Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor ja ülimalt viljakas lastekirjanik olete neid inimesi, kes valdab sõna nagu kulda ja kas siis seesugune sõna suutlikkus, näiteks on teil mingil moel aidanud ka elus ettetulevaid probleeme ja muresid lahendada? Isegi arvanud? Mitte et mul ei ole vaja olnud kirjutada palvekirju või kaebekirju või seletuskirju, et kellelegi midagi selgeks teha. Ja esimene probleem, noh, mis nagu kohe praegu meelde tuleb, et kui ma naist võtta tahtsin, siis ega mul väga palju sõnu vaja ei olnud, et teda ära rääkida. Me jalutasime mööda kevadist Tallinna linna ja sattusime sinna tarduma, aitäh otsa peale ja järsku mul tuli mõte. Mis sa arvad, et kui käiks seal ka ära ja tema ütles, et käime ära ja esimene päev oli augustis ja ja siis siis läksimegi, nii et ei olnud väga palju sõnu vaja ja üldse üldse mulle tegelikult meeldib küll kirjutada, aga mulle ei meeldi nii-öelda sõnu teha või lihtsalt sõnu teha. Need mured ja probleemid ja pinged on ju erinevad ja näiteks ülikoolis, kui ma õppisin, siis kõige suuremad pinged on seotud eksamitega. Olin kaval. Ma tegin kõik eksamid ette ära, enne kui sess algas. Ja siis, kui teised higistasid, sessil eksamid teha, siis mina olin vaba mees ja mulle tegelikult siiamaani meeldib oma tähtajalised tööd teha ära võimalikult vara mulle hästi palju asju, mis ma pean tähtajaks ära tegema. Et mitte hiljaks jääda viimasel õhtul või öösel nendega maadelda, siis kohe, kui ma selle ülesande saan, hakkan teda täitma ja üldjuhul ma täidan nad ammu enne ära, kui tähtaega olnud, et mul on elu selles mõttes palju lihtsam. Te lihtsalt võtate kätte, teete enne ära, see on päris. Enne ära ja ma soovitan seda, kui ma nüüd praegu aeg-ajalt ka lastele tund annan, koolis ma praegu ju päris põhikohaga õpetaja ei ole, aga aeg-ajalt ikka tund annad, siis ma soovitan alati teha enne ära teha vähemalt tähtajaks mida ma nii oma laste kui ka, kui ta teiste laste puhul on märganud, et liigutama hakatakse, siis, kui esimene tähtaeg on juba möödas siis on tegelikult liiga hilja, et tuleks teha võimalikult ruttu. Ja siis sa hoidud väga paljudest probleemidest, et see on nüüd üks, üks selline võte, mida ma kasutan, aga sellised ütleme tavapärased tööpinged ja Meie asutuse töö on seotud alati pingetega, sest kõik, mida me teeme, kõike, võib anda kohtusse. Kõige peale võib kaevata ja alati on pinged, iga päev on pingaid tegelikult selliste pingetega May riide inimestega, aga kui mul on endasse mingit pinget kogunenud, siis ma tavaliselt lähen jooksma ja paar korda nädalas tuleb ikka jooksmas käia. Ja see tegelikult maandab päris hästi pingeid seal, muidu ka tervislik. Aga see maandab päris hästi pingeid ja kas või praegu, kui lumi sajab ja on värske õhk siis mulle ei meeldi käia spordisaalis kuskil higise spordisaalis. Ma lähen värske õhu kätte, jooksen seal oma 10 või 15 või sõltub pingest, ma teinekord on vaja 20 või 25 kilomeetrit joosta, aga sa tuled koju ja sa oled justkui vaba nendest. Ega need pinged ise või tähendab, need probleemid selle tõttu ära ei kao. Aga teinekord sa näed, et see probleem on pärast seda jooksudistantsi palju väiksem. Ta ei olegi üldse nii suur, kui te alguses tundus, nii et selline selline füüsiline töö on üks asi, mis aitab pingetest üle. Ja loomulikult on selliseid olukordi, kus tundub, et nagu mitte miski ei aita. Et, et on selliseid olukordi olnud minu elus ka, kus sa näed, et no ei ole väljapääsu. See näide on selline iseenesest väga isiklik, aga, aga see on ka üsna tavapärane Eesti ühiskonnas tegelikult, et kui nii sinule kui ka sinu abikaasal on pandud diagnoos, et lapsi mitte kunagi ei saa siis see on selline olukord. Et sa ei tea, mida teha. Ja siis hakkad mõtlema, et kuidas nüüd sellest välja tulla. Ja, ja siis on jälle sellised. Kuidas seda nüüd selgitada, et sa pead endale leidma mingisuguse vaimse toe. Ja siis me hakkasime otsima erinevaid teid ja lõpuks jõudsime siis kirikusse, kus kirikuõpetaja ütles, et aga te peaksite palvetama. Mina, hariduselt Nõukogude õpetajatelt, mis jutt see nüüd on? Et selline terve mõistusega inimene peame palvetama hakkama, tegelikult tuleb välja, et see on jälle, see on umbes nagu jooksmine, et see ühelt poolt aitab pingeid maandada. Aga teiselt poolt sellel sõnal, mida sa räägid ja mida sa palud, sellel on ka oma oma jõud ja kõik see, mida arstid ja kes iganes meiega tegelesid, ei suutnud meile anda, tegelikult lõpuks see kõik nagu lahenes ja see on üks koht, mille poole aeg-ajalt pool tuleb pöörduda, kui on väga-väga rasked ajad. Ja seda võib noh aasta 2016 21. sajand, et kuidas nüüd selliste asjadega tegeled? Lõppude lõpuks ma olen doktorikraadiga inimene ja kuule, kas sa käid siis kirikus? Käin küll, jah. Ja kui on vaja, siis lähen ja, ja naisega koos, palvetan kui vaja. Kas mõnikord on nii ka, et laset mingi väärtusliku elu tõe mõnel oma tegelasel välja öelda ja pärast imestate isegi, et kuidas ma varem selle peale ei tulnud, et noh, võtame või teie populaarsest krimisarjast, Piia ja Mati, ehk Kribu ja krabu on nendelt äkki midagi niisugust renenud pärast kratsib kukalt, et oot-oot, et see on väga huvitav, et nad, nad ütlesid seda oma päris meelega olen nende suhu pannud mõned tarkused, mida mul võib-olla endale ei sobi välja öelda, aga, aga siis lapsesuu läbi tarkused tulevad välja ja kuigi arvuti eest tuleb üsna vähemalt Taid põhilised mõtted raamatute jaoks tulevad ikka metsa joostes. Et sul on seal aega rahulikult, tee on tuttav ja, ja siis need mõtted tulevad, nii et enamik raamatuid on sündinud kuskil seal Harku jooksurajal ja pärast pole muud midagi, kui, et istud maha ja ja kirjutad üles. Nii et selleks, et igasuguste probleemide asjadega hakkama saada, on üks kindel vahend teil muidugi see, et lähen jooksma, just EL peab olema siis selline väga hea tempo, tempo, rütm, ma ütleksin, välja töötatud, et te saate rahulikult mõelda, nii-öelda, mitte ei ole keel vesti peal ja oih, ma nüüd võtsin liiga kiire tempo ja saaks jooks juba otsa ja samas ma sunnin ennast teema pean veel, et ühesõnaga teile on see niisugune väga meeldiv kulgemine jooksusammul ja siis need mõtted muudkui tulevad ja tulevad. Ega õhk ei tohi otsa lõppeda, oletan, et kõik toimuma. Rahulikult, ja normaalselt ja, ja umbes nii ta on, et viis minutit kilomeetri peale ja, ja üks näide on mul tõesti selline, et selle ühe viieminutise lõigu jooksul seal Harku metsarajal kaheksandaks Üheksanda kilomeetri, posti vahel sündis terve raamat, aga siiamaani ei saa aru, kuidas see juhtus, aga kaheksanda kilomeetri posti juures tuli mõte kirjutaks sel teemal. Ja üheksanda kilomeetri posti juures ma sain aru, et see raamat on mul siin kuskil toimus aga ratta vahel valmis saanud, läksin koju ja hakkasin kirjutama. See raamat on siis selle kriminalistid sarja viies raamat, kus kribu-krabu on seitsmendas klassis, nad käivad Lätis kurjategijaid taga ajamas. Ja kui ma olen mõtelnud ennast lapse moodi mõtlema, siis ma olen aru saanud, et lapsed on tunduvalt targemad, kui me arvame. Nad on tunduvalt nutikamad. Ja siis sa tunned ennast paremini natukene.