Apteek nagu teisipäeviti ikka, on meil apteegiaeg käes ja Indrek Vainu on siin. Hakkame rääkima telefonidest. Jah, et tänases saates räägiks, mida kõike telefoniga teha saab ja lisaks helistamisel lisaks helistamisel just et on ju nutiajastu ja telefonid on palju enam kui lihtsalt helistamine või sõnumi saatmine või äratuskell. Ja on üks huvitav, huvitav teema, aga mis mulle endale väga huvi pakkis just sellepärast, et need väga nutikalt on ära kasutatud, telefonide liikumisandurit nimetanud. On Berkley seismioloogia labor, Berkley on siis ülikool instituut, ütleme siis lõuna pool või, või, või lääneotsas asub, on ta California osariigis ja Berkley ülikoolis uuritakse igasuguseid siis monoloogilisi nähtusi ja nemad on siis välja töötanud rakenduse, millega nad kutsuvad inimesi üles, siis tõmbame rakendus omale ja siis paneme lihtsalt telefoni kuhugi ära. Ja see rakendus, noh, ütleme siis lihtsalt sihukesele tugevale sirgele pinnale panna oma telefon, tõmmata, rakendust panna rakendus vaikselt käima seal taustal. Telefon mõõdab siis siis moloogilist aktiivsust, et kui toimub mingi väike maavärin, siis nad koguvad erinevatelt telefonidel selle info kokku. Et mis siis, mis siis telefon registreeris ja üritavad ka siis näiteks kui sul see telefon on seal kuskil taskus või kotis ja see kõnnide siis tuleb maavärin üritavad selgeks saada, et millised need võnked on tavapärasest liikumisest siis Eline erinevad, eks, ja et hakata siis, et noh, miks nad seda teevad, see ei ole lihtsalt igasuguseid hoiatusäppe on küll ja küll ja veel maavärinate ja igasuguste loodusõnnetuste suhtes, aga nende mõte on siis see, et kui nad saavad et neil on neid andureid, on ikkagi vähe võrreldes sellega, kui palju nutitelefone ja kutsuvad inimesi üles sarnaselt, nagu omal ajal oli, võib-olla keegi mäletab, oli niisugune teadusprojekt nagu seti otsiti maavälist elu maavälist elu, jah, ja praegugi otsitakse siiamaani ja sa saad oma, no niisama jõude seisva arvuti saad nii-öelda jõudehetkel saad panna maavälist elu otsima. Siis nüüd saab nutitelefoni panna maavärinaid otsima. Veidi aega tagasi oli, oli uudistes juttu ka sellest mitte nüüd, eks seismoloogilistes uuringutest, mida sinu telefoniga hakatakse teostama ka ühest sellisest püramiidskeemist, mis võimalus selle oma telefoni või siis lauaarvuti või tähendab sülearvuti siis võimsuste kõvaketaste välja üürida ja lõpuks nagu tuli välja, et see ei ole päris õige hea asi, et selle, selle ressursi arvelt võib igasugust pahandust tegema hakata, see on täiesti konkreetne etne Ülikool, konkreetsed asjad, konkreetsed. Et siin on ikkagi see avaldaja asutajal olevas vastutaja on olemas ja kui vaadata, et kes siis androidi poes selle rakenduse nimega Maihheik, ehk siis minu raputus lärin, minu värin seal on üles pannud ikkagi Berklee Smioloogia laboratoorium ja kuuluta nii-öelda õppematerjalide hulka ja, ja nad koguvad sellega kokku, et siis lõpuks välja töötada selline algoritm või, või selline tarkvara, millega olekski võimalik teada saada, näiteks ütleme, et nüüd toimuks siin maavärin ja kuskil viis kilomeetrit eemal inimesed veel ei tea sellest midagi, sest Laine pole sinna jõudnud nii-öelda maavärinalaine ja siis teavitada neid inimesi, kes siis kaugemal on mingi teavitusega SMS-iga, et värin tuleb ja inimesed saavad siis varjuda. Kas laual on, nagu on üks üks õpetus ei kuhugi otsida omale neile turvalist paika minna hoonest välja ja on ka sarnaseid asju enne tehtud siukseid eelhoiatusi. See tavaline eelhoiatus, mida nad suudavad teha, niisugune kaheksa kuni 10 sekundit. Aga, aga kuidas siis võtta, et noh, kaheksa sekundit ei tundu tegelikult palju, aga näiteks, kui sa oled operatsioonisaalis arst sulle skab belgia käes oled seal just südame juurde jõudmas. Telefon äkki teeb pintsaku, et maavärin tuleb, saad selles kapelli nii-öelda ära visata käe natukene kõrgemale, lihtsalt oodata, kuni värin käib ja noh, neid neid kohti nii kasutusvõimalusi, kus see kaheksa sekundit annab sulle kas siis mingi elulise eelise või lihtsalt võimaluse paremini toime tulla. Olukorraga on tegelikult päris palju. Ma kujutan ette, et kaheksa sekundiga on võimalik auto peatada kuskile kiirteeserva tõmmates. Võib jõuda et suurem tõenäosus on on igal juhul selles, et sa jõuad oma auto kinni peatada ja juhtub midagi vähem hullemat kui see, et kusagil paned samal kiirusel edasi. Eks see just, et noh, kui meile siin Eestis ütleme, viimati oli meil viimati oli meil maavärin oli 2004 vist ja enne seda oli kusagil kaheksakümnendatel. Et meil ikkagi toimub maavärinate üsna harva ja statistiliselt võttes võib-olla varsti lähima 10 aasta jooksul peaks väike, väike tõuge jälle tulema ja kes eestist üritab maavärinaid otsida, siis tasuks vaadata Võrtsjärve piirkonda, kus on väikest teismeliste aktiivsust aeg-ajalt ikkagi olnud õhk ja, või siis põhjarannikust. No selles algoritmi, kui hakata nüüd mõtlema Eksu peab kirjutama kindlasti sisse ka sellised geograafilised eripärad, kui kusagil toimuvad näiteks kaevanduste lõhkamisega. Seda nimed Keemseks tehnogeenseks maavärin, venelaselt tehnogeenne maavärin on eestlasele kõige enim tuntud maavärina vorm selles mõttes, et et ka siuksed väiksemad näiteks kui kuskil ehitatakse maju, tahetakse vaiu, siis on ka tunda maa vibratsiooni, küll teda ei saa päris värinas lugeda, sest et ta malmitud või see võimsus jääb ikkagi väga lokaalseks väga väikseks. Siis siiski noh, midagi sarnast on. Aga, aga kui nüüd vaadata, mis toimub selles Berkley ümbruses, et kui hakata mõtlema, et miks nad siis sellist lahendust välja töötavad näiteks noh, täna veel ei ole ühtegi olnud, ütleme, Ameerikas alles päev hakkab. Aga eile oli kaks tükki, näiteks kaks maavärinat. Viimase seitsme päeva jooksul on olnud neli maavärinat. Aga need kõik olla sellised ikkagi väga-väga-väga pisikesed. Need on jah, peamiselt merdume, ütleme niisugused ühe, 1,5 1,7 1,8, noh siin eile oli 2,8, aga noh, väiksed, 2,8 samas jällegi on selline, mis juba üht-teist üht-teist teha, veidi veidi juba väristama, midagi. Ja seda kindlasti tunneb, aga, aga kui Meie jaoks see probleem on niisugune väike siis tegelikult mujal maailmas kui vaadata, kui keegi soovib vaadata mõnda huvitavat rakendust või siukest rakendusnõu anda, ma ütleks, siis ma kätt on Kataloonias, Hispaanias, Euroopas välja töötatud jällegi instituudi poolt täiesti õige asi siis, siis mu ja tema näitab siis, mis meil siin hiljuti Euroopas toimunud ja näitab ka teisi piirkondasid. Näiteks kui inimesed, kes nüüd Kreekale plaanivad puhkama minna kevadel siis see on väga hea võimalus on ka kogeda maavärinat, sest kui siit nimekirjast vaadata, siis öösel kell üks, null viis ja 10 sekundit toimus väike maavärin, 3,5 magnituuti Kreekas Kreeta saarel, et, et Kreekas, kui siin niimoodi vaadata, toimub ikka iga iga mõne aja tagant ja teine kohtan Gibraltari väina ümbrus siin Euroopa piirkonnas, aga neid kohti, kus ikkagi maa väriseb, on, on kogu aeg ja kui vaadata, mis siin viimase viimase 24 tunni jooksul on toimunud, siis näiteks Aucklandi saartel oli kell 21 28 oli 6,2 magnituudini maavärin ja see on ikka päris korralik seal juba korralik ja, ja Nende Berkley Ülikooli selle maissegi rakenduse mõte on ka see, et et jah, meil on siin nii-öelda arenenud lääne ühiskond. Ameerika Euroopa võivad omale võimaldada igasuguseid andureid, aga näiteks kui minna arengumaadesse, kus asjad ei ole nii hästi arenenud, aga telefoni ikkagi on jah, nutitelefonidele allpool siis saavad nemad saaksid sarnase noh, nii-öelda programmi alusel omale ehitada oma väikse seismiliste mõõtmiste jaamad nutitelefonidega ja see on nende üks nii-öelda eesmärk, et kõigepealt tuvastada seda, et kui inimesed lihtsalt liiguvad, neil on telefonid taskus, et leida selline viis, kuidas välja nii-öelda filtreerida, milline on niisama liikumine ja milline on siis maavärinaga seotud liikumine siis hoiatada ümbruskonda. Ja, ja see on, minu arust on väga huvitav kasutusviis kas või mõnele vanale mobiiltelefonile Ja kui sul on mõni selline vana nutikas koju seisma jäänud, millega, nagu võib-olla ekraan katki ei viitsi parandama hakata, minna või tasugi parandada, siis saad talle anda uue ja väärtuslikku elu, teadustööd. Sensolina kasutusele võtta ja noh, kindlasti need paar kuulajad, kes meil seal Silicon Valley piirkonnas on, et nemad võib-olla saavad selle Maszeki omale tõmmata ja anda oma panuse maalseismiliste liikumiste registreerimiseks ja selle info kogumiseks, et iseenesest väga-väga huvitav projekt ja ja väga huvitav selline rakendus nutiseadmele, mis võib-olla enam ei, ei oma, ei oma sihukest kasutamist muidu. Kas sa võid öelda midagi ka statistika kohta, et kui suure hulga inimesi see on juba nagu see, see rakendus tuli hiljuti, neil on tegelikult olnudki plaan sarnaseid rakendusi Liberty ülikoolist tehtud. Aga see rakendus tuli nüüd hiljuti välja ja ega tal palju kasutajaid ei ole ja ega nad noh, tõenäoliselt ei kavatse, kineldab popiks saada selle rakendusega. Aga see ei ole ilmselgelt selline asi, mida, et noh, kõik inimesed endale absoluutselt jätavad oma telefoni kuskile Et see on pigem ikkagi selline teadusprojekt ja rohkem sihuke sihuke võimalus alternatiivsetest allikatest koguda andmeid, mida, mida muidu muidu nii lihtsalt ei saaks või mida on vähem. Meil on siin väga hea, meil oli külas apteeker Indrek Vainu, kõnelesime siis maavärinatesse, nende ennetamisest ja mida muud, et andke oma mobiiltelefonidele uus elu, kui teil see vähegi võimalik on. Kõike head. Aitäh. Raadioga.