Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku nelja päeva 11. veebruari olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Reene Leas. Soome PKC Grupp sulgeb järgmise aasta märtsis autotööstusele juhtme köidiseid valmistava Keila tehase ning koondab aasta jooksul 613 tööd. PKC on olnud aastaid Eesti suuremate eks sportijate seas. Välispoliitika arutelu riigikogus keskendus julgeolekutemaatikale ja idanaabriga seotud ohtudele. Läti seim kiitis heaks uue Maris Cuschinskise juhitava valitsuse. Nato saadab Saksamaa, Kreeka ja Türgi palvel mereväeüksuse Egeuse merele appi inimesi muugeldajaid peatama. Valitsus tegi täna teatavaks riiklike teaduslikult kultuuri- ja spordipreemiate saajad ning Wiedemanni keeleauhinna laureaadi. Armastatud lastekirjanik Heljo Mänd saab täna 90 aastaseks. Lastekirjanduse keskus pani sel puhul välja ka eraldi väljapanekud raamatutest. Ilm püsib pilves, sajab lörtsi, öösel kohati ka lund. Homme õhtupoolikul saju võimalus väheneb. Öösel on õhutemperatuur vahemikus miinus üks kuni pluss üks kraad. Homme päeval ulatub nullist pluss kahe kraadini. Õhtuks langeb temperatuur alla nulli. Soome PKC Grupp sulgeb järgmise aasta märtsis autotööstusele juhtme köidiseid valmistava Keila tehase ning koondab aasta jooksul 613 töötajat. Eestist PKC siiski ei lahku, jätkatakse ka Keilas asuva Euroopa ja Lõuna-Ameerika regiooni keskuse arendamist, jätkab Janek Salme. PKC Eesti on olnud aastaid Eesti suuremate eksportivate sõjas. PKC Eesti käive ulatus mullu üle 145 miljoni euro ja kasum üle 17 miljoni euro. PKC Eesti juhatuse liikme Merle Montgomery sõnul jätkatakse eksporti ka edaspidi, kuid juhtmega hoidiste valmistamine tellitakse allhankena teistest PKC grupitehastest. PKC jätkab ka Keilas asuva Euroopa ja Lõuna-Ameerika regiooni keskuse arendamist, andes tööd ligi 100-le inimesele. Montgomery selgitas, miks PKC Grupp otsustas tootmise Eestis lõpetada. Ettevõtte profiile muutub ja me võib-olla suundume edaspidi oskuspõhiselt töölt teadmispõhisele tööle, et PKC, Eesti konkureerib rahvusvahelisel turul, kus konkurents on väga tihe ja et olla ka pikas perspektiivis konkurentsivõimeline otsimene võimalusi oma ettevõtte efektiivsemaks korraldamiseks, et konkurentsivõimes püsida. Koondamiste teemal suhtleb ettevõtte töötukassa ning kohalike omavalitsustega. Montgomery sõnul võetakse lähiajal ühendust ka ettevõtetega, kes vajavad tööjõudu. Meie töötajad on tööjõuturul kindlasti nõutud. Nad on väga hea kvalifikatsiooniga ja me tahame pakkuda endapoolset tuge meile uute töövõimaluste otsimisel. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paveli sõnul on töötukassa olukorraga kursis ning valimiskaotavaid inimesi aitama. Töötukassa esindajad külastavad ettevõtet homme. Meil eelarves on prognoositud selleks aastaks kusagil 10 miljonit eurot Tallinna-Harjumaa tööturuteenuste vajadusteks ja lisaks on meil siis kasutada ka peaaegu kaks miljonit reservi sellisteks erakorralisteks juhtumiteks. Just nii nagu meil on praegu olnud rohkem koondamisi Ida-Virumaal, nii ka see on ikkagi meie jaoks erakordne juhtum. Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et PKC Eesti tehase sulgemine on väga tõsine löök eelkõige sealsetele töötajatele ja nende lähedastele aga ka Harjumaa ja Eesti tööhõivele tervikuna. Pean väga vajalikuks, et nii töötukassa kui sotsiaalministeerium teeks kõik endast oleneva, et väga kiiresti pakkuda igaühele nendest inimestest uusi võimalusi individuaalselt läheneda igaühele juba enne, kui koondamisotsused on lõplikult vormistatud. Peaministri sõnul on PKC koondamiste üks peamine põhjus see, et Eestis on palgad viimastel aastatel kasvanud sedavõrd kiiresti, et Eesti ei paku kulu konkurentsi näiteks teistele balti riikidele või Venemaale rääkimata Hiinast või Indiast. Ta lisas, et mõneti on tootmise nihkumine üha keerulisema ja kõrgema lisandväärtusega sektoris paratamatu. Kui soovitakse, et Eesti majanduse ja inimeste sissetulekud kasvaksid. Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Uku Toom teeb ülevaate. Arutelu keskendus suures osas julgeolekutemaatikale, puudutades sealjuures suurel määral Venemaa ja Ukraina konflikti. Aga palju tähelepanu pöörati ka rändekriisile ning Euroopa ühtsusele. Välisminister Marina Kaljurand rõhutas. Schengeni leping on üks Euroopa Liidu sümbolitest, aga Schengen on ka palju enamat. Tal on asendamatu praktiline väärtus. Igal aastal ületavad inimesed Euroopa Liidu sisepiir umbes ühe koma kolmel miljardil korral. Igal aastal veab umbes 57 miljonit veokit üle Euroopa Liidu sisepiiride kaupu. Seepärast peame tegema kõik ennetada Schengeni kokkuvarisemine. Ning väliskomisjoni esimees Sven Mikser rändekriis ei ole täna veel kaugeltki läbi. See jääb meiega veel aastateks. On ülimalt tõenäoline, et nii Süüria naaberriigid kui ka Euroopa peavad juba lähiajal valmistuma uueks põgenikelaineks. Euroopa liidul on oma senistest vigadest palju õppida nii põgenike ümberjagamise korraldamisel kui oma välispiiride kindlustamisel. Kui välisminister rääkis Venemaast peaaegu üksnes Ukraina sündmuste kontekstis, siis teised esinejad käsitlesid idanaabriga seonduvaid ohte pikemalt. Marko Mihkelson IRL-ist. Venemaa praegune tegevus on suunatud Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmisele. Venemaa ei ole rahul selle vaba Euroopa maailmaga, mis on kujunenud peale Berliini müüri lagunemist. Venemaa on pigem nägemas oma suhteid lääneriikidega külma sõja vaimus. Ja Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast. Kremli kliinilisse geopoliitilisse strateegiasse on investeeritud pikalt ja järjekindlalt ja seda on aastaid järjekindlalt ellu viidud Ida-Euroopas, nüüd järjest süsteemsemalt, ka Lääne-Euroopas ja praeguseks ainult pime või upsakas. Võib väita, et Eesti on sellest ainsana kõrvale jäänud töö selle nimel, et Eesti Euroopast euroopalikus lääneliitlaste ringist välja tirida käib kellegi poolt kogu aeg. Selleks lõhestatakse, Hässitatakse, levitatakse valeti, köetakse emotsioone. Seda tehakse võõrajõul aga tihti meie eneste toel. Henn Põlluaas ei olnud rahul sellega, et arutelus ei olnud analüüsi ning veel. Läbivalt terve tänase nii-ütelda arutelu jooksul ma ei kuulnud kahte sõna, rahvuslikud huvid. Kas meil on üleüldse rahvuslikke huve, kas Eestil on välispoliitikas enda iseseisvaid? Huve Andres Herkel Vabaerakonnast arvas, et rahvuslikud huvid peavad muidugi olema. Need rahvuslikud huvid kindlasti peituvad Euroopaga olemises Euroopa väärtustes ja mitte selles, et me mõne konflikti puhul hakkama neid väärtusi adopteerima hoopiski ida poolt. Läti peaminister on tänasest poliitikaveteran Mariskussinskis. Seim kiitis õhtupoolikul heaks tema moodustatud uue valitsuse. Ragnar Kond vahendab Läti parlamendist. Uueks vanaks valitsuseks nimetati, tänasin seimis Maariscuczynskise meeskonda mitut puhku. Tõesti 11 senist ministrit jätkab, kaheksa, juhib edasi sama valdkonda kuid kui džinskise saamine peaministriks suurendab oluliselt roheliste ja talurahvaliidu mõju kolmest osapoolest koosnevas koalitsioonis. Maarja Scudžinskis sai sajakohalises seimis 60 poolt ja 32 vastuhäält. Parlamendi ees ütles kuid Minskis, et kõik valdkonnad, mida koalitsioonileppes tähtsaks peetakse, on võrdselt olulised ja omavahel seotud Maaris, Guczynskis. Demograafilisi probleeme saame lahendada vaid koos majanduse arenguga märkes kui džinskis. Inimesed vajavad stabiilsust, et kavandada oma pere tuleviku pika aja peale ette elu kohta on konkurentsivõimelist palka, taristut, õppimisvõimalusi, tervishoiu arengut ja turvalisust. Nagu arvata võis, heitis opositsioon kutsinskisele ette tema poliitilist minevikku. Oli ta ju oligarhide-ga seotud rahvapartei võimu ajal mees, kes korraldas vajalike otsuste läbimineku parlamendis Ainars lesersi vari, nagu nimetas tänam regioonide ühenduse liige Martin moondars. Kutsun kolleege tõsiselt mõtlema, kas Läti vajab peaministrit, kes sümboliseerib õigusetud ja vastutustundetut aega Läti poliitikas või vajame valitsusjuhte, kes teab, mida ja kuidas teha ning viib sellega ellu, märkis Martin Smondars. President Raimonds Vejonis saatis uue valitsuse esimesele istungile haiglast. Videotervituse Seim langetas aga täna ühe olulise otsuse. Veel gaasiturg lastakse vabaks ja järgmisel aastal hakatakse reformima Läti gaasifirmat Latvijas gaase. Välissõnumitega ka jätkame Kristi Sobak. Nato saadab. Saksamaa Kreeka ja Türgi palvel mereväeüksuse viivitamatult tegevuse merele appi inimsmuugeldajate peatama, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. See ei tähenda põgenikepaatide peatamist või tagasisaatmist. NATO panustab olulise info ja vaatlustega, et aidata võidelda inimkaubanduse ja kriminaalsete võrgustikega, ütles Stoltenberg. Saksa kaitseministri Ursula von der Laieni sõnul on mitu NATO liikmesriiki lubanud missiooni tarbeks laevu anda. Allikate sõnul hakkab jälgimismissiooni läbi viiv üksus koosnema viiest kuni seitsmest laevast. Türgi piiri poole on teel 50000 Süüria põgenikku ja see arv võib ulatuda ka pooleteise miljonini, kui Aleppo linn maatasa pommitatakse, teatas Türgi Euroopa Liidu asjade minister Volkanboskeer. Minister ütles seda teleintervjuus Rumeenia pealinnas Bukari ristis, kus ta viibis ametlikul visiidil. Suurbritannia ametnikud ja läbirääkijad teistest Euroopa Liidu riikidest tegid tänasel kohtumisel edusamme ühenduse reformiplaani puudutavate erimeelsuste vähendamisel, aga võtmeküsimused tuleb lahendada riigijuhtidel järgmisel nädalal toimuval tippkohtumisel. Nii ütles Reutersile kõnelustel osalenud allikas. Need küsimused puudutavad Suurbritannia välja käidud immigratsiooni ohjeldamiseks mõeldud meetmete peamiselt teiste riikide kodanikele sotsiaaltoetuste peatamise kestust. Samuti tuleb kokku leppida mehhanismis, kuidas Suurbritannia kokkulepet ühildada tulevaste Euroopa Liidu lepingute parandustega. Brasiilia loodab Zika viiruse vaktsiini välja töötada umbes aasta jooksul, teatasid ühisel pressikonverentsil riigi terviseminister Marcelo Castro ja nakkushaiguste instituudi arst Pedro Vasconcelos. Nad ütlesid, et selleks tehakse koostööd Texase ülikooliga ja Brasiilia panustab vaktsiini väljatöötamisse järgmise viie aasta jooksul 1,9 miljardit dollarit. Terviseministri sõnul võidakse vaktsiin välja töötada kiiremini kui varem arvata tee, mis aga ei tähenda, et see oleks kohe valmis laialdaseks kasutuseks. Ja tuleme tagasi Eestisse. Valitsus kuulutas välja riiklike elutööpreemiate ning kultuuri, aastapreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Valitsus määras riiklikud elutöö preemiad Jaan Kaplinskile, Ülo Vilimaale ja Veljo gaasikule esitaja sihtasutus Kultuurileht nimetas Jaan Kaplinski aegade üheks suuremaks Eesti luuletajaks, kelle rolli Eesti elus võib kõrvutada Volta äriga-Prantsusmaal. Lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa puhul märkisid Eesti teatriliit ning kutseliste tantsijate loomeliit, et tänu Ülo Vilimaa tegevusele on Vanemuise teater kujunenud oma õhustikuga muusika- ja balletiteatriks. Arhitekti arhitektuuri õppejõud Veljo Kaasik. But nimetasid Eesti kunstiakadeemia ning arhitektide liit üheks olulisemaks isikuks siinse arhitektuurihariduse edendamisel. Kahe viimase aastakümne jooksul. Riiklikud kultuuripreemiad eelmise aasta saavutuste eest saavad kirjanik Andrei Ivanov, näitleja Marika Vaarik, dirigent Mikk Üleoja ja Eesti rahvusmeeskoor, ehtekunstnik Tanel Veenre ning helilooja Tõnu Kõrvits. Kultuuriminister Indrek Saar tõdes, et aastapreemiate määramisel oli oluline ka see, et laureaatide tegevusulatus Eesti piiridest väljapoole. Kultuuri arenguks on ikka vajalik väliskeskkonnaga kokkupuude ja teiste kultuuride, teiste riikide loojatega kokkupuude ja, ja kogu seda nimekirja vaadates. Kõigil neil laureaatidele on väga tugev rahvusvaheline mõõde kõigil erinevast aspektist tulenev, aga kõigil on aga tugev rahvusvaheline mõõt. Wiedemanni keeleauhinna saab seekord kapten Uno Laur Eesti oma merendusalase keele edendamise eest. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi ütles kapten Lauri panuse kohta järgmist. Tema teened on väga pikad, seda hinnati just tema elutööd. Juba seitsme kolmandal aastal algatas ta meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks oli suuresti vastukaal venestamisele selles vallas ja ta võitles siis just eestikeelsete terminite säilimise ja kui on võidelnud siiamaani, siis arendamise eest olles ise õppinud merendus testi keeles omal ajal 96. aastal. Selle komisjoni töö tulemusena ilmus mereleksikon ja inglise-eesti meresõnadega ja on ka loodud veebientsüklopeedia mereviki, mida siis pidevalt täiendatakse. Riikliku spordi elutöö preemiad pälvivad Erika Salumäe, Elmo Multer. Valitsuse tänase otsuse kohaselt saavad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest aga preemia akadeemik Ülo Lepik ja akadeemik Raimund-Johannes Ubar Mirko ojakivi lugu. 94 aastane Ülo lepiko mehaanikateadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tal täitub tänavu 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Valitsuse tänasest otsusest kuuldes oli Lepik erakordselt meelitatud. Lepiku sõnul on tema jaoks aga sama oluline see, et teda siiani iganädalaselt erinevatest teadustöödest tsiteeritakse. Ülo Lepik. Oli siis Communications andmeid selle kohta palju, iga nädal on töid tsiteerid loetud ja ikka 30 ringis oli iga nädal olnud. Te jälgite seda ikka veel väga aktiivselt. Nojah, mulle sureb see internetikogu aeg sisse. Kuid milline on Ülo Lepiku teekond tänase preemiani? Tähendab, ma hakkasin mehaanikaga peale, teoreetiliselt tähendab teoreetriminaaliga, aga sisuliselt oli see teooria ja ma olen seisukohal, et iga 10 aasta tagant peab temaatikat muutma, muidu muidu lihtsalt kodune tera sellesse asjasse. Teine nii-öelda elutöö preemia saaja on sel aastal 74 aastane akadeemik Raimund-Johannes Ubar, hubaron, arvutustehnikateadlane ja Tallinna tehnikaülikooli professor. Tema suurimaks panuseks Eesti teadus- ja insenerikogukonnale on rahvusvaheliselt laia tuntuse pälvinudteaduskoolkonna rajamine. Raimund-Johannes Ubar. Ma ise olen kõige rohkem õnnelik, võib-olla selle vile. Et mu ümber on õpilastest koosnev niisugune kollektiiv, kes on tõeliselt rahvusvaheliselt tunnustatud tulemusi, on siin igasuguseid ridamisi tehniline diagnostika ehk siis arvutite diagnostika on see valdkond, millega Ellen ja, ja neid arvuteid on ju. Me sõltume nendest nii palju, paraku ega me ei märkagi seda sõltuvust ennem, kui midagi korrast ära läheb. Enam midagi ei tööta siis ja siis hakkame põhjuseid otsima, vigu üles leidma ja nii edasi, selles valdkonnas ongi siis minu panus. Mirko Ojakivi Tartu preemiate üleandmine toimub 24. veebruaril. Palju õnne laureaatidele. Ja õnnesoovidega ka jätkame. Armastatud lastekirjanik Heljo Mänd saab täna 90 aastaseks. Tõnu Karjatse käis lastekirjanduse keskuses, kus on väljas ka eraldi väljapanek TEMA raamatutest. Esmalt kuuleme aga lugupeetud kirjaniku enda häält. Tunni lõpus kõigil rutt täidetakse päevikut, Klassis ainult Riina sulepead ei piina. Milleks märkida on vaja, kui majas sul on telefon, elame ju tehnika ja masinate ajastul. Telefoniagentuuri oma tarbeks asutas õppimise uut kultuuri, ise laialt kasutas. Iga päev on tal käes telefonitoru. Iga päev ajad, näe sama tui aru, mis õppida botaanikas, ta küsib ühe käest. Ja teiselt saata randmeid, kuidas matemaatikas teha ülesandeid. Aga kolmandal laulda palub vähe, sest et laulutunnis talvise jäänud pähe. Nõnda telefoni tõbina. Ka kooli toodi. Nõnda luges oma luuletust telefonitõbi aastal 1961 täna üheksakümnendat sünnipäeva tähistav armastatud lastekirjanik Heljo Mänd. Tema luuletused, raamatud on jäänud meelde ning südamesse, sellest, kui palju neid on, saab ülevaate lastekirjanduse keskuses, kus ajasin juttu lastekirjanduse konsultandi anne kõrgega. Tema esimene raamat, mis ilmus lastele, saab juba kohe 60 aastaseks ja kui palju ta kirjutanud oskab ta vist ise kokku lugeda, sest meie proovisime ka siin just ennem tema sünnipäeva neid lugeda, need on kindlasti üle 100 ja ka palju. Heljo Mänd, tõlkinud tuntud lasteluuletusi, mõmmi aabits oli lausa selline, võib öelda geniaalne väljamõeldis, niivõrd tugevat aabitsamärki võib-olla meile peale kukeaabitsa ei olegi pärast peale tulnud? Kindlasti, sest et ma arvan, et nett ka need praeguse aja siis, kui keegi kui tehakse Lotte aabits on ja siis on veel on Pokuaabitsa ka, et kindlasti see kõikide, nende, see eelkäija, see esimene, siis võib teiste öelda mõmmi aabits. Läänemaa ja Raplamaa piiril asuvate Maidla kivikalmete uurimiseks kulus arheoloogidel 13 aastat. Kaevamised kujunesid leiurikkaks ning nüüd saab Mahtra talurahvamuuseumis Raplamaal näha näitust, kus muuhulgas välja pandud ka haruldased mõõgapidemed ja ripatsid. Jätkab aastaid Maidla kalmeid uurinud arheoloog Mati Mandel. See on kõik kõige suurem läbi uuritud andmestik üldse Eestis ja ta on üle siis 2200 ruutmeetrit, nii on ikka päris mitmeid haruldasi leida näiteks need urnase stiilis kaunistatud mõõgapidemed siis on siin mitmed ripatsid, mis on siis täitsa erilised näiteks viie jalaga hobusekujutisega ripats, siis on üks kringli kuldne ripats siis on mitmed ovaalne aastat, mis on jälle kurne stiilis kaunistatud, nii et need on andnud ikka väga palju uusi andmeid Eesti arheoloogia juurde. See on võib-olla kõige huvitavam, et osa esemeid on kindlasti valmistatud maidlas, näiteks odaots on siin tehtud kohapeal kuskil sepa töökoda olnud ja ilmselt on ka pronksesemeid valmistatud koha peal ja võimalik, et ka neid raudasid. Kaunista hõbedaga, on ka kohapealset toodud, aga seda me ei saagi. Esialgu tõesta. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Üle Leedu ja Läti-Eesti poole teel olev madalrõhkkond toob öösel meile lörtsi ja lund ning sadu Mandri-Eestis kohati tugev. Õhudel aparatuur on nullilähedane, mistõttu teedel tuleb arvestada tekkiva libedusega. Tuul pöördub järk-järgult kagust läänekaarde, puhudes neli kuni 10, saartel hommikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Homme päeval jõuab madalrõhkkond Soome rannikule. Meil on selle lõunaservas jätkuvalt ilm pilvine ja aeg-ajalt sajab enamasti lörtsi, ent õhtupoolikul saju võimalus siiski väheneb. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval nullist pluss kahe kraadini, kuid õhtuks langeb alla null kraadi. Seal on nüüd sporditoimetusele, kus uudised võtab kokku Juhan Kilumets Eesti meeste jäähokikoondis kohtub täna Budapestis Pyeongchangi taliolümpiamängude teise valikturniiri avakohtumises Poolaga. Esimese kolmandiku kaotas Eesti null. Kolm. Homme on eestivastane tänavuseks MM-iks maailma 16 tugevama sekka tõusnud Ungari ja pühapäeval Leedu valikturniiri kolmandasse ringi pääseb vaip Budapesti turniiri võitja. Stockholmis peetaval murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil klassikasprindis ükski eestlane kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Parimana sai Peeter Kümmel 37. koha. Edasipääsust jäi lahutama 1,18 sekundit. Kein Einaste Eli 51. ja Raido Ränkel 52. võitis venelane Nikita Krjukov norralaste Ulavigenhatestaadi ja Petter Northugi ees. Naiste sprindi võitis norralanna Maiken Kaspersen Falla kaasmaalase Ingilt Stadesteri ja rootslanna Stina Nilsson ees. Oslo X-mängude korraldajad teatasid vigursuusataja Kelly sildharule, et praeguse seisuga on võistleja kohad täis ning Taani esimene varuvõistleja Tõnis sildaru sõnul sõidavad nad Kellyga ikkagi Oslosse. Kuigi esialgu oli samal ajal plaanis võistelda Kanadas. Oslo X-mängudel on teiste seas kohal ka neli naist, keda sildaru kahe nädala eest Aspenis võitis. Täna hommikul otsustasid Tartu maratoni korraldajad, et see oli pühapäeval toimuma pidanud viies Tartu teatemaraton. Avatud raja sõidud jäävad kehvade lumeolude tõttu ära. Viimaste päevade vihmasajud on Tehvandi 2,6 kilomeetri pikkusel kunstlumeringil teinud korraliku hävitustööd ja tänase seisuga seal suusatada enam ei saa. 21.-ks veebruariks planeeritud 44. Tartu maratoni põhiürituste toimumise kohta tehakse lõplik otsus hiljemalt 15. veebruaril. Aitäh sporditoimetusele sellega ongi tänane Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut kõigile ja kuulmiseni.