Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel on kaks naaberriiki, Vietnam ja Laos, kokku ligi 30 miljoni elanikuga. Neid kahte kauget riiki külastas vikerraadiokuulajale tuttav hääl ajakirjanik Maire Raidma endisest Vaba-Euroopa jaama Eesti toimetusest Vietnamist räägib tänane reedene reisikiri. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Maire Vietnam on eestlase jaoks ühtaegu minu meelest romantiline, ühtaegu hirmutav, aga võõras ja, ja mahajäänud imidžiga riik. Kuidas tegelikult on see üldmulje, aga üldmulje on nii, et mahajäämus on alati üks suhteline mõiste, näiteks mõnes mõttes on Vietnam oma jäänu kui Eesti mõnes mõttes jälle ei ole Vietnami televiisoripoodides näiteks ei müüda enam kine skoobiga televiisoreid. Üks väike näide. Eestis müüakse ja hirmutav. Ma ei tea, minule ta ei olnud hirmutav. Ja kui lähtuda sellest, et iga võõras asi on natuke hirmutav, siis võib-olla Vietnam ka, aga samal alusel ka siis kõik teised riigid, mis siis veel Aafrika riikidest rääkida. Võib-olla see hirmutav on nendest paljudest filmidest, mida me oleme näinud Vietnami sõjast, et seal on väga palju niisugust koledust ja võõrast koledust, võib öelda. Ainult et Vietnami sõda ammu-ammu lõppenud 1975 ja sõda üks põhjus, miks ma läksin, oligi, ma tahtsin vaadata, mis jälgi see sõda on jätnud. Kõigepealt ma pean ütlema, et Vietnamis niisugust asja nagu Vietnami sõda üldse ei tunta. Selle sõja nimi on Ameerika sõda. Aga kui palju sellest siis on jälgi Vietnamis otseses mõttes, mis sõjast järgi võib-olla varem, et laastatud maad. Ei ole lastetud, maad on kõik üles ehitatud, välja arvatud Vietnami vana kuninga pealinna Huajee kuningal loss, õieti keisri loss, mis oli võrreldav pekingi keisrilossi, ka seda ei ole üles ehitatud, selle pommitasid ameeriklased maatasa ja seda ei ole üles ehitatud, aga näiteks üks linn Kesk-Vietnamis, Anang, mille ameeriklased täiesti maatasa pommitasid siis see on nii üles ehitatud, uus linn. Ei ole ilus, on näha, et on ehitatud suhteliselt kiiruga ja tüüpilise uue linnuna aga mingeid sõja jälgi seal ei näe, mida turistidele näidatakse. Kesk-Vietnamis on koopad, need oledki maa-alused käigud, mida mööda siis partisanid ja sissid liikusid, aga seal on ka nii, et neist käikudest ainult väga väikest osa saab näha. Teine käikude süsteem on aga ehitatud täpselt just turistide jaoks. See on, meenutab nagu pigem Disneylandi, nii et ega tegelikult sealt ka mingit otsest pilti sõjast ei saa. Ja noh, sõda lõppes ammu aega tagasi ja Vietnami elanikkond on väga-väga noor. Seal on nagu Noorte inimeste protsent umbes 60, kes on alla 30 aasta vanad ja mida nad seast teavad. Kas mingid hoiakud perekonnas on säilinud, sõjast räägitakse? Sõja märgina nägin ma ühte asja, mis ma panin tähele, eriti Hanois liikudes, et vanu mehi üldse peaaegu ei ole. Hanoi keskel on üks väike järv. Seal ümber on park ja seal käivad vanainimesed ennast päikese, kes soojendamas ja vaatad, et muutku, aga naised, vanad naised kõnnivad, istuvad kivi peal. Aga vanu mehi on väga-väga vähe. Siis võib arvata, et kui on hästi palju noori, kellel seda niisugust otsest sõjakogemust enam ei ole, et niisugust sisemist psühholoogilist pinget enam sellepärast ka ei ole. Seda on mul väga raske öelda, sest ma olin Vietnamis lauses kukku ainult kuu aega, arvatavasti peaks seal elama kauem, et süveneda sügavamale ühiskonda ja saada päriselt neist pingetest aru. Realis pinnal küll midagi ei tunne, missugune inimene on Vietnam, lane, Vietnam lane on väga ilus, väga hoolas, väga puhas ja armastab väga hästi süüa väga tervislikult. Sööd iga päev kolm korda kindlatel, täpset kindlatel söögiaegadel. Elu on väga täpselt planeeritud söögiaegade ümber, see on nagu hiinlastelegi on Vietnam lastele söök tähtis ja seda peetakse nagu noh, perekonnasiseseks kokkusaamiskohaks ja kokkusaamise ajaks ka. Ja see on tõepoolest tähtis. Ja peale selle on vietnamlased jaoks eriti tähtis veel esivanemate austamine. Niisugust asja nägin kord küll ka Jaapanis, et kodudes ja ka ametiasutustes on esivanemate või siis jumalate altarid, aga pigem ikka esivanemate altarit, kuhu alati pannakse värskeid puuvilju, erinevaid puuvilja, liikesest, erinevad puuviljad sümboliseerivad erinevaid asju ja esivanematel peab olema puuvilja kohe altarilt võtta. Kui nälg peale tuleb, et nad ei hakkaks nii-öelda lastena ringi hulkuma ja paha tegema. Kas Vietnam lane on usklik inimene? Vist ei ole väga usklik inimene või kui on, siis tunnista seda. Sest huvitaval kombel, näiteks kui lauses 60 protsenti inimesi tunnistab, et nad on budistid siis Vietnamis tõepoolest suurem osa elanikkonnast väidab, et nad ei ole üldse mingit usku, kuigi tegelikult budism nii ametlikult on umbes ligi 10 protsenti inimese tunnistab ennast budismiks ja aga inimesed, kes väidavad, et nad mingisse usku ei kuulu, tegelikult nii nad väidavad ametlikes küsitlustes, et need on ligi 80 protsenti. Moslemeid on vähe, 0,1 protsenti katoliiklasi on päris palju, nii seitsme protsendi ümber, aga templeid samas näeb küllalt ja kloostreid, niiet võib-olla on siin tegu kas sellega, et kuna riigikord on sotsialistlik, siis võib-olla paljud inimesed ei julge tunnistada või mingil põhjusel ei taha, et nad on usklikud. Vietnam on ilmselt üks üks viimaseid sotsialistlike riike maailmas, et kuidas see tegelikkuses välja näeb, välja paistab, et kas see on ainult nimi. Asja juures, oi ei, see ei ole kaugeltki ainult nimi, eriti märkab seda puhtvisuaalselt. Oi, minu reis algaski, Hanoissen oma lendasin. Ja kui juba lennuväljad linna poole hakkad sõitma, igal pool need punaseid lipp, Pepe loosungeid, plakateid Lenini ja Marxi piltidega. Töövõitudele sammuvad töörahvapiltidega, visuaalselt on Hanois sotsialism igav, mul näha ja märgata. Rääkimata sellest, et seal asub Vietnami riigi sotsialistliku riigi rajaja Hodži Minni mausoleum, mida kõik lapsed külastavad nagu Venemaal Lenini mausoleumi ja mida lõuna poole sõita, seda vähem hakkab sotsialismiväliseid ilminguid nägema. Nii et lõuna pool Hodžiminzidis, mis vana nimega oli tuntud, kui sai, on seal nagu õieti ei märka punalippe, nii et võib-olla näppudel üles lugeda, kus mõnda punalippu näeb. Lenini ja Marxi pildid, et kas neil oma sotsialistlike kangelasi Kuna nendel on nendel, on üks kangelane seal Hodži minia, selle piltidest ma üldse ei räägigi, need on igal pool, igas linnas on Hodsi miiniummuuseum, aga otsi minna on tegelikult Vietnami sotsialistlikku riiki samastatakse tihti Hodsi Minniga, sest see riik oli ühe mehe idee tema selle riigi ideega välja tulid. Tema juhtimisel teostati nii, et nagu teisi Vietnami, Nonii, sotsialistliku Vietnami rahvuskangelasi praktiliselt ei mainitagi, otsi minul aga igal pool. Aga kuidas sulle tundub, kas nad vietnamlased on oma eluga rahul? Ma ei tea, kas inimesed on oma eluga üldse kusagil päriselt rahul. Igatahes Vietnamist ametlikult tööpuudust ei ole ja mina küsisin selle kohta ühelt vietnamlased, et kuidas see võimalik on, et ei ole tööpuudust riigis ja see poiss seletas mulle, et väga lihtsalt, et noored, Vietnami roomlased, kui nad kooliharidust saavad, nad üritavad linna minna linnas mingit tööd saada. Kui see ei õnnestu, isad lähevad oma suguvõsa juurde oma perekonna juurde maale tagasi, hakkavad Reisipõlde harima ja tõepoolest on kõik madalmaa, mägedes ma ei räägi, on üles haritud, ene kuskil sööti jäänud igal pool rohetavad riisipõllud, inimesed teevad virgalt tööd. Vietnamlased lähtuvad sellest, et tööd jätkub igaühele. Kui inimene teha viitsib ja teha, neil tuleb sellepärast et sotsiaalsüsteem selles mõttes, et tasuta arstiabi ja niisugune pensionid ja värgid, selle kaotas Vietnami valitsus ära. Ja praegu tegelikult ongi nii, et igaüks peab enese eest ise väljas seisma. Sotsialismi ei ole siis kuigi palju järgi, kui niisugused tasuta asjad ära katsialismist on järel, see on üks kummaline kooslus tegelikult, mis praegu on, seda võrreldakse Hiinaga. No et ideoloogia on puhtalt kommunistlik ainuparteisüsteem. No majanduses aga samas enam puhtalt kapitalismi tendentse ja Vietnami valitsus asus täiesti selgelt 90.-te aastate algul sellele teele tuleb arendada turumajandust ja selle kallale asuti päris agaralt. Muuhulgas mõni aastat tagasi kehtestati USA dollar ametlikuks vääringuks, mis tähendab, et enam ei pea nurga taga üritama raha vahetada ja ei teki nagu turistidel probleeme, et kuidas ikka odavamalt vahetada. Ja nüüd on nii, et täiesti legaalselt ja võrdselt on käibel nii Vietnami oma raha dong kui ka USA dollar. Ja hinnad tihti antakse mõlemas vääringus mõnikord ainult USA dollarites. Aga oluline on nagu see, et turistide elu kergendamiseks dollar legaliseeriti. Nii et saad kaubelda mõlema rahaga maaga segamini ja kuidas täpselt jah, ei, see õnnestub päris hästi, sellepärast et mul oligi olukordi, kus mul nagu ei olnud dollarite hulka piisavad, kui midagi ostsin ja küsisin, et kas võin vietnami rahas anda, öeldi mingit probleemi, neil on väike kalkulaator käes, arvutavad välja, ütlevad, et vot nii palju dollarites ja nii palju tongidestonkon vietnami raha nimi. Kuidas see kauplemisel käib nii nagu lõunamaal ikka, et sa pead sinna otseselt Mismõttes kauplema, see oleneb turul või poes. Jah, turul saab ikka kaubelda natukene, aga poodides üldiselt ei ole seda kommet. Ma ei tea, ega turgudel ka, eks need turgusid on mitmesuguseid, tõenäoliselt maakohtades, külaturgudel kaubeldakse, hinda rohkem olla või siis mingite tööstuskaupade ostmisel, aga kui näiteks Saigonis on väga ilus prantslaste ehitatud turuhoone ja seal olid ikka päris kindlad hinnad puuviljadele, aedviljadele, muudel toidutoodetel. Mis keeles nendega rääkida saab, kas nad võõrkeeli oskavad hästi, inglise keelt nad ilmselt ei armasta või seda ei saa öelda, mina kartsin ka, et võib-olla nad ei armasta inglise keelt ja mina olin lootnud, kuna ma õpin prantsuse keelt, et saaks ka natukene seal praktiseerida. Õieti ütlesingi uhkelt siin oma õpingukaaslastele, et ma lähen nüüd prantsuse keelt praktiseerima, aga prantsuse keelt praktiseerida ei saanud, sest seda räägivad ainult vanemad inimesed, need, kes nüüd eriti aru, keda sa ei kohta, eks ole, näiteks hotellides või, või restoranides või kus iganes, seal töötavad igal pool noored, nii et oma hotellis ma küsisin, et, et noh, et miks siin keegi siis prantsuse keelt ei räägi. Mulle vanaisa räägib küll, aga tema istub kodus, aga inglise keel on üsna populaarne. Ma ütleksin, et oli olukordi, kus inglise keelega toime tulemine oli raske, aga üldiselt ja valdavalt ma kasutasin igal pool inglise keelt, sain kõik oma asjad aetud, mis tähendab muidugi ka seda, et ma ei käinud maha jäänud mägikülades seekord vaid pigem ikka niisugustes kohtades, kus oli teisigi turiste ja kus inimesed teenindav personal on õppinud inglise keelt. Ma siis küsisin, karjed venelastelt, et kas, mis teil siis praegu kõige populaarsem keel on, et mida kõige rohkem noored tahavad õppida. Mis te arvate, mis ma vastuseks sain, hiina keel? Sellepärast et Vietnam on tegelikult orienteeritud Hiinast tulevale turismile. Hiina naaber? No ja sealt juba praegu tuleb mitte ainult päris hiinast, vaid ka Malaisias, Singapuris, Taiwanil, igal pool elab ju suurel hulgal hiina keelt kõnelevaid inimesi. Et peamine turistide voo kõige suurem hulk Vietnami külastajaid turiste tulebki Hiinast, mistõttu hiina keel on praegu õppimisest kõige populaarsem keel. Muidugi, inglise keelt õpivad ka noored inimesed, nii palju kui vähegi saavad. Jäätmeplaan on maailmale avatud, vietnamlased tundub olevat maailmale avatud. Viet nõulase puhul on ehk eriti oluline teada, olin seda varem lugenud, aga ma veendusin selles ise nüüd ka, et Vietnami soomlane praegu otiline, ta mõtleb, et hea küll sõda oli, eks ole. Aga elada on edasi vaja, et vaja on ka ameeriklastega kaubelda, äri teha, kuidas teha nii, et elu oleks võimalikult hea, majanduslik eluteatris ka käisid? Jah. Ma käisin teatris nii palju kui vähegi võimalik oli, sellepärast et esiteks ma tahtsin nii kangesti näha, kuidas seestpoolt välja näeb Lähevad imekaunid, ooperiteatrid, eriti Hanois, kuid ka Saigonis. Ja nüüd ma olen poliitiliselt ebakorrektne, nimetan Hotsin siidi asemel. Kasutan vana nime, sai koondisest Saigonis endas, keegi ei ütle, et ma elan Hotsiminsiidis, Nad ütlevad majan Saigonis ja ma tahtsin esse kaunitesse prantslaste ehitatud teatritesse tingimata ka sisse minna. Ja siis avaneski mul võimalus selleks näiteks Hanois. Tõsi küll, ma ei saanud seal ooperiteatris teatrietendust näha, vaid oli Vietnami riikliku sümfooniaorkestri kontsertorkester oli väga hea tasemega solistid, dirigent olidki jaapanlased. Mängid isegi grusiinlase Katšeeli töid, näiteks see oli väga huvitav kava. Aga Harois oli mul tõesti huvitav teatrielamus ja käisin vaatamas sellist teatrit, mida mujal maailmas üldse ei ole. Väidetavasti see on ainulaadne just nimelt ja ainuomane Vietnam omi kultuurile. See on vesi, marionett-ide teater ja see sai alguse 11. sajandil riisiväljade ääres korraldati, ütleme, lõikuspüha ja muid riisikasvatamisega seotud pidusid ja siia festivale. Leiutati üks võimalus, kuidas rahvast lõbustada, näitlejad läksid vee alla ja Marion letid liiguvad vee peal ja seda traditsiooni siis 11.-st sajandist saadik ikka veel praktiseeritakse Põhja-Vietnamis, Hanois on vesi, Marionnettide teater, seal ma käisin ja see oli äärmiselt huvitav elamus, tõepoolest, ma ei ole seda kusagil näinud. Ja tõepoolest näitlejad pidavat seisma, näitlejad. Näitlejad pidavat seisma vööni vees ühe nagu taust ekraani taga ja siis nad liigutavad neid Marion ette. Nii et sa neid kepikesi tegelikult näe, kuidas nad liiguvad, sa näed ainult, et on nagu üks suur veepind nagu üks suur tiik ja selle vee peal liiguvad siis Vietnami rahvuskangelased legendide kangelased, lohemaod, draakonid, purskavad tuld, niuke väga visuaalselt väga huvitav ja Nonii muusikaga saadetud etendus. Siin ilmselt nii vaatemänguline, et tekstist ei peagi aru saama jah, ei pea ja peale selle antakse seal kavaleht, kus erinevates keeltes on nagu sisukokkuvõte, aga tegelikult ja sisu ei ole peamine, sest sisu on teadagi kuidas õlis kangelane võitis lohemaa. No ja ja niuksed asjad, nii et oluline on see vaatemängulisus ja see on väga huvitav efekt tõesti, kuidas siis veepinnal need Mariannetid liiguvad, nad peegelduvad vees ja kuidas siis, eks tuldpurskavad, lohemaod tulevad, jäänud reaalselt väga köitev teater ja selle kohta me saame muusikat ka mängida, sest ostsid sealt selle plaadiga. See oli võitlus lohemaaga, Vietnami vesi marjanettide teatris. Jätkame saadet Vietnamist, kus kuu aega seikles Maire Raidma. Räägime veel ikka turust ja sellest, mida ja kuidas vietnamlased söövad kassa turult midagi ostsid ka ja, ja mida sa otsisid turult? Mina eriti palju turult midagi ei ostnud, sellepärast et ma elasin hotellides, kus ma nagu ise ei saanud süüa teha. Vaatasin lihtsalt, mida oli, sest mind alati huvitab, kas see on midagi, mida ma ei ole mujal näiteks Aasias reisides näinud mingeid puuvilju või asju ja nii et mina olin rohkem niisugune silmadega ostja vahel ikka natuke puuvilja ostsin aga nii tööstuskaupu ja eriti ma nagu ei tundnudki huvi selle vastu, ma ütlen. Ma olen oma viimaste aastate reisidel üldse rohkem silmadega ostjaks jäänud. Sa nimetasid, et vietnamlased toituvad väga tervislikult ja meil on ka väga moes praegu ja hästi on, et on moes, et inimesed üritavad õppida tervislikult toituma, et kas sealt oleks midagi õppust võtta. On küll õppust võtta juba sellepärast, et noh, ma olin sel reisil kuu aega ja ma tõesti iga päev sõin restoranis sõin päris palju, sest nii huvitav on teises riigis olles toite tundma õppida ja kõike proovida ja, ja siiski selle reisi ajal nutsin kilo alla, nii et mingit juurdevõtmist mõnikord on nädalaks Prantsusmaale ja võtad kilo juurde. Rammusam toit aga tead minu meelest, et toit on nik tasakaalustatud selles mõttes, et see on nagu sajandite jooksul õieti hiina köögi eeskujul välja kujunenud köök, mis omakorda sai prantsuse köögist palju mõjutusi. Ja see on tasakaalustatud selles mõttes, et kui vietnamlased ei mõtle igal hommikul, et oi, kas süsivesikud, kas ma saan oma liigud, kuidas mu keha niimoodi kõik õiged asjad kätte saab, siis see köök on juba välja kujunenud selliseks, et kindlustab kehale kõik võimaliku, näiteks eriti Põhja-Vietnamis. Hanois oli seda eriti märgata, et juba hommikul söödi suppi ja see supp on täiesti eriline supp, selle nimi on. Ja sellest on kirjutatud, et see on supp, mis ehitas üles Vietnami. Vietnami inimesed muutusid tugevaks ja suutsid oma majanduse nii-öelda paremale järjele viia ja see on, koosneb hästi vürtsitatud ja Rammusest tugevast lihapuljongis, mis pole ka mitte tavalise lihapuljong, kus on härjasaba igasuguseid vürtse. Et see on nagu niisugune tõeline puljong, mille sisse siis pannakse nuudleid, tavalised riisinuudleid, lahja liha, liblekesi ja hästi palju igasuguseid aedvilju võib sinna panna ürte sisse, mida iganes. Rohelist raamis pannakse tihti kausiga sinna kõrvale ja keevasse puljongis kastetakse nuudlid ja siis ise paned sinna igasugust rohelist kraami sisse ja see on jumalikult, maitseb. Ja mõtlesin, et oh kui hea, kui ideaalne Eesti hommikusöök see oleks, et paneks kohe terveks päevaks nihukesed, tekitaks hea tunde. Ma täitsa harjusin ära hommikuni suppi sööma ja tõepoolest siis nagu ei tahagi tükk aega mitte midagi. Ja samas tõesti keha saab kõik vajalikud ained kätte ja mida nad ei söö, on igasugused magusad ja rasvased, nägid niisuguseid asju, seal ei ole, toit on tervislik, hästi palju puuvilju, aedvilju ja kuna Vietnam on tegelikult ju kui teda kaardi peale vaadata, et ta on nagu üks mere äärde magama heitnud pikk madu, et ta on uus 1800 kilomeetrit põhjast lõunasse ja kõik seal pole kuskilt kaugelt, et loomulikult süüakse palju kalu ja mereande ja ja noh, see on kõik tervislik liha, eriti palju ei sööda tõesti kohvi pole mõtet küsida, et millal siis teed juuakse, aga teed, aga kas see, kes tahab jo pommikulega Vietnam ei ole nii suurt teejoomise maa nüüd, et seal seda kogu aeg joodaks? Pigem armastavad, kus vähegi saab, ikka õlut toidu juurde juua, seda ma panin tähele, et nii avalikes söögikohtades vähemalt. Ma ei tea, kuidas leks kodus iga perekond sööb omamoodi, aga et õlu ei ole nagu kunagi kaugel vietnamlased, kuidas söögilaua taha istub ja seal toodetakse erinevaid õllesorte, austraallased on sees oma õlletootmisega ja väga mitmeid erinevaid, nii et noh, kuna riik on nii pikk lõunast põhja, siis vööndite kaupa kohtles erinevat õlut, et seda nagu enamasti nii ei ole, et Põhja-Vietnamis toodetavad õlut ka lõunasse viiakse, igal pool on nagu oma õlu ja seda juukse nagu päris palju siis on päris laiaga. Aga midagi eksootilist. Paljud mu sõbrad küsisid, esimene asi kumab, mis tagasi tulin, nukas ikka liha ka sõid, mille peale ma vastasin, valmistasin neile suure pettumusega, ei söönud. Muuseas, Vietnamis süüakse koeraliha ja süüakse kassiliha. Süüakse madude, liha, süüakse, Skorpion igasugust kraami süüakse Skorpioni kõike on võimalik tegelikult maitsvaks valmistada, aga see ei ole sugugi niimoodi, et igal pool, kus näiteks lähed restoran Nonii mingisse söögikohta, seal aurav koer sulle kuskilt bossist vastu vaatab, seda ei ole. Koeraliha on muutunud eriliseks delikatessiks ja kassiliha on veel kallim. Et neid kohti leida, pead nagu küsima, kus on restoran, kus saaks koera lihasi ja kus saaks kassiliha syya olnud nagu seda sisemist tungi, et nüüd peaksin tingimata koera või kassi sööma ja need jäid mul söömata. Aga üldiselt jah, nagu hiina köögilegi omane ju on kõige kasutamine. Tähendab, mis ei ole lennuk või mis ujub ja ei ole allveelaev Nad söövad kõike ja sama võib ka Vietnam laste kohta öelda, aga see on nagu rohkem siiski mitte nägu peatoidus, vaid pigem eksootilised aktsendid. Või siis mõnele, kes siis nüüd tõesti Olaga koeraliha nii kangesti armastama süüakse niikuinii ainult talvel, sest see on niinimetatud soojendava mõjuga toit. Praegu oli seal talv, kui ma käisin, aga ei ja ma ei söönud koeraliha maoliha, sõin, see maitses nagu kanaliha. Aitäh Maire Raidma. Me kohtume taas nädala pärast, siis lähemalt veelgi kaugemast ja põnevamast riigist Laosest. Nüüd aga Tõnu timmi iga saate rubriik.