Viskab just niipalju, et meie hõbehall jaksab trügida läbi lumehangede, pruuni, kullalinnade ja tuhamägede poole. Midagi omapärast ja suursugust on nendes kolm nurksetes praegu valges rüüs mustendavate tippudega mägedes. Ja alalõpmata hommikust hilisööni ronivad nende tippude poole tuha ja paega laetud vagunetid. Pärast teedel aga liiguvad lõputud pruuni kullavagunid. Jõhvi linna keskväljaku lumehangede vahele. Peatuma jääme. Selgub, et Ahtme linna tuled on ainult paari kilomeetri kaugusel. Ja päris loomulik, et Ahtme lased on alalisteks külalisteks Jõhvis ja Jõhvi lased Ahtmes umbes nii nagu venelased Tallinnas. Jõhvi kultuurimaja laval harjutavad laulu Ahtme keskkooli õpetaja helda toomel tööstuskombinaadi töötaja Aili Räsk ja Tatjana Kulikova. Järgmisel hommikul oleme Ahtmes. Kui küsida ükskõik missuguselt Ahtme linnaelanikud missugune see on nende linna kõige omapärasem ja huvitavam ettevõte siis juhatab meid igaüks siia siia Ahtme soojuselektrijaama, palusime endaga kaasa turbiini tsehhijuhataja Heino Tauceri ja siin on siis elektrijaama süda. Turbiinid. Soojusenergia elektrienergiaks, mis toimub turbiinidesse? Meil turbiini tsehhis on üles seatud kolm agregaati, energia läheb peamiselt Tallinnasse, Tartusse ning Narva. Väga vähe on teil näha siin inimesi, kuidas need suured masinad päris omapead tööd teevad, teenindatakse masinistide poolt, varem oli meil ka veel abi masinistid, milliste töökoht praegu on kaotatud ja nad on viidud üle teistele tööaladele. Tänu ratsionaliseerijad, aktiivsele töö. Jaa, mehhaniseerimiste läbiviimisele tsehhis, siin meil seisund, rakendatud kondensaadi tasapinna, regulaar, ratturid, kondensaatorid, millised aitasid meil abimasinist töökohta kaotada, siis on veel tsirkulatsioonipumbamajas kaotatud valvurite töökoht ja juhtimine on üle toodud turbiinid tsehhi ja teenindatakse toite pumbavalvurite poolt ja juba aastase ekspluatatsiooni järel mingisuguseid avariisid ei ole tulnud. Elektrijaam töötab meie pruuni kulla baasil. Kuidas see pruun kuld siia tuleb, kuhu ta kõigepealt läheb, enne kui ta siis juba kuuma auruna teie turbiini rataste vahele läheb? Põlevkivi saame, 10.-st sahtlist tuleb meid linttransportööri kaudu lattu. Laost tuleb samuti linttransportööri testkatelde punkritesse kustutama. Toitjate kaudu läheb veskites veskites kivi. Kivi jahvatatakse peeneks tolmuks ja puhurite kaudu suunatesse koldesse koldes põlemisel soojusenergia auruenergiaks, millele tuleb juba torujuhtmete kaudu turbiinidesse aurukulu täiskoormuse juures meil on umbes 350 tonni tunnis tunnis ja parlament tritega tähendab 400 kraadi üle kuumendust ja 30 atmosfääri. Üksikud töölised, kes siin masinate vahel vahetevahel ringi käivad, need on põhiliselt noored. Enamuses meie tsehhi personal on noored, on ka vanemastaažiga töölisi, kes on juba töötanud kuni 25 aastat turbiini tsehhis. Kui nüüd Te vaadata ja rääkida seitsme aasta plaanist siis seitsme aasta pärast, kas Ahtme soojuselektrijaam on täiesti mehhaniseeritud ja töötab automaatselt? Oi või öelda täiesti ilma inimesteta, meie turbinistid nats läbi saame, kuid ongi veel küllaltki töökohti, mis annab mehhaniseerida ja on võimalus veel vabastata töötavat personali võib-olla tulevikus balti jaama jaoks ja mitu Ahtme linna elanikku teil siis siin selles energeetikakeskuses töötab turbiini tsehhis 42 inimest, aga kogu jaama kohta umbes 500 520 inimest. Kui teie sõsarettevõte balti soojuselektrijaam esimest voolu annab on vabariik maailmas esikohal elektrivoolu tootmisel elaniku kohta. Ja ühe elaniku kohta toodetava elektrienergia poolest on meie meie liiduvabariik esikohal maailmas pärast balti jaama käikulaskmist, kui teie avaras turbiini tsehhis ringi vaadata, esmalt torkavad kohe silma need sajad, isegi tuhandeteni ulatuvad torud, osaliselt on juba valge plekiga või õigemini alumiiniumplekiga. Ja torustik on siin tõesti väga tihe ja esimesel pilgul on nii väga keeruline. Meiega praegune töö on nii suunatud just tööstuskultuuri tõstmisele. Selleks me praegu siin katame isolatsiooni alumiiniumplekiga tsehh näeb välja siis valgem, torustik läigib otse ja puhastada on väga mõnus. Meil ongi kavas nüüd sele tuleva aasta jooksul katta kogu torustik alumiiniumplekiga, et üldiselt tsehhi väljanägemist parandada. Siin esimese agregaadi pulsi taga, sest et naisterahvas ja masinist, seltsimees õunad, kokku töötab meil juba turbiini tsehhis. Jaama käikulaskmisest alates alguses küll abi masinistinaguna abi masin, Eesti koht meil on nüüd tänu mehhaniseerimisele kaotatud siis nagu näed, teda töötab massinistina praegu, kui teeksime paar sõnaga temaga juttu. Masinate müra on küll suur ja tabeleid ja mõõte osuteid, lamp on neil ka palju. Kuidas te selles virvarris orienteeruda jõuate? Olen elektrijaamas töötanud juba alates 49.-st aastast. Masinad pioneeripealsel elektrivalgustus, kõik on juba nii kodune, et selles vahet teha enam üldse ei oska. Missa koduses elus veega elektrijaamas, kooli lõpetades koha oli mul soov minna tööle kuskile. Aga kuhu, otsensiirda, seda kindlasti ei teadnud. Kuid mul sõbranna töötas juba varem elektrijaamas, tema soovitusel ja samuti kaastöötajatelt Eestis. Ajutiselt tekkis ka huvi endal minna õppima masinaid. Palun muidugi töötasin abi masinistina kaks aastat püssielektrijaamas, hiljem seal suunati meid siia. Siin muidugi elektrijaama masinad ja võimsus ja kõik see jõujaam iseendast juba on väga suur. See juba tekitas huvi nende kõigi vastu õppimiseks. Õppisin ära kõik kolm turbiini, et nendel võin töötada kõigil, ükskõik millise. Mida siis teie ja teised Ahtme noored vabal ajal teete? Vabal ajal meil on olemas uus kultuur, klubi käime klubi, siis on olemas loengute saal, käime seal, siis on olemas raamatukogu. Võtame osaga raamatukogust ka väga palju kirjandus. Veidi eemal Ahtme soojuselektrijaama võimsad korpused siin aga, kus me praegu oleme suur raudbetoonkarkassiga telliskivihoone ja selle sisemuses Monteerijad keevitavad ja riivad suuri metallplaate siis jäävad paika keskkütte radiaatorid, mida siin sündiva tehase ehitusplatsil praegu tehakse, sellest jutustab meile ehituse peainsener seltsimees Uno Jürisoo. Antud hoone on tulevase tuhaplokkide tehase peakorpus kus hakatakse vormima põhilist toodangut. See on nii hästi vaht, betoonplokke kui gaasbetoonplokke. Praegu teostatud töödest võiks nimetada metallpunkrite valmistamist ja montaazi millest hakatakse tuhka andma segistitesse, kus siis edasi juba rändab valmistatud segu vormidesse. Samuti teostatakse töid ka keskkütte Montaažil ja tehnoloogilise torustiku paigaldamisel ja käesoleva aasta ja plaanis on ette nähtud tehase põhilise kompleksi lõpetamine. Võib-olla varsti 60.-sse aastasse mõningaid tööd. Kuid toodang peab oma tootmisvõimsuse ligilähedase suuruse saavutama juba käesoleva aasta lõpul. Tootmisvõimsus on küllaltki suur 60000 kantmeetrit, vaht, betooni 60000 kantmeetrit gaasbetooni ja peale selle hüdraulilise põlevkivitoas sideainet. Vend 5000 tonni. Selle tehase tähtsus nii hästi siinse rajooni ehitustegevusele kui ka kogu vabariigi ulatuses on muidugi tohutult suur toodang 60000 kantmeetrit, nii hästi kui ta test betooni on küllaldaseks reserviks nendele ehituslikele plaanidele, mis ette on nähtud lähemate aastate jooksul. Eelarve seitsme aastaga. Kaevandus number 10 on üks vabariigi suurimaid põlevkivi kaevandusi ja mis seitseaastaku jooksul täielikult rekonstrueeritakse. See kaevandus saab olema juba lähemas tulevikus omalaadseks hiigelkatsetsehhis katselaboratooriumiks. Katsed määravad. Kõigi teiste kaevanduste tootmisviisid ja tuleviku. Teostatud rekonstrueerimistööd on juba alanud. Ja näete, siinsamas tulebki kallakšahti ots välja maa peale. Edasi on siin näha ümberlaadimisjaam, kus ehitatakse galerii praegusesse sorteerimissõlme. Vabandust, ma 10 on meie põlevkivibasseini sügavamaid kaevandusi ja siin tuleb arvata, et ka uus rekonstrueerimise käigus Monteeritav tõsteseade tähendab transportööri kui ka kallakšaht ise on ühtlasi kõige pikemad kogu põlevkivibasseinis on vist. On küll kallakšahti pikkus on 135 meetrit ja vertikaali sügavus kaevanduses on siin kallakšahti kohal 40 meetrit. Kallakšahti monteeritakse konveierlintkonveiervõimsusega 350 tonni tunnis. Siit on lihtne välja arvestada, kui suur peab olema kaevanduse võimsus pärast rekonstrueerimist. Aga muidugi ta kõik 24 tundi järjest töötama ei hakka. Jah, arvestades mõned tunnid reservajaks, on projekteeritud peale konstrueerimist kaevanduse võimsuseks 5000 tonni ühes päevas praeguse 3900 asemel rekonstrueerida testimise tulemusena ei saavutata mitte ainult toodangu suuremini vait. Täielik tööde mehhaniseerimine all. See saab võimalikuks selle tõttu, et maa peal ehitatakse esimene rikastusvabrik põlevkivi rikastamiseks Nõukogude liidus. Rikastamisvabrik hakkab töötama settimise põhimõttel, tähendab, kasutades ja erikaalude vahe põlevkivi ja paevahel eraldatakse need ained vedelikubasseinidest ja siis hiljem läbides kuivatamis ruumi, laetakse raudteevagunitesse. Ja sealjuures võetakse siis välja mitte enam. Kõige paremad võiks öelda kõige kergemini kättesaadavad kihid vaid kogu põlevkivilade, kaasa arvatud F kiht. Ja sellega muidugi suureneb maa seest kättesaadava põlevkivihulk nii-öelda ja peab ütlema, et praegu ka paekihtides leidub põlevkivitükke, võiks öelda, mis praegusel ajal kaotseva peale rikastamise ohtlikku käikulaskmist saab täielikult ilma igasuguste kadudeta sellest komplekskihist põlevkivi kätte. Kogu kihi ulatuses saaks umbes 40 protsenti rohkem põlevkivi kätte. See vestlus oli 10. kaevanduse peaenergeetiku seltsimees Elmar Joosep piga. Ahtme tööstuskeskuses kaevanduse number 10 Ahtme soojuselektrijaama ja ehitatava ehitusmaterjalide tehase territooriumil on pea ja igapäevaseks külaliseks oru briketitööstuse direktor Ago Pedajas. Mis teda just siia sellele maa-alale toob. Vastasimespedajas pajatab sellest ise. Oru briketitööstuse väljaheitmist teostab Ehitusvalitsus number kolm. Oma asukohaga on siinsamas aatomielektrijaama külje all. Ja kuna nad on peamised ehitusettevõtjad meil, siis on meil nendega tihedad sidemed. Missuguseks peab kujunema uus briketti tööstus. Uus briketitööstusele ette nähtud projekteeritud võimsusega 125000 tonni turbabriketti aastas mis oleks oma võimsuselt kaks korda suurem kui praegu. Praegune Tootsi briketitööstuses. 125 tuhandet tonni turbabriketi tootmiseks on samuti vaja turbaväljakutel koguda freesi 310000 tonni aastas. Oranje varud on orul väga laialdased. Uuritud varud, mis on uuritud põlevkivi lademete peale, on circa 18,5 miljonit õhukuiva turvast. Ja väljaspool põlevkivilademed 12 miljonit tonni õhukuiva turvast. Missugused on siis kõige esmased perspektiiv plaanid oru briketitööstusele ehitamiseks? Käesoleva aasta järgnevate aastate peaülesandeks on töölisasula väljaehitamine et varustada ehitustöölisi ja tulevase tööstuse töötajaid. Elamispinnaga. Millal aga oru briketi siis mööda raudteed veerema hakkab? Oru briketitööstus peab valmima 1964. aastal. Ja nüüd palume mikrofoni ette jõhvi rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee sekretäri Vello puudi. Nägu loeme ametlikest ürikutest. On Ahtme linn moodustatud seitsmeteistkümnendal oktoobril aastal 1953. Sageli loeme või kuuleme Ahtme tänapäevast, kuid tema minevikuga ja tulevikuga tutvumiseks näiteks meil juba pöörduda arhiivitolmust ja materjalide ja paksude plaani kaustade poole. 1944. aasta sügisel, kui Nõukogude armee vabastas puru Ahtme ja Raus verekülad oli nendes kokku umbes 25 talu kus ainult rahva seas liikuvate juttude isegi teati maapõues peituvate strikkalikest põlevkivivarudest. Otsekohe peale fašistide väljakihutamist algasid geoloogide visat uurimised põlevkivi kui meie rahvamajandusele tähtsa tooraine väljatoomise võimaluste kohta. Koos Leningradi projekteerimisorganisatsioonide vennaliku kaasabiga jõuti juba 1946. aastal nii kaugele, et anti ekspluatatsiooni Ahtme piirkonnas esimene praegune 10. kaevandus. Samaks ajaks kerkisid ka esimesed linnatüüpi elamut. Kui aga 1951. aastal lasti käiku teine üldise järjekorra järgi kaheksas kaevandusulatus, tolleaegse Ahtme elanike arv juba kaheksale 1000-le. Sellest ajast peale on Ahtme pidevalt kasvanud nii elanike arvult kui ka linnaehituslikust küljest. Tänapäeval loendatakse Ahtme linnas juba 13000 elanikku. Seal kaks keskkooli, 2000 õpilasega ja töölisnoorte keskkool kolm lasteaeda, kolm lastesõime, pioneeride maja ja nii edasi. Kitsaks see on jäänud linna klubid, soojuselektrijaama klubi energeetik ja 10. kaevanduse klubi tormiliselt arenev pahtme tööstus. Põlevkivitoodang on kasvanud 1951. aastaga võrreldes 2,7 korda soojuselektrijaama elektrienergia toodang aga 3,8 korda. Enamik linna uusehitusi saavad soojusenergia vahetult elektrijaamast torusid kaudu. Kui juba 1958. aastal. Ahtme kaevanduse tootsid sama palju põlevkivi kui terve põlevkivibasseini kodanlikus Eestis siis peale kaevanduste rekonstrueerimist ja seitsmenda kaevanduse käikulaskmist see kahekordistub. Nende kõikide suurte plaanide elluviimist arvestades ulatub Ahtme elanike arv seitsmeaastaku lõpuks 20-le 1000-le inimesele. Kui praegu Ahtmis tuntakse veel mitut eraldi asetsevat linnaosa nagu puru tammiku, tehniline linnaosa, siis lähemas tulevikus need ühinevad täielikult. Veelgi enam, arvestades ka Jõhvi linna kiiret kasvu, sirutavad Ahtme-Jõhvi teineteisele nii-öelda käe. Seitsme aasta möödudes jääb mõlema linna vahele maa-ala mida mõõdetakse ainult sadade meetritega. Lähema seitsme aasta jooksul saavad Ahtme elasid peale uute elamukvartalite karja ühiskondlikke ehitusi. Nii valmib 1961. aastal uus ajakohane haigla. Järgmiseks polikliinik. Ehitatakse kaks laste päevakodu, terve rida kauplusi ja alustatakse kolmanda keskkooli ehitustöid. Tulevikukavadesse on võetud kahtmecacifitseerimise küsimus. Kui praegu veel Ahtme võib koos jõhviga pretendeerida tahma linna nimele siis gaas ja tsentraalne keskküte elektrijaamas muudavad selle ainult mälestuseks. Teil täna räägime Ahtmist kui meie vabariigi noorimast linnast kuid juba lähemate aastate pärast ta kaotab selle nimetuse on antud ekspluatatsiooni juba esimesed majati veelgi nooremas Sirgala asulas kui tahtmine on ja jääb ka tulevikus nooreks kasvavaks ja arenevaks linnaks, kus tuhanded töötajad võitlevad oma igapäevases töös meie riigi ees seisvate suurte ülesannete lahendamisel. Kassis maal, elektrijaamas või ehitustellinguid. Ja linn on lumerikas ja täna öösi sadanud lumi, õigemini mitu päeva sadanud lumi meelitab välja nii suusasportlasi kui ka vanemaid inimesi loodust nautima. Siin Ahtme keskuses kohe otse peatänava ääres jalutavad meile vastu Jaan omavahelises päris tugevas jutuhoos veel kivibasseini jahindusklubi jõhvi osakonna esimees Eduard pragi ja instruktor Victor noor kukk ja just praegune äsja sadanud värske lumi annab jahisportlasele uttu. Tänavune ilmastik on kuidagi olnud meile ebasobiv, eriti kiskjate hävitamise osas. Praegu aga lapsi hoopis paremaid tagajärgi saaki ja hoopis võib-olla ka ja paremat saaki. Sellepärast peame kasutama just praegust momenti ja just jaanuarikuud selleks et kõik oma jõud rakendada huntide hävitamisele kuskohal, siis Ahtme jahimehed küttimas käivad. Adme jahimeeste peamiseks küttimise laadiks. Sügistalvisel jahiperioodil on Kuremäe Kivinõmme Dakari metskonnad. Need on vahetult kõige lähemad metskonna tahtmele ja suudavad selle spordialahuvilisi küllalt oma avarustega rahuldada. Kes need kangemad ütlejad on? Kangemad hundilaskjaid 58. aastal meie klubis olid just Ahtme sektsioonist. Seltsimees Larkin ja seltsimees karssanov. Need laulumehed aga õpivad isetegevusliku helilooja Sven malmi taktikepi all. Muide, egodeeristama bossi bossi seda õiget postipoissi enam ei mäletagi, sest kõik olete niivõrd noored mehed ju tänapäeval apostli poisilik raudselt ratastel libarty kandis simple seda vist ammu näha olnud seda õiget postipoissi, millest teiegi, laul kõlas. Võib-olla vabaõhumuuseumis ehk tema Kalessi näha, kes need siis on? Arnold Tomula, läinud, ilmalik kallet, Johannes Lembit Jaanusel, Kalju Moosel kallilt etik. Ja Sven Malm vist saime õige mehe kätte, mis te arvate? Peale kas teil on veel mõni asi kirja pandud? Noodipaberisse? On, neid on ikka mõned kogunud. Ega meil ei taha ka avaldada, mis asjad just. Noh, siin oli mõni aasta tagasi mult rattalist haakia sedasama. Siis on mõningaid akordionipalasid ja tantsumuusikat, riiulite muusikamees aga teened, laulumehed on. Mis ameti pealt pärin? Iga eks jaagu erinevalt alalt. Ehitustöölised kellassepp, siis on ajalehe toimetuses sekretär ther, kolhoosnik, maaler, ekspediitor. Jaaval pilli täidan külmalt poole. Juhatada. Kui tööd on tehtud tublisti, siis ka laulul teine minek. Kuulake seal Sven malmi loodud. Iseloomulikud tuhamäed ja suitsevad vabrikukorstnad jäävad selja taha. Maanteel maadlevad lumega sahad ja tume taevavõlv ennustab uut lund.