame piima ja liha peal circa 50000, me saime raha juurde. Juhatuse koosolekule on tulnud ka põllundusbrigaadi liige Jaan loorberg. Kui ammu siis teie siin kolhoosis tööl olete halb? Päris algusest saadik. Kallus, luud. Nonii, teie silmade all on päris suured muudatused, toimunud on palju, kolhoos kasvanud on siis selle aja jooksul, millal teie siin olete olnud? See ennem ei saanud kahtekümmend kupp katki, normipäeva peale panen, siis on ikka rublase. Kui palju siis teie suguseni aastate koormaga mees välja teed, Norrive aastas? 600 päeva ümber? Ah nii, et ikka kõikide noortega ka veel on küll, noored ei saa nii palju, aga millal te esimest korda juhatusse siis valiti? Kuiga luus alustati. Te olete kogu aeg olnud juhatuse liige juhatuses, vahepeal olin Tõrakene ära, aga, aga kassapidaja? Kõik see aeg olnud nii, et kõik need kolhoosirahad Ja täna on vist kassapidajal päris mõnus minna juhatuse koosolekule, eks kolhoosikassale päris täis. Jah. Seda küll, jah. Loosi kasson täis jah, raha, raha tuleb välja maksta jälle ja iga kuus. Oleme avanssi välja makst. Kuus rubla. Igapäevasem kuus rubla välja maksnud. Alati kõige kibedamatel tööaegadel liiguvad kolhoosist ringiga. Rajoonikomitee töötajad. Siin nõukogude põllumehes kohtame Harju rajooni parteikomitee töötajat seltsimees lehte. Tahaksime nüüd teada, hariva rajoon on Tallinna ümbruse rajoon, ta piirab Tallinna siis missugune iseärasus on kõikidel Harju rajooni kolhoosidel ja üldse Harju rajooni põllumajandusel. Harju rajoonis on eriti arenenud karja majandus ja seda eeskätt piimakarjamajandus ja sealiha tootmine. Eriti intensiivseks on muutunud viimasel ajal meil aiandus. Paljudes kolhoosides võtame näiteks siin meie lähedal kohe võtame oktoobri võidu kolhoos samuti töötav talupojakolhoos mitt, suurin, nimeline kolhoos, siis ometigi nimeline kolhoos ja rida teisi kes tänavu on saanud juba üle 100000 ligemale paarsada 1000 iga kolhoos aiandist tulu ja muidugi lähenevatel aastatel see tulu kindlasti suureneb ja mitmekordistub. Peab ütlema, et ka tänavu aasta on Harju rajoonis. Vilja tähendab teraviljakultuurid väga heas olukorras, samuti kartulisaagid pidevalt suurenevad, missugused on kogu rajooni arenguperspektiivid? Tallinna varustamisel juurvilja aga peab ütlema, et meie rajoonil muidugi lasub esmajärguline ülesanne varustada Tallinna linna värske juurviljaga, seda muidugi eriti varakult juba kevadperioodil ja samuti ka kogu eelneva nii-ütelda suve ja sügis ja ja talveperioodil samuti väga suur ülesanne seisab ka meie rajoonilehes just varustada Tallinnat piimaga ja piimasaadustega Tallinnas vist eriti nuriseda ei tohiks. Ülesanded võrdlemisi korralikult täidetud ja peab ütlema, et Harju rajoonis viimastel aastatel on suurenenud piimatoodang tunduvalt. Ja meie jutuajamine on võrdlemisi pikk olnud, täname selle eest ja kuna teil juhatuse koosolek algab, siis palume luba sellest osa võtta. Palume palun. Õhtul alustame oma järjekordset juhatuse koosolekud. Juhatuse liikmetest viis on kohal. Paistab, et kohal valge silikaatmaja seinal ukse kõrval on silt saue bakter, väetiste laboratoorium. Ja siia pääsemine pannudki nii väga lihtne. Maja. Laboratoorium ise asub võsa ja päris metsa keskel maantee ääres pole ka ühtegi silti, mis siia juhataks. Nii et õige mitu tiiru tuli, tuli siin ringiratast sõita, enne kui siia pääsesime. Seekord meiega rõõmustame. Siinsed koerad on üpris aktiivsed. Meie vastuvõtmisega püüame sisse astuda ja leida selle laboratooriumi peremehed. Nii mitu ust siiapoole vaatamisel pole valguks. Tore. Kas tuleb sisse astuda? Tere jõudu. Kui ma ei eksi, siis otseselt laboratooriumi juhataja ja tuttavaks On rõõmustav. Me tulime, siis vaatavad, mis huvitav asutus siin ei lasub ja mis kasuliku toob laboratoorium meile, sest see on vist ainulaadne kogu vabariigis ja muidugi huvid odavam. Ettevõte Harju rajoonis bakterväetise laboratooriumis. Võtame mügav baktereid. Seda bakteri paljundamist kutsutakse neutragiinitsioon, mükobakterite mükobakterite paljundus- ja d liikun asutu, bakteri emissioon, vabalt elav mullas. Bakter, mis seob õhulämmastikku asuta bakteri progokum ja kolmanda liigina valmistame silu valmistamiseks piimhappebaktereid silu juuretist. Ja kas siitsamast sellest ruumist, kus me praegu oleme, mis näiks olevat nii teie tööruum siitsamast sellest ruumist, siis saavad, rääkisid algust sellest samast ruumist saavad ütelda väetiste puhas kuld, tuuride alguses, aga teises töö tööruumis kasvatame, ütleme, bakteris, paljundamine suurema, millal bakterite puha skulptuurid saame. Teaduste Akadeemia maaviljelusmaaparandusinstituudil ja siin paljundami need klaaskolvid ja katseklaasid, need on just nende mükobakterite ja bakterite. Tähendab toidu ja söötme valmistamiseks. Nii et bakter kasvades tahab süüa süüa ERA organism, organism, tema on ka ainuRatne taimele mida temast toiduks taha toiduks. Me tarvitame Erneva joakeedist koos suhkruga. Muidugi saab end eelmisel ettevalmistused ära steriliseeritud. Mida see väike organismikene väike bakter siis teatoob, kui ta põllumehele ette näeb? Põllumehi käteol tähendab mügar bakterid elavad kooselus liblikõieliste taimedega need on siis hernes, Errnes lupiimblutsern, mesikas ristika liigid. Ja siis muidugi uba, Esparset. Ja igal tähendab liblikõieliste alaliigil on oma alaliit bakterisi mis ainult kooselus teatav alaliigiga on suuteline siduma õhulämmastikku. Teie bakterväetised on vist väga otsitud kaup. Meie kolhoosi perede hulga ja kes on need siis, kes peamiselt otsivad suuremat tarvitajad, on just Lõuna-Eesti kolhoosid ja sovhoosid. Ja mis teenid, lähemad naabrid siin Harju rajoonist. Kolhoosid arvavad, kas nad tarvitavad palju bakterväetisi. Harju rajooni kohta saab seda öelda, et kunagi tarvitasid rohkem, aga viimastel aastatel on sööda tarvitame Harju rajooni väheseks jäänud. Miks sa arvata, millega seda põhjendada? Ma ei tea, võib-olla tud tserni ja mesika kasvupind on niivõrd juba laienenud, nad palju ei laienda enam teda. Kui palju siis teie toodang on siis kokku? Me valmistasime möödunud kevaditi bakterväetisi 31000 hektari jaoks. Palju see teie ühikutes teeb, tähendab nähtavate pudelite ühikutes see on 31000 pudelid iga hektari jaotuseks pudel ja näitlikult võib öelda, et üks gramm Nibragiini tähendasime mulda peab sisaldama 100 miljonit, mügar bakterid. Ei oska ette kujutada, teda arv peaks jätkuma, siis peaks jätkuma. Nii et kui seal igale seemnele natukenegi sinna külge puutub, siis on ta ka bakteritega küllastatud. Kas teie bakterväetised on leidnud tee ka meie vennasvabariikide kolhoosidesse ja Safoosidesse. Ja. Haavad on valge, mesikani tragiin koos sellega, nii et liidu ulatuses kasvatatakse, vist on kunagi enne kaasatud ja kaasatakse praegugi kõige rohkem valge mesikat Eesti NSV-s ja kus tähendab Eesti NSV varustab ka seemnega teisi vennasvabariiki. Ja koos seemnega nõutakse harilikult ka mesikani tragiini. Nii et on päris kindel, et kui kevadel külvitööde ajal minna lõuna poole kanti, võib näha seal ka pudelekkisi, millel on peal kirjutatud saue bakterilaboratoorium. Harju rajoon on kuulus ka paljude revolutsiooniliste mälestusmärk, tõepoolest mitte kaugel Tallinnast Irus. Narva maanteest paarsada meetrit eemal kaskede varjus seisab väike ühekorruseline majake. Seontuksi talu. Siin mõrvati Arnold Sammerling. Ja nüüd 34 aastat hiljem seisavad kuulidest läbi lastud maja ees mis nüüd on laudadega vooderdatud meie mikrofon, komsomoli Harju rajoonikomitee esimene sekretär Lembit viit Poom ja instruktor elgi Lintal. Neljandal detsembril 1924. aastal. Selles majas viibisid kolm esimese detsembri relvastatud ülestõusust osa võtnud. Need olid komsomoli keskkomitee liikmed, Arnold Sommer lingi Osfalt piir ning ametiühingu tegelane Eduard Ambos. Selles majas. Nad viibisid ja selles majas Kaitsepolitseiagentide poolt nad tapeti. Sellest ajast on nüüd väga palju vett merre jooksnud ja tolleaegsed inimesed enamasti on manalasse varisenud. Siin kohapeal on olemas inimene. Tema nimi on Martin luu. Aastate poolest peaks ta õige vana juba olema ja ta on juba 80 kaheaastane. Jälle vurab meie reportaaž masin ja mõne aja pärast oleme taas tagasi. Nüüd aga juba inimesega, kes oli siinsete sündmuste tunnistajaks. Aastate koorem ei lase enam Martin luul selga sirgeks ajada ja esimene hõbe tekkis juustesse ka juba paarkümmend aastat tagasi. Ent seda kodanluse terroriakti on Martin luu nõus meenutama, et teie siis mäletate täpselt, kuidas esimest Sammerlingsin maha lasti. No seda küll ei satu, see oli neil, see oli Arnold sonar lingi ris teema ja tuligi vana tuttava ja ristima juuri varjule. Siis juhtus teda nägema, läksin toominga juure, ands eas. Tuld, tundis ära sonar lingi ja nägi, et siis selleks, et siis teatas seda kaitseliidu ülemal remmelga selle ja siis tulivad enne neli politseinikku välja, kui nad nõudsid sisselaskmist ja siis hakkas siis tulistamine peale ja ja nii kolm politseiniku kukkusid rivist välja, tulid uued asi või siis kella ühe aeg olla. Ja siis tulid 20 kaitseliitlast ja need tuulivad nõmmelt. No siis lahing kestis ja kui kõik oli juba lõppenud, siis olid kell oli pool kuus. Aga siis, kui politsei siis oli luugid kinni, siis Sommer mingi kindlus hoopis. Nii kui peremees Ivar, läheme sisse ka vaatamises ja siin on siis väike tuba, kaks tuba olemas. Esimene suure ahjuga ja teine on siis väiksem, see on siis see võitlustanner, jah, jaa. Seal nurgas oli suur peegel, sest see oli läbi lasknud. Ja kuskohalt siis lasti, kuhu poole. Ja siis homme või see algus oli, see aitas. Summerlingulisin Peegis asi siin lõpus läks ta libateised langesid ja siis läksid siia sisse hoopis, kes, vaat siin oli vaenlase kuuli. Ja ta võttis, need räägivad nii tervise Tiibetis välja ja ahju põranda kerisekivide alt need hauad niimoodi ära ja tuli ahju põranda sees. Niimoodi see uks oli nii, selle mulgi sisse sai summeling vähemalt üksipäini kuuli. Kuule jah, oli niimoodi endale oli vist 16 haavald sees. Parabellum egi, aga seal muidugi kõige sobivam koht ja miks ta sealt ahjust välja roninud, võib-olla iiris ka, palju neid väljas näha on, kadakas võib olla põgenenud lõppude lõpuks kavas on, seal ikka olen põgenema pirakas õhuke maja oli siis päris sõelapõhi tuli küll seal üheksa aastat hiljem teada, laskmised oli kase läbi, oleme juba tükk aega siin peremehega jutuvestjad ja ei teagi tema nime veel pihlakas. Ja mis te muidu olete loonud? Nii langes Arnold kammervend. Tema võitis meie tänase päeva eest. Nii et mina olen uhke oma tööle, amet minu laus ja mehine vaevaga Reinat patune. Kas tunnete seda laulu? Kas tunnete selle laulu autorit kes esitab selle laulus? See on Harju rajooni isetegevuslik, helilooja, töö, sangari kolhoosi raamatupidaja Endel Elm. Mul vastu pirn, no ma ka ei kõrvid raudjad hallid kaeru minut kahes naati lummavad. Kõrvi Traudjad halli kaeru minuga. Kustkohalt said mõjutuse või ajendi oma muusikalistele katsetustele. Parema üldse ei tulnud selle pealegi, aga nüüd, kui kolhoosid moodustati, siis oli meil siin meiekene isetegevusringi ja tulin mõttele, et proovin ise midagi ka teha ja niimoodi pisitasa on see asi läinud. Alguses proovisid, käisin seal rahva langes mas näitamise, nemad andsid julgust juurde ja siis siiamaani on niimoodi läinud. Mis lugusid te siis peamiselt loonud olete? Rohkem niuksed, kolhoositeemalised just oma elust siin. Palju sellest aastaid tagasi on juba kui esimene lugu teie sulest ilmus 49. aastal esimesel kolhoosi aastal teie lugudest. Missugune on siis kõige suurema populaarsuse võitnud? Ise nagu ei tea seda nii. Kundast järgikese, Tallinna. Mina olen uhke oma tööle, orel, kolhoosi talli Me vaeva, aga rinnad pakun, lööme enne kui tõusnud päikene paeva rünnakul. Enne koitu. Ülesmäge lähevad Harju rajooni haridus ja kultuurielu. Siin on 50 kooli, ligi nelja ja poole 1000 õpilasega. Ehitamisel on Vaida seitsme aastase koolihoone. Eeskujulik õppe-katseaed on Kollu seitsmeaastasel, koolil, rajooni kahe Maardu ja Loksa keskkooli juurde on loodud muusikaklassid. Rajoonis töötab 42 raamatukogu, 27 rahvamaja, kolm kultuurimaja ja kolm kolhoosi. Klubi esineb 247 isetegevusringi ligi kolme ja poole 1000 ise tegevuslasega. Üleliidulise leninliku kommunistliku noorsooühingu 40.-le aastapäevale pühendatud jooksukrossil on Harju rajoonist startinud juba üle 1200 kehagultuurlase. Jagalas oli osavõtjaid 328, Maardu keskkoolis 215 ja Loksa keskkoolis 201. Nii nagu Tallinna lahte eisaa kulbiga tühjaks ammutada. Nii ka Harju rajoonis võiks vesta lõpmatult. Ent selles piskuski üksikutes heli kildudeski tunnetame Harju rajooni kiiresti edasi arenevat tänapäeva.