Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris, ütleb Kristjan Port. Räägitakse, et andmed uus naftaandmetega saab teenida kopsakaid kasumeid. Kasu saavad need, kes aitavad meid tekitada need, kes aitavad neid analüüsida ja lõpuks peaks tulu tõusma sellestki, kui andmetest testile veetud tõe seerumiga tehakse kasulikke otsuseid. Viimane peaks olema kirjeldatud väärtusahelas kõige arusaadavam kasu väljumise koht, kuhu paljud oma kruusid asetasid. Tegelikult vaibaga. Osutuda teistsuguseks. Tõenduspõhisusest peidavad end vastuolud ja järeldused võivad sünnitada vaidluseid juhul, kui neid üleüldse saadki uskuda. Kirjeldamist vääriv maailm on lihtsalt keerulisem, kui seda hoomane. Lisaks peab arvestama sellega. Mida rohkem tekib andmeid, seda suurem on märgatavalt mustrite ja neist sündivate hüpoteeside arv. Arusaadavalt ei saa neist kõik olla tõsised. Seega Uudne müra, midagi arvamuste paljususe laadset. Kes või missis suudab vohavad tähelepanekute vahusest leida tõde. See saab olema proovimine ja eksperimenteerimine. Mina teen ohutud, aga tõenäoliselt ei suuda ühiskond. Neid kuigi palju talud kusjuures mõnikord saadakse piisavalt õige tulemus ka valede andmetega, õigemini juhtub seda hammast. Temalt tihti nähtuse kohta on sõnastatud isegi omamoodi seadus, mille järgi on kõik matemaatilised mudelid valed. Aga mõned neist võivad osutuda kasulikuks. Tihti kasulik, eks selles mõttes, et aitavad antud olukorras rahulduda. Ja tegelikke probleeme edasi lükata või siis uusi tekitada. Inimene saab õppida kõige targemalt, ehk siis ise. Aitäh ajaloost. Seni suurimat teaduspõhisuse inimkatsed teadusliku kommunismi rajamisel Euroopas ja Aasias ei sünnitanud, ei ole inimliku hädaga midagi enamat. Ja see näide võib tunduda ebaõiglasena arvestades tänaste big date arendajate siirust ja osaliselt on tulenev optimism Õigustatud välja arvatud siis fakt, et ka nemad Inimesed kõigest inimesed, aga jätkem see mõte sinnapoole. Meid huvitab endiselt, miks siis peetakse andmeid uueks Natakse, kuidas nendega raha teenitakse. Lähimal ajal on suurim rahateenimise potentsiaal ärides. Aitavad andmeid tekitada ja neid käsitleda. See tähendab ettevõtet, mis. Loovad andmekeskuseid ja pakuvad andmete töötlemiseks pilveraali koondatud arvuti võimsust. Stanfordi ülikooli professorid kummi koostatud maailma andmekeskuste energiakulu raportist saab aimu äri suurusest. Bittide käitlemisele kulutatakse hetkel umbes kaks protsenti maailma elektrienergiast ja see kahekordistub umbes viie aastaga. Entusiast serverite püsti panemiseks sarnaneb poodlemisega. Teate küll, igas kodus on ju asju. Mille tekitatud hea tunne esines vaid ostuperioodil hiljem pole neid enam kordagi. Kasutatud odavasta keerukas kasutada. Suuremates serveriparkides on valdkonda uurivate organisatsioonide hinnangul umbes 30 protsenti nõndanimetatud zombiservereid. Seekord ei ole jutt zombie arvutitest. Kurjategijate poolt allutatud omaniku teadmata osalema küberkuritegudes. Enamasti peetakse silmas koduseid halvasti kaitstud arvuteid. Serveripargid zombid on aga sisse lülid. Tuntud arvutid, mis ei tee mitte midagi. Kes eelistab, võib nimetada neid kah kuumas arvutideks. Need on ununenud süsteemiga liita või konfigureerida esindavat strateegilist vale otsust ettevõtte tegelike vajaduste üle hindamisel. Maailma mastaabis arvatakse olevat umbes 10 miljonit koomas serverit raha Pugimas ilma midagi vastu andmata. Need masinad amortiseerivaid kasutajate ostuinvesteeringuid kulutavad tarkvara litsentse, raiskavad elektrit, toodavad tarbetud soojust ning reostavad loodust. Tänasuvad. Serverid kuival maal tihti suurte jõgede või veekogude läheduses, sest kasutavad vett jahutamiseks. Vabaneva soojusega püütakse isegi soojendada läheduses asuvaid. Elamuid levinud hinnangul kulub andmekeskuste jahutamisele umbes 30 kuni 50. Protsenti elektrienergiast ja tulevikus võime need kohati andmekeskuseid ookeani põhjas kus serverite jahutamine peaks olema lihtsam. Võib-olla saab kasutada isegi hoovuste energiat. Töötava serveri konteineri saab silmade alt ära. Kuuga kui maapealse andmekeskuse loomine võib võtta aastaid gened selleski mõttes on andmed uus nafta. Ta mile kaevandamine koormab loodust.