Head kuulajad. Olen mässajat autor Roy Strider. Selle kuuldemängu teksti kirjutasin algselt üldse hoopis ühele tavalisele Eesti riigiteatrile näidendiks. Nüüd näidendit küllalt mängitud ning alanud on teksti uus elu kuulda mänguna. Eesti rahvusringhäälingu eetris. Mässajad. See on eelkõige poliitiline kapitalismikriitiline lugu. Võiks öelda ka, et umbes 90 protsenti dokumentaalne ja peaaegu kõigil tegelastel on oma päris inimene tegelikus elus toimetav teisik. Ja vaid etenduse viimased lõpuminutid ei ole tegelikus elus toimunud sündmuste päris otsene peegeldus. Nõnda noja sõitsin minagi maailma kaheksa rikkaima riigi tippkohtumisele nende tegevuse vastu protestima. Ikka sinnasamma Rostokisse tol samal kombel ka siis, kui kuuendast kuni kaheksanda juunini sealse tippkohtumine toimus 2007. aastal. Üks lane ongi suures osas minu enese prototüüp ja paljud kuuldemängus kostuvad tekstid või kahekõned. Kirjutasin lausa koduvideo pealt mahagi. Selles mõttes oli näidendit kirjutada lihtne Rostokisse sõita. Ta oli samuti lihtne, kohapeal tegutseda enam nii lihtne olnud, eriti Nendel tuhandetel protestijatest, kes arreteeriti. Rikaste riikide juhtidel polnud samuti lihtne. Nad kartsid neid nii kõvasti, et lasid ehitada enda kaitseks 12 kilomeetri pikkuse erilise terasaia, mille iga kilomeeter maksis miljon eurot. Peaaegu kogu Saksamaa politseinikud olid kohal. Sõjavägi oli neid toetamas. Paljud seadused tallati ka riigivõimu poolt jalge alla. Kohtuasjad inimõiguste rikkumise ja protestijate väärkohtlemise asjus käivad ikka veel. Küllap käivad veel pikka aega. Tegelikult oli see ju sõda. Imelik, kas pole? Meie polnud nõus, meie pole nõus, et maailm, rikkamad riigid, kõik meie planeeti puudutavad olulisemad otsused omavahel ära teevad. Nende rikaste ja võimsate riikide valitsused ja valitsejad aga ei taha, et inimesed oma nina nende asjadesse topivad. Ei taha siiani. Meie murelikud inimesed pole siiani sellega nõus. Jay jäägi nõusse? Aja aega on edasi läinud ja nüüd on juba 2012. aasta konflikt on aga hoopis süvenenud ning eelmisel aastal muutus ülemaailmseks okupa liikumiseks protest. Rahulolematus süsteemiga paraku kasvab. Paraku seetõttu, et süsteem ei soovi vabatahtlikult muutuda ja kes siis ikka nii väga tahaks olla alalõpmata kusagil neelt avaldamas millegi eest seismas võitlemas. Paraku on oma meelsuse ja arvamuse väljendamine vabas ühiskonnas lausa kohustuslik. Kui seda ei tehta, pole ühiskond varsti sugugi vaba. Mina tahaksin südamest, et mässaja head oleks lihtsalt üks kunagi juhtunud lugu. Kiiresti vananev kaasaegne folkloor. Aga ta pole. Võib-olla on see kõik alles algus. Olgem siis õigel ajal kohal, kui meie eest otsustada võetakse. Ärme siis vaikime ja tõuseme püsti. Maailma inimeste ja looduse tulevikku tahetakse suurte rahamasinatega ja riigimasinatega kusagil teraskindlustuste taga vaikselt ära naerata. Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, seitsmendast juunist toimetaja Anu-Mall, Mälberg. Kaheksa juhtiva tööstusriigijuhid väljendasid täna Saksamaal toimuval G8 kohtumisel ühist arusaamist kliima soojenemise asjus. Nad kinnitasid ühisavaldusega, et püüavad vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist olulisel määral. Katrin Vaga annab edasi. G8 tippkohtumise töine osa algas Suurbritannia peaministri Tony Blairi ja USA presidendi George Bushi varahommikuse kohtumisega. Terrorismivastase võitluse lähimate partnerite jutuajamises oli tunda hüvastijättu meeleolu. Tegemist on tõenäoliselt viimase korraga, kui Blair Briti peaministri ametis Bushiga kohtub. Kuigi Euroopa viimase 10 aasta populaarsemale riigijuhile sai suures osas saatuslikuks liiga ameerika sõbraliku hoiakuga ette võetud Iraagi missioon, on Blairi surve USA-le kliimaküsimuses oluline. Peale hommikust kohtumist Bushi kõrval seistes kinnitas Blair, et Ühendriigid plaanivad võtta aktiivselt osa või isegi juhtida Kyoto järgse kokkuleppe koostamist. Blair usub erinevalt teistest, et tippkohtumine võib siiski lõppeda Ühendriikide nõustamisega, vähendada 2050.-ks aastaks õhusaaste hulka poole võrra. Pärastlõunane kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putini ja George Bushi vahel möödus rahulikult. Kuigi kahe riigi suhted olid vahetult enne kohtumist erakordselt jahedad, on USA president üritanud kahe päeva jooksul hailidendamis teha siduvaid avaldusi. Ta pakkus täna neile võimalust saata Vene teadlased USA poolt Tšehhi ja Poola planeeritavate eriti tõrjesüsteemi plaanidega tutvuma Ameerikasse. Õhtune töösessioon luksushotellis hailinendamis keskendub maailma kaubandusläbirääkimiste programmile. Homseks on kavandatud kohtumised G8 viie võimsa partneriga. Siin viibivad Brasiilia, India, Hiina, Mehhiko ja Lõuna-Aafrika vabariigijuhid. Homme arutatakse ka, kui palju arenguabi peaks saama Aafrika muide, tipp-poliitikute seltskonda siin lähenemine rannikul ilmestavad Aafrikast võitlevad superstaarid, voono ja Bob keldab. Nende kaasvõitlejad peavad leppima kahjuks kõneluste paiku meediakeskusesse viivate teede blokeerida kemisega. Erinevalt krinbysi aktivistidest, kellepaatena ainingendami rannavees politsei eest põgenedes ümber läks, käituvad maismaal protestijad rahulikult. Teede sulgemine põhjustab ajakirjanikele küll peavalu, ent segaste sõnumitega antikapitalist on lõbus vaadata. Nad istuvad oma kompsudega teedel, söövad kaasa võetud võileibu, suitsetavad kanepit ja naudivad päikesepaistelist ilma. Katrin Vaga hailigendam. Viieosalise kuuldemängu esimene osa Mängijad masse blokaadid hollingandoomi viivatel teedel ja meie ütleme selge ei G8 institutsioonidele ja selle poliitikale tipoliteetiagi. Meie põhjus. G8 poliitika suurendab dramaatiliselt lõhet rikaste ja vaeste vahel ning otsustab miljardite inimeste elude üle. Digiaht, pension, tool, G8, globaliseeruva kapitalismi ja selle laastavate tagajärgede sümbol, test reeglina. Seetõttu kasutame tsiviilallumatuse taktikaid, et lõigata G8 tippkohtumine ära tema infrastruktuuris tähtub aps näidi devannist. Niimoodi emonstriiren me ei taha pelgalt demonstreerida, vaid soovime oma eitust G8 vastuga aktsioonidega väljendada. Lihtsam. Ja me tahame teha seda koos tuhandete inimestega. Me ei lase end politseil laiali ajada. Kuid meie eesmärk on tõhusalt ja kestvalt blokeerida juurdepääsuteed tippkohtumisele. Minu nimi on mõtlik. Ma olen õpetaja, mul on perekond. Mul on poeg, ma arvan, et G8-vastased aktsioonid on vajalikud, sest need ajad, kus ülikud pimeda massi eest omavahel otsused ära teevad, peaksid jäädavalt möödas olema. Ma teadsin, et ma lähen Rostocki, see oli otsustatud. Mina olen atendaado, ma otsustasin mineku kohe või tegelikult oli see mul ammu ära otsustatud, ma lihtsalt ootasin võimalust ja nüüd oli see võimalus. Käes anti MINA OLEN liin, tallist ajakirjanik, ma teadsin, et Rostock on tulekul, aga ikkagi oli kuidagi ootamatu ja äkiline ja samas ka väga lihtne. Liigu blokeeri, jää paigale. Et kõik varasemad asjad olid kuidagi keerulisemad oma sõnadelt, aga see siin oli lihtne, hämmastavalt kerge ja lihtne minek, oli väga kindel. MINA OLEN Gudrun, ma olen üliõpilane ja ma tunnen, et lõpuks on käsil midagi. Normaalsete põnevat olemine oligi juba kergelt rusuv. Hommikul mõtlesin saksi ära Dannyle täna kohvi, siis panen koti kokku. Mina olen Super Mario. Ma olen sportlane, täpsemalt öeldes olin nüüd olen anarhist. Ma arvan, et kapitalistlik tsivilisatsioon paljastab end alati, kui selle orjad ja töö rügajad oma valitsejate vastu üles tõusevad, siis kerkib esile selle tsivilisatsiooni maskeerimata metslaslikus. Korravalvurite põrgulikult teod peegeldavad selle tsivilisatsiooni sisemist vaimu. Varsti maailm tule ja mõõga hävitustööst krampides, mis seal Bakunin vä? See on Karl Marx ja reisikoti panin ma juba eelmisel nädalal kokku, mina olen, ma olen Ruben, ma teadsin, et nüüd pean ma minema, siin ei olnud mingit varianti. Üleskutse oli väga terav selge, aga nähtav. Siin ei olnud mingit varianti. Minek kindlasti kindlalt kindlasti. Mina olen, hinga, aga mind kutsutakse pisi hingaks. Ma ei teagi, miks igal juhul ma pidin sinna minema, ma pidin sinna minema, see oli praktiliselt elutähtis küsimus. Selleks, et oma asjad kokku pakkida ja pisutki aega saada, pidime oma toa ukse lukku keerama ja kindluse mõttes lükkasin isegi kirjutuslaua barrikaadiks ette, aga vaatamata jätkas ema oma täiesti hüsteeriliselt karjuma. Mis nad teevad või tee, palun see lahti ja kohe maalitan, käib kohe see uks, tahtil, kassa kuuled. Ma tahtsin lihtsalt teda sel hetkel maa pealt ära, kaob. Mina olen sinu emaga, sa kuuled. Vastutan sinu, said aru, Heda lollust sina kaasa ei tee. Eks jäi ta vait. Räägingi mina toppisin oma asju küll erutatult, aga täiesti sihikindlalt seljakoti, aga need ei mahtunud sinna ära. Ma siis valasin selle mõttetu koti uuesti põrandale tühjaks, aga järgmisel hetkel kostis ukse tagant veel kõvem prõmmimine. Ilmad olid momenti, kui ema ebadünamo teemal räägib, uksepiidad nagis, asjad ei lähe sinna mitte mingisugust riivad ei toimu, said aru ja ma lähen, vaatan. Sõbrad seal üldse endast kujutavad, said abita kauges. Ma olin varemgi asjad selliste pisikeste hädavaledega korda saanud, aga täna oli kõik teistmoodi, emal oli absoluutselt tõsi taga. Püüdsin talle seletada, et see politsei jutt on ju ülereageerimine, et teised ei ole ju mitte milleski süüdi. Ma lähen üksi, ainult mina üksi, no palun, mitte midagi ei juhtu. Nutuvaikuses. Ema läheb Lätimaale häkkida Tiinat huvitavaid vaateid enam juba ei ole ka alaealise. Sa saad hakata otsustama, mida ta üldse teeb, aga praegu peate kuulama seda, mida pidada valile nendest jamadest. Ma sain aru, et ma olin selle üksiminemise jutuga natuke nagu põõsasse pannud, üritasin asja siluda, ütlesin, et ei, et ega seal lennukis on teised ka, ega ma Riias olen, teistega palun, mul on ju niigi kõik viied. No mitte midagi ei juhtu, aga ema tajus mu ebakindlust, keeras kohe vinti peale. Kes need teised on, sellised saab mulle, et kuule, et ma pean teadma, kes need kellega minu tütar niimodi ringi kaldab ja pea meeles, mina sellises hulkumiseks sulle raha ei anna, teda läheb reega kontserdile, sa kujutad ette, mis välja mõttes Tallinnat. Olen ma pidin talle midagi vastama, ütlesin siis, et teen ja teised ja teeni nimi paist. Siis mõjuvat? No ma ei tea küll, ema võttis kohe hoogu maha, küsis, et oota, kas liin on see ajakirjanik? Ma vastasin, et jah, on see ajakirjanik, on küll, jah. Igatahes, ma tahan selle teeniga rääkida. Nii, mis sa tahad, telefoninumber? Noh, mida ma pidin tegema, ma ei saanud ju lubada, et ema tõepoolest tiinile helistaks, ma püüdsin paluda, et pole vaja, aga see lisas ainult õli tulle, ema läks eriti põlema. Mida, mida on vaja kuulega? Telefoninumber selle koha peal kammis vist minul ka täiesti ära. Ma läksin vist praktiliselt hüsteeriliselt, karjusin ainult palun, palun, sa ei saa ju keset ööd helistada, niimoodi. Palun, teised inimesed magavad juba, te võite ju hommikul ka rääkida. No palun, telefonil annan homme telefoninumbrid, palun, mitte midagi ei juhtu, mitte midagi ei juhtunud. Telefoninumber. Ja siis jõudis kätte pühapäev-pühapäev oli meie stardipäev. Auto oli mul värskelt pestud ja tangid. Ja isegi õli valasin igaks juhuks juurde, kuigi otsest põhjust selleks ei olnudki, aga noh, mine tea. Igaks juhuks panin tööriistakasti pagassi nii esmaabi mõttes. Salongist oli viimne kui tolmukübe välja klopitud ja imetud rehvirõhud, kontrollitud, ühesõnaga täisteenindus. Täielik. Valmisolek number üks, mina jõudsin tiini juurde esimesena, asjad olid mul kõik ilusti kotti mahtunud, aga noh, see kott oli ikka igavene suur jurakas, kas nii, et teen, ei saanudki aru, miks mul nii palju asju kaasas on, aga meil oli supermariga plaan edasi Hispaaniasse põrutada, täpsemalt Kataloonias, Barcelonasse, seal on inimesi, kellele vabadus veel midagi tähendab, ma alguses atendaadis taru, see Hispaania jutt oli kuidagi väga uus ja kummaline tiin ei saanud tõepoolest aru, ma andsin talle bensuraha, aga tema ütles, et ei, et tema Hispaaniasse küll sõitma ei hakka, et tema läheb ikka otse Eestisse tagasi. Siis ma seletasin, et ei, tema ei peagi Hispaaniasse sõitma, et sellega me saame täiesti kama. Lõpuks ta sai loomulikult aru ja siis ütles, et tal on viie inimese telk, kui me tahame, võime selle kaasa võtta ja tal on gaasipriimus, et kui tahame, võime sellegi võtta ja, ja siis tuligi super. Maarja ütles, et muidugi tahame. Aga muidugi, süüa on ju vaja, priimust on ka vaja, kõik on ju siililegi selge. Super Maarja oli väga hoos, teele minek lõi sellel mehel vere ikka vägagi õlu oli tal näpus. Ei ja meel oli mul tõepoolest hea ja ilm oli ka ilus, selline suurepärane teele hakkamise ilm pea küll pisut kumises, sest eelmisel õhtul sai väljas käidud, no neid maailma asju arutamas ja pimeda reisuks vaimu valmis panemas, aga see kõik oli pisiasi ja, ja pealegi olitiini autoapteegis. Aspiriinilademed. Super Mario küsis siis sõiduplaanide kohta, noh, mis seal siis erilist Läti, Leedu, Poola ja siis tulebki Saksamaal. Poolas tuleb siis pissipeatuse unepeatus ka kuskil, sest korraga üle 1000 kilomeetri mina ei sõida, ma lihtsalt ei jõua sõita ja siis paneme ühe jutiga Berliini, kus Elsa meid juba ootab. Ma arvasin alguses, et Elsa, mingi saksa tädi, aga siis stiin seletas, et ei. Tegu on emigreerunud eestlasega või umbes nii, et elab seal ja tõlgib ja on loomaõiguslane või loomakaitsja või siis mõlemat, et seal on okei, et talun seal, kommuun, korter, saame mõnusalt öö ära olla ja ma mõtlesin ka, et no mis seal siis hullu ikka saab. Saksa värk saksa värke, sellest saab keelt oskama, vaata ka, haru alles ist ornung. Atendaado muidugi tegi selle koha peal esimest korda suu lahti ja ajas niimoodi silmad punni, ujus mulle kõrva äärde ja siis sosistasid. Siin. Ma ei tea, hea huumor, mehel küll, selleks ajaks olin minagi jõudnud, ma ei hakanud poiste juttu segama, istusin juba autos, seljakott pagassis, päikeseprillid ees, alles siis, kui ma autoukse kinni tõmbasin, panid mind tähele. Ütlesin, et lõpetada kui sõnavõtud, antagu kaas. Nii me tegimegi. Varentuur rasta. PS näitab meil teed. Super Mario tahtis siis teada, et kus me täpselt asume, aga andsin talle sellesama GPS-i ja ütlesin, et vaadaku ise järele, seal sees on ju kõik niisugused jutud kirjas saest oma peaga ka mõtled või sa vaatad käinud sellistest vidinatest? Mõtlen, mõtle. Mingite kaartidega, mis kuluvad kapsaks ja niimoodi ja ja igal pool, vaata, kui halb on seal niimoodi sõita, sa pead jälle kinni, uurid kuskilt, ma ei tea. Linnades on eriti jama, on ju, pead kinni ja. Aga noh. Nüüd on, nüüd on nagu kodu igal pool, et GPS ütleb kohe ette, stardin siis järgi kõik need, mul on viimasel ajal hoopis krimi divistid sümpaatseks muutunud. Ta vaatas mulle ekstra väljakutsuvalt otsa. Nii et sina usud siis tehnikasse? Sealt hakkasid need tulemused Jon sertzani juttu. Ja ma sain aru küll, mida ta mõtles. Ja ma sain aru küll, millele sa vihjad, sõidame praegu üldiselt andi kapitalismi kuulutama, aga samas kasutame selleks nendesamade kapitalistide satelliidi abil ja nii on ju. Orienteerumine siin välismaal selle satelliidi abil, mis tegelikult kuulubki nendele kaheksale suurriigile, kelle vastu avaldame, sõidame isal kusagil nagu käärid sees. Või siis vahepeal kapitalistide firma abiga läbi teise firma kolmanda firma kliendile Eestisse sõnumi, et ma ei tea, et ja kasta mu kapsad ja küüslaugud kodus ära. Okei, okei, no oletame. Oletame, et kust maalt me siis üldse selle piiri tõmbame? Sul on ka mobiil taskus, kani viskad minema? Ei viska, esiteks on mugav, teiseks on nagu infoajastul ei olnud ka mingis mõttes natuke. Minu meelest on just huvi huvitav, et kustkohast läheb see piir, kus primitivist oma ettesüsteemina toimima hakkab. Aga näiteks ökoanarhistid, kes Selbergis toimida, käselberganud Scott vehmeid Berliinist väljas ta ei ole päris Scott, mingi vana sõjaväeosa territooriumil toimub kunagi kuuekümnendatel või seitsmekümnendatel hipid ostsid selle riigilt ära metsa sees selline suur kohv. Nagu Kristjan ja umbes vaba linn või vabadest vaba külalist rohkem ma ei tea, täpselt. Mõtlik on seal vist jajaa, aga mina ütlen, et seal Kessel Bergis on ka mobiiltelefonid, arvutid, MP3-mängijad. Kas see on siis primitivist? Tähelepanuseltsimehed, Läti, Leedu piird, palun otsida välja oma reisidokument. Kuulsite viieosalise kuuldemängu mässajad, esimest osa autor Roy Strider, lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, helirežissöör Külli Tili. Osalised viin Sten Karpov, mõtlik Tambets elling. Gudrun Liis Laigna, Ado Jaanus mehikas Super Mario, Priit Loog, Pisi Inga, Marta Pulk, Ruuben, Lauri Kink teistes osades Marika Vaarik, agita keerd ja Meelis Kompus. Raadio uudis on pärit Eesti rahvusringhäälingu arhiivist. Raadioteater 2012.