Jalatsikombinaadi parandus, töökoda, ateljee number kaheksa, seinal uhke loosung, mõlemapoolne viisakas kohtlemine aitab tõsta kultuurset teenindamist. Mitu luuki siltidega nagu Konsad, vasak autšuk, kiir ja nii edasi ja nii edasi. Siseneb kõhetu meeskodanik luugikest üliküllus paistab teda pisut segadusse viivat, ent klient kogub end kohe ja suundub luugi juurde. Informatsioon, aitäh. Tere päevast. Valgary Zapal, seal ta tald lahti. Kas ei saakski kinni lüüa? See ei võta kindlasti rohkem aega, kui ainult mõni minut. A passi number. Kolm kaheksa kolm üks neli-viis mine pass välja antud 27. aprillil 1952, kus Sophia Sofias kiirparandust või tähtajalist tähtaeg kaks nädalat, kaks nädalat. No kuulge, mul oli ainult üks pool tald lahti tulnud, siis võtke see kviitungi, minge luugi juurde, kiir parandas. Tervist. Mis te kiusate, ma kuulen küll viisakusi võite vahetada informatsioonis, meil on siin kiirsee, tähendab kiire, asjalik asjaajamine. Tee nimi, Todoratodorostavatoscofa. Kolm kaheksa, kolm, üks neli-viis välja antud 27. aprillil 1950 aga praegu siis seda veel 1952, kas kontserditald, kuidas palun? Ma küsisin, mida te parandada tahate, kas kontsad või pooltallad eiei Moldol tald lahti ja siis ma viitan ka siin mingi sellega luugi juurde poolt alla. Ahah, ahah, aite. Tald lahti, kas te juba käisid informatsioon? Käisin vägagi parandamisel, käisin ka ja mitte et ma nüüd tuleksin teie juurde, kas teil kviitung on? Olge, olge lahked, siin on teile tühi blankett, palun täitke ära oma käega, nimi, isa, nimi, perekonnanimi, elukoht, amet, perekonnaseis, missuguse riigi alampassi number näete siia alla kogus kohta, palun siia nurka. Mõnel ja vabandage kodanikega teid ja Põhja-Itaalia suurlinna, mille nimi algab tähega ja lõpeb puuga. Kus see on? Milano, tänan teid. Nüüd on mul juba pool ristsõna mõistatused lahendatud. Aga minul, kui ma ausalt ütlen, on pool lõunaaega tuules, midagi ka looduses ilma jälgi jätmata. Palun, blankett on täidetud, nii ruttu, oodake, ma kontrollin. Õige. Kuulge, miks see lahter on teil täitmata? Palomi, missugune see siin, kumb poolne tald vajab parandamist, kasvanud kui parem-vasak vasak. Ja nüüd minge palun luugi juurde, vasakut pooltallad. Kuidagi tõhustasite kviitungi maha. Tervist. Dolores Adolf olete Sofias akest oblastis ess, kuidas, mis on ablas vaatleja Sofiast olen lasi number, aga see number on kolm, kaheksa, kolm, üks neli-viis, 27. aprillil välja antud 1952. Misasja ma küsin, kas pooltallad on nahast kaudu nahast nahast naasta? Palun võiduga on siin, sellega lähete te nüüd luugi juurde, nakk. Tervist meeldiks, saadeti teie juurde kas ja Simmul muud nagu ei olegi, kui ainult kviitungid, ainuld, kirjutatakse tõlk kviitungeid välja, aga minul on pooltald lahti, et nimi väga hästi tean, et te seda küsite. Kus ta elas siin samas. Sofias oblast, ohjas rajoon, Sophia linnas, siinse oopias passi number kolm kaheksa kolm üks neli-viis perekonnaseis abielus, lapsi on ju kaks poissi kui vanad raadikson. Ja teine on nelja aastane. Lapsi, kui vaja on kas naelte või tikkudega. Kas pooldavad lüüa kinni naelte või tikkudega kuidas te soovite? Lööge naeltega, siis, palun võtke see kviitungi mingi luugi juurde. Naelad. Kas, vabandage, siirad naelad. Kas te siis silti ei lugenud, on ju ometi selgesti kirjutatud, või te ei usuteljele usku meie kombinaati, mina? Missugune umbusklik indiviid, kust teid siia saadeti? Lõnga? Nahaosakonnas viidual. On vist jah, Vaccingavalt genervjueeriti kodanik, aga meil ei ole närvikliinik, vaid jalatsite kombinaat. Kuidas on nimi? Ma olen seda juba oma soo 100 korda öelnud, võib-olla, aga mitte minule. Palun, teie nimi, esiisa nimi. Kaheksaga valve üks, neli-viis 27, üks üheksa, viis kaks. Lubage basma kontroll seal juba, ma ütlen teile ausalt, andke andeks. Koigi naisterahvas, Solvak tont teab, mis ma palun viisakamalt. Kodanik Meie peame ranget arvet, aga teie lihtsalt segate meie tööd. See avaldab halba mõju riikliku plaani täitmisele ja, aga teie vaadake mulle silma, madal, aga teie teie veenduda tellinud ühe juurest teise juurde, aga see ei segaplaani täitmist. Võite kirjutada kaebuse, kui soovite siin ajalehte, võtame kriitige tänuga vastu, aga praegu veel pisut kannatust ja suuremat teadlikkust. Istuge sinna tuulile ja kojana korraldused, tee king ära, parandatakse hallo hallo, hallo hallo, palun ütelge petsiinovile etas teeks naate vilekorralduse kingsepp siia saata. Parandada king, vasak pooldavalt nahknaelad. Istuge rahulikult, kodanik, näete, kui ruttu see meil käia? Sama poolt olla. Paranes Todor, Theodor ratas, kohv. Ma olen seal filosoofias soov ära jood. Sokia oblasti Sophia elanik, ma olen abielus, pole kohtu poolt karistamata. Magan pass. Kaks, kolm, neli, viis, kõige suurem linn Põhja-Itaalias on Milano. Öelge, kui te nüüd veel midagi minu käest küsisite, siis. Ma kurat, viskan saapaga. Ja ma käin elu lõpuni palju ringi. Kohe kirjutab mulle kriitub välja või tungiga ei ole mul pistmist, minu asi on tööd, kingi parandada. Kas räägid õigust Sulo tõtt? Teeme tööd ja täidame plaani. Andke oma jalavori süüa. Kopskovskaps valmis, palun olge lahked. Kas, kas tõega valmis või nii ruttu valima võlgu oleme Kuuslevi koos leeri. Koos päevi, nii kallis, kolm naela, kopp-kopp ja kuus veri. Unustati kodanik kuusk, võitungid. Väljavõte kaabublase kirjast onule. Kallis onu, vabandan väga, et ei saa sulle jaama vastu tulla, tuleb minu naine. Aga kuna ta sind ei tunne, siis palun võta äratundmise märgiks Ani kaenlasse. Singapurlased kutsusid külla kunstnik Tsawkul labrionovi maaliks nende vanalinna vaatamisväärsusi sõbrat kunstnikult küsima. Miks nad just sinu maalima kutsusid? Tuleks odavam, mina ja mina ei suitseta. Ja mul on maohaavad. Gabrulane tuleb rongi pealt maha ja küsib voorimehelt. Palju sa võtad, kui mu südalinna viid, kaks röövi istuga peale? Ei maiste ühti. Tahtsin ainult teada, palju ma jalgsi käimisega kokku hoian. Äkki me tundsime, kuidas nalja kondine, käsi küünitus meie perekonna poole. Meid ähvardab surmaoht? Ei, ei, ei, asi ei seisnud rahas. Raha meil on ja luksuslik köök, elektripliidi ja külmutuskapiga. Aga meie majapidamist juhib ämm. Ja siit see kõik alguse saigi. Nagu kõik tragöödiad, algas ka meie oma äkitselt nagu välk selgest taevast. Tulime naisega töölt koju lõunale ja leiame laualt raasukese kitsejuustu ja evakese rohelist. Aga lõunaks oli lubatud vasikapraadi seentega ja kartulipüreega. Kuhu me niimoodi välja jõuame, kui ämmad ei tule oma kohustustega enam toime. Ei saanud ma teile liha osta. Alisest hoonetu naisterahvas? No tont võtaks, kas siis poes ei olnud liha või ärritumena? On küll, aga ei ole järjekorda. Mullu vajus suu üllatusest lahti, siis kogusin ennast ja küsisin, tähendab, et kui ei ole järjekorda, mina olen liiga vana, et oma harjumusi muuta. Katkestas ämminud lühidalt. Vahetasime naisega üllatunud pilgu, kas tõesti varem ta nagu skleroosi üle kaevanud, mis ometi räägi, tema sekkus mu naine, see tähendab ämma lihane tütarnuia. Lähen poodi liha ostma ja vaatan, et rahvast ei ole. Ootan kuni koguneb järjekord, eks ma siis jõua osta küll. No ma lihtsalt ei saa teisiti, ei ole harjunud ilma sabad, ei ole kellegagi ilmaasju arutada ega uudiseid kuulda. Vaikides vaatasime naisega teineteisele otsa ja asusime kitsejuustu mugima. Taolised lood hakkasid range järjekindlusega korduma. Juba ainuüksi kitsejuustunägemises läks mul süda pahaks, aga midagi polnud parata. Ämm ei suutnud toitu kokku osta ilma järjekorrata. Aga just nagu nuhtluseks on kaubandusasjad meie rajoonis viimasel ajal sedavõrd paranenud. Sabasid lihtsalt ei ole. Nüüd me naisega lihtsalt ei tea, mis teha. Võib-olla peaksime kolima ära kuskile uude rajooni, kus kauplused don alles vähe ja järjekorrad tip-top. Aga võimula peaksime paluma rajooni juhtivaid töötajaid, ostu-müügiasjad ikkagi niiviisi ära korraldada, et tekiksid järjekorrad. Andke nõu, mis teha? Sofias juhtus niisugune kurb lugu. Üks keskealine naisterahvas kukkus kogemata aknast välja. Tema õnneks oli aga just akna all suur prügikast, kus oli sees palju vana pehmeid paberita. Naine jäi küll terveks, aga kaotas teadvuse. Samal ajal, kui ta minestunud prügikastis lamas, juhtus sealt mööda minema üks ka problane. Kas näen neid Sophie elasi mis need kõik minema ei viska. See naisterahvas oleks oma 10 15 aastat veel kenasti vastu pidanud. Kaabrovlasele, kellel oli juba kaks tütart, sündis poeg. Sõbrad, kes tulid talle kauaoodatud poja puhul õnne soovima, nägid, et lapse isa ei ole sugugi heas tujus. Sa ju ometi ootasid nii kangesti poega. Aine unistasid, et poeg ja poeg unistusi, unistusi. Ole hea, võta veeriks, Kotli, aitäh. Aga ma juba sõin kolm tükki, Need olid küll neli, aga võta ikka. Ei ole kurvemat, sest loost, mis räägib Ivanovist ja toodroovist. Tragöödia neljas vaatuses. Lesbromi direktori kabinet, murelike nägudega istuvad koos direktor Ivanov, mina, tema asetäitja Pavlov, mina, osakonna juhataja Petrova ja kaadrite osakonna ülem Toodoro. Seda olukorda ei saa enam kauem kannatada. Asja Jänieskav, kellele pool aastat tagasi tööle võtsime, on täiesti sobimatu tööjõud. Ta lihtsalt ei tule oma tööga toime. Täiesti õige. Mina kui direktori asetäitja hoidsin tal isiklikult silma peal ja võin kinnitada, täiesti lootusetu juhtum ja sinu armeetodrow. Täpselt sama. Aga kuidas siis nii, teie ju ise võtsite ta tööle ja vaadake Winpromist soovitati õige õige, õige nüüd tuleb meelde ja direktor isiklikult kostis tema ees selge pilt, tahtsid Neeskovist lahti saada ja kuidas ta kodune olukord on? Naine, kaks last ja keeruline situatsioon. Meie ei saa teda ju vallandada, kui tal on naine ja kaks last inimese eest tuleb ometi hoolitseda. Ei vaidle vastu. Aga kas kuskil ei ole mingit vakantset kohta tädev? Juba täna sain teada, et proov, mis on üks referendi kohtuvakal, aga neis kohvreid tuli selle tööga toime. Pärast seda ei tohi ju inimest ilma töötajata, soovitale tassin ja täpsele soovitab edasi Õige Jusmi. Valmistage ette käskkiri, et lahkub omal soovil ja kirjutage ja iseloomustus kõik muu võtan enda peale. Tragöödia. Teine vaatus sünnib juba Klav promis, direktor Petrov käib närviliselt edasi-tagasi kaadrit, ülem Georgi vaatab talle süüdlaslikult otsa olles Seniškov kolm kuud ei ole eilegi liigutanud, istub oma laua taga ja vahib tööd nagu vasikas uut väravat. Niisugust Logardit ei ole ma elu sees varem näinud, lihtsalt riske, viletsus ja kust ta meile kaela 100., kas te siis enam ei mäleta? Les programmist direktorid ja käis veel siin teda soovitama aia ja, ja, ja mul tuleb meelde ja muidugi selge pilt. Tahtsite vast lahti saada? No mis me temaga kauem mängime, laseme lahti, Ahja, Georg, Kiiev ja Kiiev. See pole nii lihtne inimesel, arvatavasti perenaine väikesed lapsed ei saa ju jätta inimest saatuse hooleks. Esmajärjekorras humaansus, Yordjev humaansus, õige õige, õige õisik hakat, jääte misse, shokutame ta siis kuskile mujale ja nii oleks parem muidugi. Sauri järele, kas kuskil ei ole vaba kohta? Ma juba uurisin. No ja siis? Vaadake kohti tuleks muidugi neskovi suguse jaoks arvesse, aga parata utiil programmis on asetäitja kohtuvaba ja no see on nüüd liiga suur suutäis sneskovile. Teist väljapääsu ei ole ja selle õigus humaansuse nimel tuleb talle soovituse anda. Nii et ma siis kirjutan iseloomustuse. Kirjuta vennas, kirjuta, jääte, tähendab, lahkus omal soovil. No mis parata, peaasi, et Astvaid lahti saaks. Meie tragöödia kolmas vaatus toimub Dilbromi kaadrite osakonnas. Ülem Terziiev ja tema sekretär niimova. Kirjutage palun otsekohe väga hea iseloomustus neskovi kohta. Niiskovi kohta. Hea iseloomustus. Hulluks olete läinud, Me peame temast lahti saama, seda muidugimõista, mis siin mõista. Pool aastat näeme iga päev pealt, et ta mitte kuskile ei küll seda küll. Kas me peame temast vabanema? Peame küll, aga kas me ei peaks ka inimese eest hoolitsema? Peane küll tal on suur. Tere, no näete siis me soovitame ta hind broomi. Minu teada ei ole seal vaba kohta, on küll. Osakonna juhataja. Osakonna juhatajaks. Neljas vaatus, tegevuspaik samalist tragöödia alguses, ainult et vahepeal on mööda läinud kaks aastat direktori asetäitja Pavlovi kabinetti jooksevad ärritunult sisseosakonna juhataja Petrova ja kaadrite ülem. Me oleme kadunud, Me oleme kadunud, see on meile. Mis juhtus, mis juhtuma pidi. Kas sa tead, kes määrati meie Ivanovi asemel direktoriks, kes neskov? Epiloog direktor Neeskovi käskkiri tööga mitte toime tulemise ja asjatundmatuse tõttu vallandada. Asetäitja Pavlov, raske kehakukkumise müts. Osakonna juhataja Petrova töine müts. Ja too tara. Mütsu ei kostnud. Ta maandus pehmelt eelmistel lamajat. Mulle jääb lausa naeru peale, kui öeldakse. Ta aju ei tööta kusagil, taan koduperenaine. Need, kes nii ütlevad, ei tea tuhkagi. Tõsi küll. Ma ei pea oma tööletulekut ja minekut just raamatusse sisse kandma. Seest on mul aga normeerimate tööpäev. Minu tööleping ei ole sõlmitud seaduste koodeksi alusel, sellepärast ei ole mul ka õigust puhkusele. Ja minu huvide kaitseks ei astu välja ametiühing. Mul on olemas kõik eeldused saada juhtivaks töötajaks. Ent faktiliselt olen ma ikka edasi universaaltööline, vaatamata oma kauaaegsele staažile ja kõrgele kvalifikatsioonile. Minu kohustuste hulk on väga mitmepalgeline. On isegi niisuguseid kohustusi, mis nõuavad kõrgemat haridust. Minu tööpäev algab kell kuus hommikul. Kõigepealt hommikvõimlemine, mis koosneb põhiliselt tõsteharjutustest, see tähendab raskuste tõstmisest. Toon söeämbrid alt keldrist üles, kütan ahjud ära ja asun siis kergemat liiki koristustööde kallale. Pärast niisugust gümnastikat saab minust varustusagent. Kuigi ma tegelen üksnes jaekaubandusega, on mul iga päev tegemist niisuguste ettevõtetega nagu piim, liha, kala, juurvili, saia-saiatooted ja nõnda edasi. Mõnda aega ma töötan ettekandjana ja asun siis ametisse pesunaisena briikiena, õmblejana, kudujana kokana. Kuigi ma pean ausalt tunnistama, ei ole ma lõpetanud ühtegi erialalist. Tehnikumi. Lõunasöögil olen ma lausa veetlev perenaine. Ja köögis nõudepesija. Pärast lõunasööki tõuseb minu kvalifikatsioon järsult. Minust saab kooliõpetaja. Õpetan matemaatikat, ajalugu, geograafiat, kirjandust, Oya palju muud, koguni solfeedsut ja grammatikat kolmes võõrkeeles, kuna mu tütar õpib itaalia, pojad aga saksa, prantsuse keelt. Tihti astun ka meditsiiniõe ametisse, see on haavu ja kriimustusi. Kilgutan rohtu silma ja kõrva. Teen kompress ja panen sinepiplaastrid. Vaidluste korral esinen kodukohtunikuna õhtulega. Ja mängin klaverit, tikklemmeerin, jutustan, muinaslugusid, korraldan kollektiivseid ettelugemisi, mänge, jõnile, lahutusi. Harvad ei ole ka need juhused, kus mul tuleb parandada elektrikurki, triikrauda tolmuimejat. Aga see pole veel kõik. Olen salanõunik ja ohvitsiaalne nõuandja kõige Ei sugusemates küsimustes. Jõgan oma mehe rõõme ja muresid ning olen piksevardaks, kui tal on vaja maandada tööalaseid ebameeldivusi. Mõistagi ei puuduta ma siin niisugusi pisiasju, mis on seotud minu, minu ühiskondlik kui tööga. Nagu maja, vanem osavõtt kõikidest meie linna ja ringidest, kursustest, loengutest, mida korraldatakse just niisuguste tarvis nagu mina kes on vabad inimesed. Eks ole huvitav töötada niisuguses ettevõttes nagu mina. Mul on juba 20 aastat tööstaaži, aga ma ei mõtlegi minna pensionile muule mulle naeru peale, kui öeldakse, et ma kuskil ei tüüta ometi vahel teeb kurvaks kah. Ja siis tahaksin ma neile vastu eelda. Olen valmis minema ükskõik missugusele tööle, et saaks ka väheke puhata. Äärmisel juhul on mul siis lootust sanatoorsele tuusikule ja mais sega oma õnnetut meest, kes peab puhkama üksinda. Kaabroblane pillas kogemata põrandale münt Versbraku problane, mõtles ja mõtles siis ta hoopis põrandaprakku kaabel, kahekümnelise naine halisema. Hulluks läinud. Vastupidi, kössis ühistu, tihka, pärast hakkab põrandat üles kiskuma. Kaabrovo kõrtsimees pani tähele, et naine võtab kaevust vett ja kallab veinile juurde. Ja kui mitu korda kallis naine olema sulle öelnud, et sa ei võtaks kaevust vett. Jõgi on kaks sammu kaugemale, aga sina võtad vett, mille eest on raha makstud. Miks sa seda jõudnud külalist restoranist välja ei viska? Ma nägin, et sa juba neljandat korda ajatada laua äärest üles, aga tema jääb uuesti magama. Väga, miks ma peaksin teda välja viskama? Iga kord, kui me ta üle 100-le küsib tarvet ja maksab ära. Tramm on puupüsti täis. Vanem mees, kes püsti seisab, õpetab noorukit, kes rahuliku südamega edasi istub. Mul on kõrge vererõhk, noormees ja reuma. Peale selle mu jalad värisevad, kui ma olin nii noor, kui teie, noormees. Seisime alati trammis püsti, noh, näete neid. Tulemus ongi käes. Kõik oli külaliste tulekuks valmis. Jäi ainult veel ära oodata, millal soolaleivapeolised kohale jõuavad. Mu naaber nuhko andis veel igaks juhuks oma jõmpsika hea keretäie rihma, ajas siis habeme maha ja ütles naisele jätandama askeldamised. Iga minut on külalised kohal ja tõepoolest juba koputati uksele. Juba jänese kella niru ei tööta, torises korteri peremees ja suundus koridori. Kes seal on, kes seal on? Küsis ta. Ent siis tabas ära, et uksele koputati korrus kõrgemal. Irooniliselt märkis Novko nagu üksainus suur perre kohe ei, mitte mingeid saladusi üksteise ees. Samal momendil kustus valgus. Senikaua, kuni naine põdema putitas. Petrooleumilampi, mis igaks juhuks oli alles hoitud ja nüüd äkki moodi läks, tormas tuppa poja naaskel rõõmsa teatega, et söögitoas toimuvat midagi enneolematult põnevat. Novko kobas käsikaudu söögitoa suunas, ent jäi äkki nagu naelutatud seisma. Söögitoast kostsid täiesti enneolematud hääled. Nagu oleks kevadine suurvesi vahutades voolanud. Paps, ütles poiss oma eale mõistetava kergemeelsusega, kui see suur pragu seinas kinni toppida, saaksime põrandal laevukest ujutada. Tõepoolest, suurest seinapraost vulises sisse, vett takud siia takud kohe siia, kamandas Novkoi, asus kiiresti mulku kinni toppima. Aga pimedas võid oma käe valusast ära ja määrisin veel millegiga kokku. Vaevalt oli ta jõudnud tiku põlema süüdata kunagi oma suureks imestuseks kälimeest kälimees, kellel oli koridori uks süles. No näed, see juhtus päris kogemata, vabandas kohmetu kälimees. Ma, nad tahtsin ukse lahti lükata, aga jäi mulle pihku. Nabucco saatis kälimehe kirudes põrgusse, pistis käe uuesti auku ja pani kisendama nagu ratta peal. 220 volti tegid oma töö korgid välja, suudistavaid vaevu kähiseda. Keerake korgid välja ja vajus see lainetavasse lompi keset põrandat. See aeg, kui kälimees, kes oli jõudnud ukse ette panna, elektrotehnikaga õiendas, vedas naine Novko diivanile ja kallastele pidu viina, suu. Samal momendil käis läbi korteril luust ja lihast läbi lõikav karjatus. Poisinaaskel ainuke kogu korteris, kellel midagi asjalikku teha, polnud lippa suurima hädakisa põhjust. Selgus, et kisendas valaeva, kes suures maiusisus otsis taga mandlipirukat pimedas ringi kobades oli talle pihku sattunud kellegi käsi. Nagu selgus, kuulus käsi võhivõõrale mehele, kes koos perekonnaga oli tulnud külla naabritele aga kottpimedas sattunud Novkode kööki. Vanaema väitis veel kaua, et see võõras olnud jumala sõrm, mis päästnud teda liigsöömise patust. Värisev vanaema pandi Novko kõrvale diivanile pikali ja anti turgutuseks sisse. Klaasike pidu, viina. Kell oli kaugelt üle südaöö, kui korteri jooksev remont sai valmis ja soolaleivapeole kutsutud külalised istusid koos laua ääres kalossid ja kummisäärikud jalas. Kurnatud ja kõva auru all korteri peremees, kisa naiste jaganud hea ja kurja vahet tegi järgmise ettepaneku. Maha. Vars on klaasi. Maardus klaasi, ütles ta väriseva häälel ja hoidis kinni poja kõrvast, et mitte ümber kukkuda. Mõrs klaasi, see Survase elumajal terviseks. Selle peale käis kõva pauk. Jahju truubid sadasid alla. Kälimees, kes oli teistega võrreldes kõige paremas füüsilises seisundis, võttis ahju ja viskas rõdult alla. Et noh, et ei tekiks tulekahju. Soodaleiva pidulised lõpetasid palitud seljas ja karvamütsid peas. Ometi veedeti Neffcode poolaeg-ajalt tunduvalt mõnusam ini, kui see sai osaks viimasele hilinenud külalisele, kes jäi lifti kinni ja veetis öö kõikide poolt unustatud kolmanda ja neljanda korruse vahel. Aga nälga ta ei surnud. Siis pistis nahka kaasa toodut. Soolaleivatordi. Hilisõhtul heliseb telefon võtta vastu kuule naine ja kui mind küsitakse, siis ütle, et abikaasad ei ole kahjuks kodus. Naine võtab torujaamast. Kahjuks on mu mees kodus. Tont võtaks, sulle ometi öeldi, et kui mind küsitakse vastu, et mind ei ole kodus. Aga sind kallis ju ei, küsitudki. Elukutseharidusautojuht esimene klass. Kuule naaber, su koer pistis minu kanana. Jätsin tootele kirjakesed, tulen tema poole lõunale. Aga kui sinna sain, polnud teda kodus. Tähendab, ta sai su kirja kätte. Gabroblane otsustas ööbida võõrastemajas. Paljude toa eest võtate? Esimesel korrusel maksab tuba 10 levi teisel kaheksa, kolmandal kuus ja neljandal neli aha. Ja siis mees, kas peate liiga kõrgeks? Ei, võõrastemaja on liiga madal. Mu vaene isa läks hulluks ja tema äri jäi mulle. Kas siis sina, kui uus peremees saaksid mulle vähe rohkem krediiti anda? Seal vist ei saanud minust õigesti aru. Hulluks läks minu isa. Nüüd kuulete ühe vaatuselist näidendit, naeris üldtuntud muinasjutu ainetel tegelased, eit, taat, poeg, minia ja pojatütar. Daat, ammub peenramaal ja püüab kõigest jõust ilmatu suurt naerist välja tõmmata. Aa mulle appi, tuleb mulle veel murret kaelas on nende kuue lapselapse otra. Don't sulakkab alge Prado hinde pojapoja pildiaga, lahendame võrrandit kolme tundmatuga Kunima kõige pisema magama uisutasin, andsin peetiali iseseisva ülesande lahendada. Rafa. Pääsu imiivne. Mainka ema appi, nagunii mu pojatütar midagi muud ei tee, kui ahi, Vaino uusi hilpe. Rähn Meceparreta jonnib Atatsonni nimede palju ära. Mallike mädika. Kas sa käid siis paku aas hoiakute pääl kaks kord päevas või nüüd juba kaks korda ja pärast kaasalekutan kontsert, sa kutsud, pole lisa appi, temal on palju jõudu, tšauhh, tšauhh, tšauhh, tšauhh, käso. Olen õnged õlal, lähen kalale. Ei ole mul aega sinu naeriga jännata, väga käsk, Moldsis äpi, tolle plaariskendama kutsuminie aitab tal ringi tuuseldamisest. Las tuleb appi naerist tõmbama ja aitab talle ringitosaitamisest, mis tätov juba näinimile meni jääd i meni jääd, mis ta tollegoriaks siia tädi juurde ja mul on väga kiire vest, oli sul siis nüüd täkud siin? Pean minema auto juhtimise kursustele. Kas sa siis ei tea, et ma astusin auto ringi? Ei, ma seda ei tahtnud. Ma lootsin, et aitad mul näärist välja, väga-väga kahju ta, aga minul pole aega nagunii olen juba hiljaks jäänud, nägemiseni, jääd. Nagunii on juba hellaks jäänud. No ega siis minagi pole veel päris põrunud, et üksipäini Acancinsele märga jahtima. Lähen viskan partapkat hinge alla. Katsele närida midagi hullu juhtu. Linnas tuleb Bergaad siia, tõmbavad ühe ropsuga välja muret, mitte mingisugust. Niiet Sauneris tsau.