Tere, olen Enn Eesmaa ja tahan teid viia viimsele ringhäälingumaastiku kuulderetkele enne suurt juubelit, mis saabub juba 18. detsembril. Siis saab Eesti ringhääling 75 aastaseks. Saade on eelmistest raadiokesksem, siis algaski ju kõik 1926. aastal ühest raadiomikrofonist ja mõnest meediasse kiindunud mehest Tallinna vanalinna pika tänava maja teise korruse elutoas. Sellest on tänasesse uskumatult pikk, pikk ja käänuline tee nii ajas kuid ennekõike ruumis. 955. aastal alustas Eesti Raadio katuse all tegevust ringhäälingu terviku teine osapool, Eesti Televisioon ning täna mõtlevad mõnedki, et Eesti ringhäälingust peaks jälle saama üks nagu mõnel korral varemgi juhtunud. Tänase saate põhiesinejad toovad teieni Eesti Ringhäälingute Liidu Eesti raadio ja kuku raadio arvamusi meediamaastiku praegusest seisust ning selle homsetest võimalustest. Loomulikult kuulete saates ka tele hääli ning neid kunagisi ringhäälingu inimesi, kellest tänaseks on saanud vaatajad-kuulajad mitte tavalised, vaid ebatavaliselt hästi eetritööd tundvad kolleegid. Nende süda on ikka ja alati nendega, kelle hääl, olemus ennekõike, aga mõtted läbi raskesti ettekujutatav eetri teieni jõuavad vaataja kuulaja ka praeguse elu probleeme, jaga rõõme jagavad ning niiviisi edasi kannavad seda loomingulist järjepidevust, mille alguses olid Eestimaal Felix Moor, Valdo Pant ja Rein Karemäe. Loomulikult ei küüni kaugeltki kõik selliste tippude tasemeni, kuigi proovima peaks. Kauaaegsed raadiomehed. Heino Pedusaar ja Heino Irjas muretsevad, et tee tänavalt mikrofoni ja sadade tuhandete ette on viimasel ajal muutunud häbemata lühikeseks. Pärast kuuleb ja näeb liig tihti sedagi, mis väärikad veteranid nõutuks võtab. Heino Pedusaar teeb küündimatus vahel suisa tigedaks. Vajaka jääb ühest asjast. Ma ei räägi praegu üldse sisust, ma räägiksin ainult teostuse ühest väikesest tahust mis minu arvates on küllalt oluline. Raadiost on otsekui ära kadunud professionaalsete diktorite statuut, staatus. Mikrofoni ette satub, vabandage väljenduse eest, ükskõik kes kellel puudub elementaarne, kellel puudub teinekord elementaarnegi võime ennast korralikult väljendada, lauset konstrueerida, lausele õigeid rõhke, panna lauset, tempot, mõtestamise huvides valida ja nii edasi, rääkimata nisustest tohututes dile, iludusvigadest, nagu kui läbi terve klassikaraadio ühe saate, jookseb. Niisugune nimi nagu see viljahabemeajaja autor sotsiino assini või loetakse kuulsat tenorit minu kiigili. Või on Saksa helilooja muidugi Richard vehigener, Osama Tanovisaria, loen, Triin ja teised. Loen kriinist saab muidugi lahen, krin täiesti, sa oled väga leebe, see on ju tegelikult sisuline probleem. Jaa. Jaa. Tõtt-öelda ma olen isegi ajakirjanduses teinekord, kui närvi väga mustaks läheb, olen seda küsimust valgustanud. Oli kunagi üks periood, kus kõneleb ajakirjandus kõnelejast mäe tule. Ja siis ma söandasin avaldada ühes lehes päris salvav artikli, mis parandas paugupealt olukorda. Ikka peab ütlema, südamel. Kauaaegne Eesti raadio tuntuim meeshääl, teenekas diktor Heino Irjas. Tänapäeval eetrisse pääs tunduvalt lihtsam ja seda kahjuks tõestab ka eeter nii televisioonijaamades kui ka raadios. Kas teie professionaali kõrv on sageli haige? Pean kahjuks tunnistama, et on. Milles on suuremad vead? Suuremad vead on. See, mis ostav tähendab, kostab välja ainult tehniline lugemine. Tähendab, see lugemine tuleb nii-öelda silmadest sisse ja läheb kohe hääleaparaati. Minu nägemus on, et ta peab kuskilt mujalt veel läbi käima teadvusest. Ja ärge lennuliselt öeldes südamest läbi, et oleks mingisugune suhe. Teksti niimoodi lugeda, et vajutad nupule, paned selle masina käima ja siis õmblusmasin, käib ja Burysopoli ükskord tuleb punkt ja siis on kõik pealegi praegustel töötajatel ja raadio häältel hoopis vähem seda teksti, mis tuleb ette kanda. Loomulikult on erandiks need saated, kus lihtsalt lobisatakse. Kas te näete teadustaja ja diktori tööl veel pikkagi perspektiivi tulevikus, nüüd, kus noh, isegi uudistes ei ole enam nagu eriti diktorid, vaid on saatejuhid, toimetajad, kes räägivad seda, mida nad tegelikult ise mõtlevad. Praegu küll tundub, et see vana klassikaline teadustaja on kadunud. Ta tuleb teistmoodi välja. Ta, ta teeb ise uudiseid, ta korjab uudised kui kunagi. Kümmekond aastat tagasi küsis üks kolleeg sünnipäeva puhul, et mismoodi ma seda ametit edaspidi näen ja siis ma pakuksin välja niisuguse variandi, et võib-olla teadvustajast saab ka uudistetoimetaja, nende tegija, nende koguja tippnäitleja ning kunagine raadiodiktor Linda Rummo. Kui suurt huvi pakuvad praegused vähesed telelavastused televisioonis ja raadiokuuldemäng. Mis jääb silma ja kõrva, mul on ikka natuke kahju, kui ma neid vaatan. Et, et nad on ikkagi lava jaoks tehtud ja laval paremad. Et nendega ei ole aega aega niimoodi mässata, et et sa ja peale selle, kui teeb nüüd lavastaja, kes on tüki lavastanud teatris, siis tema teab, kuidas see rida käib, eks ole, kus see mõte jookseb ja ta valib õige pildi. Aga kui on nüüd niimoodi suure plaani peal, peaaegu ei võetagi midagi, on niisugune üld, üldplaanid ja ja noh, ühesõnaga lase režissöör, kes kiiruga on selle võtnud või ma ei kujuta ette, kui palju neid veel aega on. Aga et ikka see mõtteline liin kipub kaduma. Kui sa vaatad teatreid, sa valid ise, aga televisioonis sulle näidatakse, sulle tehakse valik. Nii et selles mõttes, ega nad nüüd niimoodi kiita asjad ei ole. Kuidas suhtute seriaalides nii välismaistesse kui ka kodumaistesse? Teate, kui see asi oli veel uus ja uudishimu oli suur, siis mäletad, et kui ma siia juba töölt ära jäin ja aega oli palju ja siis sai neid ikka vaadatud, õige mitut sorti. Aga sellest sai üsna ruttu. Noh, niimoodi. Alguses oli huvitav, et kuidas see asi tehakse, tähendab, kuidas see just see stsenaariumi liinis, kuidas teda jätkub, katakse ja kogu aeg, et kuidas neid intriige juurde mõeldakse ja ja siis nad läksid nii rappa. Nad läksid hullusti rappa, enamasti nad lõppesidki ju niimoodi, et enam ei andnud kuskile minna ja siis kadus ära. Aga kodumaised seriaalid, kas teil ei ole vahest näitlejana selline tunne, et pisut nagu kahju oma kolleegidest, et nad peavad siiski ütleme ausalt? Välja suhteliselt nõrka materjali, kes neil küll saab võtta vastu. Ütelge, kes käseb neil vastu võtta nii, et mul ei ole neist kahju. Kui ta on selle materjali võtnud. Tahab ta siis raha eest või on tal huvitav või on tal populaarsust vaja või ma ei tea seda, mina ei ole kohtumõistja. Aga ega ma noh, olen vaadanud ka. Ega nad ei huvita küll mind, aga vaatan vahest lihtsalt sellepärast, et kolleege näha mis, mis teevad ja mismoodi on, mis mulle küll meeldis, oli see, see m klubi? Seesugune täitsa meeldis seda. Ja see Õnne 13 on ka päris huvitav selles mõttes vaadata, et no esiteks näitlejad, teiseks, see mingisugune, tal on ikkagi mingisugune niukene nagu noh, olustiku tõepõhi või midagi niimoodi, aga teised mul just nagu noh, ei taha vaadata, ei paku huvi. Õnne 13 on suuresti Tõnis Kaseseriaal, mis omakorda oli jätkuks lavastaja esimesele pikale ja rahva seas ülimenuka le. Koosta pere lugude sarjale. Oli küll jaa mõtteline jätk eelkõige selles, et me ei trüginud oma tegevuses valdkonda, mida me ei tunne. Meie ei hakanud tegema. Ria nii-ütelda. Uuskapitalismi tulemisega Eestisse Eesti rikastest keda tegelikult üldiselt halvasti tunti ja tuntakse praegugi halvasti, vaid me võtsime Oma lähtepunktist tolle igapäevase elu, mida me tundsime võtsime lähtepunktiks ühe kõige valusama küsimusega küsimuse nimelt majade tagastamise omanikele, mis on tänase Taiwani üks Eesti väga valus koht ja seniajani nende paranduste taga tagastamisega ei suudeta tulla toime ja, ja ma ei tea, mitmes põlvkond sellega ükskord hakkama saab. Astrid Reinla, kellega me koos hakkasime tööle. Astrid Reinlaga oli meil nagu üks vundament nende asjade juures ja seda vundamenti. Me oleme rääkida inimestest, kellega sa iga päev kokku puutud. Tänapäevani. Me oleme seda jätkanud. Nii et Teet Kallase juurdetulek sellesse tiimi oli teie jaoks siiski täiesti normaalne ja, ja, ja võimalik. Ja Kallas on ise tunnistanud, et et Reinla oli väga niisuguse meheliku proosat kirjutaja ja nende omavaheline tutvus Kallasega, kes tol ajal tegi silme ja, ja, ja kavandas ka oma seriaale, mis ei, ei läinud nagu täkkesse. See oli kuidagi teineteist hästi mõistev ja, ja seepärast kui siin tekkis minu jaoks mõningane kriisimoment, et mismoodi jätkata, sest ma ei tahtnud kaotada Õnne, 13. ära ära seda alg ruuduvaatajale, mis temas on. Nii, nii saigi Kallasega jutule ja, ja me oleme siis tänase päevani teineteisest aru saanud, mis, sul on väga hea meel praktiliselt olla ise kaasautor niisugusele kirjamehele, kes mitte ainult ei ole kirjamees, vaid on, vaid on ajakirjanik kirjanik ja poliitikategelane. Pajusaare, Glen Pilvre, Kaari sillamaa ja Maian Kärmase taiemandab naid. Ö. Teemant vaimustas 1999. aasta maikuus Jeruusalemmas peetud Eurovisiooni lauluvõistlusel eri rahvuste žüriid kuuenda koha jagu mis oli Eestile kõigi aegade teine pääsemine esikuuikusse. Samal kuul avaldatud küsitlusuuringute tulemusel edestas TEEB kolm esmakordselt vaadatavuse osakaalus. Eesti televisiooni. Alanud oli kahe menukama kanaleid tänaseni jätkub konkurents Eesti rahvatelevisiooni tiitlile. Poolt küll pakkumine suurenes, teisalt aga kahaneb jätkuvalt omatoodangu osakaal, rääkimata selle kvaliteedist. Hoopis väikeseks on kuivanud telepublitsistika ning ajakirjanduslike saadete protsent. Selle ala suurmees Mati Talvik on praeguse madalseisu pärast üsna mures. No see on vist Eesti meedia probleem üldse, et eks me ikka praegu tegeleme ühe väga kõlvatu asjaga, see on oma tarbija maanteekuulaja, lugeja ajupesuga ja harjutame ta võrdlemisi madalat produktsiooni sööma. Erandeid muidugi on üksikute programmi näol, mida siis ostetakse ja üksikute programmide näol, mida me veel ise suudame teha. Ma ei mõtle üldse Eesti televisiooni ainult, vaid ka. No kasvõi TV3. Tänagi oli, vaatasin just siin netist jälle neid edetabeleid, et no ülekaalukalt on ikka esikohal näiteks kommertsraadiotest raadio Elmar. Ja on juba vikerraadiost mööda läinud suveajal. Ja noh, see vikerraadio seal kusagil veel on, aga siis tulevad kõik need muusikaraadiod. Ja, ja noh, samamoodi kui me vaatame, mida siis juba vaataja nõuab, jõuab ekraanil siis eks ikka meelelahutusmeelelahutusükskõik, millises vormis? No meil sellest kõige väärtuslikum osa on, sellest meelelahutusest on sport, ülejäänud on kõik juba kusagil seal väga. Mõned ka üksikud meelelahutussaated on hästi tehtud, näiteks Tähed muusikas pisut võtab, kõhedaks, võtab kõhedaks, ma ütlen sulle, ausõna, võtab kõhedaks. Ei ole see maailm ühe aasta või kahe aastaga nii palju muutnud. See on ikkagi raha, võim. Kunagi. Ütles. Kunagine Yleisradio peadirektor, keda intervjueerisin ta see oli siis Reijo Palaima ja tema ei olnud veel saanudki, ta teadis olnud sügisest saab siis ülesande peadirektoriks majandusmudel meile niimoodi sinna mikrofoni ja kaamerasse niimoodi poisid, rasked ajad on teil ees. Te saite selle kommunistliku parteivõimuga veel hakkama, sellega oskasite neid lollitada ja niimoodi käituda. Aga rahavõimu vastu olete täiesti kaitsetud. Muide, ajakirjanike taseme üle kurdavad ka rahamehed ise. Rahandusminister Siim Kallas on kogenud saatejuht, kes teistsuguse elusaatuse korral võinuks täna kuuluda meie ringhäälingu tippajakirjanike hulka. Eetri eru. Tiit tunnistab, et avaliku elu tegelasena on tal mõnikord raske isegi aru saada, vaata, mida küsija temalt teada tahab. Kas sul vahel tekib ka keset intervjuud tahtmine öelda, et sõber, me nende kodutöö enne ära ja siis tule rääkima. Ja niisuguseid juhtumeid on ja eks see on keeruline teema. Ma olen niisuguses ametis niisuguses positsioonis, kus mul ei ole võimalik vaielda ajakirjandusega, see tähendab, et mina pean omaks võtma need mängureeglid ja, ja ja käitume just nii, kui ma tahan saada nagu positiivset tulemust, nii nagu see ajakirjanduse ette kirjutab. Ase on vahetevahel kirjeldamatult raske. Sest mis häirib kaks asja? Esiteks, mis, mis võiks ometi olla, mis võiks tegelikult olla päris tõsine teema, kui kunagi tahta sellest rääkida, üks on loomulikult see, mida sa mainisid, on kompetents. Et ja see on, avaldub väga erineval moel, läheneb sinu juurde, tuleb ajakirjanik, kes näiliselt nagu teemat üldse ei valda, ta küsib õigeid küsimusi, mis väga, lihtsalt väga selgelt ja selgelt ja lihtsalt vastata ja siis tuleb mõni teine ajakirjanik, kes omast arvates on nagu mingil moel sellest asjast küsimusest küsimust aru, mis ta tahab saada su käest siis sa vastad loomulikult halvasti ja, ja siis tekib niisugune pettumus, et noh, ma ei saanud nagu oma midagi öeldud ja see lugu tuli ja intervjuud oli kehv. Et peab olema nagu see ajakirjanduslik kompetentsus ka ikkagi mingisugune ettekujutus, aga noh, siis loomulikult on nagu raatlike ühiskonna paratamatu kaasaanne on rumaluse pahatahtlikkus, mis mis nagu ja soov tingimata solvata kedagi. Vot see on, see on üks huvitav nähtus, et et siis nagu see on võib-olla mitte niivõrd ajakirjanikele, aga mujal mõnes sfääris väga omaneb noorte esitada küsimus siis sellega ühtlasi kaasnenud Roland tingimata, eks ole. Et loomulikult, ega siukses ametis avaliku elu tegelasena olla ei ole, toon on pigem negatiivne kui positiivne, aga eks me ole ise selle kõik valinud. Aastaid tagasi oli selline televisiooni saatesari nagu foorum kus ajakirjaniku ja ajakirjanike küsimustele vastasid ministrid tollel ajal kuidas tundub, kas oleks praegu aeg küps tuua tagasi maa pooldaks seda nelja käega, tähendab, kusjuures vaata jälle üks niisugune asi, mis on omapärane, on see, et tulevad valimiskampaaniad ja siis tulevad teleesinemised enne teleesinemised on kõik puhastatud nende meediaväljaannete poolt tegelikult niisugused mänguliseks. Ja see pole see. Mina pooldaksin niisugust varianti väga, et ma ei tea, muidugi ma kujutan, mis sulle öeldakse selle peale nende poolt, kes juhivad kogu seda kogu seda meediatoimetamist, ütlevad, et see pole huvitav, see pole elav, see on, on vaja ikka seisaks püsti see, kes vastava talle esitatakse. Ootamatute teravaid küsimusi, aga tegelikult näiteks kui inimesed saadaksid oma küsimused kuskile telesse mingiks ajaks, tähendab, siin ei ole mõtet mingit lolli mängida, et seda tiivad otse tulema saatesse, eks ole, kui tegelikult on enne olemas. Ja, ja kui sa oled aus inimene ja noh, ausalt öeldes, kui sa hakkad varjama ennastküsimuste eest, saad kadunud mees minusuguseid ametisse, sa ei saa ühtegi ebameeldivat küsimust kõrvale jätta. Aga kuna ta on sul kõik olemas, sa süstematiseerinud naad sa tuled sinna saatesse, me võtame nad järjestada läbi vastama nendele küsimustele, ma pooldaksin sellist saadet väga. Seda rõõmustavam on, kui eetrisse tulevad tagasi kunagised põhitegijad. Üks nendest on Juhan Aare, kes Eesti televisioonist teeb üle hulga aastate jälle oma saatesarja keskkonnateemalist mälumängu pähklipureja. Aare tunnistab, et tunneb end ekraanil ajakirjanduses paremini kui poliitikas, kuhu teda fosforiidisõjast tehtud saadete järellainetus kunagi mäletatavasti kandiski. Televisioon on minu jaoks olnud alati mitte lihtsalt töö vaid vaid ma ei tea, mul on midagi sellist geenides, see on minu kirg. Mulle meeldib stuudio, mulle meeldib see olukord, kus televisioon sünnib. Ma ei oska seda kirjeldada. Ma ei tea, miks see niimoodi on. Aga, aga siis kui ma olin poliitikas ja humin mõnikord stuudiosse kutsuti, siis ma olin nagu ütleme ratsahobune või, või traavel, kes, kes satub võistlusolukorda ja veri läheb keema ja ta tahaks midagi korda saata. Ja kui ma läheksin poliitikasse 88. aasta lõpul, siis mul oli tõeliselt väga kahju, et ma ei saanud enam televisiooni, saatejuhina või reporterina või ükskõik kellena töötada, nii et ma küll olen teinud mingisuguseid noh, täitnud erinevaid televisioonide rolle vahepealsetel aastatel, kuid need on kõik olnud väga põgusad ja need on niisugused pistelised asjad olnud, nii et seda tõelist maitset ma ikkagi kunagi suhu ei saanud. Ja, ja kui nüüd niisugune võimalus avanes, siis ma hea meelega võtsin selle ettepaneku vastu taas. Loomulikult ma tean, kui riskantne see kõik on, kasvõi juba sellepärast, et ma ei ole mitte kunagi ühtegi mälumängu teinud. Samas lohutab mind ainult natukene see teadmine, et see valdkond, loodus ja kõik selle juurde kuuluv on teema, millega ma olen väga pikka aega tegelenud, nii et see toetab. Samas televisioonitöö on, ma arvan, midagi taolist nagu muusikule mingi instrumendi mängimine, et Sa pead kogu aeg selle asjaga tegelema, et nii-öelda vormis olla ja ja et, et oleks, oleks sul võimalik ennast maksimaalselt selles töös näidata, nii et kuna saatesari nädalas algab siis ma tahan öelda ka, et mulle see kõik väga meeldib, aga mis sest välja tuleb, seda ma küll ei tea. Veel. Kiines kuulub mulluse Eurovisiooni lauluvõistluse suuremate eel soosikute kitsasse ringi. Pearu Pauluse, Ilmar Laisaare, Alar Kotkase ning Jana hallase laulus Vanssena lifte HM kord elus oli tõepoolest võiti ainest, kuid seekord jäi triumf veel tulemata. Ometi oli tippmannekeeni välimusega musikaalse Hiinasse neljas koht Eesti aegade parim saavutus, mille üle võis rahvas südamest rõõmu tunda. Mõned uljamad julgesid isegi unistada lauluvõistluse võidust kunagi tulevikus, kuid see tundus siiski liiga ulmeline. Nüüd aga tuleme tagasi maa peale ning jätkame olmelistel teemadel, mis ringhäälingu puhul on tavaliselt ikka seotud loominguprobleemidega. Püüame juubeli künnisel kaardistada tänase Ringhäälingu plusse ja miinuseid ning sedakorda jõuda tulevikku visioonideni, milleta me tegevusala oleks otsekui eetrilaevuke ilma majaka ja kompassita. Alustuseks kuulame, mida on öelda erakanaleid ühendava Eesti Ringhäälingute Liidu tegevjuhil Urmas Loidil. Põhilised probleemid, mis Eesti ringhäälingus ju on, tulevad sellest, et meid on nii vähe. Pole miljonidki eesti keelt kõnelevat inimest, aga meil on üle 30 raadioprogrammi, meil on kolm üleriigilistele praegu töötamas, pluss veel erinevaid kaablivariante. Ja samas seda raha, mille eest seda teha on kaunikesti vähe. Nii et probleemid algavad meie väiksusest ja sellest omakorda johtuvast raha vähesusest. Lausa probleemide keskel. Meie tööd iseloomustab konkurents, kusjuures üsna karm konkurents sa näed seda asja seestpoolt ja mõnevõrra nagu kõrvalt. Kas sa oled tuvastanud ka väga ebaausaid võtteid selles konkurentsivõitluses? Ma võib-olla ütleksin nii, et päris metsikut džunglit või, või, või sellist vesterni meil meil ei ole meil ikkagi juba seitse aastat või on see kaheksa, kehtib ringhäälingu seadus ja, ja on olemas teatav ühest küljest õigusruum ja teisest küljest ka heade vaade ja arusaamist kogum mille järgi toimida. Loomulikult, kui me väga üksikasjalikult vaatame või kuulame programme, siis me sealt leiad ja me aeg-ajalt ikkagi asju, mida, mida seal olla ei tohiks. Siin kultuuriministeerium kiile aegu tõstis üles küsimuse viinareklaami raamist või viinareklaamitaolisest. Vaatest mida, mida päevasel ajal ei tohi olla ja nii edasi. Aga ma olen veendunud, et ringhäälinguorganisatsioonid siiski mõistavad, et kui nad teatud kokkuleppeid, mille hulka kuulub seaduse järgi siis olukorda karmistatakse. Kas sa vahel tunned ka, et sa oled nagu riiklik lepitaja, et sinu poole tuleb üks tuleb teine ja ole hea, Urmas, lahendan edasi. Oleme õnneks saanud Ringhäälingute liidu sees liikmete vahelisi konflikte vältida. Sest ajalugu, mis küll ei ole minu ajaarvamise sees, näitab, et liikmete vahelised vastuolud võivad ajada liidu lõhki, noh meenutagem seda kuulsat telesõda, kus vahetati ära ju saatjate võrgud ringhäälingulubade väljaandmisega ja, ja siis noh, kumbki pool ei olnud lahendusega rahul ja kumbki lootis Ringhäälingute liidust enda huvide kaitset. Kas see arvamus käib ka teie koostöösuhete kohta ringhäälingu nõukoguga, on nad sinu koostööpartnerid, olla tselluvastased, vaenlased, konkurendid? Nad on paljudes küsimustes oponendid, ma arvan, et vaenujalal olles ja teravaid repliike vahetades kuigi kaugele probleemide lahendamisega ei jõua. Põhiline. Probleem küsimus või vaidlusi tekitav küsimus on on meil siiski avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine. Siin on kaks aspekti meie liikmed, argument eeskätt. Et raadio kaks, Raadio neli ja Eesti Televisioon, kui nad müüvad reklaami raami, siis on nendel justkui konkurentsieelis, sest nemad saavad ka riigi toetust. Raadio kahe. Operatsioonikulud on suuremad kui reklaamimüügist saadavad tulud, järelikult lisatakse sinna riigi poolt Eesti raadiole antavat toetust. Eesti Raadio juhatuse esimees kogenud mikrofonimees Ain Saarna ei näe raadio kahetegevuses probleemi küll aga osa suuremast sasipuntrast, mis tuleneb rohkematest asjaoludest kui Eesti raadiol programme. Raadio kaks ei ole omaette kommertsettevõte. Raadio kaks on lihtsalt üks Eesti raadioprogramme mis on suunatud rohkem siis sellele nooremale noorema poolsele kuulajaskonnale. Kokkuleppeliselt edastab Raadio kaks ka reklaami. Mitte kuskil ei ole kirjas, et raadio kaks. Ei tohi kasutada programmi tootmiseks Eesti raadio, uudiseid või muud seesugust. Ole omaette äriettevõtted on Eesti raadioprogramm. Päeval otsustatakse, et reklaami edastab näiteks vikerraadio või klassikaraadio, mis isenesest loomulikult formaadiga kokku ei sobi. Aga kui nii, Meie kõrgem organ, ringhäälingu nõukogu otsustab, siis nii saab seega olema ja täpselt samamoodi tõlgendatakse seda, et siis näiteks reklaami edastav klassikaraadio on üks Eesti raadioprogramm mis lihtsalt edastab reklaami. Ma arvan, et see vaidlus on pigem niisugune igavikulisem, mis ka praegu jälle taaskord tõusnud on, et kas avalik-õiguslikus ringhäälingus peab olema reklaam või mitte. Üldiselt Euroopa kogemus siiski seda näitab, et et. Riigid ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on sellele läinud, et võetakse ka reklaamiturult finantseerimist juurde, sest ringhäälingutootmine ei ole odav mitte Ain enne seda intervjuu algust. Sa näitasid mulle lahkesti Eesti Raadiot. Ma tunnistan, et ma ei ole paljudes kohtades kaua aega käinud ja sellest ma teen ühe järelduse. Raadio ei kavatsegi selles suures konkurentsivõitluses eraraadiatele alla anda. Te olete tugevalt jalul ja perspektiiv tundub olema üsna hea. Mul on muidugi hea meel, kui sul on niisugune mulje jäi, aga tõepoolest kui minuga omal ajal ka teenistuslepingud sõlmiti, siis mina sain nagu tööülesandeks seda firmat püsti hoida ja veelgi enam loomulikult seda firmat arendada. Ja maa näiteks tänasel päeval küll ei mõista neid arutlusi, et miks Eesti raadiol on näiteks neli programmiga. Palju ei ole tegelikult neli ja pool, sest raadio Tallinn-Vil levib ka Tallinna regioonis. Et kes seal, kas seda liiga palju ei ole? Ei, see on tegelikult vaadates raadioringhäälingu arengut üldse, on see küsimus sügavalt asjatundmatu, sest raadio saatus on kord niisugune, et ta nii-öelda järjest rohkem nišistub ja mida rohkem on kuulajal valikuid, seda parem, seda parem on see kuulajale. Ja loomulikult on ka tegijatel selgem pilt millisele kuulajate grupile tegelikult saatega saateid tehakse. Meil on küll neli programmi, vähemalt pigem räägime rohkematest võimalustest kui, kui vähematest aga aga alla selle, jah, ei kujuta ette, et rahva ootusi rahuldada. Millise hinnangu sa annad koostööle ringhäälingu nõukoguga ja oma vana tõenäoliselt üsna hea kolleegi Tiit Sinissaarega? Jah, mul on see hea kogemus olemas, et mul oli võimalus töötada ka ringhäälingu nõukogu eelmise koosseisuga. Ja alati, kui tuleb uus kõrgem organ, siis alati on väikene hingevärinat, kui tõsiselt nad nüüd seda seda tööd võtavad, sest et oleme ausad. Praeguse ringhäälingu nõukogu üheksa liikme hulgas on ikkagi ka hõivatud inimesed. Mul lihtsalt on siiralt hea meel, et nad on need õppetükid selgeks õppinud, õppisid suhteliselt ruttu, Tuck, sest tegelikult tegemist on inimestega, kes on ühel või teisel moel suuresti seotud olnud ka Ringhäälinguga. Tiit Sinissaar, Est rääkimata, aga ka Marju Lauristin on Eesti raadios töötanud Andres Jõesaar. Ja nii mõnedki teised nõukogu liikmed tunnevad neid struktuure ka seestpoolt ja ma väidan, et neil on üsna adekvaatne pilt praegu ringhäälingualal toimuvast küll ees ja nad oskavad ka selle eest seista, milleks nad on tegelikult ellu kutsutud. Vahest tundub, et ringhäälingu seadus on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa ning osaliselt on see isegi loomulik, sest elu läheb Ülemiste vanakeste kiuste siiski edasi, mitte kõrvale või tagasi. Ometi on seadusega, mis otsekui permanentselt tellingui suhteliselt raske ka midagi olulist ette võtta, seda enam, et paljud tahaks kogu seadusele vett peale tõmmata. Aastaid edukalt raadioajakirjanikutööd teinud Urmas Loit ei kuulu küll nende hulka, kuid ringhäälingu seadust koheldaks temagi või kirjutaks koguni uue ja kaasaegsema. Mida sa arvad Nendest, ringhäälingu seaduse parandusettepanekutest, mis ringlevad, mis on kaua ringelnud ja mida ikkagi ei ole sinna sisse viidud? Ühed on poolt, teised vastu, mida Ringhäälingute liit arvab. Ringhäälingu seadus võeti vastu ja 94. aastal ja praegu selle seaduse ette võtame siis kõigepealt tuleb lehekülg. Nendest riigi teataja viidetest. Kui palju seda seadust on parandatud ja seal tegelikult on, on räägitud juba tegelikult 96.-st aastast peaks avalduse kirjutama, sest et niimoodi jupikaupa taandudes võib tekkida olukord, kus paragrahvid kipuvad nagu üksteisele vastu rääkima. Praegusel juhul ma saan aru, sinu küsimus puudutab siis seda Eesti televisioonis reklaami väljaviimist. Selline olukord on ju erakokkulepe tasandil kunagi olnud. Televisioonid maksid otse Eesti televisiooni liste televisioon reklaami ei näidanud, aga see lõppes kurvalt, et sellepärast, et TV1 ei maksnud tähtajaliselt ühte osamakset ära. Ma arvan, et selle lepingu lõpetamine oli ka teatud mõttes nagu. Kunstlik, sest et päev siia-sinnapoole maksja tähtajaga ju tegelikult nii määrav ei ole. Aga, aga see näitab, et tegelikult on reklaam võimalik välja viia ja programm tegelikult selle tagajärjel ka muutub. Ja nüüd siis on mõte seda teha seadused tasandil. Loomulikult ma mõistan ringhäälingu nõukogu. Seisukohta, et on vaja tagada stabiilne, selge finantseerimine ja ka piisav seda on ka Ringhäälingute Liit välja öelnud, et see finantseerimine peab olema piisav. Aga teisest küljest võttes reklaami Rami tulu ju ei ole ka prognoositav kunagi reklaamitulu võib sõltuda väga paljudest asjadest ja, ja tõusud ja langused majanduses mõjutavad karg laami müüki, nii et, et seda ei ole ka alati võimalik sajaprotsendiliselt ette näha. Et tegelikult selline eratelekanalite poolt makstav tasu, mille suurus on määratud, võimaldab palju paremini ka avalik-õigusliku ringhäälingufinantseerimist planeerida. Aga ja Ringhäälingute Liit on ikkagi endiselt seisukohal, et see leppeline katsetus tegelikult ei olnud Eesti televisioonile kahjulik. Ja need probleemid ja suured võlad, mis tekkisid, tekkisid ikkagi eeskätt sellest, et kulutati rohkem, kui raha on. Selline olukord võib väga vabalt tekkida, ka siis raami müüakse, kui reklaamiprognoos on liiga optimistlik, seda raha tegelikult ei laeku, aga kulutused on juba tehtud või kohustused on võetud viimaste aastate suuremaid eetrileide Merlis. Nõgene pea toimetab täna kuku raadio programmi rikastades, seda ka isikliku saatesarjaga tänapäeva teadusest. Praegusel meediamaastikul konkurentsi nii vormis kui sisus polegi tegija otsustaja ning õppejõuna on temalgi oma väljakujunenud arvamusringhäälinguseadusest. Selle ringhäälingu seadusega on küll niiviisi, et on mõned sellised populaarsed osad sellest, millest on tihtipeale jutt, mille üle vaieldakse ja kindlasti on väga tähtsad, aga aga puht praktikas ma lähen ka seal väga palju selliseid seaduseosasid, mida ilmselt tuleks muuta või, või parandada, sest puht praktikas nad igapäevases elus lihtsalt ei rakendu nii teles kui ka raadios. Ma õpetan pedagoogikaülikoolis noori raadio tudengeid ja meil olid just paar nädalat tagasi loengus teemaks ringhäälingu seadus ja, ja ma vaatasin ja siis seda millisel kujul ta praegu meil kehtiv nende jaoks oli ikka väga palju asju seal üllatuseks. Just nimelt see, et missugune on elu ja siis lugedes esimest korda seadust nähes, kui suur on kontrast, eriti tekkis just kõik reklaami, sellega seonduvad seal käsitledes, et kuivõrd palju tegelikult nii raadiot kui ka teleringhäälingu seadust rikuvad, seda tegelikult ei pandagi pahaks ja võib-olla ta ei olegi paha, aga, aga ta ei, ta ei ole tegelikult seaduslik see, mida tehakse. Kui sa oled õppejõud praegu, siis kahtlemata söövaatada oma tudengitele ja kuulajatele ka selle pilguga, et ehk tuleb kunagi nendest tööle mõni sinu raadiosse kukusse. Kas on praegu liikumas selliseid noori algajaid kellas, sa näed, et nendest 100 asja? Muidugi on, sellel suvel võeti need küll Pedagoogikaülikooli esimene raadiokursus kuhu riiklikke tellimusi üldse ei olnud ja, ja ma ei tea, mis sellest kursusest saab, sest sinna põhimõtteliselt ennast lihtsalt osteti sisse sõltumata inimese eeldusest, ainukene eeldus sinna kursusele saada, aga mitte mitte eeldus raadiot, et kunagi teha. Aga kõik need kursused, mis need varem on sealt koolist tulnud ja mille esimeses lennus mina olin on küll, kas siis lootustandvad raadiotegijad, teletegijad, kuidas keegi, või siis juba teles, raadios, tööl, meie enda kursuselt sel suvel olid pooled tööl kukkus et osad küll ainult ajutiselt suvel, sellepärast et mõned õpivad veel edasi välismaal ja nii edasi, aga aga ta raadiosse minemise protsent nendelt erialadelt on olnud hoopis suurem, kui me võtame ükstaskõik, mis ülikooli mõne teise eriala. Kui ma ise õppisin alguses matemaatikat, siis ma ei tea meie kursuselt üldse, keegi oleks matemaatikaõpetajaks läinud, need oli üle 30 inimese, aga enamus meie kümneliikmelisest raadiokursust on kõik raadioga ühte või teistpidi seotud. Kui ma Ilmar Raagi küsitlesin Eesti televisioonist, siis ta ütles jaanuaris rahul sellega, et tema arvates on põlvkondade vahetus Eesti televisioonis tänaseks nüüd juba toimunud. Sina teed umbes sama asja teatud määral ka Kuku raadios, kuigi sul on ka tööl veel üsnagi mõned väga tuntud ja turvalised raadiohääled. Kas Ma tahaks ka üldse mingi eesmärk või, või sa töötad nii, et vaatate, milline on kõige parem meeskond sinu jaoks just täna? No põlvkonnavahetus, protsendiliselt ei saanud küll olla niiviisi eesmärk omaette, et me hoolimata olemasolevate inimeste oskustest ja kogemustest lihtsalt vahetame kõik nooremate vastu välja? Jah, teles on toimunud põlvkondade vahetus, sealgi on need kõik telerežiitudengid, minu koolikaaslased, sest vaheldumisi neid kursusi on olnud tehtud ja, ja ega sealt elases ka vanad tegijad kadunud ja täpselt sama kukkused nad ta alustalad on jäänud ikkagi samaks, sest noored, kui nad ka ellu tulevad, entusiastlikud sinisilmsed, vot selliseid kogenud raadiotegijaid enda kõrvale, kes nad kõigepealt jalgupidi maa peale tooks, et nad saaksid siis sealt lähtudes hakata tööd tegema ikkagi Merlis nõgesele on kuku, raadio, ta esimene ja seni ainuke töökoht ta kolleegide hulgas on aga pool tosinat neid, kes kunagi hoidsid kõrgel Eesti Raadio mainet ja taset. Ain Saarna. Ene selles loomingulises liikumises midagi taunimisväärset, seda rohkem, et mõnigi kunagi läinu-ist on tulnud või tahab jälle tagasi. Aegade jooksul on Eesti raadiost läinud eraraadiotes ja ka televisioonikanalitesse nii mõnedki tugevad tegijad, Harri Tiido, Tiit Karuks. Neid nimesid on teisigi. Olete täheldanud ka vastupidist tendentsi, et nii mõnigi kunagi kadunud poeg või tütar on tahtnud tagasi? Jah, see liikumine käib tegelikult pidevalt ja mul on selle üle päris hea meel, et see liikumine käib. Ja ma siiski väidan tänasel päeval, et mingit antagonistlikud vastuolud tegijate vahel ju ei ole. Jah, et raha üle vaieldakse, et kas reklaam peab olema või ei pea tema mitte olema, kui suur peab olema riiklik finantseerimine avalik-õiguslik ringhäälingule, need vaidlused loomulikult ju ei kao kuskile, raha on inimesed alati pisut tülli ajanud ja mõnedki sõbraks teinud. Aga tegijate vahel ma väidan küll, on, on täiesti normaalne klapp ja ma ei näe selles midagi imelikku, kui ka mõni kommertsjaamas aastaid tööd teinud inimene on leidnud jälle teiega Eesti raadiosse tagasi ja on tulnud, et ega loomulikult vastupidiseid kogemusi. Ja mis puudutab ka näiteks koostööd Ringhäälingute Liiduga, mul on siiralt hea meel, et et menüüd pisut naeruga, meenutame mõningate aastatetagust olukorda, kui ikka tõsiselt ja nugade peale arutati, et kelle sünnipäev sai 18. detsember ikka on. Et kas Eesti raadio ikka saab seda märkida oma sünnipäevana või teeb seda mõni teine raadioringhäälingujaam? Tänasel päeval me oleme küll täiesti selgelt kokku leppinud, et see vaidlus on täiesti mõttetu, seal rahvusringhäälingu sünnipäev. Ja loomulikult meister raadio kui selle järjepidevuse kandja tähistab sel päeval ka enda sünnipäeva. Nii et Ringhäälingute Liiduga on meil ka siiski päris kena koostöö ja ma loodan, et 18. detsembril oleme ühiskoos üheskoos avatud ka tõepoolest meie suurima ühistöö projekt ise on siis Türil Ringhäälingumuuseum sinna läinud vaeva, higi, raha mõlema poolt ja, ja see on üks ilus koostenäide. Kevadel võõrustab Tallinn ja Eesti televisioon Eurovisiooni lauluvõistlust, mis loodetavasti jääb Eesti Ringhäälingu lukku rõõmsa ja rahuldustoova õnnestumisena. Usume, et ka kõigekülgse tele-raadiotegevuse tuleviku helistik saab olema masoorne otsekui eesti levimuusikale tänavu kõigi aegade suurima võidu toonud Ivar Musta ja Maian Kärmase kaasakiskuv Everybody Dave Bentoni, Tanel Padari ansambli kaksiksell sütitavas esituses. Pärast küsingi teilt eurolaulult meeleolu ja mõtet, laenates Eesti Ringhäälingu järgmise veerandsajandi künnisel. Kas olete uuteks arenguteks saadetekseriaalideks ja uutmoodi tegijateks valmis teie kõik nii saatejuhid, produtsendid, režissöörid ja tehnikagurud ennekõike aga siiski kuulajad-vaatajad, ringhäälingu tegevuse saamine ja tegelikult ainus mõte ning rahvuse suurune sihtrühm. Loomulikult teab vastust nagu alati üksnes tuul. Kuid kindlasti ka need, kes kunagi tulevikus teevad saateid Eesti ringhäälingu minevikust.