Tere õhtust. Kardan, et see ei ole kuigi täht ise ka huvitav. Kuid tahaksin siiski alustuseks öelda, et seda saadet oli hea meeldiv teha. Ei midagi ebatavalist, siin pole sensatsiooni, ma ei otsinud ega leidnud kadestamisväärset seda küll. See lugu sai alguse mõni aeg tagasi filmiarhiivis. Istusime ühe filmimehega õhtu õhtu kõrval ekraani ees ja vaatasime vanu kroonikafilme. Mis seal rääkida? Igaüks, kes on lauasahtleid kraamides ootamatult mõne ammu unustatud fotoki leidnud see teab, kui põnev see on. Näiteks vaadata, kuidas paarikümneaastane Paul Keres oma esimest suurmeistrisimultaani annab. Kuidas hädaabitöölised naised ehitavad Pärnu maanteed. Kuidas tankikolonn tasuja sõidab rindele või kuidas Tallinna vabrikus valmistatakse õlgedest, jalatseid. Ja hoopiski mitte ainult need näiteks kasvõi tavaline igal aastal korduvfilmipala esimesest koolipäevast esimeses klassis. Kuid nende hulgas on ka esimene koolipäev pärast suurt sõda pärast võitu. Vanades nagisevates nimetähtedest kirjatud pinkides ja luitunud tahvli ees on sõjaaja lapsed lühikeseks jäänud kleidid poole käsi. Warreni käisid harjumatult tõsised näod. Nad on ju alles seitsme kaheksa aastased. Kuid aasta ja aasta ei ole kaksikvennad, meenutab filmi diktori Felix moori hääl. Helle isa hukkasid fašistid. Mareti isa langes Velikije Lukis. Alar kasvas ilma kummagi vanemata, Loreidal hukkusid mõlemad. Ja nii edasi ja nii edasi, peaaegu kogu klass. See paneb mõtlema. Ja laste nimede järele, tekib märkmiku küsimusmärk. Mis on neist saanud. Kas nad suutsid läbi murda kõigist raskustest, mida võib tuua elu 20 pika aasta jooksul. Ja kui suutsid, siis kuidas? Kes on nad nüüd ja kus nad on? Nii küpses otsus. Otsime nad üles. Esimene kohtumine, vaikus ja raamatud partei ajaloo instituudi raamatukogu. Pehmelt vaikselt ja märkamatult teeb siin oma igapäevast tööd bibliograaf, hell Rätsep. Ja ükski ajaloolane, jää soovitud köiteta. Hell, kannab prille, ju siis armastab lugeda. Kust aga võtab oma tervisest õhetav jume, on mõistatus. Ja kui palun tal jutustada midagi oma eluloost, tõrjub ta mikrofoni kahe käega tagasi nagu tüütut putukat. Kuid ometi võib ka aastaid lühike elulugu vahel pikk olla. Oh, ja mingi pikk, täiesti tavaline elulukku. Ei mall jää nõusse, minu isa 41. aastal jäi Tallinna kaitsele, tähendab põllest töölisperekonnast, õppis algul Kunda koolis siis tuli Tallinnasse Ilmarise luksepa õpilaseks. Kas te teate tema langemise lugu? Kahjuks ei ole mul jääde mingeid täpsemaid andmeid. Viimased teated on sellest, et ta siin Tallinnas läks luurele linna lähistele mööda Raudel maanteed ja sealt enam tagasi ei tulnud. Rõhutagem siis veelkord, et teie olite tol ajal alles kolme, nelja aastane. Mina olin kolmeaastane, kui algas sõda kaugelt ära, lastel mul üksikuid mälestusi, meil korraldabki, näiteks seal nääripuu, elasime Tšeljabinski oblastis, seal kuusk ei olnud ja siis nääripuuks oli mänd ja mäletangi koos vene tütarlastega olime koolimajast nääripuul ja saime siis nääripake sõja ajal mulje onunaine saatis eestikeelse aabitsa. See oli ka tagalas välja antud ja selle järgi siis ma õppisin esimesed kirjatähed selgeks lugemise vene keelt, no muidugi ka ei osanud, mäletan, et tookord oli suur paberikriis. Ja mina õppisin ajaleheservadele kirjutamist ja samuti meile, kas üles ülesvõtete pöördele ja isegi seal kohalikus koolis õpilased tavaliselt mussangiks kasutasid vanu tapeedirullide lahkumisi pooli. Muidugi see oli seoses sõjaolukorraga, aga pliiatsiga mäletan meile siiski saadeti kauplusest. Ei, ma ei usu siiski, et et ükski tänapäevane koolitüdruk esimese klassi tüdruk kuritaks ette seda, et kooli minnes ema annab talle kaasa tapeedirulli. Muidugi Venemaailma Eestis mitte midagi, ime teadsin ainult Eesti juttude järgi meil seal evakueeritud lausid kõik alati seda laulu, et ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad. Ja minu kujutluses oli ka Eesti niisugune maa, kus on hästi palju õunapuid ja kuuski. Ses laulus on ka rida tem ja kuuskede härmatanud oksad kuupaistet hiilgavat. Ja kuna meil seal kuusk ei olnud, siis kui me tagasi hakkasime sõitma, palusin ema, et ta näitaks mulle kuuski, kui need tulevad vaguni aknast. Ja neid nägime alles. Uurali mägedes. Olid ilusad ja väga ilusad, aga. Eestimaa ise ja Tallinn, kuidas see vastas, teie? Ootustele Tallinn tundus väga ilusana, nimelt ma nägin teda esimest korda esimese mai õhtul salluudi ajal tagalas. Ma ei olnud rakette näinud ja seetõttu mulle tundub kõik muinasjutuliselt ilusana. Kõneldes sõjajärgsetest aastatest ja eriti sellises perekonnas, nagu teie oma oli. Me ei pääse mööda ka raskust. Jah, kahtlemata, sõjajärgsel ajal oli kõikidel raskusi meie mööbel ja muu kraam oli siin nende aastate jooksul kaduma läinud ja kui sõda algas, siis valitses evakueeritute hulgas arvamus, et nad sõidavad ära umbes paariks kuuks kõige rohkem ja seetõttu midagi kapitaalselt me kaasa ei võtnud. Ja no Ma ei tea täpselt, millise organisatsiooni algatusel, kuid me saime siiski abi riietusesemete näol. See oli vist, kui ma ei eksi Punase Risti poolt korraldatud ja noh, ema hakkas muidugi kohe tööl käima, siis tema palgast ostsime juba esialgseid mööbliesemeid muidugi sõjajärgsetel aastatel seniseid mööbliesemeid, nagu praegu müügil on, kusagil saada ei olnud, need, need esimesed, mööblesime võrdlemisi lihtsad, minul siiski tühja kõhtu kannatada ei tulnud. Edasi läksin arve, plaanindus, tehnikumi. See nimetati ümber kergetööstustehnikum, yks. Siis te olite seal ühe teise teie klassi tüdrukuga koos kas tema nime ei olnud mitte Maret vain praegune päid. Ja meie klassist läks sinna kolm õpilast liiva Õie, Maret Vain ja mina. Me kõik, siis tahtsime saada raamatupidajateks. Nii ja nüüd pead ainult teistmoodi raamatuid ja teistmoodi, eks ole. Ja raamatutega on ka praegu tegemist pärast selle tehnikumi lõpetamist. Mind suunati tööle Tallinna köievabrikusse. Samal 1955. aastal. Ma otsustasin jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis. Hakkasin õppima bibliograafiat kaugõppe teel. Õppeaeg oli kuus aastat, nii et lõpetasin ta 61. aastal. Kooli aastad, kõik kokku tähendab 16 aastat. Kui palju teie isa sai koolipingis istuda? Mitu talve? No päris koolipingis kuus aastat, pealegi ta õppis õhtukoolis, kahjuks ma ei tea, kui kaua õhtu kol tol ajal oli. Ema ema lõpetas kuus klassi algkooli ja kaubanduskooli. Ta oli oma vanemate ainus laps ja minu vanaema ja vanaisa muidugi suure kokkuhoidmishinnaga säitele võimaldada keskhariduse. Nii et nii isal kui ka emal oli ikkagi mõlemad vanemad, elasid, Jah, siis, kui nad elasid mõlemad vanemad mitte tähendab pidi raskem olema? Jah, paraku tingimuste poolest küll. Aga kui nii asjale loogiliselt vaadata, siis tuleb välja hoopis kergem. Ma ei mäleta, näiteks 61. aastal, kui ma lõpetasin ülikooli kuus kuud üldse ei töötanud, olin palgalistel puhkusel. Ja muidugi see aitas väga palju kaasa diplomitöö tegemise, samuti ka riigieksamite edukal sooritamisel. Siia tuleks arvestada iga-aastased tasulised puhkused samuti ka sõidukulud pooles ulatuses tasuta. Ühesõnaga kõiki siin praegu loetlema hakata, siis vist läheks liiga pikale. Kas te olete emaga kunagi sellest kõnelnud, mis oleks teid oodanud siis, kui ei oleks 40. aasta 20 esimest juunit juulit meie elus olnud? Kahjuks ei ole, mu ema suri 1009 48. aastal ja siis ma olin muidugi alles 10 aastani ja alguses kasvatas mind ema poolt vanaema. Ta sai surma 1952. aastal ja siis, kui ma tehnikumil läksin, siis tuli siia Narvast minu isa, ema, isa poolt vanaema. Ja tema elab ka praegu minu juures. Kui ma esimest korda rääkisin, siis te ütlesite, et teie elukäigust pole midagi kõnelda. See on ju kõik nii tavaline, ma ei ole midagi erilist elus korda saatnud ja erilisi seiklusi pole ka minu elus olnud. Nii et vaevalt see kellelegi huvi võiks pakkuda. Aga midagi on siiski olnud midagi sellist, mis paneb mõtlema ja väga hästi mõtlema. Te olete oma mitte väga pika eluaja jooksul kokku puutunud väga paljude heade inimestega. Olete sellele kunagi mõelnud? Ja olin tõesti minu eluteel on tõesti enamus inimesi, kellega ma kokku puutunud olen, on head. Võib-olla halbu näiteid. Ma mul ei õnnestu isegi meenutada, praegu Häidega on küll alates juba õpetajatest, kuidas te praegu oma tööga rahul hulk? Ma lõin käega, ma teiega väga rahul. Töö on küllaltki huvitav ja muud nagu ei oskakski öelda praeguse töökohta. Minagi oskaksin küll veel ühe küsimuse. Kas te saate nüüd ometi ükskord oma lugemise isu täis lugeda? Ei tea mama alalise kooliõega seltsimees liivaga asusime, õpime praegu kultuuriülikoolis, kunstiosakonna ja suvel muidugi kulub väga palju aega matkamiseks ja päevitamiseks suplemiseks vabal ajal. Muidugi ma tegelen veel fotograafiaga, nii et aega tõesti väga palju üle ei jää. Et te olete jäänud truuks põhimõttele, mis on teid vist saatnud juba esimesest koolipäevast alates, et veerevale kivil ei kasva sammal. Nii elavad ju praegu kõik inimesed, vähemalt valdav enamus ja sellepärast mind natukene imesteski söömine, reporteri küllatulek. Teine kohtumine. Tallinna masinaehitustehase keevituslaboratoorium. Ütlen avameelselt, et siin paistis alguses, et mingit juttu ei tulegi. Tehasest palun väga. Käigust, seal pole ju midagi kõnelda, on teisi ettemaid ja punkt. Umbes nende sõnadega võttis mikrofoni vastu Helle klassivend ja saatuskaaslane Alar Solvak tõsine rinnakas sõnakas ja nagu hiljem selgus, süttiv mees. Ainult süüteks vajas sinist tuld. Tarvis kasvõi kordki nimetada keevitusaparaadi sinistul. No. See oleks nüüd natuke liiga piltlikult öelda, et tegelikult selle sinise tule eest püütakse ennast ikkagi varjata, sest ta tekkivaid inimesel tekitada vigastusi kahjustusi. Ja võib-olla ongi see üks meie töösuundadest viia keevitus üle poole automaatseks automaatseks. Seejuures saab Carleq varjatud plussiga vastavate kaitset. Ega inimene ei pruugi jälgida teda läbi tumeda klaasi. Muidugi on seal terve rida ka teisi põhjusi, see ei ole sugugi peamine põhjus, kuidas teie koha täpne nimetus kõlab. Ma töötan vaneminsener-tehnoloogiline keevitusbüroos. Selle otsene jätk on, kuidas nii noor mees ja nii aukartust äratava kõlaga ametikohal otseselt selle koha peal ma töötan. Kolm aastat enne sõda töötasin elektrikuna ja tegelesin põhiliselt keevitusaparatuuri remontimise ka selle seadistamisega, nii et mul ei olnud suuri raskusi üleminekul sellele erialale. Keevitustehnika on teie jaoks nagu kuulipildur jaoks kuulipilduja pimesi päi kokku-lahti, eks ole. Leidsime, et see on kasulik just praktiliste teadmiste omandamisel. Oli otsesed võimalused isiklikult kokku puutuda kõigi aparaatidega, võtta neid üksipulgi lahti, kontrollida, otsida defekte. See on omaette väga põnev töö, ma ütleks nagu malemäng ja muidugi mõni mõne inimesele võib see tunduda naljakana. Ma usun, et inimesed, kes on ise proovinud remontida oma raadioaparaati televiisorid midagi muud, ajanud seal midagi vussi sassi võtnud lõpuks siis õpikut kätte uurinud, järgi saanud selgeks. See on siiski vist sama suur rõõm kui võitaks raskemale parti. Ma muidugi tean. Parema meelega kõneleksite tehnikast endast. Aga ei tahaks siiski mööda minna visadusest millega tehnika juurde on jõutud. Pealegi võrdlemisi rasketes tingimustes, mis teile on meelde jäänud oma algkoolipõlvest. Sellesse vanust ei osanud märgata suuri raskusi, pealegi riik toetas ka pensioniga. Sellest oli ka kindlasti suur abi langenud sõjaväelaste lastele, siin tehti soodustusi. Ma ei ütleks, et väga raske, Aleksandr, kuidas teie koolitee jätkus selles klassis, millest meie jutt algas seitsmeteistkümnendas keskkoolis, ma lõpetasin seitse klassi, seejärel astusin Tallinna tolleaegsesse. Elektromehaanikatehnikumi staaž on teil nüüd juba mitu aastat? Kaheksa aastat. Me kujutleme tulevikku ideaalina tööstuses, seda, et et tööline on insenere, kannab lipsu ja vajutab nupule. Aga eks selle omamoodi võrsed ole ju meie igapäevasesse, selles kõige tavalisemas töös juba olemas. Kuivõrd eks teie osakond või sektor tegeleb ju ikkagi uurimistööga. Põhiliselt kasutame küll instituutide uurimismaterjale, omal tuleb siin tegeleda rohkem kitsama eksperimenteerimiseks instituudi poolt läbi uuritud menetluse juurutamisega konkreetsetes tingimustes, seal tuleb terve rida peensusi. Et aga mis sellesse puutub, et ja hiljem hakkab tööline vajutama nupule, siis meil on niisugune näide vaguni kontaktkeevitusnimed. Inimene istub toolist voolav rataste peale, sõidab kahele poole vasakule paremale ja töötab kuue nupuga, vajutab neid kuute nuppu edasi-tagasi, paremale, vasakule, üles alla. Aga kas teil ei ole vahel mõtet tulnud, et selles töös, mida te juba kolm aastat teete on võib-olla varjul ka üks tulevane, kas või väitekiri? Ei, seda ma ei mõtle, väitekirja jaoks on vaja veel väga palju on vaja lõpetada instituut, tegeleda veel uurimistööga, avastada midagi täiesti uut. Praegu me siiski rakendame teiste uurimusi, tähendab tegelikku ellu. Kolmas kohtumine pühapäeva õhtu valgevase tänavas. Ukse avab hella ja Alari klassiõde Maret. Ja enne, kui tuppa saan, on selge. Vaesed poisid, kui teie klassis selliseid särtsakaid rohkem kui üks oli. Rajal, oli Maret alles Maret, vain. Nüüd Punase koidu Economist Maret päid. Üks pisike päid siputab voodis. Teine sibab ringi mööda tuba. Pereisa Rein, Eedeegaavelli tööstuskontoritöö ja spordimees istub särgi väel laua taga. Naabrinaine tuli televiisorit vaatama. Ei tihkakski segada, kuid mis teha, tuleb aga käivitada. Kas teie täna sellepärast nüüd kodutäited, et peaaegu, et oli külalist oodata? Ei olnud otseselt aga aga öelge, palun, miks teil nii kiire on, et teid ainult pühapäeval saab? Kaks korraga kätte oma, neid ei saagi teha? Korraga äsja lihtsalt ei tea, kuidas juhtub. Aga kus te siis olete? Mina käin vahepeal käin võistlustel veidi käsisvate ringidest ta näiteks näiteks tee äärest õmblustreeningsaal käin, oleme loengutel käimine ja Tallinna polütehnilises instituudis on korraldatud ähva tehnikaülikool. Täiendada ennast jälle võetakse läbi meil nii tööalaseid küsimusi ja praegu just mis töö ja töötasu osa puudutab ja kuna ma töötan, töötas osakonnas, siis käsitleme neid küsimusi seal väga palju, mis lähevad tõesti töö juures ju kasuks. Kas te teate üldse, kuidas mööda jälile saime? See oli küll nii. Töö juures öeldi, et helistage Eesti Raadio, Ma mõtlesin, et kas teevad lausa laiali. Sellepärast, no tõesti, pole ju põhjust olla teiega niisugused kontaktid, aga mina õieti ju näen teid teist korda. Esimene kord ma nägin teid filmilinal änna osa väga hammuja vabalt võinud selle järgi ära tunnete, sorry, kaasa veab, mõtlesin vist kunagi hammustanud. Esimeses teises klassis käisid esimese koolipäeva film oli see ja ma mäletan seda selgesti aastal 1945. Selgesti meeles, väike tüdruk istus nimetähtedest kirjatud koolipingis ja kirjutas AP. Seekord küll emma, keegi oli tahvli ees, Teie vist ei olnud filmi salva olitegi, teie jah, kampsun oli seljas, oli ka näha, et seda on äsja lõppenud kindlasti koolikotiga ma mäletan, et oli esimene koolikott oli puldanist kooli poolt anti, aga missugune organisatsioon täpselt seda ei mäleta. Puukingi Jugenteesisse kingades teenetega koolikotte on selgesti meeles, koosa oli present hingedega ja osav, täiesti paindumatud sõjaaegsed okupatsiooniaegsed puukingadega Nendega oli väga hea liugu lasta muide väga hästi libisev, sest tol korral oli ja koolides nii koostati nimekirja, kellel olid vanemad langenud ja aidati koolis kas siis jalanõudelt ka või riietusesemetega. Mäletate Leida Pedasse on, tal olid mõlemad vanemad langenud komandör, teie isa langes sõjas ja rangerskis Veliki Luki all. Kõrge palgale seal kohal või lihtsal kohal ei olnud ta meid sõja ajal ta õmbles riided, aga ma täpselt ei mäleta, aga kas torkas silma, et midagi nagu võiks rohkem olla nagu kitsaks vilu? Rahalisi raskusi päris kindlasti oli. Näete ise nüüd omaenda laste varal, kui kiiresti nad kasvavad ja aeg on läinud nii kiiresti. Lihtsalt usk, vaata, kui hakkad vaatama, kuidas ta kooli tõsis, läks, lõpetasite selle kooli ära, kus filmiti esimesel koolipäeval. Kas istusite ka ei, seda ei mäleta, seda ma ei olekski uskunud. Ja edasi, kuhu tuleksid õppima arve pangandustehnikani. Edasi läksin ETK tööstuskontorisse kassapidajana tehtav kanal singist poeg ja siis ma jäin vahedal koju. Hiljem läksin uuesti sinna ETK kästest kontorisse tagasi. Töötasin seal, aga siis jälle jälle ma pidin koju ja seekord juba tütre pärast tütre pärast. Jajah. Ikka töötab plaani osaga. Esimene poeg, teine tütar, kõik. See peab olema niimoodi. Kuidas nende nimed, need olid õieti? Riina Raivo päid ja kumbki mikrofonist Vellede. Ei heas ega halvas mõttes. Siia Me tuleme kord televisiooni kaameraga, et peaksite tulema juba siis, kui õue karter ehk saab. See uudis oli alles nii hilja, ärme unistame. Ja millal siis ring täis saab, millal väike peremees esimesse klassi läheb, esimest päeva? Juba tuleval aastal, see on 25. aasta sügisel 20 aastat. Kas sa lugeda juba oskad? Ei oska, aga õpib küll. Kas mõni täht on selge, juba ka? Mõningaid tall. Ma kirjutan. Vaatame kahe, ega sa neid tähti ka tunned? Hoia mikrofon, ei olegi pois. Ütle järjest, mis tähed need on. A kokku ema oli ja ongi ring varsti täis. Ongi kõik, sellised on hell Alar ja Maret. Sõjaaja lapsed, esimese rahu aasta esimesest klassist, nüüd 20 aastat hiljem. Erinev töö, erinevad rõõmud, erinevad inimesed. Ja ometi on neis kõigis ja nende ümber seniajani midagi ühist. Midagi otse üllatavalt sarnast. See ongi see, mis sundis seda jutustust alustama märkusega, et neid kolme intervjuud oli väga meeldiv teha.