Tere eetris on rahvusringhäälingu uudistesaade kell kolm. Raadiouudiste lipulaev Päevakaja on jõudnud väärika verstapostini. Õhtul kell kuus läheb eetrisse saade järjekorranumbriga 20000. Seetõttu tõmbavad toimetada. Tahad pisut hinge ning alanud saadet juhivad Marju Kõivupuu ja Lauri Leesi. Maksu- ja tolliamet kavatseb tulevikus ettevõtjate maksudeklaratsioonid riigi kultuuripreemiate saajate nimekirja, selle valdkondliku jaotust ja preemiasummasid, lahkab oma kommentaaris Kaarel Tarand. Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov jätkab Venemaa opositsioonipoliitikutes rahvavaenlaste otsimisest. Läti fina. Kapitalikomisjon uurib Moldovast ebaseaduslikku raha väljavooluga seoses kolme Läti Panka. Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinide piletihinnad tõusid tänasest ligi 14 protsenti. Ilm püsib pilves, hajutas vihma, kohati lörtsisadu levib läänest itta. Hommikuks sajab peamiselt vihma. Tuul tugevneb. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Maksu- ja tolliamet tegi täna teatavaks, et plaanib suuri muutusi ameti ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Uku Toom jätkab. Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tegi kohe algul paar üsna põhimõttelist avaldust. Meie e-teenused tegelikult on, täna on ikka väsinud. Karjuvad appi muutuste järele, et ka see raha hulk, mida ma olen nüüd infotehnoloogiasse, Wanda on ikkagi tegelikult kommiraha sellega võrreldes, mida me näeme teistes riikides. Ja veel võtame lahti maksukorralduse seaduse paragrahv paneb Maksu-Tolliametiülesanded, siis sa saad, nagu arutatakse, seadus, mis on 90.-te lõpus tehtud 2002. aastal, juustud tuleb kuskilt eelmisest ajast. Ning tulevikuplaanidest. Miks ei võiks olla maksukontrolli ülesanne, kui selline üldse mitte lihtsalt maksu koguda minna, ettevõttesse määratamaks või miks ei võiks olla selle maksumus, oli ülesanne see, et anda ettevõtjale kindlused, maksuasjad, korras. Miks ei võiks olla Eesti esimene riik maailmas, kus hakkavad tegelikult maksudeklaratsioonid? Säravad? Helm tuletas meelde, et kui see nii-öelda tuhandeeuroste teema on olnud riigile 100 miljonit eurot maksulisa tuleb kogu aruandluse teemat edasi arendada. Kuna mõttetult palju on aruandeid mõttetult palju, kulutatakse nende peale aega ja vahendeid. Rääkimata sellest, et kogu see materjali hulk pole üldse vajalik. Mis siis plaanis on, peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Me plaanime tegelikult kogu Maksu-Tolliameti e-teenused ümber kirjutada ehk siis algusest lõpuni see tähendab seda, et kui isik siseneb e-maksuametis e-tolli, et siis kogu see teenuse sisu muutub teistsuguseks, aga kontseptuaalselt kõige suurem muudatus, mis me näeme, see, et me tahaksime tegelikult jõuda selleni, et isik ei peaks üldse väikeettevõtja, peaks üldse tulema e-maksuameti e-tollikeskkonda, et kui ta teeb omal töötajatele näiteks palga väljamakse siis võiks olla see lahendatud selliselt, et pangaga ja meiega kokku leppinud, et see informatsioon, et ma tegin oma töötajad väljamaks jõuab automaatselt maksu- ja tolliametisse ja Maksu-Tolliamet saadab selle kohta siis tema panka informatsiooni, et nii palju vaja maksamaks need maksud siis automaatselt jõuaksid nii-öelda riigikassasse ja aruandlusest. Me oleme võtnud eesmärgiks seda infohulka siis oluliselt Sis revideerida ühest küljest hulka, mida, mida riik, aga teisest küljest ka sedaviisi, et tahaksime ikkagi, et ettevõtete kulud oluliselt väheneks ja see informatsioon, mida siis ettevõtjad edastatakse, et see oleks automatiseeritud, et igaühe programmis oleks vastava standardiga andmestik olemas, info edastas, toimiks võimalik lihtsalt ja odavalt. Lõpuks võib veel tsiteerida Marek Helmi, et kui 15 aastat tagasi mindi paberilt üle arvutitele, siis nüüd minnakse arvutitelt üle nutitelefonidele. Eelmisel nädalal avalikustatud riigi kultuuripreemiate saajate nimekiri osutus esimese hooga puudulikuks. Vead parandati, kuulame nüüd Kaarel Tarandi kommentaari sellel teemal. Läinud nädal tõi avalikkuse ette järjekordse riigi kultuuripreemiate saajaks esitatud inimeste auväärse nimekirja. Täpsemalt nimekiri ilmus meie ette koguni kaks korda, sest viimastel aastatel süveneva tendentsina riigiasutuste lohakusest suudeti kultuuriministeeriumisse esimesel katsel osa esitatud nimedest kuskile ära kaotada. Kui see poleks olnud piinlikkust tekitav käpardlus, siis võiks seda ju nutikaks turunduseks pidada, sest tänu ühe töö kaks korda tegemisele murdis tunnustamist väärt inimeste nimekiri üle uudisekünnise ajas pikemalt rikastades nii üldiselt mustatoonilise uudistelindi pluss poolt. Häid uudiseid läheb ikka vaja. Oma tänasele tasemele tõusid preemiasummad Eesti rikkaks ratsutamise kuldajal kümmekond aastat tagasi ja sellest ajast saadik on nii preemiate arvu kui ka summade ümber valitsenud vaikus. Võiks arvata, et kõik on rahul ja töötavat masinat ei maksa asjata torkida. Kiire inflatsioonipäevil kirjutati seadusesse targalt, et preemiasumma määratakse igal aastal riigieelarves. Seega on igal enamus valitsusel, kes peab kultuuri suurkujusid praegusest suurema summa vääriliseks. Lihtne see mõnel eelarve real ära vormistada ilma parlamenti asja üle väiklastesse väitlustesse kiskuma. Pikas perspektiivis on see oluline, sest isegi maailma tuntuimad Nobeli preemiad on mõnegi arvates tänaseks oma tegelikkust katusest või ostujõust märkimisväärselt kaotanud ja ei sära enam kaugele üle muude. Teine võimalik tulevikuprobleeme preemiate iga-aastane arv ja nende valdkondlik jaotus ei lahene niisama lihtsalt. Vaadakem kasvõi ainult niinimetatud elutööpreemiaid ehk tunnustust pikale sõjalise viljaka loomingulise tegevuse eest. Sel sajandil on neid auhindu kokku välja ja antud 38-le inimesele aastast 2007 stabiilselt kolmekaupa. Kõige edukamad on olnud muusika ja teatrivaldkond mõlemad üheksa premeerituga kirjandus, järgneb kaheksaga. Kujutav kunst ja film on leidnud tunnustust vastavalt viiele, neljal korral, arhitektuur aga vaid korra ja sedagi tinglikult. Kaks auhinda on läinud laia profiiliga kultuurikorraldajale kui Hellar Gravity, Vello Salo. Nii võib nimetada bannesele seisu võrdlusesse loomeliitude liikmeskondadega võib järeldada, et kujutaval kunstnikul on tõenäosus elutöö eest tunnustust pälvida umbes 10 korda väiksem kui kirjanikul. Arhitektide saatus on aga eriti julm, sest mõnelgi juhul pühitakse nende elutöö linnaruumist ja sellega ka inimeste mälust jäädavalt juba looja eluajal ja auhinna abil ajalukku jäämise võimalus on samuti nullilähedane. Seni pole kahtlust, et need nüansid kumisevad kuklas igal komisjoni liikmel, kes parasjagu püüavad võimalikult õiglast otsust langetada. Teisalt on sõltumata Eesti rahvaarvu kahanemise professionaalselt kunstidega tegelevate inimeste arv, on aastakümneid olnud kasvutrendis. Seega on näiteks Brežnevi ajal sündinud looja šanss elutöö preemia saada hoopis väiksem kui sõjaaja lapsel. Looja ja esitaja soleerimise kõrval on aina suuremat kaalu kogunud mitmesugune kollektiivne looming, mille puhul grupist ühe esiletõstmine oleks jällegi pisut ebaõiglane. Niisiis, probleeme on nende lahendamiseni, aga tundkem rõõmu neist varblasest, kes juba kindlalt peos Inetu lugu, jah, selles mõttes, et tõepoolest siin võiks kehtida see tore vanasõna. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika ehk kontrollida läbi kõikvõimalikud sellised andmebaasid, kuhu need kultuuriministeeriumis laekuvad. Aga mul on olnud õnn ja õnnetus ise ka selles komisjonis olla. Ja ma pean tunnistama, et pärast selliseid koosolekuid on endal alati olnud väga halb tunne ja halb tunne, sellepärast et väga palju väärikaid preemiat väärt inimesi jääb kahjuks preemiast ilma. Ja seda ikka sellel põhjusel, nagu me hästi teame, et ühelt poolt ei ole ju kunagi probleem rahas, probleem on alati selles, et raha on vähe. Ja teisalt on ka see, et kuidas saab üldse võrrelda näiteks kirjaniku, arhitekti, heliloojat ja filmitegijat. Kuidas me neid võrdleme? Mis alusel? Ja üks variant on ikkagi võimalik, et kui, kui see elutöö preemia oleks, ütleme, kaks-kolm korda väiksem siis oleks neist saanud ka kaks korda kolm kodus rohkem. Et kas ma olete pead paju, kui suur see summa oli, aga kui ta on, ütleme seal 30000, siis võiks igavene 10000 näiteks, kui minu elukutsega inimene saab 10000 euri ühe koeraga. No teate, see on selline. Juhil võib olla ühes, kuus tähendab vaim ühes tunnis, aga, aga ma arvan küll, et see ei pea nii suuvalem kõige tähtsam ja tähelepanu, et sind märgati, et sind ei ole unustatud, vot see. See on kindlasti väga tähtis ja nagu ma ütlesin, et ma olen alati seal komisjonis olles oli isiklikult väga valus, sellepärast et ma nägin, jäid välja inimesed, kes tegelikult vääriksid seda preemiat täpselt samamoodi nagu need, kes said. Aga kuidas seda lahendada? See on, see on keeruline, et kas peaksime hakkama näiteks elutööpreemiaid välja andma valdkondade kaupa, sest nagu ma ütlesin, mina kahjuks ei suuda võrrelda näiteks kirjaniku ja arhitekti või näiteks muusikud ja kujutavad kunstnik ja see on õige. Aga edasi läheme välissõnumitega, Margitta otsmaa võtab olulisema kokku. Läti finants- ja kapitalituru komisjon uurib Moldovast ebaseaduslikku raha väljavooluga seoses kolme Läti Panka. Läti privaatpank on juba saanud enam kui kahe miljoni euro suuruse trahvi, kuid uurimise all ABLV pank, jalad Vias pasta panka nii ütles järelevalve asutuse endine juht. Tema sõnul on need kolm panka Moldova juhtumiga seotud ja ülekanded olid suured ning esimesed neist ulatuvad tagasi 2012.-sse aastasse. Uurimistulemusteni loodetakse jõuda veel selle aasta esimeses pooles. Afganistani pealinnas Kabulis. Politseibaasi vastu suunatud autopommiplahvatuses hukkus 10 ja sai haavata 20 inimest. Rünnak oli suunatud linnapiirkondades patrulliva politseiüksuse peakorteri. Vasturünnaku korraldas Taliban. Saksamaa tööminister Andrei on alles hoiatas, et sisserändajaid, kes ei soovi lõimuda Saksa ühiskonda, võib oodata toetuste kärpimine. Saksamaa võttis eelmisel aastal vastu üle miljoni asüülitaotleja riiki. Vaata sisserändajate lõimimine kujutab endast eelolevatel aastatel suurt väljakutset. Alles kirjutas ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung, et kõik Saksamaal elavad inimesed peavad hoolimata oma päritolust pingutama. Ma otsima tööd ning elatama ennast ja oma peret nii hästi kui suudavad. Minister kirjutas, et inimeste lõimumissoovi hakatakse hindama saksa seadustest ja ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinnipidamise ning keelekursustel osalemise põhjal. Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrovi jätkab Venemaa opositsioonipoliitikute seas rahvavaenlaste otsimist. Nüüd avaldas ta oma Instagrami kontol video Partei Barnassi juhist Mihhail Kasjanovi-ist ja teisest opositsiooniliidrist Vladimir garamur, saast, keda kaamera jälgiks nagu läbi püssisihiku. Seni on kreml hoidunud Kadõrovi hukkamõistmisest vastupidi, president Vladimir Putin nimetas teda äsja tõhusaks liidriks. Neeme raud laiendab teemat. Kadõrov kasutas oma Instagramis videomaterjali, mis oli esmalt kremli-meelse telekanali Life News eetris opositsioonipoliitikud Mihhail Kasjanov, Vladimir garamorsa Strasbourgis, kuhu nad telekanali uudise kohaselt sõitsid vene opositsioonile raha paluma. Kadõrovi versioonis videost on mehed otsekui püssiga kirbule võetud. Kasjanovi garamorsa teatasid, et video kujutab endast justkui üleskutset nende tapmiseks ja nad kavatsevad selle kohta õigusorganitele kaebuse esitada. Tšetšeenia liider on vene opositsiooni vastast kampaaniat pidanud juba mitu nädalat. Jaanuari keskel kutsus ta üles selle liikmetesse suhtuma kui rahva vaenlastesse. Hiljem, kuid avaldus teravat kriitikat tekitas, teatas Tšetšeenia juht, et pidas terminit rahvavaenlane kasutades silmas neid, kes on Venemaalt lahkunud ja nüüd välismaal riiki mustavad ning neidki, kes riigisiseselt sellele kaasa aitavad. Kreml esialgu vaikis, kuid siis tegi president Putini pressisekretär Dmitri Peskov avalduse, kus ütles, et kui Kadõrovi sõnu täpselt lugeda, on selge, et ta peab silmas niinimetatud süsteemivälist opositsiooni. Ehk siis opositsionääre, kel ei ole riigi poliitilises süsteemis otsest rolli, kes ei osale üheski valitud organis. Huvitav ongi Venemaa puhul see, et seal räägitakse nii süsteemisisesest opositsioonist, kuhu kuuluvad näiteks duumas esindatud kommunistid, liberaaldemokraadid ja teised ja süsteemivälisest opositsioonist, kuhu liigitatakse ka opositsiooniliikumist. Ühendus, mida Kasjanov juhib. Tšetšeenia juhi avaldused toovad kohe meelde aasta taguse Mihhail Nemtsovi mõrva. Soboli Kasjanovi lähim liitlane ning tema tapmise niidid viivad just Tsetseeniasse. President Putinil jagus jaanuaris aga Kadõrovi lavaid tänusõnu. Ta nimetas Tšetšeenia juhti tõhusaks liidriks Groznõis. Tšetšeenia pealinnas toimus Kadõrovi toetuseks võimude sõnul miljoni osavõtjaga meeleavaldus. Mitmed vene kommentaatorid nentisid, et selline plakatlik rahvakogunemine tõi paljudele Venemaal meelde Nõukogude Liidu aastad ja seda riiki suur osa rahvast enam tagasi ei soovi. Levada keskuse arvamusuurijad küsisid möödunud nädalal otse, kas see on lubatud või lubamatu, et võimude esindajad nimetavad rahvavaenlasteks ja ähvardavat kättemaksuga neid poliitikuid ja ühiskonnaelu tegelasi, kes praegust vene võimu kritiseerivad üle poole vastanuist 58 protsenti leidis, et see on pigem lubamatu või täiesti lubamatu. Vaid kuus protsenti oli arvamusel, et just nii peabki opositsiooni suhtes käituma. Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaliinide piletihinnad on alates tänasest keskmiselt 14 protsenti kallimad. Majandusministeerium põhjendab hinnatõus erimärgistatud kütuse kasutamise lõpetamise ja suurenenud tööjõukuludega. Ettevõtjad muretsevad aga, et hinnatõus halveneb saartelt tegutsevate firmade konkurentsivõimet. Juhan Hepner lugu. Kui varem maksis Rohuküla-Heltermaa liinil reisija pilet kolm eurot ja sõiduauto pilet kaheksa 80, siis alates tänasest on reisijapileti hinnaks kolm eurot ja 40 senti ning sõiduautopileti eest tuleb välja käia 10 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium põhjendab hinnatõusu sellega, et lõpetati erimärgistatud kütuse kasutamine ja lisaks on viimastele aastatel kasvanud ka laevadega seotud tööjõukulud, jätkab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. Kuivõrd ka laevameeskondade ja muu personali palgad on üldise palgakasvuga samas tempos edasi liikunud ja praegu liinidel olevad väiksemad laevad peavad klientide teenindamiseks rohkem reise tegema. Kui rääkida veel täpsemalt, siis tegelikult on kolme liini käigushoidmise maksumus 2010. aastaga võrreldes oluliselt kallimaks läinud ja ilma piletihindade tõusult tekkinuks 2016. aastas. Puudujääk umbes 800000 eurot. Hiidlastele ja saarlastele on lohutuseks, et püsielanikud saavad nii reisija pileti kui sõiduauto osas mandrirahvaga võrreldes jätkuvalt 50 protsenti soodustust. Mis ei tähenda muidugi aga, et neil hinnatõusu üle hea meel oleks, jätkab rohuküla sadamas Hiiumaa praami oodanud Kaidi. Kuna hiidlastel või noh, minul on Esskaat olemas, siis see summa ei ole niivõrd suur õnneks, aga uued laevad võiks ikka kiiremini tulla. Samuti Hiiumaale sõitnud Kunnar nentis, et hinnatõusuga tuleb leppida. Exegi heina tõhusale ikka meelt vastu nagu öeldakse, aga tuleb leppida, mis parata, eks kõik kallineb, meil ega odavamaks ei lähe ju paraku midagi. Erinevalt sõiduautodest pole veokitele aga sellist püsielaniku soodustust. Üle 3,5 tonnise masina puhul tuleb nii Saaremaal kui Hiiumaalt üle mereminekuks maksta uue hinnakirja järgi 15 eurot. Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatuse liige Tanel Valk ütles, et hiidlaste jaoks on juba niigi probleemiks liinil olevate vanade väiksemate parvlaevade mahutavus ja nüüd lisanduvad kallimad piletid halvendavad ettevõtjate konkurentsivõimet veelgi. Tanel malk. Täna need kaks komponenti kokku on ikkagi Hiiumaa ettevõtjatele väga valus teema ja, ja meie konkurentsivõimele ikkagi väga suur tantsijat, et see üleveoaeg, mis on suurenenud ooteajad ja nüüd lisaks siis praamipileti hind kokku, et, et see kindlasti ühelegi Hiiumaal tegutsevale ettevõtjale ei meeldi ja on väga vastumeelne. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Täna hommikul kella 11 paiku leiti eile Pärnumaal röövitud taksojuhi surnukeha. Teo arvatavad toimepanijad on kinni peetud. Esialgsetel andmetel sai röövitud taksojuht eile kell 20 34 väljakutse Pärnumaale pulli külla. Politsei tuvastas, et sõiduk lahkus Eestist kella 22 paiku Ikla kaudu. Sõidukis olid Eesti kodakondsusega 18 ja 20 aastane mees. Alaliselt Eestis ei ela. Kadunud taksojuhi surnukeha leiti täna Sauga vallast pulli küla lähedalt. Politsei palub kõigil, kes nägid eile 31. jaanuaril ajavahemikul kella 20 34-st kuni kella 22-ni Pärnumaal liikumas halli universaalkerega Mercedes-Benz E 220, millel olid Pärnu taksotunnused võtta ühendust politseiga numbril viis üks kolm üks viis üheksa üheksa või üks üks kaks. Ja nüüd ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, lörtsi ja lumesadu levib läänest itta, hommikuks sajab peamiselt vihma. Puhub lõuna ja kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis, rannikul lõuna ja edelatuul 15, puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval päeval on pilves ilm, ajuti sajab vihma, kohati lörtsi. Puhub edelatuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, puhanguti 16 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Nõndaks ilm oli nagu eesti jaanipäev, eks ole. Aga kuna meid juba nii pidulikul ajal siia vikerraadio eetrisse lubati, siis omalt poolt tahaks soovida vikerraadiole palju aastaid, palju õnnelikke aastaid ja palju väga häid uudiseid. Ja ma olen rõõmus, et ma avastasime, et on olemas veel selline ilus elukutse nagu raadiotöötaja ja ma ei ole kunagi nii tähelepanekut jälginud, kuigi ma olen sageli käinud tele ja raadiomajas aga täna selgus, et sama mis tunni andmine, pinge, mis mul, mis mul välja tuleb, et see on enam-vähem võrdne tunni andmisega. Nüüd väga lähedased elukutsed, palju õnne kõigile raadio töötajatele.