Heino lemmik 21. juuli 1931 14. mai 1983. Lilled, mis täna keskpäeval käpale pandi, pole veel jõudnud närbuda. Veel pole harjunud rääkides kasutama minevikuvormi. Sellepärast lipsab mälestus saatessegi vahel sisse. Sõna on. Heino lemmik kuulub siis nüüd juba võib nii öelda kahjuks ka nende eesti heliloojate hulka, kes viimasel ajal on liiga vara ära läinud. Tema oli 51 aastane Villem Kapi taseme 50. juubeli ära. Arne Oit oli vist 49, Naissoo pidas ka 150. juubeli ja asi on just selles, et nende loomingus hakkas nagu uusi jooni ilmnema. Tähendab 50 aastat on tihtipeale heliloojale see, kus see järelemõtlemise aeg ja muutumise aeg ja kui inimene vahetpidamata nii-öelda tööd teeb siis andekale inimesel just see aeg on see, kus hakkavad tulema need kõige paremad teosed, võib-olla koorimuusikas tal need olid olemas, aga instrumentaalmuusikas hakkas nagu midagi uut paistma. Ja eriti hakkas ka paistma näiteks suuna naisselset trio tärtseta ja, ja need asjad on väga kurvad kui, siis, kui, siis nii-öelda tuleb järsk lõpp. Saabudes jah, et neid, neid alles inimene hakkab lahti minema. Jah, sellel kurval hetkel Matti Reimann märkis õigesti, see torkab eriti silma meie muusikas nende heliloojate juures, kes on lahkunud viiekümnendail aastail, mida öeldakse, mis olevat kriitilised aastat tõepoolest kriitiliselt selles mõttes, et üle 50 inimene töötab võib-olla isegi loomingus juba rohkem mõistusega samal ajal kui alla 50 pannakse kirja sageli kõik, mis esimene mõte pähe toob. Nii et siin Heino Lemmiku juurde tagasi tulles peabki ütlema, et tema küpsus hakkas alles ilmnema ja me peame leppima tema loomingulise pärandiga ainult selle osaga, mis ta tegi siis nii-öelda võiks öelda noore mehena. Eesti NSV rahvakunstnik Kuno areng Inimesena on Heino lemmik enam neile kui tema kursusekaaslastele konservatooriumi päevilt ja ka meie muusika üldsusele meelde kui südamliku tagasihoidliku inimesena kes mitte kunagi nagu oma mina ei püüdnud esiplaanile tõsta. Ei püüdnud vägisi nagu esile tungida või tulla. Ja tema looja isiksuse on meie muusikasse jäädvustanud just tema looming. Ja niisama südamlik, niisama vahendituja, aus, nagu ta oli inimesena niisama lihtne, niisama loomulik ja südamelähedane peaks mõjuma ka tema muusika. Mitte kunagi ei ütelnud lemmikabist ära, kui seda tarvis oli. Mitte kunagi ma ei näinud teda ärritatud olevat või kuid igetsevana vaid aladel sõbralik ja sobis hästi mehe tudengikollektiivi, aga hiljem elades tegeva heliloojana ja pedagoogina tan meie kõikide mälestusse jäänud kui lihtne, sõbralik, abivalmis kolleeg, hea ametikaaslane. Õppisin temaga koos, lõpetasime koos tema lõppedes kompositsiooni eriala professor Eugen Kapi juures ja seal ta oli ka aktiivne koorimuusikategelane. Juba alates 51.-st aastast kuni 66. aastani oli ta riikliku akadeemilise meeskoorilaulja hiljem ligi 10 aastat audiskada Tallinna kammerkooris. Ja võib-olla see oligi Üheks oluliseks niukseks impulsiks miks just Heino lemmikust räägime kui kooriheliloojast. Ja just see praktiline töö koorides määroska tema loomingu žanrimis. Kuna ta on peamiselt kirjutanud just koorimuusikat ja samuti ka soololaule Heino Lemmiku arvestatav helilooja ilmus meie muusikasse 60.-te aastate algul. Ta oli üks neist öödest, kes mitme oma õõnestatud koori hobusega aitas oluliselt kaasa uute kaasaegsete ilmingute tekkimisele meie tolleaegses koorimuusikas. Just kuuekümnendad aastad olid omamoodi murrangulist, eks meie nii-öelda vanade heade traditsioonide vaimus arenenud koorimuusikale sest sel ajal ilmus terve rida noori heliloojaid kes püüdsid koorimuusikasse tuua uusi tuuli. Uusi väljendusvahendeid nende hulgas muidugi esiplaanil tuleks nimetada. Kõigepealt tuleks nimetada Veljo tormist Eino Tambergi ester mäge kulda, sinki, Jaan koha, Lembit leevot, Anti Marguste, et nende hulka kuulus ka lemmik, kes tol ajal noh, nihukese noorusele omase entusiasmi energiaga energiaga hakkas siis ka eksperimenteerima koorimuusikas. Kompanjoni alastes printsiipides ilmnes püüd rikastada traditsioonilist loomingu stiili uute koori, väljendusvahend ühenditega. Samuti tihenesid kontaktid meie noorte heliloojate, teiste nõukogude vennasrahvaste heliloojatega ja samuti ka rajataguste pardituuridega. Käidi koorifestivalidel konkurssidel ja oldi üldse kursis, mida tehakse ka väljaspool uudsete otsingute tulemusena avardus siis noorte heliloojate tööde skoori, tämbriline skaala, teravdus, harmoonia harrastati line, nõndanimetatud lastel, tehnikat kasutati väga palju polütonaalsust ja väga paljusid vokaaliväliseid väljendusi. Randid püüti tuua koorimuusikasse samuti instrument, reaalsem oli faktuur. Ja kõik need värsked ilmingud tõid meie harjumuspärasesse kooli muusikasse nagu uut värsket tuult. Tollest ajajärgust on jäänud meie koorimuusikasse med Heino Lemmiku tippteosed, millest ma nimetaksin kõigepealt jäiseid prelüüd meeskoorile. Mäletan, et nende Juhan Smuuli tekstidele loodud tsükkel kolmest osast äratas väga suurt tähelepanu ja poolehoidu me koorimuusikas. Need on kõigepealt väga värviküllased, väga dramaatilised koorilaulud ja võin julgelt väita, et, et jäi siis prioriteedid on ka tänaseni säilitanud oma nihukese kunstiväärtuse ja me võime päris julgelt öelda, et kui me räägime Nõukogude Eesti koorimuusika tippteostest, siis kahtlemata jäised kuuluvad kindlasti nende hulka. Umbes samal ajal kirjutas ta ka teise, väga tähtsa nii etappi tähistava teose sügised tülid segakoorile Aleksander Suumanni tekstile. Ja selle teosega on üks väga meeldiv mälestus selles mõttes, et kui 1966. aastal vabariiklik koorijuhtide segakoor õieti selle valikrühm võttis osa pela Bartliku nimelisest koorifestivalidest Debretsinis võtsime osa ka sellest konkursist, kus meil õnnestus saavutada esikoht siis konkursikavas oli ka Heino Lemmiku sügised. Tülid. Meeskoorile tollest perioodist võib nimetada ühte tema Niukest kaalukat koorilaulu nagu meie jõud Jaan Kärneri tekstidele mis on kantud kodanikutunnetusest. Noh, võiks öelda, et tänamatult on seda laulu võib-olla viimasel ajal vähe lauldud, selle juurde võiksid meeskoorid veelgi või teil on temale tähelepanu osutada püsiväärtuslikku miniatuurinal sellest ajast pärit ka veel helgi Mulleri tekstidele loodud põhjatähelaul segakoorile sellest on olemas ka naiskoori variant, seda laulu on. Tollal lauldi väga paljude üheks tähelepanu varasemaks kooriteoseks, mida võiks veel nimetada, oli veel väike Reekimisega koorile, siis kui rääkida veel tolleaegsetest nii tähtsamatest koorilauludest, siis tuleks kindlasti märkida ka veel naiskoorile loodud laulunõmmeliivakell Heljo Männi tekstile. Üldiselt peab ütlema, et lemmik on omaloominguliselt põhiolemuselt miniaturist omad modellüürik ja tema koori partituurid aluseks on põhiliselt niuksed, detailsed muusikalised motiivid millest ta nagu kokku kleebib või moodustab mosaiksed. Terviklikud Miatuurid. Huvitavad on tema koolikõlalised taotlused, samuti õhuline, läbipaistev faktuur ja tingimatega tähendab leiud, leidudel on oluline roll, nii et üldiselt tal ei ole nii, sihukesi võib olla väga suuri dramaatilisi teoseid, vaid üldiselt niukse kammerlikus plaanis. Ja nagu ta iseloom ise. Me tundsime teda kui tagasihoidlikku ja väga diskreetset inimest ja ka tema muusikas leiame neid jooni. Lemmik kirjutas kuni oma elu lõpuni koorimuusikat ja on väga hea meel, et sellest loomingust on jäänud terve rida niukseid, tippteoseid, mis kahtlemata peavad vastu ajavoolule ja mis jälle jälle kõlavad meie kooride repertuaaris. Lemmik oli helilooja, kes on jätnud omapärase omanäolise jälje meie muusikasse ja mee kui koorijuhid. Ja koorilauljate ülesanne ja kohus on, et ikkagi jällegi tema teosed kõlaksid ka tulevikus. Helilooja Harri Otsa palun meenutage Heino lemmikut, nagu ta teile on meelde jäänud ja jääb. Tema helilooming põhiline raskuspunkt on kahtlematult koormusikal kuigi ta on kirjutanud ka sümfoonilised muusikat. Näiteks ma meenutan sümfooniaorkestrile kirjutatud prelüüdi Fuvad mis jättis niisuguse võrdlemisi talu poegliku iseloomu. Ja kui nüüd mõelda seda talupoeglikust tema juures, siis terve tema olemus võiks öelda tema. Kas niisugune tugev jässakas talupojatüüp? Võiks arvata, et see on nagu robustne või niisugune jõuline? Kuid tema juures ilmneb just niisugune vastupidine tendents tema loomingus, eriti kui pidada silmas koorilaule. Ma mõtlen siin näiteks, kui kanarbik nutab. Need on niisugused väga õrnaloomulised. Nii et võiks öelda niisuguguse tahumatu koore taga peitus väga õrn ja hell sisu. Temal on koorilaulud ja ka soololaulud väga paljud looduse teemadel niisugused õrna ja hella loodusetunnetusega. Kas ta ise oli ka suur loodusesõber? Ja seda võiks öelda kindlasti. Ma meenutan just nimelt tema suviseid puhkusi Hiiumaal. Tal oli nimelt sugulasi, seal tema pikad jalgsimatkad. Samuti oli tal suvila Kloogal rannas, kus ta väga sageli armastas viibida ja mille ta just selle looduse läheduse pärast õieti sinna ehitaski. Selles mõttes võib öelda, et ta oli väga mitmekülgne ehitustöö, näiteks ei olnud talle üldse võõras selle suvila, mis ta sinna püstitas, anda, teinud praktiliselt oma kätega oma venna abiga. Kes muuseas on arhitekt. Nii et ta on jätnud ka väikese jälje ühe kauni suvila näol. Kloogaranda. Kas ta oli üksinduse armastaja või seltskonna armas? Mulle tundub, et mõlemat oli hetki, kus ta meelsamini oli üksi ja kindlasti iga loomingul inimene vajab üksindust selleks, et tema looming paremini Crystaliseeruks. Kuid samal ajal tekkis tal vajadus seltskonnajänes. Ja muidugi need sõpru ja tuttavaid oli, tal võiks öelda mõnikord ehk isegi liiga palju. Mis teinekord, nagu me teame, kipub loomingut segama või varjutama. Kui nüüd tagantjärele meenutada teda kui inimest, siis peab muidugi ütlema kõigepealt seda, et Taali pehmeloomuline väga heasüdamlik võiks isegi öelda, ehk seal liiga pehme, kohati kolleegina Medeldasime hulk aastaid koos Tallinna riiklikus konservatooriumis oli ta pedagoogina väga heatahtlike õpilaste suhtes. Pedagoogi selgitused olid kõigile arusaadavad ja ma usun, tema õpilased, need võrdlemisi arvukas hulk kes on olnud tema juures konservatooriumis ja kuna ta viimasel ajal töötas Tallinna muusikakeskkoolis leinavad teda kindlasti südamest. Mis aineid tätetes põhilised muusikateoreetilisi aineid, solfedžo harmooniat. Ja võiks öelda muidugi. Ta oli selles mõttes ikkagi asendamatu. Ja meil jääb väga suur auk praegu, sest nii kiiresti siiski pedagoog ei küpse. Taali küps pedagoog, selliseid pedagooge nagu tema neid pea valesse küpsema, et teda oleks võimalik asendada. Matti Reimann, teie nagu ma tean, olite Heino Lemmiku viimaste teoste esitaja. No ma ei teagi, kas, sest päris viimaste, aga tundub küll. Võimalik oli, et kuulis päev enne surma raadiost oma prelüüd puugasid minu esituses Misest. Estraadikavas olid meie lähendutvuseks sellest peale, et tuli minu juurde palus lindistada raadiosse. Kõigepealt kuus prelüüd ja fuuga, et kui ma neid noote vaatasin, siis ma leidsin, et need on, need on äärmiselt tõsised sügavasisulised ja ka raskelt mängitavad. Meil oli omavahel niisugune jutuajamine nende lüütide roogade peal, et ma küsisin ta käest, et kuule, et kas sa ei, ei saaks näiteks mõnda asja, mida sa seinale kirja pannud, lihtsamalt väljendada. Mul on siin tema käega kirjutatud noodid praegu neljahäälset suuga, et need on nii, et need on lihtsalt lihtsalt äärmiselt raske mängida. Ja, ja ma ütlesin teda sel põhjusel, et nad läheksid siis kergemini käiku. Mina nägin nendega, kaevasin oma kolm-neli kuud, siis olid nad nii võimeline niimoodi korralikult ära mängima. Kusjuures tänase kuuenda prelüüdi fuga kirjutas ta nii-öelda lihtsamas laadis lihtsamate vahenditega. Mõtlesin vaat et kas sa seda liini ei saanud edasi arendada. Aga kui need prioriteedid Foogade lindistatud, siis me läksime koos nüüd ükskord kuulama. Ja siis ma ütlesin talle, et kuule, et mul on tunne, et see jutt nagu vaatamata oma mõtet, nendes esimestes on jälle mingisugune muu muu Tartus ja tema ütles selle peale, et jah, et mina huvitum, mõtlesin just sedasama, aga et tal oli plaanis neile nagu teine teine 60 tsükkel järgi kirjutada ja et ei teagi, mis ta siis nendega teinud oleks. Kusjuures, aga tema ei olnud niisugune kiire, kiire kirjutaja, tema mõtles asjad põhjalikult läbi ja siis tasapisi tegi. Aga igal juhul mulle näis, et, et kui ma olin läbi kuulanud töösnajas töös Ja kuigi te nägite selle tööga palju vaeva, et neid teoseid enda jaoks nii interpretatsiooniküpseks teha, aga kui te läbi kuulasite, siis osutus, et see ikka vääris seda vaeva. Ei, see, see väärib vaeva, interpreedi jaoks on asi natuke teistmoodi ja teiseks on see, et kui sa helilooja poole pöörduda, esimesed teosed lähevad ikka raskemalt, see selgub nii-öelda tagantjärgi, mis on raske, mis keeruline põhjusena hoopis endas. Temaga oli meil ka mõned plaanid edaspidiseks, millest on nagu, nagu mõttes kinni haaras ja ma juba aeg-ajalt ootasin, et mis jutuga ta siis jälle tasapisi tuleb, sest et temal ikka neid oli kuskil vast ütles midagi nii kaugel või et ta mõtleb, ta ütles rohkem seda, et ta mõtleb kogu aeg. Kui me võiksime Heino Lemmiku kohta öelda et ta mõtles kaua, aga kui ta kirjutama asus, siis tegi ta seda väga omapärasel kujul. Me ütleme, igal heliloojal on nagu oma käekiri ja Heino Lemmik jõudis oma käekirjani. Nii et nagu Matti Reimann siin räägistama, Fuerest, ma usun, siin on tema käekiri ilmekalt esile toodud. Sest niisukese käekirjaga fugasid kirjutatud Eestis kahtlematult ei ole. Ja täpselt sedasama ma pean ütlema tema mõttelaadi kohta. Nagu ma mainisin, ennem on ta võrdlemisi talu, paindliku välimuse ja kujuga. Ja siiski tema mõttemaailm oli samuti kuidagi väga aeglane, võiks öelda niisugune arhailine ürgSoomelik. Nii et see pikk mõtlemine ja see nii-öelda sisemine protsess, millega ta ette valmistas oma loomingut see võis kesta teinekord pool aastat. Ja kui see jah, kirjapanemise protsess toimus, siis oli kõik nagu juba olemas, aga selle eest, kui ta oli midagi valmis teinud, siis muidugi nii jäi. Ja ma ei ole kuulnud seda hiljem, oleks midagi muutnud. Igal juhul nende preliidides roogade kohta võib veel niipalju öelda, et, et mul on küll tunne, et nad tasapisi võtavad oma koha ja lugu, võta head lood võtavad ikka oma koha nii-öelda isegi Aja jooksul, isegi siis, kui nad seisavad, on olemas, nad on, nad lähevad nii-öelda tasapisi nii-öelda pianistide teadvusesse noh, nende kaal ja väärtus tuleb esile.