Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 10. veebruari olulisemad sündmused Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. NATO kaitseministrid arutavad Brüsselis toimuval kahepäevasel kohtumisel alliansi idatiival heidutuse ja kaitsevõime tugevdamise üle. Majandusminister Kristen Michalile tuli üllatusena, et maantee, et ei ole tegelenud vanade nõuete järgi tehtud teehoolduslepingute muutmisega piisavalt kiiresti. Harju maakohus nõustus riigiprokuratuuriga jättis korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist kõrvaldamise muutmata. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku viia Ida-Virumaale lähiaastatel ligi 1000 avaliku sektori töökohta. Inimgeograaf Garri Raagmaa peab ettepanekut ronimist väärivaks ja ütleb, et kahtlemata on riigi suurem kohalolek Ida-Virumaal vajalik. Euroopa komisjon liikmesriikidele etteheiteid, et varjupaigataotlejate ümberpaigutamise kokkulepet ei täideta lubatud 160-st 1000-st on ümber paigutatud alla 500 Türgi. Peaministri sõnul teevad Süüria valitsusväed ja Vene jõud Aleppos etnilist puhastust. Eestis tekib maru andlusel põhinevatele andmetel toidujäätmeid üle 92000 tonni aastas. Sellest valdav osa ehk 70 protsenti tekib kodumajapidamistes, selgub Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse tehtud uuringust. Eesti muusika teatriakadeemia kontserdisaali ehitamine on oluline eesti muusika arenemise ning jätkusuutlikkuse tagamiseks, nenditi puusega akadeemias toimunud arutelul. Maailma kontserdisaalide ehitamist konsulteerinud David Stampus rõhutas, et saali projekteerimisel tuleb silmas pidada nõudeid tulevikule. Spordist. Korvpalli Balti liigas läheb Tartu Ülikooli rock püüdma kohta veerandfinaalides. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, aeg-ajalt sajab ka vihma. Õhutemperatuur on öösel ja päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. NATO kaitseministrid arutavad Brüsselis toimuval kahepäevasel kohtumisel alliansi idatiival heidutus ja kaitsevõime tugevdamise üle. Rahvusringhäälingule teadaolevalt mängivad ministrid läbi stsenaariumi, mille järgi ründab Venemaa Lätit ja Leedut. Johannes Tralla jätkab koha pealt. Kahepäevase NATO kaitseministrite kohtumise agendasse lisandus viimasel minutil Saksa-Türgi ettepanek, mille kohaselt peaks NATO võimekusi kasutama põgenikekriisi ohjeldamiseks Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen. Mul on hea meel, et Türgi valitsus on palunud abi Natolt, et merel järelevalvet korraldada, püüame peatada inimkaubitsejad ja migratsiooniäri, see saab olema tänase kohtumise üks teemasid. NATO peasekretäri sõnul keskendub tänane kohtumine. Aga alliansi idatiival kaitse ja heidutuse tugevdamisele. Hansar Four Instant, Haato arr, Lions ootan, et kaitseministrid lepiksid kokku meie edaspidise kohaloleku suurendamises alliansi idapiiril. See saadab selge signaali. NATO vastab ühtsena mis tahes agressioonile. Kaitseminister Hannes Hanso. Täna pannakse paika nii-öelda sellised parameetrid nendes küsimustes, mida me tahame saavutada ja ma peaks ütlema, et meie jaoks on olnud need esimesed kohtumised täna siin väga julgustavalt julgustava sisuga. Et ma julgeks öelda, et enamus riikidest näeb ohte väga sarnaselt sellega, nagu meiegi, ma arvan, juulikuus saame rääkida täpsemalt, palju täpsemalt nendest asjadest, aga veel kord NATO minu meelest on selline nagu suur tankerlaev keset ookeanit, kui pöörab, siis pöörab väga põhjalikult ja ma julgeks öelda, et see pööramine on toimunud. Briti ajaleht The Guardian kirjutas täna, et Suurbritannia on otsustanud saata Läänemerele viis sõjalaeva ja kuni 6000 sõdurit, mis paigutataks NATO üksustesse idapiiril. Suurbritannia kaitseminister Michael Fallon ei avaldanud detaile, ent nentis, et alliansi idapoolsetesse riikidesse peaks NATO väed paigutama kiiremini. Poole tunni pärast kogunevad kaitseministrid ametlikus kavas informaalseksessiooniks nimetatud kohtumisele. Rahvusringhäälingule. Teadaolevalt mängivad ministrid läbi stsenaariumi, mille kohaselt Venemaa ründab Balti riike täpsemalt Lätit ja Leedut. Ministrid peavad simuleerima poliitilist otsustusprotsessi. Kaitseminister Hannes Hanso. See on iseenesestmõistetav, et me peame teadma, kuidas töötavad protsessi protseduurid, kus võivad esineda võimalikud kitsaskohad pudeliga. Selliseid õppuseid peab tegema selleks, et nii-öelda muskel trimmis ollakse vormis oldaks, et reaalsete olukordadega toime tulla, midagi üllatusena ei tuleks. Mul on hea meel, et see formaat, mis või see ülesande püstitus keskendub seekord, nagu sa õigesti nimetasid, meie regioonile, et ka meie saaksime koos oma liitlastega harjutada. Mida ma ootan, on loomulikult see, et iga sellise sammuga teised NATO liikmed mõistavad meie regiooni keerukust ja väljakutseid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Harju maakohus nõustus riigiprokuratuuriga jättis korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist kõrvaldamise muutma. Riigiprokurör Laura vaik ütles, et ta mõistab kriminaalasja olulisust ja suurt avalikku huvi ning teeb kõik endast oleneva, et jõuda süüdistusteni nii kiiresti kui võimalik. Uku Toom küsis kommentaari Edgar Savisaare kaitsja Oliver naasilt. No loomulikult, mul on kahetsusväärne kohus, niipidi otsustas. Me lootsime tõesti pärast seda, kui kõik tunnistajad on üle kuulatud, nüüd midagi kohuske seal määruses kinnitas. Leitakse, et Edgar Savisaar ei saa enam ohustada tunnistajate poolt nende ütluste andmist, aga siiski nad leidsid vastupidiselt, teeb natukene nagu murelikuks see, et kohus, liitlased tunnistajate puhul tekib tõend alles kohtus. Aga ta on jätnud nagu täiesti tähelepanuta sellise asjaolu, et kuure res ütluse andes osundatakse tunnistajale, et kui ta valetab, annab teatavat ebaõigeid ütlusi, siis sellele järgneb kriminaalvastutus. See peaks nagu olema piisav tagatis selleks, et pärast Uural ütluste andmist oleksid need ütlused ka piisavalt kindlustatud. Aga noh, seda ei peetud täna mitte millekski. Mis edasi saab. Edasi loodan ma seda, et see asi menetletakse kiiresti lõpuni, mille osas mul muidugi on natukene kahtluse, arvestades, et järgmine võimalus Edgar Savisaarel taotluse esitada ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimiseks on alles nelja kuu pärast. Ega teil luureandmeid ei ole, millal prokuratuur oma süüdistusega valmis saab? Ei ole, loomulikult vastatakse igal korral sellele, et võimalikult nobedasti, aga seda on öeldud minu mäletamist mööda alates oktoobrist. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku viia Ida-Virumaale 1000 avaliku sektori töökohta, et suurendada riigi kohalolekut. Uku toom jätkab sel teemal. Minister Reinsalu ütleb, et tegelikult ei ole tegemist mingi uue ideega. Riigil on olemas Ida-Viru tegevus sama selles tegevuskavas juba aastate eest seatud eesmärgiks, et nii-öelda avaliku sektori töökohtade arvu kasvatada Ida-Virumaad. Esimene organisatsioon, kes seda tegi, on justiitsministeerium oma vanglateenistuse keskasutuse näol. Vanglate osakond paikneb siis jõhvis olles üks ministeeriumi osa. Ja see kogemus näitab meile tööd on võimalik küll teha ka Ida-Virumaalt, see ei ole ületamatu probleem, et see eeldab poliitilist tahet. Reinsalu on toonud välja arvud, kui palju peaks Eesti energiast keskkonnaministeeriumi valitsemisalalt mingitest tugiteenustest töökoht Ida-Virumaale ümber paiknema, aga ütleb kohe, et tegu on näitlik ettepanekutega. Tartu Ülikooli õppejõud, inimgeograaf Garri Raagmaa ütleb, et üksnes töökohtade Ida-Virumaale viimisest ei pruugi abi olla. Ida-Virumaal on ka olnud pikka aega probleemiks see, et teda juhitakse väljastpoolt. Et nii Eesti energia kui ka siis isegi VKG mitmed ka riigistruktuurid tegelikult inimesed, kes seal töötavad, jõuavad sinna esmaspäeva pärastlõunal. Lahkuvad sageli neljapäeva õhtul. Mis tähendab, et tegelikult nad ei puutugi olulisel määral kokku kohaliku eluga nende probleemidega, mis seal on. Samal ajal vääri pragme arvates ettepanek kaalumist ja on kahtlemata oluline. Ma väga loodaks, et see on tõsine, sest noh, nagu ma ütlesin, nende suurte ettevõtete puhul on ikkagi see sideettevõtete side kohalike teiste firmadega ja üldse kohaliku elus lõugu elust arusaamisega ikkagi noh, probleemiks on selline haru, tehase majandustaguse regionaalarendajatel on selline mõistlik harutehase ja Ida-Virumaa, kus tegelikult Ta on väga suured ettevõtted, seda juhitud nagu sellist harutehast kuskilt pealinna. Urmas Reinsalu kommenteerib Raagma esimest mõtet ja lisab. See on loomulik, et meil eksisteerib pendelränne seoses töökohtadega aga tõsiasi on see lisaks sellele, et see kohalolek tähendab ka majanduslikus mõttes kas Ida-Virumaal paremat positsiooni, ma arvan, et seal ennekõike ikka niisuguse psühholoogilise hoiaku muutmine, et Ida-Virumaa on elamisväärne, aga see on ka kant, kus me Eesti riigisiseseid vahemaasid ei tohi liiga mütologiseerida, kaugetaks. Reinsalu ei oota teadagi, et kõik, keda need ettepanekud puudutavad, kohe vaimustuses oleksid ja ei olegi. Vastuseks minu palvele ettepanekut kommenteerida teatab Eesti energia, et sellisele sammule peab kindlasti eelnema põhjalik mõjuanalüüs. Praegu tegeleb ettevõte keerulistes majanduslikes tingimustes efektiivsuse kasvatamisega, et hakkama saada ja seda küsimust päevakorras ei ole. Välisuudised võtab kokku Kai Vare. Euroopa Komisjoni rände ja siseküsimuste volinik Dimitris Moopolos julgustab liikmesriike järgima kokkulepped 160000 sisserändaja ümber asustamiseks siiani Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ümber paigutatud veidi alla 500 inimese. Volinik saatis liikmesriikide siseministritele kirja, milles teeb etteheiteid väheste tulemustega pärast ja tuletab meelde liikmesriikide solidaarsust. Euroopa komisjon võttis vastu ka soovituse Kreekale. Eelkõige tuleb Kreekal parandada vastuvõtuvõimet ja varjupaigad taotlejate elutingimusi. Komisjon arutas ka ettepanekut peatada ajutiselt 30 protsendi ulatuses Austria kohustus vastu võtta ümberpaigutamiseks ette nähtud varjupaigataotlejaid, sest Austriasse ootamatult saabunud ligi 700000 sisserändajat teistest Euroopa riik sellest niinimetatud teisese rändena. Järsult on suurenenud Austrias rahvusvahelise kaitse taotlejad arv. Detsembris tegi komisjon samasuguse ettepanekuga Rootsi kohta. Türgi peaministri Ahmet tomotoglu sõnul viivad Süüria valitsusväed ja Vene jõud Aleppos läbi etnilist puhastust. Ta ütles haagis antud pressikonverentsil. Puhastuse eesmärk on jätta piirkonnas alles ainult president Bashar al-Assadi režiimi toetajad. Ta lisas, et iga põgeniku üle Türgi piiri laskmine aitab sellele puhastusele kaasa. Aga Türgi jätkab siiski põgenike vastuvõtmist. Ta ütles ka, et vägivalla eest põgenedes on Türgi piirile jõudnud üle 60000 inimese. Tema sõnul ei sulge türgi uksi, aga esmatähtis on siiski nende inimeste abistamine Süüria pinnal. Lõuna-Korea ajakirjanduse teatel on Põhja-Korea armee juht Riyongil hukatud. Armee ülemad pole meedias mainitud jaanuari keskpaigast. Agentuuri on Hap teatel on mees hukatud korruptsiooni ja poliitiliste erimeelsuste õhutamise pärast. Usaldusväärseid andmeid selle kohta siiski pole. Ka varem on Põhja-Korea kõrged ametnikud avalikkuse vaateväljast kadunud, aga hiljem siiski uuesti välja ilmunud. Austraalias tungiti kallale kahele noorele naismatkajale. Eesti välisministeerium kontrollib kuuldusi, et ohvrid võisid olla eestlased. Politsei on kinni pidanud 59 aastase mehe, keda süüdistatakse inimröövis. Tapmiskatses. Teadaolevalt tutvusid kahekümnendates eluaastates matkajad mehega. Eelmisel päeval jätkasid koosteegiaid ööbima. Mees tungis neile kallale, ühel naisel õnnestus pääseda ja abi kutsuda. Mõlemad naised on raskes seisundis haiglas, kuid nende seisund on stabiilne. Ja tagasi Eestisse Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuses valmis uuring, millest selgub, et eestist hoid tekib toidujäätmeid üle 92000 tonni aastas. Sellest valdav osa ehk 70 protsenti on kodumajapidamiste ülajääk. Margitta otsmaa võtab uuringu. Kodumajapidamiste kõrval on suur osakaal toidukauplustel, kus jääb müümata ja kantakse maha pea 12000 tonni toiduaineid aastas, mis on rahaliselt umbes 22 miljonit eurot. Enim jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju 47 protsenti ja kuigi need numbrid on suured, siis võrreldes paljude Euroopa arenenud riikidega tekib meil toidujäätmeid tublisti vähem. Nii tõdes Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna programmi juht ja uuringu koostaja Harri Moora. Ei ole kõige hullem jah, aga, aga muidugi me näeme, et laiemas plaanis meie sissetulekud suurenevad. Vaatame ka kaubanduse arengut, see on üks põhilisi majandusmootoreid meile, inimesed tahavad Süüa tarbida üha rohkem, et tegelikult selles suhtes oht on, et me liigume nendele arenenud riikidele järgi, et oluline osa siin on kindlasti inimeste teadlikkuse ja selles osas me peaksime palju rohkem ära tegema Eestis, et toidujäätmete kogust vähem tants vältida ja vähendada. Pea pool toidukaupadest müüakse kauplustes, kampaaniatoodetena, selgub uuringust. Tegelikult väga suur hulk inimesi on Eestis ikkagi väga hinnatundlikud ja nii-öelda jahivad neid odavaid kaupu ja sellise odavate kaupade jahtimise tulemusena tegelikult tekib selline olukord, kus natukene kallimad kaubad jäävad lihtsalt müümata ja see on suur peavalu väga paljudele kaupluste juhatajatele, sest selle tulemusena tekivad just need sama suured jäätmekogused päeva lõpuks. Eesti inimesed käivad palju tihedamini poes kui mitmetes arenenud riikides. Kui mujal käiakse kord nädalas, siis meil pigem üle päeva ja tegelikult see annab hea võimaluse meil ka sellist parim enne lähenevat toiduained rohkem ostaja tarbides. Täna avaldatud uuring on esimene omataoline, võrdlus varasemaga puudub. Kuigi Eesti on võrdlemisi heas olukorras, siis arenguruumi jätkub nii leiab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Vot see nüüd on kindlasti kinni selles, et kõigepealt, mis toimub majanduse arengus et ju teiste riikide praktika näitab ka seda, et kui on tegemist kiire majanduskasvuga elujärje paranemisega siis inimesed tarbivad rohkem ja mõnes mõttes muutuvad ka sageli lihtsalt hooletumateks nendes küsimustes. Ja teisalt on siis nüüd need meetmed, mida on kavas arutada ja, ja kindlasti ka rakendada rohkem mis siis peaksid tegelikult vähendama sellist jäätmeteket, ehk siis kumb nendest arengutes siis tulevikus on rohkem nähtav lõpptulemuses seda hästi taha öelda veel ei oska, aga ma loodan küll, et siin on kindlasti ruumi vähendamiseks. Veidi aja eest lõppes majandusministeeriumis valitsuse liikluskomisjoni istung, kus muu hulgas arutati ka teehooldeküsimusi. Jürgen Klemm käis kohal ja räägib lähemalt. Loetud päevade eest juhtus Virumaal õnnetus, kus bussi ja veoki kokkupõrkes sai mitu inimest vigastada ja bussijuht hukkus. Loomulikult on õnnetuse taga mitmeid ebasoodsaid asjaolusid, kuid muuhulgas kehtib seal vanade nõudmiste järgi tehtud teehooldus leping. See tähendab, et kehtivate nõudmiste järgi oleks pidanud õnnetut teelõiku paremini hooldama. Selliseid vanade nõuete järgi tehtud lepinguid on teisigi, selgitab Tarmo Mõttus maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal. Järk-järgult siis paranevad orult läbi selle, et uued hooldaja tingimused jõustuvad läbi uute hooldelepingutel. Et osades piirkondades on see juba juhtunud ja osades lähiajal juhtuma see, et see on nagu kõige tähtsam ja täna me oleme rääkinud kolmest piirkonnast, kus veel need uued nõuded ütleme siis selle aasta jooksul ei jõustu. Ja maanteeamet üks peamine ülesanne ongi nüüd see, et leida võimalus, kuidas, kas ka nendes kolmes piirkonnas järgmiseks talveks tingimused saaksid natukene paremat ehk siis tänastele nõuetele vastava tri. Tänasest päevast konkreetselt ei muutunud küll küll midagi, aga, aga täna täna on ka meil meil see siht silme ees, et me liigume maanteeametis sinna suunas, et me saaksime juba järgmisest talvest ka need viimased lepingud uute nõuete uutele nõuetele üle viia, et seal on küll juriidilisi probleeme, kuidas seda lahendada, hakkame aktiivselt otsima seda võimalust. Majandusminister Kristen Michali jaoks tuli üllatusena, et maanteeamet ei ole tegelenud vanade nõuete järgi tehtud teehoolduslepingute muutmisega piisavalt kiiresti. Michal kinnitas, et ootab maanteeametilt väga kiiret tegutsemist ja need ülejäänud kolm maakonda, mis hetkest seal hakkavad kehtima uued. Kuid nagu öeldud, et nende kolmega maanteeamet tegelikult täna tulebki ministeeriumisse, et otsida lahendusi, kuidas neid lepinguid või seisunditasemel teede seisunditasemeid muuta. Omalt poolt siis ei ole pannud tähtaega, mis hetkeks peavad olema seal kehtima uued nõudmised. Veel kord, maanteeamet tuleb lähinädalatel ministeeriumisse, et seesama asi läbi arutada, sest nagu öeldud, on tegemist lepingutega, mis on kehtiva riigihankega sinna pandud riigihankega sõlmitud lepingud. Lihtsalt ju noh, ütleme ilma oluliste muutusteta põhjenduste ta ümber ei saa vaadata, siin olulisi põhjendusi ei näe. Mina näen. Ma näen, et maanteeamet oleks pidanud tegelikult juba varasemal ajal nägema vaeva selleks, et need lepingud oleks tänaseks vastanud. Nendele reeglitele, mis on 2011. aastal sõnastatud. Et seda ei olnud tehtud, tuli meile mõningal määral üllatusena ja ka liikluskomisjonis. Maanteeamet möönis, et eelmised otsustajad ei ole sellega võib-olla piisavalt vaeva näinud. Ei ole otsinud pidevalt neid lahendusi, maanteeametis pannakse selle eest keegi ka vastutama. Need otsustajad, kes need otsused teinud on, on tänaseks lahkunud. Maanteeamet sai ju hiljuti alles uue juhi ja tegelikult eks uus juhtkond peab ka üle vaatama need praktikad, kuidas seal tööd tehti. Muusikaakadeemias olid koos olulisemate muusikainstitutsioonide esindajad, et kaardistada laiemalt, mida tähendab tänapäeva nõuetele vastavate kontserdipindade puudus. Tõnu Karjatse käis kohal. 12 päeva pärast selgub, kas Eesti muusika ja teatriakadeemia saab Euroopa Liidu Vastra meetmest loodetud toetust oma kontserdisaali ehitamiseks. Dirigent Tõnu Kaljuste tõdes, et üha olulisem on valdkonnast kõrgemal olev ühiskondlik ja poliitiline üksmeel. Meil on hästi palju neid Excel tabeleid ümberringi ja see on saanud nagu mingisuguseks näiteks, et kas seal see number on õige või vale, aga aga tänase ürituse põhimõte oli just selles, et kuidas need numbrid tekkivat tekkivat sisust tekivad nägemusest inimeste vajadusest. Kõik, mis maailmas on teinud saale erinevates valdkondades, on tulnud inimeste vajadustest, loomingust, unistustest. Seda komponent ei saa nende otsuste juures kuidagi eirata. 64. riigis kontserdisaal ehitanud ja kontsert teerinud David, seda Apple peab samuti ebatavaliseks. Et muusikaakadeemial oma kontserdisaal puudub. Samastada täpselt äpelselt enne ehitamist tuleb veel kord läbi mõelda, millised võivad olla nõudmised sellele Saarile tulevikus. Ovičus beebi ei taha ju ehitada 20. sajandi viinast, kontserdisaali ega ka mitte sellist kontserdisaali, mis sobiks 19. sajandi muusikale. Praegu tehakse väga mitmesugust muusikat, tõdes, et ta ütles, et jah, akadeemial peab olema kontserdisaal, aga see peab olema, mis arvestab muusika tulevikku ja ka selle ajalugu. Devist happelt seletas, et kontserdisaal peab olema kohaldatav erinevatele formaatidele. Olgu see kammerlik, klaverikontsert või võimendusega jazzkontsert, kuhu inimesed tulevad meelt lahutama. Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko Mart Kõlar ütles, et kõigepealt tuleb EMTA saal valmis ehitada. Selles pole küsimus. Laiemalt on aga puudus kolmest tüübist, kontserdisaalist. Väiksematest siis üks on selle Eesti filharmoonia kammerkoorisaal, et tegelikult on olemas ka valdkonnast pakutud lahendus, kuidas selle võiks teha, saaks Lauteri tänaval olevat Eesti heliloojate liidu maja kolmandiku võrasele kubatuuri laieneda, nii et sinna tekiks 160 kohaline kammersaal veel olemasolevatest arengutest rääkida, siis ma kuulen, et siin selliseid black bokse tekkimas juurde Vistasin ülemistes ja hiljuti on tekkinud vaba lava, et neid on ka alternatiivina kasutatud. Veel tõite välja sellise suure suure saali olemasolu, sellise profiiliga saali puudumine välistab teatud artistid, kelle siiatoomine oleks finantsiliselt võimalik ainult juhul, kui näiteks müüks 2500 piletit. Ja mina näen ühte võimalust ikkagi linnahallis. Et kui meil on Eestis Ta tulemas ja veel seal Euroopa Liidu eesistumine ja tegelikult meil on vaja sellist 1800 kuni 4000 mahutavusega saali. Ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain. Täna öösel on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma, kohati võib olla udu. Puhub lõunatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Päeval püsib pilves ilm, sajab vihma, tulga lörtsi. Kohati võib olla udu. Ida-Eestis puhub kagutuul viis kuni 12 meetrit sekundis, Lääne-Eestis pöördub tuul läänekaarte, tuule kiirus on kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves hüppas Trondheimis toimuval maailmakarikaetapil 116,5 meetrit, teenis 96,8 punkti ja läheb murdmaarajale 25.-lt kohalt kaks minutit ja 42 sekundit pärast liidrit jaapanlast Aki toovat Aabet kail. Piho hüppas 108 meetrit, teenis 82,2 punkti, jagab hüppevooru järel 40. ja 40 esimest kohta. Tema kaotab vaata Abel enne murdmaasõitu, kolm minutit ja 40 sekundit. Vataame järel. Teise koha hõivas maailmakarikasarja üldliider sakslane Eric Frenzel. Kolmandana läheb murdmaadistantsil rajale norralane haavard Klementsen. Endine Tallinna Levadia ja Eesti jalgpallikoondise väravavaht Sergei Pareiko alustas täna tööd Levadia spordidirektorina. Pareiko hoolitseb edaspidi Levadia esindusmeeskonna ja duubelmeeskonna komplekteerimise, mängijate karjääriplaneerimise, mängijate nõustamise ja mentorluse eest. Korvpalli balti liiga kaheksandikfinaalides astuvad täna võistlustulle neli Eesti meeskonda. Kell 18 30 algavas mängus kohtub Pärnu sadam võõrsil Šiauliai ka Tallinna Ülikool Kalev võõrustab kell 19 valmierat ning Rakvere tarvas Liepajas. Tartu Ülikool rock mängib oma teise kaheksandikfinaali mängu Kasahstani Arthur au vastu. Esimese võõrsil peetud mängu võitis rock kindlalt 105 77. Võrkpallur Anu Ennoki koduklubi fessingen. Smash alustab täna kell 21 Tseeeffhapi veerandfinaalseeriat. Nelja parema sekka pääsemisel seisab nende tee peal ees tugev Türgi trapsooni naiskond. CF Challenger sarja veerandfinaali korduskohtumine Türgis toimub kahe nädala pärast. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite kolmapäeva, 10. veebruari Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.