Tere päevast, olen Enn Eesmaa härra, kutsun teid jätkama kuulda rännakut Eesti ringhäälinguhelide maastikul. Täna toome teie jaoks kuuldele aastad 1973 76, mille Eesti raadios tegi võidukäiku stereo foonia. Televisioon aga alustas üleminekut närviprogrammile. Juba kaheksandal mail ilmutati esimene värvifilm enda konstrueeritud ilmutus masinas ning kahe nädala pärast jõudis Anton Muti filmitud esimene värvi süžee ka eetrisse. Detsembri alguses sai valmis Eesti televisiooni värvi stuudio, milles valminud saateid hakati salvestama ning monteerima uudsetel kaadreid kolm tüüpi videomagnetofoni del. Esialgu töötati veel suuresti tühja, sest vaid kahel protsendil Eestimaa teleriomanikest oli kodus värvipill. Seepärast peab mõistma ka Leo Soonpää skepsist 1973. aasta veebruaris rahvale armsaks saanud kunstiseriaali Arslonga lähituleviku suhtes. Ausalt öelda, ega ma sellest ideest väga vaimustatud ei ole, sest minu arvates juba värviline reprud sifoon valetab. Ning televisioon valetab Omalt poolt juure. Kuid ma mõtlen, et niisuguse uudse katsena on ta tõesti huvitav. Kahjuks aga ei ole minul sellest midagi kasu. Sest ega ma ei saa ometigi ainult sellele 400-le värviteleviisori omanikele hakata kõnelema sellest koloriidistianeist värvi võludest, kuna ülejäänud kis seda vaatavad. Mustvalge Need ei saa sellest mõhkugi aru. Eks. Üks tollal veel vähestest värvi televiisoritesest kuulus televeteran Artur rinnele, kes oma otsuse ja ostuga oli igati rahul. Hiljuti muretsesin omale möödunud aastal märtsis hoolimata kõigest hoiatustest, et paljudikus Too osta mööda ikka areneb, kogu tehnika areneb ja tulevad paremad, need aparaadid ja lähevad odavamaks ka. Aga ma arvan, et ma olen juba 64 aastat vanad. Mul ei ole paremaid aegu aega oodata, kui ma tahan üldse värviteleviisorit vaadata, kes tuleb sellega lihtsalt leppida. Seepärast näiteks minu isa ja ema ei teadnud üldse, mis on televiisor. Ema ei teadnud, mis raadion. Mina tahaksin ikka teada ka, mis värviteleviisor on. Ja niimoodi ma nüüd jälgin neid üsna sageli. Muidugi meeldib meie televisioonis kõige rohkem televisioonile algusest peale on meeldinud ja meeldib ikka. Need on lastesaated. Seal on vaba fantaasia, ega seal suurt ei kärbita midagi. Ja lapsed ise on väga. Veel ja ja samuti lavastused nukunäidendite, eriti nüüd värvi televisioonis värvides on, on kunstnikud väga agarad ja väga andekalt oskavad kõrve koost. Nukud on huvitavat vaadata. Sportlikele lastele oli eesti televisioonis mõeldud aastakümneid eetris püsinud kuldaväärt saatesari 10 olümpiastarti, mille tegijate hulka kuulus algusaegadest alates Katarbovilloman. Enne tema meenutusi kuulame, kuidas esimesel septembril 1973. aastal televisiooni spordisaadete peatoimetajaks tõusnud Toomas Uba intervjueeris ühel aprillipäeval Eestit tollast olümpialootust Silva Oja. Tütarlaste vanema vanuseklassi võistlus oli eriti pingeline selle tõttu, et siin oli kaks teistest kindlalt üle tüdrukut. Vàlja, Sevtšuk, Kaserist ja Silva aia pärnastes kuni viimase 600 meetri oksjoni. Ei suutnud veel isegi vist päris aimata, kumb teist võidab. See oli Silva. Raske. Vàlja läks 600 meetri jooksus ette, kas sa lootsid teda ka nii lõpuringil veel kinni püüda ja mööda minna? Alguses küll, aga kui juba sinises kastis, siis ei andnud enam nagu ei tulnud, nagu ma ütlesin, et enam küll leida, jooksin küllaga valjalikel kõvasti, teadsid täpselt, kui palju pidid sa valja tõdestame. Aastal 71 valdas saatesari 10 olümpiastarti, mis tõenäoliselt on unikaalne nähtus isegi rahvusvahelisel tasandil, kes sellele geniaalsusele ütleme ausalt välja mõttele tuli. Nii, ta oli selle ristiisaks pidada Feodor, pusa, kohvi, kes ise töötas kunagi lastestaadionil, ta oli seal treeneriks ja tema tuli ideega välja, et peaks olema televisioonis mingisugune saates oli ka lastele. Ja siis saigi mõeldud, et mis see võiks olla. Ja siis oli Tõnu Tammaru see, kes ütlesid, aga teeme siis juba niukse kümnevõistluse. Et meil on olümpiamehed olemas kümnevõistluses, et võtame siis selle ala. Ja nii ta saigi ja seal oli veel oma saatenimetuse konkurss. Selle võitis ka Tõnu ära ja tema oli ka esimene, kes esimesel aastal hakkas seda saadet juhtima. Sel aastal oli ta siis veel lastesaadete all, aga järgmisest teisest aastast tuli ta juba spordisaadete alla. Ja siis lõin mina ka seal kaasa, vahepeal reporterina, vahepeal režissöörina ja nii ta on kestnud 30 aastat, nii et selles suhtes on ta tõesti selline unikaalne asi. Ja nii mitmedki inimesed, kes siin on käinud, on öelnud niimoodi, et nemad maailma praktikas ei tea, et üks lastesaatesari nii kaua üldse oleks televisioonis vastu pidanud. Eesti Raadio spordisaadetes juba mõnda aega töötanud mitmekülgselt andekas mikrofonimees Tiit Karuks nägi üsna lähedalt pealt, kui suurt kahju tekitas 1974. aastal raadiomajas toimunud suurpõleng, mille tagajärgedest olulist osa ei saa kunagi heastada, sest leekidest sööstusid aastatega hoolikalt kogutud helijäljed me rahva ja riigi ajaloost. Tegelikult missis hävis, kolmandal korrusel oli kaheksas stuudio, selle taga oli arhiivifonoteegi materjale. Need hävisid, hävisid stuudiotehnikat, stuudiomagnetofonipulte, need hävisid, siis suur fonoteeki sai kahjustada. Raadiosiseselt ma isegi ausalt öeldes praegu ei mäleta, et olukord oleks tundunud nii katastroofiline, kuigi, nagu ütles tollane Eesti Raadio ekspluatatsiooni osakonna juhataja Rein Kallasmaa, et oli hetk, kus korraga oli kohal isegi 20 tuletõrjemasinat millest tulekahjustus tekkis, nimelt arvatakse, et raadio uue keskküttesüsteemi tegemisel siis ventilatsioonikäikudes midagi toimus, kas oli see mingisugune tuuletõmbus ja materjalina kasutati seal ka taku, muide, nii see tuli lahti läks, aga muidugi leidus ka inimesi, kes tollal rääkisid süütamisest. Kuid raadiost kuuldus ka häid uudiseid ning mis kõige tähtsam, stereos asi oli veel mõneti uudne ning kaks Eesti raadio uuema põlve tehnika ja heli resi guru Hannes Valdma ja Aavo Tereping korraldasid kuulajate harimiseks testsaateid, millest ühe algust nüüd meenutuseks või mine tea, ehk koguni kordusõpetuseks. Nüüd teilegi pakume. Stereoraadio seekordsest test saates püüame populaarses vormis teieni tuua põhimõtted, iseärasused, kuidas stereosaade siis raadiokuulajani jõuab. Kõigepealt siis kõrgsagedustehnikast. Alustame siis sellest, et meil kasutatakse kahe maalilist stereosüsteemi ja kanalid on siis saanud endale siis nimetuse kanala ja kanal B kusjuures kanala on siis vasak kanal. Mina räägin praegu vasakul pool, olen tähistatud nii-öelda aaga. Ja kanal p on siis parempoolne kanal, nii et praegu te siis peaksite kuuluma minu häält parempoolsest kõlarist. Meil on kaks olid, aga raadiosaatja on ainult üksainus ja selleks, et siis nüüd need kaks kanalit ühe saatja kaudu kuulajani viia. Selleks siis need kaks kanalit saate poolel omavahel liidetakse. Ja moodustatakse siis nõndanimetatud kompleksne stereosignaal. No rangelt võttes nüüd see signaal koosneb kahest osast, üks osa on siis A ja B kanali summa seda summa signaali, seda siis võivad vastu võtta kõik raadiokuulajad, muidugi nad kuulevad seda monofoonilisena ja ta siis koosneb lihtsalt kahe kanali summast. Aga siis kellel on stereoraadiot, nendel on siis võimalused veidikese suuremad. Lisaks kahe kanali summale antakse stereosaatja kaudu veel kahe kanali vahe kusjuures kahe kanali vahesignaal, see on abi kandev sagedusel, monovastuvõtjad seda kompleksse signaali osa nüüd vastu ei võta. Aga siis raadioomanikud, siis võtavad vastu nii summa signaali kui ka vahesignaali, mis on siis abi kandev sagedusel. 1975. aastal läksid täpselt kolmekuulise vahega toonela teele Paul Keres ja Georg Ots. Lahkusid kaks rahva suurmeest, kes ringhäälingu vahendusel olid aastakümneid eestlase ellu toonud rõõmu ja lisanud pinget, ennekõike aga vajalikku vaheldust, mis üldiselt kroonuhallil Vene ajal oli kullakallis. Paul Kerese mälestussaate koostas Eesti Raadios Lembit Lauri ning oma vana sõpra, tennise ja koguni malepartnerit meenutas mikrofoni ees ka Gustav Ernesaks, kellele oli siis veel antud üle seitsmeteistkümne aasta elu. Gustav Ernesaks, telefon, telefon, see on niisugune. Vii meie poolt tervitus, seal mingit erilist hädaohtu ei ole, aga, aga mine siiski. Ja siis viiendal sõitsin ja mitu kaks tundi boika ülistab Mulled kerest ei olegi. Nii et väga surutamatus. Pärast nihukest võidukat võidukat lõppu. Ja oligi läinud mees, kes võimsalt tuli, võimsana oli. Ja võimsalt läks. Nüüd kohtumison varem muidugi väga palju olnud. Ja võib-olla üks esimestest olid kunagi konservatooriumis, andis simultaani muusika rahvale nagu läbi udu, tagantjärele mäletan nagu, nagu ta oleks. Mulle pakkunud mingisugust viigivõimalust, et kui ma neid targalt mänginud. Aga ma vaatasin, et, Ta oli meil külas, istusime kohvilauas, aga nagu ikka, kui laulja läheb külla, siis palutakse ta laulda. Niisiis panime malelaual Jesse kaugele kohvilauast. Keskmine poiss mäletab, mäletab paremini kui mina. Ja siis Keres mängis pimesi ilma ette, siis meie pole ratas, jutustas kogu aeg nii omavahel üle õla, ütles käigu. Ratas seal üks kolm vigurit ja siis me vaatasime, noodid on, võit on päris käes, aga siis järsku ootamatult efektne mat? Suud? Nende aastate vaieldamatuks värvilaiguks olid Eesti reklaamfilmi üha menukamaks muutunud raadio- ja telesaated, neist esimesena tulevad meelde mälumängud reklaamiklubi Peedu ojamaa oma väheste kolleegidega suutis riigimeediale konkurentsi pakkuda nii sisus kui vormis. Mis sest, et peamised esinejad, eriti aga saadete tehnilised teostajad, olid kõik Eesti raadio või televisiooni palgal. Oyama maksis kopsakat honorari, kuid nõudis ka head ja täpset tööd. Siis ma töötasin, toovad välja ühe niisuguse kohe maksmise ja punktisüsteemi. See oli siis, võtsime, võtsime kuskilt kiirematele olemas oli mingisugune 15 kroonine, eks väljakutse. Kuna ühik väljakutse oli, siis maksime siis vabandus, krooni sai 15 rubla, kui ka väike väljakutse oli, sai seitse pool rubla Allaseni. Ta ei olnud ükskõik kes midagi, tegi ta seitse ja pool rubla. Iga juhtumi sai aga suuremad ettevõtmised ja, ja juba helirežissööri ja režissööri, kes käisid need korraldusega 15 seal kolmega või või nelja samuti patareid sai kaks korda 15 või rubla, selle tuleku ajal lubati meile ainult neid, kes olid töötanud oma põhitöökohas eesti televisioonis või raadios. Väga hästi ei olnud mingisuguseid etteheiteid, see distsiplineeris, neid seal majas. Ja teistpidi oli ka meil niisugune võimalused, et me saime niimoodi valida ja, ja arvestada kogu aeg, et, et oli oli, mitte mingisugust hilinemist ei halasta. Sa mõtlesid välja ka selle, et me ei olnud ühtegi lauda Eesti reklaamfilmis, kus ei oleks olnud telefoni. Ja tookord see transpordivõimaluste juures oli nii ikkagi seitse taksot, iga päev töötas iga meie aluse ja igaüks sai sinna, tegi kuskilt sõdalas mingi mõte oli mingi jutuajamise või intervjuu või helikirjutise Eesti raadios ja Eesti Televisioonis. Väga täpselt kellaajad ja seepärast visati raadiokuulaja ja edasi. Vaataja jaoks oli Eesti reklaamfilmi sihukene monoliitne populaarne nähtus, mida õnneks jätkus mitmeks aastakümneks. Ometi on kindlasti teie analüüs välja toonud ka teie jaoks eriliselt head ja kõige paremad aastad, millised need olid. Aga need olid ikka nii, selliseid aastat. 67 väe me alustasime ja esimese kolme-nelja aastane tõestasime, et idee oli õige ja hakkas tulema Kaasani tellija vaatajaskond. Vaatajaskond ei tule kunagi üleöö, vaid mööda saab selle veendumuse ja saab, üks on mingisuguse kindluse kätte. Ja ainult, mis meid segas, oli tihtipeale kuupäeva muutmine. Alati leiti, et kui meil on nii palju vaatajaid ütlesite pidevalt kogu aeg Eesti televisioonile. Nad on kindlasti see õiged hääletavad, nimed, jõudsite siis küll reede õhtul veel tera ja siis olime laupäeval, ei sobi neid panna sinna lõpuks ta kuskile ohtudele ja siis oli igasugused muudas. Võtsime, kui ei lubata kuskil mujal, keskavaiteetsed sisaldus kuskil, eriti aega teie jaoks pole. Mõtlesime laupäeva hommik ja tegime siis üks, üks kümmekond saadet, tegime laupäeva hommikul kuskil pärast kella üheksat. Otsesaade ja see siis oli protest Eesti õpetajaskonna ja, ja samuti ka poemüüjate poolt kuni lae piiri keskkomiteesse välja. Et mikspärast nemad vaatavad seda saadet. Ja kuna isa läks nii suureks, siis siis öeldi mulle otseselt, et neis valige ise üks aeg, mis sobib. Valisime siis peale kõht. Murrang lootsin leida neva murrad siis jälle läks. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad ütlemiks siis taganud, ma pean ma praegu sind. Mine siis, kuid minnes sky veel seda meeles pea ma peagi leian teise, kes on sama hell ja ole tarvis teada mul, et süüsi oled saanud küll aegse kiirelt mööda unistanud. Uno Loop kuulus nende aastate lemmik esinejate hulka nii reklaamiklubi saadetes kui 1973. aasta juulis eetrielu lõpetanud horoskoobi tähevalikus. Kaks aastat hiljem kustusid raadioeetrist ka tippmeloodia konkursid. Hoolid sisse saanud uued noored näod ja hääled sest alanud oli Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna kuldaastad. 27. oktoobril 1973 aga läks Eesti raadios eetrisse esimene saade kiiresti ülimenukaks tõusnud iganädalasest meelejahu taia seriaalist mille tegijate hulka kuulus nii toimetajaid kui kirjutajaid. Ennekõike aga Eino Baskini koomikute koondis, kes rahvast naerutas ideoloogilise lubatavuse noateral. Meelejahutaja esimese saate juhatas sisse tollane rameeto toimetaja, tänane riigikogu rahvasaadik Toivo Tootsen. Tere tulemast raadiomaja valgesse saali. Tere tulemast uue saatesarja sünni juurde. Meie eesmärgiks ei ole teile pakkuda tavalist estraadikontserti, vaid tahame teile näidata, kuidas siis sünnib üks raadiosaade. Ja et teie puhkepäeva hommikut mitte tülika ringkäiguga mööda stuudio neid rikkuda. Siis leppisime nii kokku, et tõime oma stuudiot siia sellesse saali ja teeme siis põgusa ringkäigu siinsamas, ainult omaenda pilgu ja kõrva abil. Tänased tõemehed nalja põllul. Eino Baskin, Einari Koppel, Ago Saller, Milvi Jürgenson, Hans Kaldoja. Server. Lubage mul avada sealse meheliku kohtujärjekord. Istu. Kas kohtualune on kohal ja ma olen kohal? Väga hea. Ja miks te siin olete? Mul pole iseenesest mõistetav, eteid kästi tulla ilma kohtualuseta pole võimalik kohut mõista. Aga mis te siia sattusite? Ma küsin. Haa, tahtsid, et ma jutustasin teil oma loo, mitte et ma tahaksin, vaid seltsimees koos, nõuab. Teil selgitab seltsimeheliku selgitus. Alustage. Seltsimehel mõni aeg tagasi märkasin, et armastanud korraga kahte naist. Üks neist on täidlane satpäev, teine kleenuke blondiin. Mõlemat naised töötavad meie asutuses ja malevad naised armastavad mind ka midagi, midagi, midagi, midagi. Väike täpsustav küsimus. Kumba neist rohkem armastate? Kui ma olen parajasti ühe naise juures, siis tõmbab mind kangesti teise juurde ja kui ma olen teise naise juures, siis tõmbab mind jälle esimese poole. Ja te andsite endale aru, kuhu niisugune nii-öelda see armastus veebruaris see viis mind, õigemini see tõi mind siia kohtu ette, sest inimesed on kadedad ja kaebasid ära blondiini asjus, kaebasid Satäädi vanematele sattali asjas kaebasid blondiini vanematele tõenäoliselt õige ja, ja andke nüüd siis aru nii eelpool nimetatud vanematele kui ka kohtule, mida te otsustasite. Vaat mina otsustasin, et mina armastan neid mõlemaid. Vanemaid ikka, see pole võimalik, mina arvasin algul ise ka, et see pole võimalik, aga selgus, et all küll või ei ole mul õigust armastada korraga kapi ähvas, minul õigus, armastata korraga kahte inimest vaja. Oota, oodake, õigust on seda õigust kuritarvitada, ei ole teil mingisugust õigust. Mõelge ometi ise, üks neist on ikkagi ilmselt lee lihtsalt elusa teene, ma mõtlen. Vahest on arukam? Need mõlemad on väga ilusad, näete, isegi üks on säärane kleenuke äärmiselt armas, aga teine sihuke täidlane, väga sümpaatne. Aga arvukuse suhtes te kahtlete täiesti asjata pole tarkpead, mõlemad on osavate käekest hästi hästi hästi, kuid kätt südamele pannes ühega neist on telli ikkagi meeldivam olla kui teisega, kes ta täpselt ongi just niisugune iseärasus. Vot. Vot teie töö on ju nüüd kavatsus pärast seda kõike koopolule maha jätta, eks ole. Mina armastan teda ja ei kavatse temast loobuda. No aga, seltsimees, öelge palun kohtule, kas teie olete valmis kõigest kuuldust lähtudes Pokk valudega suhteid katkestama? Ei mitte mingil juhul, sest et ega tema pole milleski süüdi. Sellisel juhul fotoluma tuleb teil endal valik teha valikud ja no kuidas ma saan, kui ma ei saa? Teil on hea rääkida, teile endale meeldib ilmselt üks rohkem kui teine. Jaajaajaa ajal need alad saalis istujatele nagu pole, Raimond samuti, kellele blontiinsepaatasin, kellele satajad. Kuid mina ei suuda kumbagi maha jätta. Otsekohe hakkan igatsema. Alimente maksma alimente maksma mina ei hakka. Kus kivi all, vähk peidus? Tal sellisel juhul läheb küsimusi automaatselt üle rahva nokitseb emaida alimendama, aga mitte ei taha, ärge mõistke mind vääralt. Lihtsalt Platiinile 60 rubla kuuse satajadele 60 rubla kuus. Sel juhul rahva kohustaja assoo 66 on täna. Mis te palk on? 120 rubla. Kas tohib auväärt seltsimeheliku kohtu esimees paluda? No ühesõnaga, te annaksite sõna ühele tunnistaja missugusele tunnistajale Säde seltsilõigu kohta esimesest sellele letile naisterahvale Taima tõusiski. No mis siis ikka see, kes püsti tõusis, prioneed. Tunnistagem, mis teil siin tunnistada on? Vot niimodi, vaata siin räägiti, et yhel annab kuuski mängija, teisele kuusk mängijat, milles ta ise elama hakkab. Aga teie, ärge selle tühja asja pärast muretsege elama hakata ja meil on suurem. Meie armastame teineteist juba. Me nimetasime seda enda jaoks estraadiraadio teada. Mina olin siis Draamateatris tööle, siis muidugi seal oli, keda võtta, jumal hoidku. Einari Koppeli aitaja, Mikk Mikiver ja Juhan Viiding, Jüri Karindi ja, ja, ja, ja Ines Aru ja ujuma seal oli ikka no niukene, hea ports inimesi, kes seda žanrit valdasid. Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Ago Saller tulid lõpupoole. Ja hakkasime tegema, hakkasime tegema, ei pea kuutavalt kiiresti, kui ta muutus populaarseks, tähendab ja siis me otsustasime mõni aeg hiljem, ütleme neid avalikke salvestusi alguses jooksis, me tegime, eks ole, Raadios valmis, jooksis linti pühapäeviti, aga siis me hakkasime valgesse saali kogunema, eks ole, ja tegime juba publikule voor kujunes välja ka nii tõesti niisuguseks massiürituseks, selles mõttes me juba käisime väljastaga ja igal pool oli puupüsti täis. Ma naersin alati meele jahute kutse, nagu oli nii defitsiitne, sai vanasti vorsti ilma järjekorrata. Nonii, ta läks ja läks ja ta oleks läinud võib-olla minu juhtimisel edasi, aga siis tekkis konfliktsituatsioon sellega. Lutsk oli siis direktoraadi direktor ja siis tekkis niisugune komplik situatsioon. Laine soe oli nii-öelda ideoloogia peal. Sensor mingil moel siis tikkisin asjad, et tähendab, no meie Eestis oli see tsensuur, oli isegi natukene karmim maailm, tundus, kui või kui Venemaa võeti, hakati välja võtma, peente okste välja võtma nii-öelda magusat teksti andmete välja võtma, tähendab loogiliselt. Kui brändi võtad ära, siis ta kaotab üldse oma loogika, ma hakkasin protestima, need protestid, neljand, efekti Lutskiga sai veel hukule kuidagi, aga jõul see nii-öelda allapoole läks sinna toimetajate kätte. Aimla muidugi võitles selle võitlusega tol ajal sa tead ise kui ühepoolne ja ma kuskil lõin. Seal ma siis enam ei tee, kui kõik muudetakse. Kallis on üks, teine treener on teine ja siis tuli Henrik võral tuli, ilvedges juhtis seda asja iva noorsooteatrirahvaga ja aga siis ta lõpetas oma eksistentsi igal võistlusel. Ma arvan, esiteks sellepärast, et vene huumor, mille mäel tegelikult kõik oli rajatud, eks ole. Nõukogude Liit lagunes, eksstroika võiks see huumor, mis oli, olmehuumor, kadus maa alla ja ja poliitilist huumorit tol üleminekut aegadel ei olnud, vist ei olnud konkreetselt teada, kelle vastu peaks suunama poliitik Sa rääkisid opositsioonist raadiomaja sees, kuid ma usun, et meelejahutaja ja sinu roll selles oli sedavõrd suur, et ma usun, et teiega tegeles otseselt või vähemalt otseselt kaudselt ka nii-öelda valge maja. Kindlasti sellepärast, et näiteks kui me hakkasime munalise stuudiot tegema. Ja see oli 80 aastal 79. aastal üheksas organiseerima Islan ütles mulle, näed sa ei võta meelejahutaja trupi sinna teatrisse tööle ja niimoodi on, endal oli ettekujutus, et see meil tüdruku saabki olema olema edaspidine nahk, vanalinnastuudio siis olime, ei olnud vana just teada. Ma siis ütlesin seal nonsens Bel ja Ita Ever ja sallele Mikiver ei hakka Draamateatris täna tulema. Ta nagu ei saanud sellest aru, mõtlesin, ma võtan noori lavakunstikateeder lõpetajaid, ma ei hakka üldsusele pele pundiga. See oli luubi all selles mõttes, et muidugi seal tulid. No me tegime ka ridade vahelt ikka päris tugevaid nalju ja panin, ma mäletan, meil oli üks paar niuksed intermeediumit, midagi keelati ära ja ja läks küll eetrisse, koe võeti maha ja nõnda edasi. Neid probleeme oli küll. Esimesi meelejahutaja otsesaateid kuulas kauaaegne raadiomees Enn Anupõld Helsingis, kus ta pidas kesktelevisiooni ja üleliidulise raadio korrespondendi pingelist ametit. Märtsis 1974 tuli janu põld oma kunagisi ülemuse ja kolleegi, tele-raadiokomitee esimehe Endel Jaanimägi matustele ning pärast Raimond Penu kinnitamist Jaanimegi töö jätkajaks kutsuti kogenud eetriajakirjanik Enn Anupõld Eesti televisiooni juhtima. Paar nädalat tagasi ütles sellesse samasse mikrofoni. Rein Karemäe, et kui ta rääkis Johannes Käbiniga Sis Käbin ütles talle teadrein, mina Eviseeri saateid, mina viseerin esinejaid. Kas ka siis, kui sina tulid Eesti televisiooni juhtima, oli see suhtumine valgest majast siis enam mitte Käbini poolt samasugune? No see oli 74. aasta, ma tulin Soomest tagasi. Ja siis oli meie otsene juhataja suures majas, nagu sa hästi mäletad, Vaino väljas. Ja tema märtsikuus, kui me, ma tulin Soomest matma meie endale Jaanimekesir ega ma ei kavatsenud Soomest ära tulla, siis järgmisel päeval tehti mulle niisugune ettepanek. Ja ma tulin 74. aasta talvel sellesse ametisse. Ja siis oli mul tõesti niisugune pikem jutuajamine veel asjaga. Ja väljas ütles sisuliselt umbes sama. Saaremaa mees Raimond Penu oli siis uueks komitee esimeheks nimetatud siis ta ütles, et mehed teie ise vastutada selle eest, mis te seal sees teete. Et mina ei hakka teile selle keskkomitee telefoniga siin helistama, kusjuures ma pean ütlema väljasi auks, et ta ei teinud ka seda mitte kordagi. Helistasid palju väiksemad mehed, need olid palju usinamad, sest nemad tahtsid oma ametis edasi jõuda nemaldeid igal õhtul tonte, nii nagu meil mõni meelelahutussaade või või patune noortesaade tolle aja kohta oli ilmunud, siis järgmisel hommikul oli minu punane telefon ka üsna punane. Aga kõrgetest ülemustest sekkus, noh nagu nüüd on moesõna räigelt Eesti televisiooni vaid üks keskkomitee sekretär, kes oli tookord niisuguse valitsuskomisjoni esimees nagu joomise vastu võitlemise komisjon, kuhu ka mina kuulusin liikmena. Ja selle põhjuse andis eelmisel õhtul aktuaalses kaameras näidatud üks lõik lüpsjate peolt bla rajoonist, kus parajasti kaamera jooksis üle selle rikkaliku laua ja seal näha mõningaid viinapudeleid, aga see oli, see aeg oli kuiv seadus. Ja siis ma sain selle ajaloolise niimoodi, et see oli üsna kõva häälega keskkomitee sekretär. Ja ma sain, siis võtsin aega 42 minutit ja ma sain selle aja jooksul on ta ükskord ja teinekord ei. Ja selline olis instituudis sina olid esimene tipptulemus Eesti Televisioonis, kes oli ühtaegu nii kõrgadministraator kui ka väga tugev tegija ja tõenäoliselt selles oligi nende aastate üks tragöödia sinu jaoks, sa teadsid, kuidas tuleks teha ja samas sa pidid tegema pisut teistmoodi? Jah, selline vastuolu oli küll. Sest mina olen ajakirjanik ametit õppinud Tartus Juhan Peegli juures, nagu paljud teised meie maja tegijad nii raadios kui televisioonis. Me olime väga head sõbrad ja koolivennad juba reaalkoolist peale, Andres Vihalemmaga koos. Me läksime õppima Tartusse ja ja eks ta niisugune niisugune sisemine vastuolu oli, aga raadios ju tegin väga palju. Aga, aga ega televisioonijuhina ei, ei saanud, nii jäi sobinudki nii väga palju teha ja ja see, et ma juhtisin foorumit üle viie aasta ja veel foorumit, nagu me tegime, see oli tegelikult seal juba Vaino aegse oli keskkomitee nisugune. Noh, mitte otseselt käsk, aga, aga, aga sooviks, et mina seda teeksin. Sellepärast, et noh, kõik esinejad olid kas siis valitsuse liikmed, tolleaegsed või keskmati sekretärid ja noh, väga kõrged vähem, nii et noh, mingisugune tase oleks meie vajamalt vastuseni. Oli niisugune vastuolu küll ja täiesti tavatu käiguna tegid sa. Ma ei mäletagi täpselt, mis aastal üsna pikalt saatesarja, mis oli publitsistlik, kus sa meenutasid, kus sa, kus, sa, kus sa rääkisid nendega päevade probleemidest ja muredest olles samal ajal Eesti televisiooni tippjuht, ma pean tunnistama, et see oli sinu poolt väga julge. Jah, ega seda kahjuks kaua ei kestnud. See oli, tugines kirjadele, tähendab, mina üritasin teha niisugust saadet. Mul oli meie kirjade osaga niisugune kokkulepe, et kõik televisioon, televisioon, soid, nendel aastatel tohutult kirju inimesed kirjutasid et kõik need, mis puudutavad mingit tõsist probleemi ja televisiooni või televisioonisaateid, televisiooni, inimesi, netoodimioloog. No mina ei jõudnud rohkem neid kirju lugeda, mis aitab kõik lastesaated ja muud. Ja siis mina valisin sealt välja tavaliselt üks, kaks, kolm kirja või isegi ühe kirja. Ja siis püüdsin selle ümber mõtiskleda ja ja püüdsin ka pärast saadet, et mida nüüd paraku mina, Eesti ajakirjandus ei, ei kohta. Kahjuks, ma rõhutan veel kord, et ma püüdsin ka pärast saadet noh, ütleme ühe Võrumaa mehe mingit valu oma keskkomitee telefoni kasutades ja tookordsed positsioon, ma püüdsin selle asja edasi ajada. Lahendusi ajast aega suuresti sassis liiklussõlmedele püüdsid raadios ja televisioonis leida ja tuletada probleemidesse süvenenud erisaated. Neist aastaid püsis vaatlejate huvisfääris Rein Karemäe. Ringliiklus, milles nutikalt tõstatati, kuid vahel ka otsustavalt lahendati liiklusringi seganud probleeme. Asjale tuli kasuks seriaali vaataja menusest, konkureerivaid tegijaid veel polnud ning kõik nii saated kui vaatajad koondusid ühte kanalisse. Sellest, mis tänavate vahele ja taha jäi, hakkasid kodulinnasaadetes muretsema ning rääkima näitama. Tiina Mägi ja hagi Šein. Oli täiesti tavatu, et ühest saatesarjast kasvas välja ülevabariigiline liikumine, millest koolipoisina võttis osa ka tänane peaminister Mart Laar. Valitsusliige Siim Kallas töötas ka 1976. aastal rahandusministeeriumis, kuid võttis vastu raadiomeeste ootamatu pakkumise. Tulla kultuse sarja meno turniir saatejuhiks selge sõna- ja vaheda mõistusega. Kallas võttiski kuulajate rõõmuks pakkumise vastu ning jätkas Andres Vihalemma poolt aastate eest alustatud ning Hans kiivrinõul jätkatud mälumängu, milles küsimusi koostasid. Kuulajad vastas aga tollane mälugigantide koondis. Nonii alguses läks natukene konarlikud mõistagi asi, kuna mina olin ju siis 20, et kaheksa, ma hakkasin seda asja tegema ja 89 13 aastat hiljem, siis asi sai lõpetuses. Me saime oma väga hea kontakti, aga alguses ei olnud see ka nii sugugi lihtne. Aga muidugi minu jaoks oli see ikka väga suur. Ja siis ma ütlen, tähtis kogu see asi, ma sain. Mis seal tähtsam oli see, et see andis mingisuguse suure ümberlülitamise niisugusest igapäevasest rutiinist. Ja siis tavaliselt oli nii, eks ole, et no polnud saladus, et neid saateid lindistati 404 tükki korraga. Rohkem ei jaksanud, vähem ei olnud praktiline ja see tähendas siis seda, et neli saadet tuli korraga ette valmistada, mingeid abilisi ega kaastöölisi mul ei olnud, ma tõin algusest peale kõik ise läksin raadiosse, võtsin suured kilekotitäied ümbrikke, kirju muutunud, seda kaitse küsiti, et kas mõtled ise välja küsimusi. Saatesse läks 10 protsenti või alla selle küsimustest ja võtsin need kilekotid ja siis oli niiviisi, et lapsed olid väikesed, siis ütleme, lapsed läksid magama ja ma siis õhtul nagu vaibus ja siis ma hakkasin nagu tegema, nii et ja siis mas mul läks ühesõnaga mingi raamatut siis ma otsisin neid allikaid, siis kõik tuli ülikonda rollile, siis ma otsisin, ma avastasin nii palju huvitavaid asju. Ma ei mõnda asja lugema, siis läks öö tuli nagu läks üsna kaugesse. Ja siis avastasin raamatukogudest igast huvitavaid asju, näiteks ma räägin ühe niisuguse loo tuli üks küsimus. Millal toimus liitlasvägede võidu ka pärast teist maailmasõda, liitlasvägede võiduparaad? See ei olegi nii oluline, see toimus kuskil kas augustis või septembris, 45 Berliinis ja liitlasvägede võiduparaad ja viidatud oli Marssal Žukovi Maaridele, mida sel hetkel oli ainult vene keeles olemas ja mina läksin siis raamatukokku, leidsin, et seal oli kaks väljaannet, memuaare, üks oli siis üheköiteline ja teine oli kaheköiteline, hakkasin siis, ma ei mäleta enam, tan ma hakkasin sest kaheköitelise otsima ja leidsin selle aga üles, aga vaatasin, leheküljed ei klapi ja vaatasin, et huvitav, mis erinevus nendel võib olla. Ja avastasin äärmiselt tähelepanuajalises erinevuses. Üheköiteline raamat oli, sisaldas oluliselt rohkem ajaloolist informatsiooni, on nagu see kaheköiteline, mis kahjuks on olnud eestikeelse värja, anda tõlkimise aluseks. Et näiteks seal oli Žukovi üksikasju, esialgne ülevaade sellest, kui palju siis ikkagi anti lääne poolt Nõukogude liidule sõjalist abi ja otsustavatel hetkedel see oli uuest väljaandest kõik väljas, nii et oli väga vaimselt väga tähtis ja väga ergutav, väga arendav tegevus. Kuid 1976. oli Eesti ringhäälingule ka suurte kaotuste aasta. 30. juulil hääbus surematusse võrratu mikrofoni meister Valdo Pant, kelle viimse teleesinemise helijälge saates inkvisitsiooni-ist internatsionalismi võime täna meenutuseks kuulata. Arrivala Res Publica. Elagu Vabariik. Tere õhtust. Nende sõnadega, alustame uut saatesarja Hispaania inkvisitsiooni-ist internatsionalismi. Äsja kuulsite eetrist palju loetud sõnu ja. Loomulikult Karmen ja toredoor seal hispaania romantika. Raadio Meil hilja, see on tähtsusetu raadiosaatja Põhja-Aafrikas Hispaania Maroko rannikul kust anti eetrisse mässuliste kindralite vandenõu signaal pealetungiks Hispaania seaduslikule vabariiklikule valitsusele. Kogu Hispaania kohal on taevas pilvitu. Oli nimelt just reedel, millest täna möödub täpselt 40 aastat. Järgmisel päeval said võimule kippujad ka vastuse Hispaania kommunistlikud parteilt ja rahva laiadele hulkadele. Oh pasaran, nad ei pääse läbi. Elagu vabariik. Selleks päevaks oli kogu Hispaania üle pika aja jälle terveni leekides. Milles oli Valdo Pandi erilise peaaegu müstilise menu saladus? Küllap igaüks arvab meist pisut isemoodi, kuid ühes oleksime kindlasti kindlad. Pandist tegi suurmeistri keskmisest tunduvalt kõrgem töö oskus, tahe ja töövõime, mis tollases eetris oli ennenägematu. Valdo Pandi võitvalt võluva isikupära juurde kuulus lisaks Uivalisele häälele ja diktsioonile ka trafaretti vaba lausestus, mis ei sündinud kaugeltki vaid geniaalse improvisatsiooni balanguis. Olen ise Valdo Pandi tekste lähedalt näinud ning need andsid oma rohkete juurde ja ülekirjutustega tunnistust pidevast tööst oma stiili ja mõttetäpsuse kallal, mis lõpuks eetris ja kaamera ees jättis sageli mulje hetke impulsis sündinud hiilgavaist ja keelevälgatusest. Suure meistri puhul aga ei tajugi tehtud töö hulka ega higilõhna vaid sa võid turvaliselt unustada ümbruse ning koos jutustajaga sisened tema poolt loodud ja organiseeritud maailma, milles ta on just nagu ainult sulle targaks teejuhiks. Selline oli Valdo Pant igaühele oma kogu rahvale omane. Oma suurt kolleegi ja eeskuju meenutab Rein Karemäe teenitult esimene Valdo Pandi nimelise telepublitsistikapreemia laureaat. No loomulikult, Valdo oli mulle Valdole mulle noh, ütleme niisugune tuletorn mis oli 1000 kilomeetri kaugusel, aga ta Blind, kes mulle sealt ja, ja loomulikult ma tahtsin saada selle, see torn lähedale, kuskile mitte majakavahiks, loomulikult, aga, aga ütleme kasvõi ikkagi paati lükkama sinna randa. Nii see oli. Ja, ja Valdo on olnud, ma arvan minule. Kuidas sulle öelda, on? Olnud mitte õpetaja, noh tead, see kõlab lollistaksele. Aga ta niisugune inimene, kes on, kes on öelnud mulle ühe lause. Millest, millest on, mul on läbi elu kasu. Ja see lause oli niimoodi, ma küsin, et Valdo ütleb mulle, et et su tulevad need need dokumentaalfilmitekstid nii hästi välja. Et mis nõksjal on? Ta ütles, et tead, ila lihtne pilt on kehv. Pead nagu sõnaga kaasa aitama. Kui pilt on hea, pole vait. Ja tõesti. Ja ongi niimoodi. Samal 1976. aastal läks äsja teeneliseks ajakirjanikuks saanud Rein Karemäe Eesti televisioonist kinoliidu tööd juhtima. Ekraani maestro otsus oli ootamatu, kuigi Karemäe oli aastaid olnud ka teenekas telefilmide tegija. Seega lahkusid tele-eetrist mitte pelgalt kaks meistrit, vaid ka keskmisest pisut vanema põlve esindajat, keda asendama asusid eluaastatelt tunduvalt nooremad tegijad. Kuid 1976. oli ka olümpia-aasta Innsbruckis keegi eestlastest Ants Antsoni 1964. aasta saavutusteni ei jõudnud. Montrealis võitis kuldmedali Aavo Pikkuus ja Raul Arnemann sõudis end pronksile. Tiit Karuks kuulus põhitegijana Eesti Raadio olümpiameeskonda. Kuigi Austrias ega Kanadas ta ei käinud. Ütle, mis tunne on teha olümpiamängudest raadiosaadet, olemata sündmuskohal? Aga ma ei osanud tookord veel võrrelda, kuna ma ei olnud reaalselt olümpiamängudel käinud ja reaalselt sündmuskohalt reportaaže teinud, tollal käisid teised mehed, tollal olid teised ajad. Me võtsime olukorda sellisena, nagu tal on, meil oli nii-öelda interSchumm, mis andis siis selle võistluse tausta ilusti ja siis oli meil ühes kõrvas, oli noh, näiteks raadio teises kõrvas Soome televisioon. Ja peale selle tuli siis meil endal reportaaži anda ja kuna seda kahekesi minu partneriks oli enamasti nüüd juba kauane telemees Tiit Rääk, kes tollal töötas Eesti raadio spordisaale, kas siis tulid kuulda ka teineteist, nii et see oli üpris niisugune akrobaadid, öö, aga samas läksid isegi teleri ees hoogu ja võib-olla isegi telerist oli, olid kergem jälgida, kui ütleme kohal olles ja näiteks kui sa reporterina oled reporterikabiinis vaid väljas taustreportaaže andma, siis informatsioon tegelikult nii hea ei ole ja info laekus hästi ja kuna Soome spordireporterite tase on teada, siis lihtsalt me pidime neid tähelepanelikult kuulama, lisama omad muljed juurde ja see oli päris huvitav ja päris huvitav oli see töö Montreali olümpiamängude ajal suveolümpiamängude ajal. Kuna kaks nädalat elasime koos praegu ka, kellega me moodustasime, siis nii-öelda öise brigaadi kuradi sellises rütmis, et läksime õhtul kusagil seitsmeks kaheksaks tööle. Lõpetasime kell kuus hommikul, läksime koju ja, või Eestimaal algas päev. Siis me magasime ja nii läks rütm kaks nädalat. Tänase saate lõpulaulu esitab meile helile Lääts, kes 1976. aastal sai esimesena eesti levi lauljatest rahvakunstniku aunimetuse. Kohtume täpselt nädala pärast, 21. oktoobri pärastlõunal, siis meenutame ringhäälingu arenguid võitlejaga kaotusi aastatel 1970 seitse-kaheksakümmend. Üks, mil Eesti edastas meile ja maailmale Tallinna olümpiaregati kuue telemasti kaudu, jõudis ekraanile esimene ajurünnak, Mati Põldre filmilooming pälvis riikliku preemia. Raadioeetris tehti algus patrofoonia ning ERSO stuudiotundidega raadios lõpes Ado Slutski aeg ning Tele-Raadiokomitees algas Allan kullaste ajajärk kuulmiseni pühapäeval, 21. oktoobril kohe pärast kuku raadio kolme sõiduga.