Selgeks on saanud, et Mart Saar kõrgub eesti muusikas ühe sellise suurkujuna, kelle loomingu kogu haare ja tähendus alles ajapikku mees avanema hakkab. Selle muusiku aktiivne tegevus ulatub pool sajandit ületavasse perioodi ja see mõjutas juba siis meie rahvusliku muusikakultuuri professionaalset arengut tohutult. Mart Saar on meie rahvusliku koori- ja soololaulu klassikalise stiili looja. Tema teosed on juurtega koduses mullas ja sügavalt. Need on tulnud rahva eneseiidse poeesia ja muusika varamust. Nende aluseks on eelkõige arhailised rahvaviisid, mida kogus, korjas ja uuris Mart Saar küllap, et kogu eluaja. Nende töötlemisel stiilielementide kasutamisel jõudis helimeister erilise kunstilise üldistuseni. Vahe oma loodu ja rahvamuusika tsitaadi vahel minimiseerus, mitte märgatavuseni. Ta oli rahva eheda loomingu stiilielemendid täielikult omaks võtnud. Ja siit tulenebki Mart Saare kogu loomingu üldhäälestus. Helimeister sündis septembris 1882 seega peatselt 100 aasta eest Viljandimaal ja suri 81 sõna Tallinnas. Nii nagu kõik ta eakaaslased Eesti muusikud Saiga, Mart Saar erihariduse Peterburi konservatooriumis toonaste nimekaimate meistrite käe all. 1907. aastal lõpetas ta professor Loui homiiliuse oreliklassi ja sai diplomiga kompositsiooni erialal professorite Nikolai Rimski korsakovi ja Anatoli laaduri õpilasena. Esimene aasta tosin iseseisvat tegevust sidus noore muusiku Tartuga järgmine Tallinnaga, kus tegeles põhiliselt eraviisilise pedagoogina. Puhuti oli ta Tartu kõrgema muusikakooli õppejõud. Aastail 1943 kuni 56 oli Mart Saar Tallinna konservatooriumi kompositsiooni eriala professor. Õnneks jäi see kõik ta tegevuses rohkem või vähem kõrvaliseks. Põhiliseks osutus ikkagi rahvamuusika uurimine ja sellele rajanev helilooming. Mart Saarepärand on väga ulatuslik, usutavasti leiduderohke ka tulevaste põlvede jaoks. See koosneb peamiselt miniatuuridest. Kasutaksin siin seda väljendit küll teatava ettevaatusega ulatudes õieti sonaadi, vormideni ja kooriboeemideni koguda. Looming seostus rahval lauluga ja avardas seda vokaalteostest klaveri paladeni. Neid on saarel poolteist 100 nimetust. Võin eksida, aga esmapilgul tundub, et Mart Saar pole teistel instrumentaalmuusikaaladel Camite sümfonismis ennast üldse proovinudki. Kuid ta teosed inimhäälele, olgu laulud soolohäälele või koorile on eriliselt mitmepalgelised. Seda nii emotsionaalselt kujundite kasutamise oskuselt sisult ja vormilt. Käes on Mart Saare juubeliaasta, ta sünnist möödub juba sajand. Seoses sellega annab firma meloodia Tallinna heliplaadistuudio välja plaate, nende hulgas ka ühe eripärase. Mis asja valmis sai? Tänases uut möödunust saates tahaksingi seda tutvustada. See uus plaat algab palaga, mis on võetud omaaegselt haruldaselt heliplaadilt. See on õieti päris esimeste hulgast, mis Eestimaal salvestatud sai. Omaaegne kuulus lauljatar Paula preem esitab Mart Saare esimese soololaulu. Hoia vahel aken lahti. Ajaleht Teataja kirjutas 27. jaanuaril 1904 järgimist eesti laulud ilma reisil. Nagu teada, leidis Edison aparaadi ülesse, mille abil kõiksugused healed, olgu see laulmine, mõne mänguriista peal mängimine või jälle terve muusika koori ettekanded üles võetud ja alal hoitud, võivad saada. Niisuguse uue aparaadi sisse laulis Kuld Lõvi võõrastemaja saalis Estonia laulukoor mineval pühapäeval 15 eesti laulu, suuremalt jaolt kõik rahvalaulud. Eile tekivad sedasama preili. Aparaat andis selle laulu nii selgest tagasi, et kas sõnad täitsa arusaadavad olivad. Niisiis saavad need siin sisse lauldud eesti laulud, arvatavaste kõik ilmakaared grammofoni sees läbi sõitma. See vana ajaleht kuulutab klaverisaatjana välja kellelegi härra Emmy. Päev enne selle artikli avaldamist nüüd peaaegu kaheksa aastakümmet tagasi oli toimunud Paula Preimi kontsert. Lauljatari saatis siis Mihkel Lüdig. Ometi on alust arvata. Seda seisukohta jagab ka tuntud Mart Saareuurija Vardo Rumessen et tollel plaadil on suure tõenäosusega salvestatud siiski laulu autori enese klaverimäng. Oktoobris 1962 külastasid folkloristid ainust rutskini Herbert Tampere, Mart Saart. Kuivõrd palju seal ka seda rahvalaulu? Pidi minul oli ka seda laulan, ma olin siis nelja aastani seda kuud vaatasin läbi need teie rahvaviiside kogude 1104. aastal te käisite siis üksinda jääda aastal. Kuidas te ise muidu neid kogumisreise hindate? Need on täiesti minu oma, madaašišib juba rahvalaulik natukene katsuda olla siis meiega tantsime otseselt söögi-joogiveena täiesti oma või? Selle skandeerimise küsimusega on ka toonud pead murda kõigi Eesti, kuulsin seda vanaisalt, kuidas sina surmakäsud veeda Atsialtimas skandeerisid ja isekülg sind piis helist sama viisigi täpsexi samma. Käskantsiooni olnud tähendab sünoorininud, seda hakkavad noored inimestelt siis kandi koodalet rõhud, paneelis seal sääs. Nõnda nagu deklareeritakse, skandeerima siis mitte midagi ja arvasin, et kohale eesti laule ei asi vanaisa laotud. Nii elavalt meelde jäänud, et mul praegu lao laskma kõrvus helid. Hiljem, kui te Tartus elasite seal doktor Oskar Kalda juures olid ju need korjandused kõik koos, kas te neid ka käisite, mõnikord jaamad mujal, säin säästma uuritajaid, Märtin essi, aga kust see viis päritamise ihkasime äikest lahti ja sainitis korjamas, käisin tüüpi läti keelt ja aga vaat siis ma mitte ei tea, kindlasti Kelly seest, hellisain sealitsades kiis Tartu laulu pin, mailin nägi, oli midagi. Casildamad oli kirjutanud. Kas te mäletate, mis ajal teie selle laulu kirjutasite? 1900 18. aasta sühisele? Te olete sinna neid sõnu kah omast käest juurde pannud, et tuli teha, kangemaksin? La muidu küll. Paljud Mart Saare koorilaulud äsja kuuldud ihkame nüüd ikkest lahti ehk leelo, mida kuulsime usutavasti 1928. aastal salvestatud plaadilt Estonia muusikaosakonna koori ettekandes. Dirigent oli Juhan Aavik. Siis lindude laul, Jaan läheb jaanitulele, põhjavaim kõver kuuseke. Luule see ei tule tuulest. Allik jäävad ilmselt alatiseks meie koorilauluvaramu, eriti väärtuslike aarete laikasse. Saame pakkuda vanalt heliplaadilt teisegi pala. Sajandi esimesel kolmandikul on Tuudur vetiku juhatusel tegutsenud Tallinna rahvaülikoolide seltsi segakoor plaadistanud lindude laulu. Võib-olla tuletan midagi Peterburi ajast meelde kui teie seal Rimski koodsakovi ja, ja tuvi juures õppisite seal ju tuli kah loomingulise probleemi ju väga palju aruldagnoosena ja, ja võib-olla. Käin vini tuli seda ring kontsakatega uut mõtet siis moonid Peeter süda, mees korteri, siis kuidas seda teha? Noosis? Rakvere antud, kas teil seal Rimski Kossakovikaali just eesti rahvaviisidest ka juttu ja? Ikka pidi olema modulatsioon kaldumbema, aga seda, seda tema ikka näed. Kui ühiskonnas on täiesti vastuvõtmatu. Aga kui poisid olid mõne asja võib-olla seal halvasti kirjutanud Peterburi ajal, siis te elasite Peeter süda ka koos, kas kogu aeg oli kogu aeg ja esimene aasta? Kui Konsaatornesid, siis joon avikud, et ega ta varem 11 ei tundnud. Väga leidlikud. Viimasena kuuldu on ainus säile Mart Saare klaverimängust. See pärineb 1947. aastal ringhäälingu saate tarbeks valmistatud niinimetatud pehmelt heliplaadilt mis on aga paraku meieni jõudnud väga kahjustatuna.