Kell on pool neli, algab reedene reisijutu erisaade ja täna on see Laosest ja Vietnamist. Taas on teie ees ajakirjanik Maire Raidma Vaba Euroopa endisest Eesti toimetusest. Saatejuht on Piret Kriivan. Laos on meie jaoks veel eksootilisem riik, kui veedan. Ma usun küll, et laoses kohe on mõned üksikud eestlased võib-olla käinud ainult. Jah, laos on eksootiline ja see oli ka üks põhjus, miks ma sinna läksin, muidugi juba niikuinii Vietnami sured, lausun naaberriik, millal sa sinna jälle uuesti lähed? Lausun tõepoolest, väga vähe on inimesi, kes on laust külastanud ja see pole ka mingi ime, sellepärast et nagu lause inimesed ise mulle rääkisid. Muide, nad kutsuvad end laod, eks ole, et kui on eestlane, siis nojaa, Laat inimesed ütlesid mulle, et see oli tegelikult alles nagu 1908 10 millegagi, kui üldse hakati turiste sinna lubama, nii et see oli turistidele suletud maa ja laovski on kommunistliku valitsusega riik tegelikult muidugi ametlikult selle riigi nimes kuskil midagi kommunismist ei näe. Ja kui ma lausesse saabusin, ma lendasin Hanois laose pealinna Wiendiaani. Giid oli mul vastas ja esimene asi, ma otsustasin natuke nalja teha iseenda jaoks ja küsisin giidilt dramaatilise häälega, ega Delsin ometi kommunistid Mul ei ole. Mille peale giid ütles? Pole ei, meil ei ole kommunistid võimul, meil on rahvademokraatlik vabariik. Ma ise teadsin küll, et laos on puhtalt kommunistliku partei võimu all, ainupartei diktatuur pole seal ainult noh, nime võib ükskõik missuguse anda. Missugune riik on siis välispildid võrreldes Vietnami ka nüüd? Meil on juba hea võrdlused. Varem hakkasin kogu aeg võrdlema, kui ma olin Hanois juba olnud, eks ole, ja Hanoi lähedal ka ühe kruiisilaevasõidu teinud Halongi lahes Vietnamis ja siis sõitsin lausesse, loomulikult hakkasin minagi võrdlema. Noh, võib öelda, et laus on tõepoolest palju palju maha jäänuma, kui on. No ja laos on kohe silmatorkavamalt usklikum, no seal tõepoolest on igal pool budistlikud kloostrid. Lauses näiteks pealinn on biend, jaan, eks ja võrreldes seda Vietnami pealinna Hanoi tänavapilt on hoopis teine, kui Hanois näiteks hullumeelselt on kõik kohad täis mopeede mootorrattaid, kõik kihutavad siis laose pealinnas, Wiend jaanis on ikka rohkem jalgrattaid ja kogu tempo nagu aeglasem. Lause kohta võiks öelda veel niimoodi, et seal on umbes kaheksa miljonit inimest, aga pealinn on hämmastavalt Tallinna moodi. See on elanike arvu poolest sama ja, ja nagu nagu Tallinnaski, on seal ka kõnniteed. Darlikud ja räpased sõiduteed on auklikud, aeg-ajalt laiutavad maltsaväljad või ala hooldatud haljasalad. Et visuaalne, selline pilt on täitsa nagu Tallinnas ja mujal Euroopas ja niisugust asja ei näe nagu meil Tallinnas siin on, nii et Tallinna inimene tundis ennast seal koduselt, nii et et noh, natukene vaikse ja külavõitu Tauranzeriendi on, aga siiski täitsa huvitav vaadata neid rohkeid mustreid, mis seal on samuti ka laose rahvarevolutsiooni ajaloomuuseumi, kus on pildid kommunistide võitlusest vaenlaste vastu, vanade kommunistide isiklikke esemeid, nii et see on nagu Muuseum ise on nagu ka muuseum oma peaks olema muuseumis kuskile niisuguseid muuseumi, kui seal on, nagu enam ei näe kuskil eks. Kas lase ajalugu on selles mõttes Vietnami ka sarnane, et nad on mõlemad olnud koloniaalikke all mõlemad Prantsusmaal. Jah, mõlemad olid prantslaste koloniaalimpeeriumi osadeks tõepoolest umbes 100 aastat. Prantsuse koloniaalaeg on mõlemale märgi jätnud lausele võib-olla selles mõttes isegi rohkem, et erinevalt Vietnamist lauses on prantsuse keel ikka veel kasutatav nii-öelda administratiivkeelena, et kui lauses lause linnades ringi käia, siis näiteks ametiasutuste koolide sildi tonni lause keeles kui prantsuse keeles nad tõesti kasutavad kolme keelt, nagu nad mulle ise seletasid, inglise keelest ei pääse möödas majanduskeel. Aga administratiivkeeles on jäädud prantsuse keele juurde, laoses mitte. Kui palju sa ametnikega kokku puutusid, kas said oma prantsuse keelt siis proovida? Ega ei saanud küll apteegist sain, läksin ühte apteeki, oli vaja rohtu ja seal apteegis, siis ei osanud apteeker inglise keelt ja siis oli vaja natukene purssida oma probleemi seletada prantsuse keeles, aga üldiselt ja üldiselt ei räägita, noh, seal on näiteks lausest Teises tähtsuselt teises linnas Long Brabangis on prantsuse restorane, tähendab, prantslased on sinna investeerinud ja restorane ehitanud ja neid peavad, aga seal ka ikka. Kuna inglise keel on niivõrd Lindva franga, siis ikka inglise keelega saab üldised asjad. Kui on kommunistide ainuvõim, et mitte öelda, et kommunistlik diktatuur, et missugused need inimesed on, kas on näha, et nad kuidagi oleks muserdatud või õnnetud või, või on nad rõõmsameelsed ja avatud ja elavad lihtsalt oma igapäevaelu. Nad elavad lihtsalt oma igapäevaelu, ma arvan, et see kehtib nii lause kui vietnami kohta. Mind tõepoolest huvitas, kuidas niisugune asi eksisteerida saab. Mõlemas, nii Vietnamis kui laoses, ma katsusin uurida, ma olin tegelikult juba eelnevalt USA luure kesk tuuri koduleheküljelt uurinud, kas on tissidentliku liikumisi Vietnamis vega laoses? Kui on, siis küll nad juba teavad ja ei ole. Nii et noh, lihtsalt ei ole ja mulle seletasid vietnamlased, ega nad sellest rääkida ei tahtnud, sest atleme ise tagasi, kui Eestis oli nõukogude võim, et välisturist tuleb su juurde, hakkad küsima. Kas, kas teil dissidente ka on ja ega sa ei saa küll mingit infot, selleks peaks ikka neid inimesi hästi tundma, aga mulle seletati ja õieti nagu päris loogiline lauses ka ja, ja ka Vietnamis, et tegelikult praegu on olukord niisugune, et kuule, võimud on lubanud suhteliselt vabam majanduse arengut, siis igaüks on lihtsalt ametis sellega, et kuidas oma elujärge parandada, tühja sellest ideoloogiast. Ja noh, kui lugeda mõlemas riigis nii lauses kui Vietnamis ilmub ingliskeelne ajaleht Vietnamis koguni iga päev. Ma lugesin neid ajalehti kogu aeg vaadata, mis siis ametlik propaganda on, siis see on loomulikult täiesti ametlik ja siis ongi nii huvitav, kuidas ajalehtedes räägitakse partei konverentsidest, parteikomiteede õudest, otsustest, viisaastaku plaani täitmisest, noh kõik nagu Eestiski nõukogude ajal oli ja kui siis tänavale välja lähed, siis näed, et tegelik elu on hoopis teine, nii et see vastuolu on olemas. Aga Mulle üritati seletada, et praegusel hetkel nagu ei ole seda pinda, et hakataks hirmsasti soovima ka muudatust ideoloogia alal, et kui ka kuigi on kommunistliku partei ainuvõim nii lauses kui Vietnamis, aga kommunistlik partei siiski suhteliselt vabadust lubab. Et siis nagu inimestel võib olla kunagise, tekib, eks, aga see võib võtta aega, enne, kui hakkab tekkima soove mitmeparteisüsteemi järele ideoloogilise vabaduse järele, sest pragmaatiline inimene võiks küsida, et milleks mulle seda, eks ju. Kas keskmine inimene laoses paistab välja vaene või rikas? Vaesed lause inimesed on vaesed ja seda näiteks märkaks sellest, et nendel pole mopeedi ja mootorrattaid veel nii palju, nad sõidavad tõepoolest jalgrattaga, nad tõepoolest käivad ja ka veel Vietnami linnades nagu keegi jala ei käi enam, et mina käisin ja siis nagu vaadati mu peale, et vaeseke käib jala kohe, mingi mootorratas peatus mu kõrval, et annan sõidu, eks ole, et kuidas sa siis jala käid, aga lauses nagu seda ei olnud lauses küll käisid inimesed jala. Muidugi sain külades käia päris palju nii Vietnamis kui laoses ja see huvitas mind ka. Üks asi on turismikeskustes pealinnas. See asi on külades ja laose külad olid ikka küll väga vaesed. Mekongi jõgi voolab sealt läbi läbi laosel. Selle ääres on nii Wiendian, laose pealinn kui ka Luang Brabang, mis teine tähtsam linn. Ja siis selluamprabangist. Siis tegin paadiretke koos giidiga küll. Ega jah, seal saaks silma kirita ka muidugi liikuda, aga Ma tahtsin nagu asjatundlikku infot ja seletusi, nii et palkasin endale giidi ja siis me läksime, hakkasime paadiga mööda Mekongi jõge sõitma ja aeg-ajalt põikasime küladesse. Igal külal oli siis mingi omapära ühes Rose külas Mekongi jõe äärses külas näiteks aeti kohalikku puskarit riisist, siis näidati mulle seda tehnoloogiat, loogiad, et kuidas siis õieti nad nimetavad seda viiskiks muidugi lause viiski, kuidas tegemine käib täiesti kiviaegsete meetoditega ja ja küla on ka nii, et elatakse, noh meie mõistes võiks öelda onnides, nii et pigem need eluasemed meenutavad ON. Muidugi kliima on soe ka ja saab nii päris lahtiselt elada. Küla vahel on igal pool jookseb kanu, koeri, igasugused koduloomi, kõik kohtuiati koeri täis ja mina siis kuka, vaatasin kahtlustavalt, et noh, milline neist siis ei tea, küll õhtusöögiks serveeritakse, aga lauses öeldi mulle, sest nemad koeraliha ei söö. Siis ma hakkasin küsima, et aga kus siis kassid on igas külas hakkasin küsima, et miks teil kas ei ole ja kiiksis ütles külaelanikele, et siin on meil külaline Eestist, kes tahab näha laose kasse ja külaelanikud hakkasidki kassi oma majadest mulle välja tooma ja neid näitama. Kassidel olid lühikesed sabad. Külaelanikud ütlesid mulle, et nad ei saa neid kasse välja lasta, sest väljas hulkumine, koerte pärusmaa, et koera koeri on kõik koht täis, kassid peavad toas olemas ja nad saavad oma rahu, aga lausa kassid on lühikese sabaga, siis ühes teises külas näidati mulle, kuidas tehti vetikatest Ongi jõest korjatud vetikatest tehti õllekõrvast. Need, vetikad kuivatati ära ja surud pressiti kogu üheks plaadiks, pandi kaunistuseks tomatitükke juurde, nägi välja väga hea ja väga tervislik vetikad. Tervislikud, seda näidati mulle ja siis esines kalurikülas, kui siis kalu püütakse, seal sain ka Mekongi jõe kalasuppi süüa, nii et ikka vaesed külad on. Seda võiks öelda, et palju vaesemad kui Vietnamis laoses külad. Missugune on laose küla, ilmselt ma kujutan ette, peetne, meil on samasugune, et kui lähedal on majad 11. Selle päris lähedal on ja kui suured majad on päris, katus on erinevad, no seal nagu rookatus enamasti neis külades, mida ma lauses nägin, kuna jõeäärsed külad suhteliselt äärsed jõe äärest hakkavad juba mäed ja mida kõrgemale mägedesse minna, seda nagu metsikumaks elu muutub, aga mina väga kõrgel mägedes ei käinud isegi nagu keele murrak olevat teine, mida kõrgemale sa lähed ja lause inimesed ise teevad vahet väärsete laoslaste vahel siis nii-öelda mägede keskvööndis elavad laod ja, ja kõrgmägedes elavad, neil on isegi oma nimed, Nad teevad nagu seda vahet, kuna omavahel nagu küsivad, kust sa pärit oled, sa pead nagu ütlema, et kas ma olen see jõe väärne või, või kõrgmägede, et siis nagu paneb selle inimese nende jaoks paika. Kuulame nüüd pisut muusikat nii kaugetest maadest, nagu seda on Vietnam ja Laos. Kaasplaadi nimega Vietnami traditsiooniline muusika ja selle plaadi ostsin ma väga huvitavas kohas, nimelt Saigonis Rahva Muuseumis on rahvamuusikakamber, kus see moodustab nagu osa muuseumist, kuhu lähed? Need on need, kus on noored inimesed, palju rahvamuusikainstrumente inimesed mängivad sulle neid instrumente, saad ise proovida. Nad õpetavad sulle, kuidas üht või teist instrumenti mängida. Nad mängivad sulle neid lugusid plaadil kätte, siis saad selle plaadi osta, nii et siin on tegu tõepoolest autentse vietnami rahvamuusikaga. Vietnam on selgelt jõukam maa kui laos, et laos on vaesem ma, kas laoses on see vastuolu siis silmaga nähtav lauses endas, et rikaste ja vaeste vastuolu. Kas rikast? Klassi ka paistab jah, paistab küll, paistab pealinnas Wiend ja niiskus on loomulikult valgekraesid ja kuhu on tulnud välisinvesteeringuid, kus on firmad, kus kõnnib ringi mobiiltelefonidega inimesi, kus ikka näeb autosid ja küllap seda vastuolu on, aga see nüüd torkan nii silma vietnami külad näiteks, sest laose külades ma küll mingeid rikkuse märke ei näinud. Kui ma nüüd räägin, et un rikkuse märgid sisse käib, ütleme pealinna kohta. Aga nonii, külades, eriti Mekongi jõe delta külades, kus ma kõige rohkem käisin seal täitsa all, kus Mekongi jõgi, mis on asja üks suurimaid jõgesid suubub Lõuna-Hiina merre ja see on hästi suur delta ja see on maailmas ainulaadne üks maailma suurimaid jõed Eldasid ja sealt delta, delta on siis külasid täis. Ja seal ma käisin ja seal oli näha täiesti hämmastavat rikkuse ja vaesuse vahet. Mõni oli endale ehitanud nagu lossi sinna jõeharu või oli äärde ja nemad elasid jälle vaiadele asuvatele Adelsest Mekongi jõeteldatabavad tihti üleujutused ja päris veeäärsed. Majad on tihti kõrgete vaiade peal, sest see pole mingeid illusioone. Teada on, et ujub, üleujutus tuleb niikuinii, nii paljud elavad kapaatides ja aga kuna see Mekongi jõe delta küladest ma räägin, on ka võiks öelda, nagu vietnami viljapuuviljakasvatamise keskus. Hästi palju kasvatatakse seal ka toalilli ja bon said, mida siis müüakse teistesse riikidesse ja üldse kasvatus õilmitseb seal siis seal oli näha, et mõni oli ikka väga rikkaks läinud. Mobiiltelefonist oli juttu, kuidas neil internetiga lood, igal pool turisti jaoks on internet tehtud väga kättesaadavaks nii laoses kui ka Vietnamis, igal pool, kus ma viibisin, oli väga lähedal, alati kuskil mingi internetikohvikus sai mõistliku hinnaga internetti kasutada, niiet mina olen internetis istuma harjunud siin Eestis ma käisin ikka iga päev sõpradega suhtlemas, mul mobiiltelefoni kaasas ei olnudki, nii et ma ei tea, kuidas levi oleks olnud, see jäi mul proovimata, aga internetiga internetti tuleb järjest rohkem juurde. Väidetavalt muidugi need statistilised andmed nii kiiresti muutuvad seal, kuna majanduskasv on nii kiire nii Vietnamis kui ka laoses viieprotsendine nagu Vietnamis ja et noh, küllap siis internet istuminegi toimub kiiremini, kui mingitki statistilised andmed seda kajastada jõuavad. Tehnoloogiast rääkisime söögist, rääkisime liiklusest, kuigi liiklusest veel nii palju, et kui on Vietnamis oli väga tihe liiklus pealinnas, siis suurtemates linnades ja kuidas sa siis seal jalgsi liigutakse, kas teed antakse? Eks jah, Hanois näiteks on nii tihe liiklus ja just nimelt mopeedi ja mootorrattaliiklus, et kui sa lähed sõidutee äärde, mõtled iial iial ei saa omasid üle. Alguses olingi täitsa nõutu, sest ega need valgusfooride ka reguleeritud üle käidki seal ka eriti ei olnud, vöötradadest rääkimata. Aga siis õpetasid vietnamlased mulle ühe triki ja seda ma kasutasin kogu oma reisi jooksul väga edukalt. Nimelt kui hakkad üle sõidutee minema, Ma siis mine hästi-hästi, aeglaselt. Rõivaülesõiduteed, mis on tegelikult täis kihutavaid, mopeedi ja mootorrattaid, sest nemad näevad sind kaugelt juba, kui see aeglaselt Luivad. Nad oskavad siis arvestada, kuidas nad sinust ümber sõidavad, sinust mööda sõidavad. Sinu juures peatuvad tõepoolest ja seda trikki kasutanud ainult mina, vaid teised ka. Ja see töötab, see funktsioneerib, sest kuskil polnud, milliseid mootorratta alla jäänud inimeste laipu näha. Ülekäiguradasid ka ei ole, ülekäiguradasid On, sai koolis on neid kõige rohkem, see on üldse majanduslikult kõige arenenum linn Hanois ka ikka siin-seal, nii et seal viibimise päevade jooksul ma õppisin ka ära, et kus siis need reguleeritud ülekäigurajad on, nii et selle peab nagu ära piima. Ühesõnaga, liiklus nagu kõik kulgeb nagu omasoodu, jahta kulgeb nagu omasoodu ja ta kulgeb hullumeelselt õhku reostades. Esimene mulje Hanois saabusin peale selle, et punalipud lehvisid, oli see, et inimesed mopeedide peal istudes kannavad kõik maske poes ja mina mõtlesin, et issand, et kas nüüd on linnugripiaeg, et kas sattusin keset linnugrippi, aga linnugripilaine oli Vietnamist siis juba üle käinud ja tegelikult on maski kandmine ainus võimalus liikluses natukenegi oma kopse ja kurku. Sest õhk on jube saastunud. Ja siis maskide kaistaksegi, et peaaegu kõik inimesed, kes nii-öelda oma igapäevast teekonda tööle ja koju peavad mopeedi seljas neks Hanoi liikluses tegema kannavadki maske. Aga linnugripist, mis on nüüd meil taas aktuaalne ja üha aktuaalsemaks, ilmselt Euroopas ka läheb, et kas linnugripist oli seal kohalike inimestega juttu? Jah, oli küll juttu ja sellest ka kirjutati isegi inglisekeelsetes lehtedes Nonii ja lauselehtedes laost, õieti see linnugripp ei puudutanud, mis Vietnamist üle käis, sest lauses ei ole ka suuri niukseid linnufarme ja seal käib see asi kuidagi kõik niimoodi väiksemas mastaabis. Aga Vietnamist oli tõesti linnugripilaine üle käinud. Veidi aega enne seda, kui mina sinna jõudsin detsembrikuus ja siis ja selle mõju ulatus veel detsembri lõpul jäänu Ariski nii palju vietnami, et kanaliha müük oli keelatud ja tõsi küll, omleti ka restoranides sai, eks küpsetab munata järjekord läbi, aga kanaliha oli küll menüüdest maha võetud ja siis kuna valmistuti just nii-öelda vietnami uueks aastaks, mis on nagu paar kalendri järgi nagu Hiina uus aastagi siis lehed kirjutasid, et nii, et selleks uus aasta peoks me nüüd küll saame vist kanaliha süüa, et juba lubatakse siia kanaliha, aga see keeld oli neil päris range, nii et see epideemia käis neil päris kõvasti üle, aga see oli möödas, nad said sellele piiri panna. Uus aasta pidustustest osa ei saanud. Ma põgenesin enne ära, need on nii tohutut pidustused, et ja niivõrd perekondlikud pidustused, et kui sinna turistina lähed, siis näed hoopis teistsugust Vietnami. Ma juba hakkasin nägema, enne mu ära tulekut hakati juba ettevalmistusi tegema. Sest tegelikult et on Vietnamis selle aastavahetuse nimi juba hakkasid suured asutuste peod juba, et eelnevalt tähistamisega ja kodudes loomulikult juba nädal aega enne selle Lunar aasta vahetumist, onju vaata et köögijumal ehk iga maja jumal asub nädal aega enne aastavahetust teele taevasse smaragd keisri juurde kandma ette talle, kuidas selles perekonnas või majas on selle aasta jooksul elatud ja ta läheb sinna karpkala seljas, nii et siis tuleb ette valmistada, tuleb eriti palju Nende ja annetusi panna kodualtarile, et kodujumala oma teekonnal ikka ennast hästi tunneks ja võimalikult hea sõna selle perekonna kohta ütleks. Smaragd keisrile. Et aastavahetuse pidustused on perekesksed pidustused või kuidas üldse nii Vietnamis kui laoses. Peresisesed suhted on, et kas lapsed ja vanemad ja vanavanemad hoiavad kõik ühte või on see välja paista? Jah, see on välja paista, see on nii visuaalselt näha, kui see on, kui, kui inimestega kohalikega rääkida, on nagu täiesti loomulik, et vanavanemad elavad perekonna juures, nendes hoolitsetakse erinevat sugupõlved elavad koos ja aitavad 11. See on siiski ikka veel väga tähtis nii Vietnamis kui eriti vastlauses kus, nagu need vanad traditsioonid on veelgi elavamad kui Vietnamis. Riietusest ei ole rääkinud, mis on seljas Vietnam, lastel ja, ja laodel käivad nad riides Euroopa mõistes moodsalt. Mõned käivad ka, aga näiteks Vietnami kohta oleks võib-olla mõtet rohkemgi rääkida, kuna Vietnami naisterahvariie on ainulaadne maailmas, selle nimi on ooda ei, see kujunes välja juba õieti nagu sajandeid tagasi. Kui keiser oli ära keelanud naistel kleitide kandmise, siis töötati välja niisugune kostüüm, mis ühendab endas nii kleidi kui püksid. Kordan veel, A Day on selle nimi ja see on väidetavalt ainulaadne maailmas sa siis hästi ülestöötatud kleit pikkade või kolmveerand pikkade käistega kleidi pikkus on umbes põlvini ja kleit on kitsavõitu Talon lõikud, mis ulatuvad peaaegu vöökohani, aga etikassiivset väljanägemist kindlustada siis selle väga seksika kleidi all kantakse pikki pükse. Ja see on siis väga praktiline, nii et samas on ta võib-olla väga joonis, sest seda saab nii keha järgi teha, kui vähegi tahab, tehakse siidist puuvillast, isegi koolivormid on. No tai, et see on väga kantav ja väga laialt levinud. Loomulikult noored kannavad teksapükse nagu igal pool maailmas ja ainult et see torkab nagu silma näiteks Jaapanis ei näe nii palju kimanusid tänaval, eks seda kantakse ainult erilistel puhkudel. Aga Vietnami rahvale rõivastus au, tai igapäevane sealt on ta tekivad pragmaatilisemad muga mugav ja praktiline ja näeb samas ilus välja, nii et see on ka oluline, et iga naine saab oma ilusaid kehavorme näidata ja on, mida näidata, sest pakse inimesi küll ei Vietnami segalauses ei ole tänu tervislikule toitumisele tänu tervislikule toitumisele ilmselt endal liigutamisele. Igatahes neid ei näe. Ajakirjanik Maire Raidma rääkis kahest Kagu-Aasia riigist, Vietnamist ja Laosest ja nagu ta ise ütleb, et täiesti omal käel niisugust asja ettevõte peab lihtsalt tahtmist olema. Saate lõpetuseks Tõllu timmi muusikamaailma teisele poole ilma.