Koorijuht ja pedagoog Aarne Saluveer kui hakata siinkohal ette lugema kõiki teie töid Mesi ja muide ka nendega kaasnevat tunnustust, siis võiks seda kõike lugema jäädagi. Seetõttu ma küsin lihtsalt, kas nii hõivatud ja rõõmsameelsel mehel üldse mured ja probleemid jõuavadki tekkida, et võib-olla niimoodi piiluvad eemalt ja vaatavad, et ei, et seda venda ei tasu küll tülitada. No hea küsimus ja kolleeg ütles kunagi, et iga probleem on nagu võimalus ja on olnud ikka väga selliseid tõsiseid olukordi ja kriise ka, mida on tulnud kuidas öelda, ma arvan, võib-olla keegi ütleks lahendada ka, ma arvan eelkõige nagu läbi elada ja iseendas läbi elada ja vaadata, kuidas teised sellega toime tulevad ja mis on, mõni kriis, laheneb ise enesest, saan hakkama. Et ütleme, kui täitsa minu enda, mitte initsiatiivil, meil oli kunagi 90.-te alguses osa raadioinimesi ju teab, mis aeg siis oli kui vaene see oli, et meil olid tookord siis selle karovoniga võimalik teha üks selline Skandinaavia tuur ja ja seal tekkis üks takistus tööalane ja selle tagajärjel ma sain endale ootamatult ametiühingu juhi koha ja plaanimata, aga kui siis oli tõesti tarvis üks kuu aega ära olla, siis leiti võimalus öelda, et ei saa ja siis ma tegin valiku küll selles olukorras pigem ansambli kasuks. Kas päris tublisti edasi ja see 90.-te periood, enne, kui see aeg ennast ammendas tekkisid, uued olukorrad oli hästi, arendab, et see on kindlasti hakkamasaamise näide võib-olla mingil määral, kui seal poleks seda tekkinud ja võimalus oleks olnud edasi olla maks täna kindlasti näiteks Viimsi kooli õpetaja täitsa rahus edasi. Tütarlastega. Kooriga olete samuti saanud väga tuntuks, väga armastatud dirigendiks ETV tütarlastekoor, lastekoor, mudilaskoor, no mis siin üldse rääkidagi? No kas nende kooridega seoses on veel olnud ka mingeid mingeid momente, kus on ees olnud sein ja te olete, et sinna seina, siis on käigurajal? Ka väga armastussuhe selles mõttes, et et, et ma olen alati öelnud, et, et nemad ongi see keskkond, mis tegelikult lõi selle võimaluse üldse muusikat teha, et alati tuleb õpetajal inimese endale küsida, et kui sul on väga andekad lapsed mingil hetkel, et kas sina õpetad neid või nemad õpetavad sind ja lihtsalt väga loodan, et kui täna räägitakse sellest, et, et elu on muutunud, lapsed on muutunud ja tõesti kaatrid on teised, et need, kes täna tulevad nii-öelda kolme, nelja aastasena, noh ütleme siis antud juhul sellesse teleproovi saada oli, et neil jätkub ikkagi sama palju tahtmist ja viitsimist töötajast, sest et ütleme nii, kõik need lapsed tegid tohutult tööd. Aga jah, ei, seal oli ka nii. Me kasvasime ju ühest väiksest rühmast, mida me seal tookord nii-öelda Evega saatsime vastu igasuguseid tänaseid seaduseid seal mingi kolme-neljakümne lapsega Salosse või isegi Itaaliasse, et meil oli üks selline tuntud euroopa jõulu, vaata, mis meid korjas Rovaniemist üles. Elu, juhus. Miinus neljakümneajal, tulid tüübid ütlesid laulge jõululaule, kui me oleme jõululaulu lindistanud viis korda miinus 40-ga, minul kindlaid käes ei olnud, tunne oli, et käed on otsast ära külmunud. Siis siis öeldi, et Dorasse meeldib meile, palun nelja nädala pärast, lennupiletid on siin ja hotell on seal ja ja noh, see tundus sel ajal väga uskumatu, et siis, kui lennad ja teised seal öösärkidega mööda nelja tärni hotelli ringi panid õhtul kell 10 ja mudilaste peo korraldasid sisse, oli hotelli personalile natuke selline uus meelelahutusprogramm, millega nad isegi Itaalias polnud nagu harjunud. Aga nii me käisime, siis kasvas tänaseks palju peale eelkoore ja ettevalmistusrühmasid ja ja mingil hetkel oleme me ju seal ka natukene elanud seda, et et oli eri nägemusi ja, ja suhteliselt eralduski nagu tütarlastekoor oma vähemalt kunstilises tegemistes. Ja täna on vist olukord selline, et me püüame rohkem mõelda selleni, et tervik töötaks tõesti sellest esimest hetkest kuni lõpuni, nii et siin on hakkamasaamise ausalt öelda üks uus ja väga suur ülesanne, eks elu näitab Kõikidel inimestel tekib vahel tühjuse tunne, muidu nad poleks inimesed, vaid robotid. Ilmselt teil ka mingi tühi tunne, mingi must auk vaatamata kõigele sellele möllule, mis teie ümber käib ja kus te osalete kuidas lihtsalt puhtinimlikult sellest välja tulete, kas te olete pikalt põde ja, või, või ei ole lihtsalt? Mingi asja ikka võib põdeda, noh kuidas öelda, see on selline iseeneseravi, et mõnest asjast arusaamine võtab kas aastaid või siis aastakümneid. Õigemini see arusaamine on siis see, et otsused, mis tookord tehti, võisid olla valusad ja, ja üldse mitte nagu meeldivad. Aga lähtudes mitte ainult endaga kellegi teise või partneri sellest hetkeolukorrast oli üsna vältimatu ja andis nagu uued võimalused ja lõi vabadused, ütleme nii, et seal mingi 2000 alates oli hästi palju ka sellist kontoritööd. Mul on ikkagi tohutult hea meel, et mul on selline eluperiood, kus on töötatud nii-öelda mittevalitud muusikaalsete lastega, ma olen seda ikka rõhutanud. Ma arvan siin taas aega üle, et Rocca al Mare kooli periood, kus meil oli 12 poissi, kaks teist tüdrukut ja kõik nad pidid saama huvitava muusikatunni asja ära õppima. Ja saama selgeks noodikirja sellest, et kooli minnakse midagi õppima, aga me ei kujuta ju ette, et te paneksite lapse näiteks matemaatikaõpetaja juurde, kes räägib toredaid lugusid küll, aga numbreid ei õpeta protsente selgeks ei tee. Et nii me saime seal hakkama. See kuus aastat kogemust oli tohutult hea. Aarne Saluveer kas leplikkus ja andeks andmine on ka selline hea nipp murede ja probleemidega hakkama saamisel? No küllap vist on ja see minu arvates on nagu olukorrapõhine, et minust leppimine ja leplikkus või ma ei tea, see on huvitav vestlus. Et mingil määral on see kindlasti võimalik ja peabki olema nagu kellelegi algatusel või ühepoolselt noh nagu ma tea ütlema, ma tea, kristlik leppimine vist midagi, selline parem leppimine on tegelikult see, kui mingisugusel hetkel vist distantsilt kõik osapooled sellest aru saavad. Ja kindlasti see on ka väga vabastav, kui sa ise lihtsalt kõikide Nende asjade suhtes püüad olla võimalikult lepib, aga aga siin ma olen ka püüdnud nagu sihukest abi saada ja üks hea nõustaja on alati öelnud, et pole lahkem ja siis ma panin kunagi mobiili endale tervituse, Nudist mobiil enam ei tervita tekstiga, aga siis ma panin endale tole inimene, et äkki aitas natuke. On teil mõni hea soovitus inimesele, kes võib-olla meid praegu kuulab ja on hetkel just madalseisus. Ma ei usu, et seal mingi professionaalne nõuanne, aga, aga paljud on öelnud, et, et liiga omaette ei maksa jääda. Aga teatud perioodis peaks võib-olla püüdma, kui selle raisa tabad, mis, mis nagu mure põhjus on siis püüda kõikidest nendest nagu eemale hoida, kes nagu sama murega tulevad ja püüavad sind samas augus nagu sinna kaasa rääkida, et püüda nagu kuidas öelda, keerata sellele olukorrale külgselg või võib-olla külg ees ongi nagu viisakas ära minna, et siis nagu vaatad ühele poole, aga vaatad teisele poole ka, et kuhu tuleks minna. Ja on tore, kui on võimalus ennast ümbritseda teistsuguste inimestega, kellel on teistsugune mõttelaad ja kellel seda elu jaatust vast rohkem on. Selle üle tegelikult ikkagi võikski nagu rõõmus olla, et elan täna siin ja praegu ja võrreldes väga paljude kohtade ja olukordade aegadega on isegi minu arvates kõige viletsamas olukorras Eestis olev inimesel parem kui paljudes kohtades maailmas. Sellega saab ainult nõus olla.