Räclesseerik õieti eri Kölden ja ei näe see tema 1978. aasta singel kane share'i äkki 2013. aasta kogumikul. 70.-te briti muusikuid ikka nagu teadsin, aga reklasseeriku nimi ei tule küll praegu tuttav ette. Baleviska imerokkmuusikuid oli tollases briti kuningriigis nagu puid metsas. Toretherimatuteerikud tunnustatud ei ole ja tore, et nemad Londonisse jõudsime, sest selles linnas on üllatusi kõik kohad täis. On teil aimu, kui palju siin kirikuid on kogu suures Londonis koos eeslinnadega püüdsin neid mitu korda kokku lugeda, aga umbes 300. nime juures läks kõik sassi ja kõvasti üle poolte nimedest jäi veel lugemata. Vaevalt et londonlased, isegi kõiki neid teavad, mitte londonlased, jäävad muidugi seal poole ja Westminster häbit, aga ei pea teadma, et iidse hiigelsuure ja kivipitsilised Buddy ime Westminster läbi kõrval on olemas ka väga väärikas ja uhke Westminsteri katedraal, mis olevat Londoni põnevamaid saladusi. Saladused ana vastamiseks ikka ilusat pühapäeva vikerraadio. Helgi Erilaid Jaanoduge. London on teadagi määratu ja äärmiselt keeruline linn. Kui sa tahad selles linnas mõnd kindlat paika üles leida, tuleb näpuga kaardil järge ajada, punaseid busse usaldada ja õiges kohas maha minna. Hõre tänaval peatuses, mille nimi on Westminster Kathral, mis ei tähenda, et üks katedraali sarnane hoone just siinsamas vees seisaks. Kõnnid edasi mööda Victoriat? Ei midagi pöördud tagasi. No ei ole hästi varjatud saladus tõepoolest. Aga siin on üks väljak ja üks suur triibuline hoone, kõrge torn, ühel küljel, kummalised kuplitega kaetud madalamad tornid, kahel pool fassaad, paadipuha, ümarad kaared ja kõik üleni horisontaalsete vana, valgete triipudega kaetud. Mingi raudteejaam jookseb mõte läbi pea. Need on siin teinekord vägagi uhked ehitised. Aga ei, see ongi Westminsteri katedraal keset Londoni linna ja meenutab loojanguvalguses kummalisel kombel mõnd kauge hommikuma paleed. Westminsteri katedraali arhitektuuris on paljugi tähelepanu väärset kuid oluline on, et selle näol on tegemist Inglismaa ja valsi katoliku usu emakirikuga ja nüüd peaks meelde tuletama mõningaid usuga seotud seiku Inglismaa ajaloost. Viimane osa kuulus suurde Rooma impeeriumisse, levis siia juba pisut ka ristiusku, kuid pärast Maleegionite lahkumist vajus riik paganluse tagasi. Oli aasta 597, kui esimene tähtis paavsti emissioon kohale jõudis. Roomakatoliku usk levis seejärelülema. 1009 sai aga Inglismaa troonile suur ja uhke mees Henry kaheksas, kes tahtis ka suur ja uhke kuningas olla. Henry oli abielus Aragoni Katariina aga, kuid paaril polnud poega ja troonipärijat. Kuningas tutvus noore ja kauni On poleiniga. Kuid Rooma paavst ei andnud luba Henry kaheksanda esimeste abielu lahutada. Nagu mäletame, leidis suur ja uhke Inglismaa kuningas Henry kaheksas siis. Maa võib oma riigis teha, mis tema tahab. Katkestas sidemed roomakatoliku kirikuga, kuulutas ennast inglise kiriku, peaks ealeski sama esimese abielu lahutada, nii et miski ei takistanud teda enam Änbaleeniga abiellumist. Kõik see tähendas aga formatsiooni, uue anglikaani kiriku teket ja üleüldist usu segadust. Kuid kuningas pidi raamat, mida antud juhul, keda kuningas tahtis nagu teada, ei suutnud ka änn oma kuningale poega kinkida ja lõpetas üldse väga halvasti. Kuninglik kirg paksu pahandust toonud Henry poja Edward kuuenda ajal mõjutas anglikaani kirikut Euroopas toimuv protestantlik liikumine järgmise valitseja katoliikluse, Aragoni Katariina tütre, kuninganna Mary ajal. Alates aastast 1553 kehtestati riigis uuesti roomakatoliku usk kuid 1558 tuli troonile kuninganna Elizabeth. Esimene ning Inglismaa kirik kuulutati taas roomakatoliiklasest eraldiseisvaks ja sõltumatuks. Nii et riigis käis tegelikult pidev ususõda, mis kohati muutus päris veriseks. Paavst kutsus katoliiklasi üles kuninganna Elizabethi vastu mässama ning viimase toetajaid kogudustest välja heitma. Anglik, Jaani kiriku ja kuninganna pooldajad kiusasid katoliiklasi taga kuni selleni, et katoliiklikke missasid pidevaid preestreid poodi üles, tõmmati neljaks või põletati elusalt. Paljud katoliiklased põgenesid mandrile või Põhja-Inglismaale, kus oli katoliku usu pooldajaid tunduvalt rohkem. Lõpuks 1766 tunnustas Rooma paavst ametlikult printima anarhiat. Mõnikümmend aastat hiljem sai ka katoliku usk Inglismaal üle pika aja taas legaalseks. 1800 kolmekümnendatel kuulutati briti parlamendi aktiga katoliku usk Inglismaal täieõiguslikuks katoliiklastel anti peaaegu samasugused õigused, kui olid anglikaani kiriku liikmetel sealhulgas õigus hääletada ja riigiasutustes töötada ja muidugi õigus kirikuid ehitada ja nendes jumalateenistusi pidada. Westminsteri esimene katoliiklik peapiiskop, kardinal Vaismann suri 1865 ja tema mälestuseks otsustati ehitada Londonisse uus katoliku katedraal taigas, kuhu see päris imepärane hoone tõusis. Oli kunagi laiunud vest, meistrit ümbritsenud soo ja siinne maa kuulus Westminster ääbi siis kloostri kiriku rajanud benediktiin kadele. Pärast Henry kaheksanda reformatsiooni ei kuulunud katoliiklikele munkadele enam midagi. Kloostrid saadeti teadagi laiali ja praeguse Westminsteri katedraali paigas seisid kord turg, kord aiad, kord prügimägi ja hiljem vangla. Aastal 1884 sai siinse maa valdajaks oma õigused tagasi saanud katoliku kirik. Uue katedraali nurgakivi pandi paika 1895. Ehitustöid asus juhtima Westminsteri tollane peapiiskop bet voon. Moekatedraali ehitamine suhteliselt kiiresti pärast katoliikluse taastamist Inglismaal nõudis muidugi julgust ja vaprust. Herbert Alfred voon oli võib-olla selle töö jaoks õige mees pühendunud katoliiklane, kes pärast pikki õpingute aastaid erinevatest katoliiklikest koolides veetis kaks aastat ka rooma vaimulikus akadeemias. Tema missiooniks sai katoliit võitluse levitamine nii Inglismaal kui teispool ookeani. Kui tema kõige tähtsamaks ülesandeks pidastava Westminsteri katedraali rajamist Londonisse on 1903. aastal 71 aasta vanusena siit ilmast lahkus oli katedraali siseviimistlusega jõutud nii kaugele, et seal sai pidada missat lahkunud peapiiskop jaoks. Westminsteri katedraali plaanid teinud arhitekt John Francis. Vendli elutee oli lõppenud juba aasta varem 1902 kuid tema elu töö nii eriline ja nii toredasti triibuline katedraali hoone seisis siis juba õnneks uhkelt omal kohal. Tavaliselt oli Bentley loonud suuri Victoria stiilis kirikuid, kuid Westminsteri katedraali jaoks valistele Lääne-Euroopas 1800 neljakümnendatel pead tõstnud uus bütsantsi stiili. Kardinal voon nimelt tahtis, et katoliiklik Westminsteri katedraal oleks väga erinev gooti kaksiktornidega Westminster häbist. Tema soov täitus. Umbes 660 enne Kristust tekkis Bosporuse väina seina äärde Bütsantsi Ani nime kandev koloonia. Selle vallutas Aleksander Suur. Juba keiserlik Rooma keiser Constantinus Suur valis linnaomavalitsuse residentsiks. Temast sai esimene Rooma imperaator, kes kristluse omaks võttis ning pealinnale anti ka uus Nani Konstantinoopol. Nimeks jäi Bütsants, mis püsis pärast Lääne-Rooma langemist neljandal sajandil. See on ligi 1000 aastat, kuni tulid türklased. Messansi arhitektuur kujutas enesest Konstantinoopoli ehitusstiili pärast aastat 330. See oli eklektiline arhitektuur, mille eeskujuks said alguses Rooma templid ning milles olid tähtsal kohal suured ümarad kuplid. Katustel ümarad kaared, siseruumides hulk marmorsambaid, mosaiiki ja kulda, kõik see tulu 19. sajandi keskel, neuroopasse hiljem ühendriikidesse ja Venemaale. Uus bütsantsi stiilina tagasi. Jean Francis meenkleid otsustas aga uurida Origini ja ehitisi ja sõitis Itaaliasse Veneetsiasse, kus troonib bütsantsi stiilis Püha Markuse basiilika imepärasel Püha Markuse väljakul, mida Napoleon on nimetanud maailma kauneimaks võõrastetoaks. Pärast selle uhke kunstiteose uurimist saabus arhitekt Bentley Londonisse tagasi ja. Suure väljaku ääres seisva katedraali hoone arhitektuur, turism pole küll midagi tüüpiliselt London lõiku. Need toredad horisonti, mahlased, punavalged, triibud, mis teda üleni katavad, võiksid ehk esimesel hetkel Firenze uhke toomkiriku ristimiskabeli triibulisi sambaid meenutada. Aga ainult esimesel hetkel kogu tohutu vestministriga põdral on üleni triibuline fassaadist tagaküljeni fassaadi poolt vaadates hoone vasakul küljel seisev 87 meetri kõrgune kellatorn, kaasa arvatud ikka horisontaalsed triibud, tellised joonistriip ja valgest kivist triip vaheldumisi. Suure hoone fassaadi sümmeetriliselt liigendatud keskosa tundub praeguseks katedraali ümber kerkinud moodsate Londoni hoonete seas ootamatu. Püüdkem siis kirjeldada kirjeldamatut tohutu astmeliselt sissepoole aheneb uksekaar, kõrgub nelinurkse peasissekäigu kohal. Mare astmeid kaunistavad ornamendid. Poolkaarekujulisel viilul Marduvad pühakud oma troonilistowa jumala ees. Katedraal Ilon kolmust, keskmine, kõrgem sellest kahel pool kitsamad ja madalamad peasissekäigu tiibadelt kaarduvat kergelt väljaspoole sammas, galeriid mõlemal pool pool kuus Korintose sammast. Nende vahel katoliiklikke kirikupäid kujutavad ümarad reljeeftahvlid. Sammas galeriide, nii-öelda teine Rus algab tohutu uksega reaaluvuselt. Siin on küll tegemist juba kahel pool kaarduvate sammaskäikudega sambaid, ühendavate ümarkaarte kohal laiub eenduv. Teeme suure ümaruksega rõdugalerii, mille ülaosa tundub oma sammaste vahel lainetavatenishidega juba pisut rahutult triibuline. Nende kohal paistab lairingidest koosneva võrega aken, mida piirab taas paar ning lameda katuse ääreni ulatuv pind on siin vahelduseks pikitriibuline. Olen päris kindel, et sellisest kirjeldusest katedraali fassaadi üldpilti ei teki. Vahest ainult mõned detailid, kuid püüan anda oma parima ja üritan edasi siis just kirjeldatud Westminsteri katedraali fassaadi keskosa nurka. Pess kõrguvad kaheksanurkset tornid mille ümaraid tippe katavad väikesed heledad kuplid. Ent fassaadikeskusest kahele poole on tõusnud ka madalamad, küll aga toekamat. Tänavatasandilt algavad ümarad tornid, mis endale ülaosas aknaid, sambaid, Jasake on kasvatanud neid Gigatavad plussid, mis on tumedad, läikivad ja toredasti mustrilised auarhitekt Johann Francis Bentley fantaasiale. Ja tundub, et mõned Veneetsia San Marco deta preilid aitasid sellel fantaasial veel kõrgemale lennata. Westminsteri katedraali 87 meetri kõrgusele tõusev kellatorn on ühtlaselt nelinurkne ja muidugi horisontaalselt triibuline kuid on liigendatud kolmeks ülalt alla ulatuvaks vertikaalseks osaks. Torn on lausa kahekordselt triibuline, selle raidkujudega kaunistatud ümarat kiivrit katab jälle üks tumemustriline kuppel. Torn ise on pühendatud Edward usu tunnistajale. Üks tornikelladest kannab ka tema nime ja sellele on graveeritud tekst. Kui selle kella kõla rändab läbi liivade, palvetavad inglid nende eest, kes meie kirikusse on kogunenud. Tänavalt ei paista Westminsteri katedraali katusel seisvat vägevat kuplid. Neid on kolm ja nad on kenasti reas. Võluavastad katedraali sees. On kirjutatud katedraali sisekujundus on jäänud lõpetamata, kui treenimata silm ei pane seda tähele. Ega ei panegi, kui su ees on tohutu kiriku lööv, mille rasked kandilised marmorsambad muutuvad laekuplite vahel vägevatekspolümaradeks võlvideks ja toetavad peal päribalda hiini. Ja kui sa näed lugematuid bütsantsi, mosaiik kabelitesse seintel ja lagedel ning pitsilisi rippuvaid laternaid, mille soojale särale annab tuge altari taga kumera tagaseina ümarakendest sisse tulvab, selgus, siis tundub küll, et kõik on täiuslik ja lõpule viidud. Kui arhitekt Bentley 1902. aastal suri, polnud kirikuruumi sisekujundust õieti olemaski. Aastatepikkune töö oli alles ees. Kuid katedraali pealöövi pidulikus külglööve eraldavad ja küljegaleriisid toetavad Korintose sambad. Uhked praegu pplid. Kõigest on näha, et visiit Veneetsia Püha Markuse kirikusse pani arhitekt Klassis Bentley mõtted tööle. Tema tööd jätkanud kunstnikel, mosaiigi ja marmorimeistritel olid oma töö tegemiseks olemas sõna otseses mõttes vaimustavalt kaunid aluspinnad. Kui sa ühte kirikusse sisened, peatub tõlk tavaliselt esmalt ikka peaaltaril. Londoni stri katedraalis on see eriti dramaatiliselt pidulik. Westminsteri katedraali suurest läänepoolsest peauksest sisenenud näed vasakul pool seinal väikest kivibasseini püha veega. See on ristimisvaagna Šembal ja kristlastele tähendab püha vee puudutamine. Proovi enne jumalakotta astumist puhtaks saada. Kiriku tohutule Nonii nimetus pärinevat ladinakeelsest sõnast nahavis, mis tähendab laeva laeva, mis juhib sind elu tormistest lotest piduliku altari poole. Ja sellel teel veel astud sa Londoni Westminsteri katedraalis keskmise lae kupli keskelt alla rippuva uhke krutsifiksi alt läbi. Veneetsia San Marco basiilikasse ripub samal kombel Suur-Kreeka rist. Westminsteri efektne krutsifiksi tundub tumedas kuppel laes hõljuvat kullatud pronksist risti. Löödu on kujutatud punasel taustal risti ümbritseb Ülle valge sädelevates klaashelmestest ja kullast ornament. Risti ülaservas on tähed I, N R-i ja alaosas karikas. UN ERR-i on tähed, mida Pontius Pilaatus Jeesuse ristile kirjutada käskis. Jeesus Zareemus Rex ju Taeoorum, Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas vabalt rippuva krutsifiksi enese taustaks jääb aga säravalt sinise mosaiikpõhjaga kaar, mille nurkades seisavad pühakud, vaatavad härdalt Kaarekeskuses trooniva jumala poole. Kõigile on ümber pea Maar kuldne lembus. Sa künnad krutsifiksi ja kaare alt läbi kiriku peaaltari juurde, mille kohal seisab kõrgetest marmorsammastest toetatuna kuulus ja pidulik haljas balda. Hiin üks suurimaid terves maailmas, tervelt üheksa ja pool meetrit lai seisab, särab ja sädeleb valgem marmor ja värviline marmorlasuriit, pärlid ja kuld. Kaheksa kollasest Verona marmorist saama ilmast hoiavad kogu põnevat konstruktsiooni üleval valgest ja roosast. Norra marmorist sambad toetavad oreligaleriisid. Valgahhini all poodiumil seisab suur pidulik altarilaud ümber toimub keerukaid katoliiklike missade rituaale. Seda oleme ju näinud näiteks jõululaupäeval San Pietro hiigelkirikus Vatikanis. Ei maksa unustada, et Westminsteri katedraal Londonis on samuti roomakatoliku kirik ja nägusam Peetrus. Nii viivad ka Westminsteri katedraalis valdahhini all asuvalt poodium Meilt astmed alla krüpti. Siin otse peaaltari all seisvas vaikses ruumis puhkavad Westminsteri katedraali kaks esimest peapiiskopi kardinalid Vaismann jämen ning siin on hoiul Canterbury Püha edmandi reliikvia katedraali looja kaardil Kanali ja Westminsteri peapiiskopi höövetwooni hauakivi asub ühes katedraali kabelitest. Viimastest tähtsaimateks peetakse õnnistatud sakramendi kabelit pühamu põhjaosas. Jumalaema kabelit lõunapoolel. Neisse pääseb rist löövist ja mõlemad on ligi seitse meetrit laiad, kõrged, väärikad, avatud, ärka, raadide ja silinder võlvidega. Mõlemad tabelid on üleni kaetud, võluvad ja fantaasiarikaste mosaiik idega. Hoonestatud sakramendi, kabeli ruumi eraldavat pronksist pis, trellid, kuid väravad on avatud. Siingi on altari kohal väike balda, hiin kumerad, lage ja koplit katavad säravad mosaiikpildid. Need peavad asjatundjad traditsiooniliseks ja vara Kristlikeks. Siin valitsevad mõõdad valdavalt roosakad, toonid muutub niimoodi suuremaks ja valgemaks. Teemad Aabeli ohverdamisest, Ghana Bulmani. Need mosaiigid on aga valminud juba 1900 kuuekümnendatel. Kunstnik oli Boris Änrep. Westminsteri katedraal. Reali siseruumide kaunistusi on ju pikkade aastakümnete jooksul pidevalt täiendatud. Laekaarel on toredad värvilised linnud, paabulind fööniks. Kristlikus kunstis sümboliseerib surematust sajad silmad, lennusabasulgedel aga kõikenägeva jumala sõnumi jälle eest ükski saladus varjule ei jää. See on üks hirmus kristliku sümboolikaga juba esimesel sajandil väetiline lind, kes iga mõnesaja aasta järel end põlema süütas müstilisel moel tuhast uuena ellu tõusis. Vanakesed kujutatakse tihti hauakividel ülestõusmise ja igavese elu sümbolina. Jumalaema kabel loob kujutluse sellest, milline oleks õieti Londoni Westminsteri katedraal. Kui selle sisekujundus oleks lõplikult valmis saanud üleni kollas, äras ja väga värviliste mosaiiki vening ornamentidega kaetud. Sain sellest kabelis peeti 1903. aastal katedraali esimene missa. Niisiis Arlagi Kaaruksed üleval lae all sügavad aknakaared. Altari kohal on suur Neitsi Maarja ja Jeesuslapse kujutis. Kõrgemal absiidi kuplul seisab aga ristikujuline elupuu, igavese elu sümbol. Sellest voolab eluvett ja veini ning linnud. Nemad leiavad selle all varjupuust. Vasakul seisab Londoni kaitsjana kujutatud jumalaema. Tema selja taga paistavad Tower ja Toweri seed. Peaingel Gaabrieli pühakud. Puust paremal pool on Westminsteri kaitsja Püha Peetrus Westminsteri katedraali ees. Kuppel lage ehib pärg nelja esimese võist ministriga kardinali port reedega. Inglid hoiavad lillevanikut akende kohal, märtrid, alkovides pühakud. Selliseid on mosaiikpildid, kabeli laes. Ülaseintel jaguplil. Värvid on mahedad, taust üleni kuldne. Jumalaema kabeli kui kogu kiriku seinad on värvilisest marmorist. Mis Marmarisse puutub, siis Westminsteri katedraalis vedas just teispool Thamesi jõge nimelt marmorikaupmees, kes mitte ainult ei tundnud hästi bütsantsi arhitektuuri, vaid teadis ka seda, kust kõige õigemat marmorit leida. See mees oli võlli ämbringli räidurist meister, kes suutis marmorist ükskõik kui peeneid kujundeid välja nikerdada. 1870.-te lõpul jõudis kätte maare mari võidukäik suurte ja tähtsate ehitiste kaunistamisel. Seda tõendavad Prints Alberti mälestussammas. Haid paagis. Kiviraidur, Williambrindli meistrit, Alberti kabel Winzoris ja Garnier ooper Pariisis. Värvilisest marmorist kaunistused olid äkki suuresti ja üha enam moes. Ja mida tegi Williambringli? Ta sõitis läbi Kreeka ja Türgi ning otsis välja iidsed lahtised kivimurrud. Kuidas Egiptuse idapoolsetel kõrbealadel koos oma naise 19 Peedueeni ja 15-ga kaameliga ja avastas sealgi maha jäädud lahtisi marmorkaevandusi ning leidis kõikjalt hea kvaliteediga värvilist marmorit, mida suurte pidulike ehitiste rajamisel üha enam vaja läks. Sest Inglismaal oli äkki ehitusbuum alanud. Singli tähtsaimaks kliendiks ja kaastööliseks sai arhitekt John Francis Bentley, kes parasjagu Westminsteri katedraali ehitas. Katedraali veebikülg lööveedee rist löövide jaoks oli vaja 29 marmorsammast. Hulk värvilist marmorit kulus nii löövi kui tabelite kaunistamiseks. Prind leia Bentley, töötlesid üheskoos, kuid mõlema jõud rauges 1902. aastal. Põhitöö oli selleks ajaks tehtud. Londoni Westminsteri katedraali pea lööb, on võimas ja uhke. Peauksest alterini on pikk tee ja siledal randal seisavad neljas pikas reas päris tavalised toolid mitte kirikupingid, lugematu hulk lihtsaid ühesuguseid toole. Ja veel üks üllatus, mida bütsantsi stiilis kirikust oodata ei oskaks. Kuid mis ühte katolikuga katedraali, mida Westminsteri on ometi väga hästi sobib. Inglise keeles öeldakse Station kross ladinakeelne sõna statsio ristitee luuletused, mis jutustavad Kristuse teekonnast tema ristilöömise päeval. Via Dolorosa Westminsteri katedraalis on seede teekond kujutatud reljeefsed del paneelidel löövi suurte nelinurksete sammaste seintel 14 paneeli 14 peatust Via Dolorosa neetud Bändi katedraali paika aastal 1915 ja paneelide autoralis skulptor err keel. Ja kohe hakkasid tulema kirjad katedraali juhtkonnale ning ajalehtedesse. Paneele nii kiruti kui õlistati. Ühtede jaoks olid need grotesksed, mitte piisavalt religioossed. Nad, kohutavad, primitiivsed ja paganlikud teiste jaoks idee poolest väärikad, põhijoonise, suurepärased mõõtmete ja kujunduse lihtsuse poolest imetlusväärsed. Eri Killi reljeef, paneelid on tagasihoidlikkus ühtlaselt hallis toonis. Sellised tegelased on nendel rasked ristiga tundev kukkuv ja taas tõusev Jeesus teda saatev sõdur ja inimesed, keda ta oma teekonnal kohtab. Londoni Westminsteri katedraal on hea poolest noorem kui enamus inglise katedraale kuid koorimuusikatraditsioon on siin väga austusväärne ja katedraali koori loetakse riigi kõige esinduslikemate hulka. Praegu ei kõla siin taustal küll Westminsteri katedraali koor, vaid ta Werneri muusikud ja taverneri, tallise ning Vöödi looming on ka katedraali koori esinemiskavas nägu ka Benjamin Britteni Ralph foon Williams. Katedraali läänegaleriis seisva suure oreli ehitas Henry võllist pulmas aastatel 1922 kuni 23 ja Vellisele on pühendatud ning tema loodud oreli jaoks kirjutatud Luiverni kuulus oreli võlaWestminsteri Karellion. Westminsteri kellamäng, pidulik ja aeglane. Hetk sellest teilegi. Kellamäng orelile kõik on võimalik, säästud tohutust toredasti triibulises Tuest meistri katedraalist välja. Otse teise maailma. Kontrast on esimesel hetkel uskumatu, isegi pisut painav nagu vaos, kui lõpeffüll, millele sa ümbrust unustades kaasa oled elanud. Äkki oled jälle keset argipäeva. Aga argipäevad on õnneks veel koju jäänud. Londonis jätkuvad sinu pühapäevad suurlinna meeletus tempos, helides ja värvides. Westminsteri katedraal on osa sellest kõigest väga eriline ja ainulaadne osa.