Päeval on linn siiski ei käi, tervitab teiste. Kas Rootsis on ikka veel nii, et vaadatakse viltu nendele, kes käivad koduvad külas? Ei, seda, seda absoluutselt ei ole. Vaevale Tonioogo, vesi, tallasi Heilisust viltuvaatamist ei ole. Eeskätt ei ole veel, kuidas teile meeldis Tallinna külastamine? Ja see pole mitte midagi ütelda mul juurde mulle vend on invaliid, Soas kaotas jala ja viivad viima viimases. Aga kuidas oli, kuidas tundus nii, kes on mehhaniseeritud? Mulgikapsakoha ja see on kõige tähtsam ja. Minule küll põrdsemas kõige. Ma ei tea, kas sellepärast, et sarnane ajanud. Aga vaadake asju, seal oli isegi neid asju, mis ma meil üldse ei ole pikemalt viibida, külad said nad palju raamatuga. Aga vaadake asju, seal oli isegi neid asju, mis ma meil üldse ei ole. Pikemate hiidude pila said nii palju raamatuga, kus seal oleks pidanud pikemalt olema. Aeglane kiireks aeg, eks ole, ja. Ilusaid lilli, kaduma, mulda ma mõtlesin ainult kaduma, mulda võtta, aga siis ma mõtlesin neis Dane minuga kadunud olles lilled käes. Ta. Ei ole seal, ei ole. Soosaare jutustatud. Kodusaare külastamiseks suurel maanteel ma pole ju. Meisime kuulatakse teatud paljude Rootsi ranniku, kuidas Rootsis ka eesti raadiot kuulatakse. Huvitud. Piloodid saatsid Verona Kuule. Muidugi varjamatu. Nii no ma räägin ja mul oli see, kui me rootsi läksin kolm viis aastat tagasi ja see vectra mul praegu ikkagi sõber ja tema tahtmisest kaasa tulla, neid noaga ta kartis just sellega, et see sõit Leningradis Trinud, nii et see tuleb nii palju vapustusi ja et tema vanem mees ja et aga mul oleks nii hääd, sa oleks nii, kui mul oli kaasas, et ma et annaks südamehaiged, siis ma ta hirmus tahab seda, ootabki millal laev hakkaks selle Stockholmi ja Tallinna vahet ja siis oleks ju täiesti minu, minu rootslasi igatahes oleks väga palju olema. Väga palju. Ja meil on praegu haigekassa, ülemkogu, töökindlustuse, haigekassa ülem Vasa Gardenis, tema, tema on kohe ootab, et saaks siia tulla. Ta tahab kõik seda. Lähemalt tutvunud sellepärast meil on ka praegu haigekassa, siis on kõik riigi. Ja siis sa tahaks, ma mõtlen just seda, et siin on ka riiklik, et võib-olla saab midagi nagu rootslased tips. Oleks küsimus. Aega siin aga tähelepanekud siiski on kujunenud. Millised on teie elatustaseme suhtes? Ja muidugi kindlasti on pilku. Ma üsna imestasin. Aga noh, muidugi on igal, igal maal seda ei ole. Inimesed on igal maal, kuhu maatidesse, Me läheme seal näiteks tänav pildis. Sellega ta küllaldased, tuledemaad, kus asi vees ja ei tea üldse Eestis oled või ei tee, siis ütles. Et see on Eesti või rootsi või saksa. Seda laseb. Kui tohib, ma seda küsisin, enne tegin endale mingisugune ettekujutus, jootus, mida te siin näha saate kas kohaliku ajakirjanduse või omavaheliste vestluste või ükskõik mille põhjal. Ja need te nägite tegelikkus, kus olid need kõige suuremad vastuolu selle vahel, mida teile räägiti ja mida te ootasite selle vahel, mis on tegelikult kas netis niisuguseid vastuolusid? Meil kästi, igatahes võid ja vorsti Su vorst ja konservi kaasa võtta. Ma mitte nälga ei jääks ja kui siis mida peaks olema siis ma oleksin võinud ju kirjutad, et nad saada. Kuidagi piirde ütleb, et ikka sealihakonserve suitsuvorst tulime Rootsi, võtsime suitsu. No ja mina pean ütlema, kui ma siit kaasa võtta, siis ma võtan seda, et Rootsis on nii halb vorst. Ja ai see rootsi varsti ma ütlen, et see Ei ole ta juurde, mis härjale Me ei vastanud, minu arust on ka seda kallistused maksab 16 krooni, mees, proovi 18 krooni kilu, mina ostan ikka seda voolavust. See oli ainuke vastuolu. No vastuollu punkti taevakene, kui niimoodi hakkad, mõtle meiega, me me ei teadnud, kes ei aita midagi ettekujutust teha. Sest luterlikus igasugused ei minaga. Meeldivalt üllatanud. Aga seda ma pean küll ütlema, et mulle öeldi, et ma pean elu Kim, et tema ja sul sinus öelda, mõned teie ärge võtke kallid ehted kaasa. Et neid me kinnitame üldse, ma tahtsin kinnitada. Neid kindlus välde ei võta ja siis ei maksa ka kadunud alla masse. No et vot, sellepärast ma tahangi kinnitada, et ma võin ju ka oodata, et ma saan natukenegi ametil Ma ei tea, kas teil on võimalus ka külastada, aga üldse pidime pildid lastest. Siis me tegime nii palju, kui mina seda vaatasin, aga mitte lapse debatti just erilist rõhku vist noorsoole minu arusaamine jäi. Nagu näed, seal Tartus kuulasime see asi, et koik need meiega koos oli, tema rääkis. No see on juba väljaspool kriitikat. Muidugi päris niimoodi halva õppeedukuse pärast tegijana klassikursust kordama, vaid läheb siiski elasid ja tuli tänava. Ei kõik Rootsi noores pannakse nüüd politsei valve alla. Iga noore naise ongi seal, on oma suure auto ja viib tütarlapsed kuskile metsa seal ja sealhulgas ka 10 12 aasta ja, ja see, see kurdu. Mul on meil küll, et see on. Sellel ei ole sõnu ka lihtsalt kenam. Kas on küsimusi? Ootasin seda sõitu, see on kõige paremad veisudes, mis ma olen ette võtnud. Teie olete vana meremees, vana meremees, olen sõitnud 51 paar aastat, enne kui ma siit välja sõitsin, enda vajadused, mis umbes ma sõitsin, see oli Waldorfi vabriku lae liida maali ja mis aastal see oli seoally? 12-l Sovil Molin co2 seal laevas, see oli 12. ja 13. aastal suvil, kui ma koolist välja tullinkama kooli selle kolm klassi ära lõpetasin siis sõitsin jälle peale Eestimaad tänama, nemad andsid selle alguse siit. Ja mul oli see algus merekooli ja menu mõtte olli. Alt üles, memm ikka läksin kooli. Õppisin laevas laevas olin, õppisin ja mul olid raamatut ja kõik kleidi. Ja siis läksin kolmeks nädalaks kooli, enne eksami võtsin ja siis sõitsin aasta või nii teiseks rühmaks. Võtsin oma esimeses töö mõni deklaama välla, sõitsin esimeseks. Lähiajaloojaama medagi maa maad, ma ei tea, ta ei küsita mõttes maailma vaimne avariid ja ma ei joonud. Kõik mõnuneel oli merepea sõja ajal 700 aegus, Ma olin lootšiks. Siia tulite, koonia kõigepealt läksid, tegid nad üles otsida, siin, mina ei otsinud kedagi, nemad teadsid, et mina tulen. Mul olid minu õde, tema on siin ja tõdema, tahtsin näha, tema oli väike tütarlaps. Ja tema on minu järgi kõik ootkanud seal kolme nädali sei venna tundsite ära, tundsin ära, väga suur rõõm oli teda näha, ma kuulsin õigesti. Pärnus. Pärnus oli miinus viis päeva. Pulmas käisime, see oli kõige suurem kui suuremad firmad, mis ma, ma ei ole käinud, need olid väga toredad pulmad, minu ämma tütar, kes sai mehel seal ja pulmad. Rootsis nomaadi vanad rootslased kirjutasin, need olid kuldsed pulmad, meil oli süüa ja juua ja kõik, kõik lõbusad, kõikjal lõbusad lapsed ja noored lapsed, neid inimesi, keda te siin otsisite üles kõik leidsin üles ja kõik, et ma, ma tean, on muidugi ma olin kirjavahetuses siin ja kus nad käisid siin sõjaaja sünni salasünnikohal, kus ma seal see oli ka minu tahtmine. Et mu sünnikoht, Pean vaatama minema ja oma vanemate haudu surnuaial, tahkulundasin, omad on maetud, seal oli mul 200 ja kas ei ole taksode seal mõeldud seal nende Auda vaatamas ja siis mul oli kõhje kirikus, kus mina ma käisin, kus Frostite tollime, seal käisime muidugi haual, nägid ära, kes nad olid korras, korrast ära, kude ahvatles, hauad olid kenad, väga kenas kordas ja näol minu õde ja ja vama maine ja vennapojad olid väga kenasti korda pedanud ja sadamat tahtsin näha, oleks nad mete koldas olnud, nemad oleks menul kuulnud 100 ja olid väga kenasti. Ja väga kena, kõik meeldis väga hästi, eriti pulmas ja käitusin ringi, puutusid inimestega kokku, sugulastega kokku. Niisugune mulje jääb praegustest inimestest, kuidas nad elavad kodumaal üldiselt ma arvan, et nad elavad väga enamasti, kõik on lõbusad, ma näen, et see kõik vahvas noored lapsed, rahvas oli lõbus ja ta vanemad, kõik, kõik olid lõbusad. Muidugi. See näitab välja muidugi elu kaunis ja muidugi, ega iga inimene peab tööd, tegime ja ilma tööta. Ei, sa ei saa midagi ja ma näen, et kõik need head inimesed, kui inimesed on lõbusad, siis elu muidugi on hea. Ma ei, ma ei tea midagi muud. Ma tean, kui inimesed lõbusad käivad, ma olen mitmes maal peale sõda, ma olen mitmes riikides käinud sõitnud Itaalias ja neid nad ei olnud lõbusad. Ja ma nägid, nad käisid, pean nende pead, olid maa, kõik, kes neil tagasi tulevad, Meteeslased, kõik teised on meie külalised, kes on mõned siir vändanud ühte asja, nad kiidavad sein, et kõik kõik on Zopp, inimesed on väga-väga lahked nende vastu. Seda ma olen kuulnud, seda ma ei olegi midagi uudislehed ja raamatut, kõik, sedagi, et kõik inimesed juba lahti teinud võeti ka hästi või väga-väga vastu. Ma ei. Ma ei uskunud, et nii kaua, võib-olla, et keegi mind maamees ja, aga ma ei, ma ei, mul ei ole sõnu. Kiita, näidki vahvast, kuidas nad mind vastu võtsid, soovin teile head reisi ja teatrijällenägemiseni ja. Tänan teid väga-väga, Salai kõiki teid, kes meid vastu võtsid ja kes Medega ühes on siin käinud ja kus ma olen käinud? Ma ei ole veel ühte inimest näinud, kes kõigel on? Naer, nägu, naerunägu. Et ma ühtegi veel näinud, kes vaatab kõrva, kui ta sulle vastu tuleb või seal ei ole näinud väga rahule. Väga ära sõites siit soovin neile kõike kõige paremat. Tänan teid väga, kõike lahke vastu võtlusi. Siin Ameerika Hääl, Washington. Tere hommikust, head kuulajad Eestis. Kuulake seda saadet iga päev kell kuus hommikul Eesti aja järgi lühilainetel 31 41 ja 49 meetrit. Järgmist saadet uue sisuga kuulete õhtul kella üheksast kuni poole 10-ni Eesti aja järgi. Lainetel 16 19 25 31 ja 41 meetrit. Ja kell pool 12 Ühisin lüpsi, läänidel kuus läheks aga 25 41 ja 49 meetrit. Alga nõudistega president Johnson viibis eile õhtul Atlantic Citys viia lõpule demokraatlik hõregule. Kongressi. 1962. aastal sõitis Tallinnast Ameerika ühendriikidesse analiselt oma tütre juurde elama pensionär Natalia Lauris. Kuid juba käesoleva aasta veebruaris saabus ta jällegi kodumaale tagasi. Meie toimetuse töötaja külastas teda tema kodus ja seal toimunud vestlust kuulete nüüd helilindilt, kõneleb Natalja Lauris. Minu tütar on välismaal, elab Florida osariigis ja mis, ja tema asus sinna elama 47. aastal juba. Aga enne seda, 42. aastal sõitis sviiter riigi tööteenistusse Saksamaale. Nii kui siin märgati noori, et siis saab edasi õppida veel muidu isa ülikooli minna pead kaks aastat riigi tüdines olemast Saksamaal. Siis noored nagu haarasid sellest kinni, et hiljem pole võimalusi enam edasi õppida, läksidki. Ja siis maitsetes mingisuguseid andmeid enam. Aga siis Lepist oli niudki sõjakeerise aeg, aga siis hiljem saime kuidagi nii ühendusse astuda. Siis oli minul väga suur igatsus ja temal ka. Ja muidugi siis ma mõtlesin seda asja väga põhjalikult järele ka ja siis oli 62. aastal ma saingi load, võisin sõita, aga minule oli see kliimaikk natuke liig. Ma tean, et ma kohe nii palju võtsin alla ja ja tundsin kohe lihtsalt tuisku, tundsin end mais kui enne, kui haigeks. Et mul peab ikka olema külm kliima, ma mõtlesin, et ma asun sinna enam siin, aga ma leidsin seda kohe alguses juba siis mul tütar ütles, härju tehti ära, proovimikke proovisin siiski päris tükk aega, üks suve proovisin, läksid päris kohe nii tütre juurde elama ja no siis proovisinikena proovinud aasta veel, et no et ehk kuidagi harjunud. Ja siis mul tütar ütles ka, et nad teenid, kuidas sinule meeldib, et mina ei takista sind mitte millekski, on parem, lähed ära, jääd siia, võib olla tööga, on sul halvem. Aga no mis, ma mõtlesin ka seda asja nimede hoolega järele ja ei suutnud kohe. Andsin avaldus siis nõukogude saatkonda ja mulle tuli sealt jälle jaatav vastus ja siis asusingi diili tagasi tagasiteel kodumaale ja ma tundsin sellest hõimust, vanemal inimesel ikke oma kodu maalike päris sest ütleme ära, et igas riigis on omad teate niisugused noh elula laad ja eluviisid ja kõik ja one minime harjunud oma eluplaadiga kõik siin ja mul siin päris hea Elumba ei saanud nuriseda. Olin oma töö teinud, riigi, hindas seda, andis mulle pensi elatise tütre juures ja missugust tööd ta seal teeb, tema on, tähendab arsti assistent, mees on tal rakenduskunstnik. Jää mul tütrel oli ka väga kahju ja mul omal oli ka, oli see lahkumine väga kurb seepärast, et lapsed on ikka lapsed ja aga ma tulin ikka selle lootusega. Ma juba soovitasin ka neile, seda, ütlesin ma ei lähe siit mitte selles mõttes ära sünnigi ka väga kauge maa vahe aga just selles mõttes, et koguge seal ei jääks raha, tulete mind külast koduma, tõmbusid dünaamini, minule meeldib. Ma kohe igatsen ka nelja aastaaega. See nelja neli aastaaega ongi tööga ilus, midagi sa ootad, aga seal oli ümber aasta suvi. Kas teil oli kontakti seal kodumaaga? Selle kahe aasta jooksul? Meie perekond luges ja, ja mina olin kohe, kui sain, see oli nii hea meel sil, päeval tuli selle sain mingid enamvähem lugeda, mis siin kõik sünnib ja on ja see oli kõik. Nii fact ma seda teaksin, et see kõik on nii salongis, siin käis see eestlane, nii vana eestlane temaga kirjutas pärast hiljem lehes, seal siis ka ma leidsin, ta kirjutas väga õieti ja väga andis hea hinnangu keegi seal oma reisile ja tema oli nii palju jääd siin näinud ja ülesehitustööd ja nii et ma leidsin ta täiesti oli õieti kirdnud, sest mina ei olnud ju ka kavasid tagasi ära läinud. Tema käis vist 61. aastal siin Tallinnas abikaasa tahab tuua kindlasti Euroopasse ja nüüd ta kavatseb istudes nüüd laulupeo ajaks 65. aastal oma perekonnaga tulla Eestit külastama, meie, mina oma tütrele soovitasin sedasama, kuidas ta vaatab, selline ja ta ütles, muidugi, ma tahan oma tütrele näidata oma sünnimaad, miks ma ei pea tulema veidi tütar ei räägi. Ei räägi puhtalt ja loeb ja, ja kodune keel on eesti keel ja seal on väga paljutki, kus lapsed lapsed tahes või tahtmata teate, teiste lastega mängivad, ei ole eestlased läbi need lapsed siis nad ingliskeel koolis inglise keelt päev läbi peaaegu siis peab väga nii agar, oleme kodus ja pikese püsima eesti keel, siis jääb ta püsima. Kui koduski ei ole, kellega lapsed nii räägivad, siis loomulikult ta jääb tahaplaanile ja kuidas see väljakujulisest jälle uuesti kodumaale tulemine, elama asumine, sisseseadmine ja see kujunes teatel niivõrd hästi välja, et ma sain oma ilusa toa tagasi, teiseks. Oma pensi sain tagasi kõik, mis mul ennem oli, jälle sain uuesti ja nii et mul on sihuke tunne, et ma ei ole mitte midagi, loodan, et kõik on nii kenasti läinud. Mõtlen, nemad siin natukene peen dramaatilised, aga ta peab muidugi tegema hakata ajaviiteks kohe, kui inimene midagigi natukene liigutama ka. Ja siis ma tunnen sellist väga suurt rõõmu. Ja siis inimene pidin õieti tegutsema käima, on teil mingisuguseid soove minul mingeid soove ütelda, teine ei, mul ei ole mingit soovi. Saadaksid kuidagi aidata? Või täna on ja ei, ma leian, ma olen nii hästi, enam ei tulnud siia mäletama, istute, riik on minul nii hästi vastu tulnud, kõik. Time suundus, kõik oli nii kena. Andis mul jälle täitevkomitee esimees, andis minut, mida nab avalduses palusin ja ma olen väga rahul. Kõik on nii kena ja nagu vanasti, või kui ma siin ennem olin. Nii et see reis oli tegelikult hea reis diregi, tema ja asi on mul tütar, kee kirjutab, ütleb ka, et ära ema, kahetsed, sa käisid võib-olla nii et see siiski, et sai tema lapselast näha, et see vist tasub seda muidugi. Võib-olla võib-olla mõni sõna ütlete oma tütrele, võib-olla ta kuuleb seda vestlust ja võib-olla tervitatav, see oleks ju väga kena, kui ta kuuleks ja ma tervitan südamest oma tütart ja tema perekonda ja olen tänulik selle kena aja eest, mis ma seal olin ja ja nüüd ma olen tema kodumaal ja, ja kord loodame neid jälle näha, siin. Kuulsite vestlemas Ameerika ühendriikidest kodumaale tagasi saabunud tallinlanna Natalja Laurist.