Suures kõrges kivimajas elanikke üle 100. Dagestani keeles on olemas üks niisugune väljend Vass alamBakalam tõlkes tähendab see, et kõik on korras. Kõik on kombes. No näiteks inimene töötab hästi, vaatala valge ala, hea töö eest saab ta preemia vanad ära madalam, aga mõnikord juhtub ka seda, et on külvassalam, aga ei ole. Wakalam. No kuulake ise ja otsustage. Miniatuurse autor on Dagestani kirjanik. Eieiei Madomeed, säkid, amino, mina olen šamaan. Lambakarjus. Minu nimi on Alee, kus Eino. Valbaasi klõbin, aksus igas nurgas, nagu pojabilsakkida seljas. Pisut hiljem tuli minu juurde kolhoosi esimees. Soovin sulle enne kulla, Ali, tänan väga, ole terve, kulla ta veel kord soovin sulle õnne, kulla Ali, veel kord, aitüma kullaga, ole terve kullaga ja veel kord, soovin sulle õnne, kulla Ali. Kuule, kuule, kuule. Kuule, aga mida sa tahad? Ütle, esimees peaks nagu preemiat niisutama või. Ega mina vastu ei ole vigu, vot siis oli ka nii, et läheb. Eks me siis läinudki. Seadsime end mugavasti sisse. Hakkasime märjukest timmima tama, taaks oli aa. Ilma tema loata ei tohtinud ükski külaline suud paotada. Aga agaa jutuvoolu ei ole kerge peatada joove sile, uttele terviseks. Ali silut, allekeste terviseks. Ali ei ole sinu preemia. Terviseks. Sinu naise terviseks, joome sinu kitsekesed veriseks. Kruusal läks ta modaalkeel sõlme ja edasi joodi juba ilma kõnet pidamata. Järgmisel hommikul sain suure vaevaga maast lahti, pea lõhkus valutada ja keerasin pool panga hapupiima alla ja hakkas nagu kergem. Mõtlesin, et on aeg minna uutekeste manu Talleggist juurde. Tigmas lamm, kala. Astun õue ja oi oi oi, oi, oi, oi, oi, oi, õu rahvast täis, muudkui istuvad ja vahivad mind. Mõtlen hirmuga, et koopia hakkavad kiitma jalal, liikusid norima. Kuidas käbarad käivad, käbarad on hämarad. Head inimesed, mina küsin viisakalt ilusasti, aga kuidas tema vastu? Juskui läbiks ise tabletid? Mina viin. Ütle seda veelkord, ütlegi sena klahvid. Sina saad sa igavene tõhk. Läksime nii kiidu tuli tükk tööd, enne kui meid saadi ära lahutada. Militsionäär jooksis kohale. Meie oma rõmas on ja viis mu sinna. Ma viisin, nagu ikka viiakse, istu. Suur tänu. Ma parem seisan, istud, öeldakse sulle. Ega siis nii korrapeol ka istuma ei panda, tuleks ikka asja arutada, ka arutleda ja arutleda. Ütle, mis asja sa mürgeldab, mina ei mürgelda. Mina sain preemiat, preemiat, mille eest 100-lt lambal sain 120 utte talle uu, kulla mees, niisugust sündmust talle ometi vaja niisutada. Ja ta võttiski veinipudeli ning valas pooleks. Hakkasime jooma. Nii kui klaasile põhja peale sain, olin Bransti põrandal maas, pikali. Hall Ani ei, hall, mis rakas? Hall ei võta jalgu alla. Ole hea mees, kihuta kohe siia nagu keravälk. Mul on siin üks siuke, valasin talle pool klaasi, nii kui selle hinge alla sai, oli nii pikku lai, põrandal maas. Niisugust psühhohuligaan terves Kaukaasias enne nähtud. Sõida kohe. Üks sõitnudki kohale meie arst Raissa kus haige on siiski Hingla ma ei saa ingutu, mis sa siis saad? Ai ai, ai, ai vai sinu asjad on halvad hali. Miks alkoholi kuri tarvitad? Midagi ei mäleta, ainult veda sain preemiad. Preemiat, mille ees sulle preemia anti. Maasoin 100 lambapea 120 on o niisu kuule sündmus. Seda tarvis Liisut TaDaa niisutada asu. Ja ta võttiski oma arstipauna puhast piiritust ning jagas pooleks, jõime ära ja mina siin hing. Keda te toote? La nali, soo, kas heitis hinge? Heitis hinge? Kas päriselt kohe või päriselt. Mis taga siis juhtus? Talle anti preemia ega preemiat anti preemiat, aga seda on ju tarvis. Füüsikat. Nojaa, sirutasin harjumuses käe klaasi järele. Kala kohe tuli külg sisse ja eks siis pühitsenud väheke seda imeväärset sündmust pärast kantsimali kõik koos koju tagasi ja sellest ajast peale ütleb minu naine alati, kui ta oma lambaga mammuti saaks. Ärge andke talle preemiat, meie pere jaoks on see liiga suur luksus. Ai aia Chan. Chan nalja. Eks ole, ühesõnaga sala. Needki pireesistolubanya diivanilt Küll särata kallis kaasa uusi ajakirju, vaatab vaeva, istub toolil akna juures tädike napareoolist vaeva tema kannul, õige varsti näen ta vennapoega. Arsti vaevaeva. Järgmine miniatuur, mille me teile esitame, pärineb Jevgeni šatkul. Kestele jutustab oma kolleegist samuti kirjaniku mehest, kes oli see endast nii heal arvamusel, saatis oma juubelipäeval õnnitlustelegrammi oma emale, niisiis kirjanik istub oma kirjutuslaua taga. Astub võõras mees. Tervist, tere. Tervist, seltsimees kirjanik. Tere. Kes teie olete? Mina, mina olen Seraphime kalkil. MINA OLEN TEIE kirjanduslik kangelane Artjomi Philburks romaanist põhjamaa põhjamaa see nose Serafi kalki aspirant. Kas te tõesti ei tunne mind ära? Huvitav, ah teie olete minu kirjutatud? Olete ikkagi väga sarnane, olen, olen väga sarnane ja kahtlemata olen, näete, siin on mu käsivars, vaadake needsamad punakad, karvaudemed, mida te nii üksikasjalikult kirjeldasite oma romaani teises peatükis. Tead, seltsimees kirjanik, mina tulin täiesti isiklikes asjus. Ma tulin nii-ütelda teie palvele, palun, ma kuulan teid. Vaadake, lugu on nimelt nii, et vot näete, tead, mina ei suuda armastada hingad. Missuguste hingad, seda, seda laboranti sealt kemikaalide tsehhis. Esimese raamatu lõpuste sobitasite meid sõbraks seal see väljal kartulivarte vahel mäletate, jäi, ei lähe. Miks ei mäleta te armute teineteisesse, kui tassiti kood juurviljapealseid? See stseen on mul välja tulnud võrratu pingelaenguga. Kriitika on siin leidnud šeik spiroliku kirre sööstusid levitaanliku värvi, balletti, värve, värv, värve ma ei mäleta. Aga hingad, ma ei, ma ei armasta. Mul on oma perekond, nain, laps. No ma ei saa oma perekonna. Jätate, te hinga pärast maha. Ei ole nõus. Ja teie tunnete Ingat halvasti. Temale meeldib Samsonov. Autobaasi sohver ei saada mingit sahvrit, aga too sohvri jookseb Inga sabas juba viiendat aastat. Mis ta siis veel tahab pensioni või ei, romaanid teises köites sõidab Samsonov õppima ja lassi singa läheb temaga kaasa, neid mitte mingil juhul. Hingake vastupandamatult teie poole, ta ei hooli mingitest eelarvamustest, aga mina oma perekonda maha ei jäta. Võtke end kokku, kallis sõber. Romaani teises köites lähete te lõplikult oma naisest kaitsjast lahku. Ta on väiklane ja tühine inimene. Teises köites olete nõus, aga hingad hakkavad vaevama südametunnistuse piinad, et lõhkus ära. Iyok hakkavad küll sellele vaatamata lööbi, hinga teie ees lahti täiesti uue senitundmatu maailma uksed nimelt kolmandas köites, püha taevas, kas siis kolmas köide tuleb ka veel kolmandas köitis, keelitab, hinga teid kaugele põhjamaale, kust te sünnitate ümber otsides vanades talu taredes esiemadeaegseid, kadri, tohust, torbikuid ja vanu vokirattaid. Los lustest uljust Nikolai. Artjomi Filippovil saatke ometi mõni teine neid vanu vokk sinna. Ja lastest on muidugi kahju, aga see koht on mul suure emotsionaalse jõuga kirja pandud. Kogu kirjanduslik avalikkus ootab kannatamatult minut triloogia ilmumist. Ja ka naine Põlutuid kogust südamest. Gadja kardio kardiotule siia. Partiini Filippo Fits TRW. Palume teid mõlemad väga lasti nimeel. Ja ometi vait ja Katariina ja üldise, kui tahate teada, olete sõnaaher naine. Ainuke viga, et neid oma väheseid sõnu kasutate te kurja sinna parata, kui tema niisuguseks kirjutasite. Oleksite parem kujutanud mind hea ja targa naisena, ei, targana ei saa. Mixiza. Kas arvate, et see on kerg? Proovige ometi, äkki tuleb välja? Meil tuleb ju ka veel kaua koos elada. Nihutame perekonna juurdekasvu. Kuulge, lubage, ja mida see tähendab, seda minu raamatus ei ole, seda ma ei luba. Ma teen selle selle koha ümber, Te solvate mind, teie müüdkaa, tagan, teie olete sellega harjunud, aga mina ei ole. Jätke oma naine rahule, ta on teile võõras ja kauge, mäletate, esimese köite lõpus te vaatate talle nii külmalt otsa, et ta saab nohu ja pidage meeles, selliseid loomingulisi leide on minu raamatus õige mitu artiimikiliitoris. Kahjuks ei saa ma teid millegagi aidata. Ja kas te üldse annate endale aru, mis teete, mis teele timminud, tõukate ähvardate mul ära rikkuda psühholoogilise romaani linnaelu. Oh, kui te parem kirjutaksite hea romaani, tugevas perekonnaelus ei tule välja. Kas teie meelest on seda kerge kirjutada või? Võta näpust. Aga nüüd kalkini tõttake kohe jooksujalu hingega kohtuma ja tee katsia, marss koju, pesu nühkima, marss, minge koju. Minge koju, otsekohe pesu nühkima. Minge koju. Giga saabus külla vanaisa naise vennas vaevaevariba-raba, nende järgi saabus kingiks lambaid härgi Vuae vaeva. Siis kõik rõõmsalt laulu lasid sööke, jooke tarvitasid Oae vaeva. Vanaema valehambad sõid ära terve lamba, oi-oi. Nüüd oleks meil tahtmine tutvustada teile kahte spetsialistil täpsemalt väga kitsa erialaspetsialisti, tänapäeval, kus teadused iga päevaga arenevat sügavuti ja laiuti tuleb asjatundjatel spetsialiseeruda ühelt kitsamal erialal. Nii et laia profiiliga kõiketeadjad, spetsialistid on need, kes õieti midagi ei tea. Või vähemalt arvab sedaviisi Armeenia autor Anatoli eiram saanud, kes on kirjutanud järgmise pala. Kingsepp istub, nagu öeldakse oma liistude taga mööda läheb nii-öelda klient. Häi kinni, kullana ees kullane kinni. Ja, ja, ja no mis on, vaata, vaata, mis parema jala king teeb. Minu minu parem jala king. Mitte midagi ei tee. Kas see on sinu meelilt korral? Konsablik ripub ainukese naela otsas. Tõsta jalga? Näen, parem tirinud sul kohe lahti, muidu kaotad veel ära. No ole sa lahke, no no mis asja sina oskad ütelda ja mina kohe mitte ei märganudki. No selle võrra ei märganud, et sina ei ole spetsialist. Kohe, kui kuulsin seda sinu astumist inka tiir oli keeerreli oli pilt mulle kohe säilinud. Jah, aga, aga kuule, kuule, meister, kas sa kohe hääle järgi? Näe, soo, king on siin. Paneme sulle ehtsa Kolsablegi raud, aga mis, mis mul enne oli? Vilets aseaine, nüüd püütakse igal pool läbi ajada, igasugust asja, ei ole sa lahke. No mis asja sina oskad ütelda, aga mina olen sulle alla naturaalsed rauad et pandud. Nii jah, ja teisele kindlale kaheksale ja, ja ei pane siis juba teisele kingadele ka ja kui, kui on ehtsast rauana Kas kas vasest on etemad, oled sa üle? Õlavarrel, pole tänapäevalill, ole sa lahke? No mis asja sina oskad ütelda, Hausuna ask nael kannatab kõik välja, olgu lörts või lumi. Ja no mis asja sina oskad ütelda ja hakkas siis saapanaelu, tehakse nüüd ase. Mis sul siin all on, vaata, vaata. Õide puusorte aseaine. Mis asja sina oskad ütelda? Aga pealtnäha paistavad küll essaaclisi minu käest, kui ta teada, mis on ehtne ja mis mitte. Võtta Su teise kinga, jah, jaa, tra-ai. Lääntsa nagu niuhti tuli alt ära, no mis asja sina oskad ütelda, aga kuule meister ega, eks sina luiskad ka pisut ega ei tulnud küll, nagu niuhti. Sikutasid täiest jõust ja kui sa nii arvad, võid oma vanad kontsaplekid alles jätta või Mulleid vaja. Ei, ei, ei, milleks me ju leppisime kokku, et paned uued rauad. See jutt ei kahetsen. Odanud no mis see siis on, mis asi? Ja, ja tal puha lahti. Valmis hull inimene, mis asja sina teed? Uued kingad, alles kuu aega väga soss sinu luua, kui kingad on niru kvaliteediga. Ükspuha, millal sõnade ostsid, aga ära muretse, puhas õnn, et minu juures juhtusid, parandan ma sul nii uueks Egonna surmani ja, ja, ja näe ava Michaelil ookeani, mis on laat? Teine Glinka kolkas kohase ai, ai. Ai. Saue Buaaram ei ole rämps, see ei ole rämps, ega ma pime ei ole. Vaat niimoodi kontrolli alla ei anna. Vaata, vaata, vaata, kui tugev näed tai raevu, võib-olla peab veel vastu. Aga mis saab tunni aja pärast, posija, näed? Ai, ai, mis sa teed? Mis ma rääkisin, räbalad taga. Kuule, see ei ole sinust ilus meister, et sinusugune jõumees peaks tsirkusenumbreid näitama, aga, aga mitte kingi talutama. Sinu käes jäävad sellest parandatud kingast ainult räbalad järele. Vaata proua, mitte mingi hinna eest. Provi. Sellest majja saad, saad, saad lasa, saad kindla peale saada, veame kihla. Jämed saad, et ei saa, no veame, Janet saad, olgu sa laua, mille peale veame. Ah, mille, millega hädade kaist konjakipudel, kuiva veini ei lähegi le tüüja paraadi hakkama, vaeva nägema. Võtavama käimad. Ai, ai, mis on? Kuskohas, oi, ei anna otsekohe mu kingad siia. Aga kuidas sul on närvid läbi või anna kingad siia su viltu kiskuma, ana, ma pole ju veel midagi. Mis sa ütled, paljuma palju, aga mis siin inko võlga olla, ega lambaid ei tulnud välja, no ütle mulle, kui palju, otsekohe teetarve otsekohe. Kuidas otsekohe või pane siia paberile ilusasti kirja ja kohe võtame kokku, noh, noh, noh, noh, noh, kaks kaks on naturaalsest rauanahka, kaks pooltald ahna vasknaela noh, seedekõiku. Olge lahedad, kui palju nägid, no mis asja sa oskad? Ai, sulaselges ka, hind on ju kulla hind. Kas sina arvad, et kullas naelad etemad olla? No kui sa nii vaene ole, oleme ka olema ja tema tema osava võtan aituma. Kanna tervist, oot-oot-oot-oot. Ütle mulle, mis oi-oi. Mis on, näe, mis sul käe peal on siin tava, mis kell see on tavaline ja taha, eks ole? 1004 ja pool minutit nädalaid, ai, ai, ai. Praegu ja pool minutit, aga kuu aja pärast võib-olla jääb pool tundi taha, oota, oota. Ära võta kätte ära. Las ma vaatan nõiale nuiaga näkku. Kuule pale kõrvarde, kuule, mis häält ta teeb? No kuule nagu kell ikka nagu kell ikka täiesti ebanormaalset häält teeb, ta ei käi normaalselt tikkida, tiki tak, aga ta käib taki, diktacki, tik. Kuule ausõna, kuula. Kas oled kellased MINA, MINA, TEAN kellase olen küll, aga anna ma kyll siia, kas ma, kas ma vaatan, klubid ootavad? No kujuta ette, kujutate, kõik kivid on plastmassist. Plastmass plastmassist jah, saake ongi suvisake ja mis vedrud need on sul seal ju aseainet, mis? Kulla mees ei öelnud, et olen spetsialist ja vaata, näed. Vaata, vaata, osutit tuleb ju kõik välja vahetada, fado kinni, sõber. Annad korra vasaraga sellele logole pihta ja haamer on tuhamärsitoa märg, nagu pihta panen, koja puru taga. Näed, proovime, oota kas veel või? Omade vahel täna mina sulle, homme sina mulle, võta oma raha ja anna mu Kell siia, ole ometi inimene. Inimene, no mis asja sina oskad ütelda? Kuule valesti teed, meistrimees meistrimees kingsepp valesti teed, oleks sulle uued osutid muretsenud, vedrud välja, vahetatud, ehtsad kivid sisse pannud ja sellega noh tead küll kokku kokku kokkulinnud, mis kogu linnu kokku linnu käo iga kord oleks, kelle taskust välja võtnud, oleksime laulud kokku kokku. Ei, ära kuskile lihtsalt laudab Kukkovoko kokku. Aegukuokovoko. Meie järgmine miniatuur on pärit Leonis Mailovi sulest ja kannab pealkirja ootamatu kohtumine Vämbrigimpatarreteeritambril. Ja jälle on kaasnenud ka tänavad ja pealegi ma olen abielus või mis sa teed? Ütle palun, kui mid, mitu aastat me ei ole teineteist näinud, taevake, no nii, umbes 10 aastan aastasse, kujuta ette, 10 aastat. Räägi nüüd, räägi ometi, kuidas sa elada, no mis ma ela, läksin mehele, mul on kaks last, mees lõhkus eile vaasi ära. Ei noh, meelame hästi, sobime, no ja, ja seda muidugi jaa. Kabi lahkamine oma naisega hästi tõest ja väga raske uskuda sinu karakteri juures. Kas siis sina saad ilma tülitsemata läbi? Väga päriselt? Ei saa küll. No tead, kui inimesed teineteisele harjuvad, noh, nii-öelda kohanevad ja, ja kaua te siis juba kohanenud nõmme kohanema oma oma seitse aastat ja kõik see aeg tülitsete ei, vahel käin maga komandeeringus. Ah nii, jah, ei saa, oleksid ikka pidanud minuga abielluma, mina olin ainukene, kes sind mõistis. Ja kui armunud minusse oli. Ja need olid ilusad aia. Aga mäletad, mäletad, kuidas me puhkekodus käisime? Mäletan mäletab, pidevalt mäletab ja siis seal suusatajasime, mäletad ja siis siid arov, muide Citherov viiendalt kursuselt oli meil nagu takjas sabas, mäletad? Mäletad, kui mitte kuidagi ei saanud temast lahti ja ja siis veel ühe korra käisite koos metsas suusatamas ja pärast sina kurtsid, et, et olite ära eksinud ja muidugi eksisime ära, aga meie olime ära ainult tund aega ja tina korraldasid juba suure skandaali. Kolm päeva ei rääkinud minuga ühtegi sõna, mis sa ütlesid tund aega? Tund aega, poolteist tundi, ma ootasin, ootasin sind nagu loll, kes on lolliks loodud, see jääb ka surmani. Ma pean ütlema, sina ei olnud mulle üldse truu. Eksid, olin sulle väga tihti truu, aga sina käisid, sa mäletad, Sa käisid Vitka pulmas ning kaga koridoris suudlemas? Mäletad? Niisuguseid asju oli küll, ei olnud. Seda pulma, ma ei unusta ilmas. Sina arvad, et mina unustan seal pulmas kutsuski, sigarov? Sind ju kohtama. Kust sa seda võtad, kust ma võtan? Ma nägin, ise nägin oma silmadega, nägin, kuidas te pargis jalutasid, meie saime täiesti juhuslikult. Või juhuslikult ja tema telefoninumber oli ta täiesti juhuslikult sinu taskuraamat. Kas sul pole häbi sorida võõrastes taskuraamatutes, kah mul lotello. Ja lõppude lõpuks me ei olnud sinuga abielus ja lõppude lõpuks jumal tänatud, et ei olnud. Õige, mul asi polekski sulle naiseks tulnud ja väga hea ja väga hea, et ei tulnud. Ma tahaks Raivo veel teada, kuidas, kuidas teie mees teid üldse elus välja kannatab, palee viga kannatab küll. Minul oleks ka väga huvitav teie naise käest küsida, mida ta leidis, ometi leidis armuhullu. Sabakeerutaja on veel, et Messiidoraviga kokku saime, muidu oleksid samu elusalt nahka pannud või nii või oleks nahka pandud, siis võta teatavaks, et mind, aga ma ootasin küll, jah, mina samuti. Naiseks ma teid ei võtnud. Väga hea, et ei võtnud, aga võttis küll. Tiido raviga ma olingi abielus, aga käige ning palun teid. Jätk. Olge lahke, täpselt nii. Tervita kavasse Sibrofi või olevate käest, on teil ja loodan, et me enam mitte kunagi ei kohtunud, seda täna loodan mina ka, aga sellele AK-le ning kale ütelge, et niisugust alatust ma temalt küll ei oodanud. Ma ei tea, mis haue ülikonnaga peale hakata. Kuidas me tellisime moeateljeest uue ülikonna, aga seal õmmeldi mulle varrukate asemel püksisääred otsa. Mismoodi ma nüüd seda ülikonda kandma hakkan, seda ma ei tea. Aga vahest leiad head nõu kirjanik Viktor Hardoviminiatuurist, vaja ette kanda tembri. Tere hallo, hallo, kutsuge palun tiriphony juurde, seltsimees MS Stepanov, Jaja enne Stepanov ja mida teha võisa Stepanov, kes on MS jaja halu, kas seltsimees halu hallo, kas seltsimees Stepanov kuuleb? Ma räägin Mojate veest ja te peate meid alt, kulla seltsimees, ei, mitte meie teid, vaid teie Mei ja juba täis taeva rippuv Teebilisak kviitung number 86 79. Tipp-topp valmis, aga tee tule järele ja, ja, ja ei ei ega asi ei ole selles. Aga ma pean oma juhtkonnale ette kandma plaani täitmine ja, ja plaani täitmisest ja saate minust aru ja senikaua kui teie siin meil jalus ripub kisute teie-meie protsendi alla mõistete täiepilisak kisub meie protsendi alla sadu. Ja no kuhu see kõlbab? Mitte kuhugi ei kõlba, vaat nii. Ja ma palun tulge utse kohe oma tiimis akude järele ja kuidas Te olete, jah, väga hea. Ja, ja, ja ma jään ootama. Nõndaks selle, ma sain vähemalt telefonitelke, et aga kviitung kviitung number 86 72 on ju puhas sõde laseb kõndinud, nii et võimatu on teda tabada. Kood on puhkusel, kood on komandeeringus, nii et võta näpust. Muidugi kviitungi. Üks kama kõik, et inimesed jäävad tema pärast preemiast ilma. Aga kuidas mina juhtkonnale ette kannan, kuid Jacques 86 72 on nagu kivi minu südame peal ja kelle pärast mingisuguses Tepanovi step balanovi võistlevas Tjanovi tagast. Meie valutame nende kviitungitega parastama südant, teeme töö õigeks ajaks valmis, aga nemad. Aga nemad neid ja mida teevad? Tere päevast, tere päevast. Näed tulina maha, pintsakule järele. Käisin komandeeringus ja täpselt täpselt. Kviitungid olete Stepanov ei. Aa jajah, jah, muidugi, muidugi Yasse vast seostanov vaest jää ja, ja mastaap. Saatus ise tõi teid siia. Oleksite te teadnud, kui väga kui veganeid taga igatsesime mind ja just teid. Kas mu pintsakuga on midagi korrast? Ei, ei, mitte midagi ei ole, Kogastajaga Teebimis hakkav valmis Ivy aalses hõbakama. Kividunctepal on kolm nüüd nihkes. Nüüd on see kviitung mul käes, otsekohe võib juhtkonnale ette kanda. Vabandage, ma ei mõista, ei, ei, ega polegi vaja mõista. Kohe kohtuda oma pintsakuga. Valmistage ennast ette, ärge erutuge, ärge palun, velge, kohe on teie piltšak tantse. Aga miks ma peaksin närveeri, kuidas? Kes seda ütles täie, ah mina, oo. Ma naljatasin, ma Haldsin ütelda pisut nalja. Üks moment, kohe ma tunda siia. Palun, siin on teie pinge. Vabandage, kas kas, kas see on, kas see peab olema minu? Kuulge, lubage, mina tellisin üherealise rahuliku tegumoega, pintsak, üheealised ja mis kehtsusi omab üks rida, kaks rida, kaheksa. Mis vahet seal on, lõppude lõpuks. Kas te tõesti olete nii väiklane, et Novide, nende tühiste ridadega? Teil ei ole midagi, kõigepealt me paneme ta teile selga ja alles siis hakkame hautama, kas ta on või ei ole käia oma hopsti, ajame ilusti selga. Vabandage, väga, mitte pintsak ei lähe teile selga, vaid teie ise ei mahu viisaku sisse. Teie ei mahu ja andke mulle andeks minu otsekohesus. Aga seda teede saad aru kurja tagamõttega, seltsimees Suhara. Sevastjanov ja, ja. Sõitsime Sevastjanov. Muidugi, muidugi. Palun teid. Peeglite, noh, tõuske püsti, tõuske püsti, noh, läheme ükskaks, ükskaks. Nõndaks, näete, sinulgi peegel. Minul ka mitte, see on tont teab mis, aga mitte Prinsak ja mulle tundub, et ka materjal on teine. Mina ja mina valisin tagasihoidliku pruunides toonides ja, ja kas see siis ei ole teie meeles, puhun? Hall kast või puust hall ja vaadake, ma ise olen ka värvitoonide suhtes väga tundlik, aga see? Minu arvates on pruuni värvi. Kuulge, kas teie olete vist Daltoni, see oli diisel toodik, nii v pime inimene peaks minema silmaarsti juurde. Võib-olla ei näed ta sedagi, et materjal on puhas puhkvee, kõige kallima õie pagemalt. Pukk, LED ei ole üldse olemas. Kuskohast kisub kaenla all? Käigukangialused ei ole veel kõik ju inimese juures on ju palju tähtsamaid kohti. Aga kindlasti tuleb valida, milles teine kanda aused pojaks. Voodiks sa oled, võib-olla on teie kehas liiga palju? Kisu täie pingega, ei, ei käi teie oma, seltsimees, sa saad sellest ja muidugi muidugi ja seltsimees see past ja ja missugune lühike joon, vaadake ennast peeglis. Äge, kiskuva silmade alla, vaadake otsepildis. Võrratu. Kollid sees, kas te teate, Pariidis makstakse Rätseppale peale, et nad just nimelt niisugused mullid sisse? Aga ma ei saa, miks te peaksite nüüd liigutama, mis te olete poksija või olete akrobaat või kviitungi ei ole seda mövitud. Kell 17, tellija, meie embrisime teile muutsabilisaku. Kas te tahate, et meie tellijad käiksid mööda linna ringi nagu ahvid, varrukad, maa? Seda te tahate? Jälle tuletumad kaenlaalustega. Kaenlaaluseid teid lõppude lõpuks ei ole, nüüd vaadake käsilähedaseks. Kuulge, miks te peaksite taskusse minema? Elegantne meesterahvas ei toppis iialgi oma taskuid täis, see on nii-ütelda dekoratiivne taskus. Iluasi. Te teete mind hulluks oma kaenlaalustega. Mis teil viga on üks asi meelde, teine asi ei meeldi. Nii, kapo öiseid kliente ei ole isegi mitte daamide moeateljees, seltsimees Samson. Mis te lubate endale, mis te kisendage, kas keegi on teile vastu vaielnud, teie nimi, kond servast jäävad. Olge nüüd juba Sebast jahu ja jääge Sevastjanov, punas närvipundar, sinu teid vitumisega pelgalt võtke, kandke teede. Kulla mees, no iga uus asi on natukene kitsas, täiskasvanud inimene peaks seda teadma, kannate paar nädalat ja lahedamad, ei, ei tea soovida. Iga asi läheb ju kandmisega paga jaoks ja kui ei peaks millekski ja kui ta ei peaks parajaks müünud, kuuletame, oletame, et ta ei peaks viibima. Astuge läbi meie juurest, me parandame selle pisivea, aga halb, et järgmises kvartalis, selge. Võtke, saaks sellest oma, pakin ta. Ta, ta ei tule seljale, härra advokaat ei tõuse. Kas ei häbene? Kuidas ma küll seda Püünsakunud kandma, palun ärge vaielge minuga, ega ta oleks rammis, palun kirjutage siia alla kättesaamise kohta kohta kihuta, aga siia alla palun teie, teie nimigi, aga kiude selgesti seltsimees, kuidas olulisemast ja no vaata väga kihutage see vastjaamas. Neriaks müts. Keegemand 10 pintsakud valmis vuristades üksainuke tellija rahuldada. Kivitungele kirjutas ikka alla nupuovi, kui nad meil mitte kirjutada udutatud dividungi number number 86 72. Puunive kuni suur number. 86 72 tähendab 79. andsin veel ja. Vaat, see on alles numbav. Tere päevast. Seal tema tingimata. Paragrahv 79, oeh. Palun astuge ligemale, kohe toon teile tee pilise aku, seltsimees Simoloffee, minu nimi, õnnest, hüppa muidugi muidugi. Kuidas soovite. No näete, kui hästi teie välja kukkus, ma pean ütlema. Šedööver. Kuulge, kuulge, kuulge, kuulge sündmus, see peab olema pintsak, no lubage. Olge lahke, astuge siia sellesse kabiini koepa, proovime selga. Siinse mu käest ei pääse. Nii raiskamata. Vähemalt kviitungi sain kätt. On alles ammet. No nüüd võib ette kanda, et 100 protsenti ja teht ajaks. Ja see on köige tähtsam, seltsimehed, nii et olge lahked, astuge mäele, siis tulge meie juurde, ümbleme tähtajaks ega karda ka kõige fantastilisemaid tegu muude ega kõige fantastilisemaid kliente. Suures kõrges kivimajas elanikke üle 100 vaeva aga kõik nad teavad seda Gustavaraga vahel alu a'la vaeva meie korteri rõdud linna vaadata, selt mõnus vaeva.