Viieosalise kuuldemängu teine osa on aasta 2007. Grupp Eestist pärit aktiviste otsustab oma meelsust avaldada ja minna blokeerima G8 tippkohtumist Saksamaal. Rostocki auto, kus istuvad ajakirjanikke. Diil. Üliõpilane Gudrun aktivistid. Atendaaduja Super Mario alustab oma teekonda pühapäeval, kolmandal juunil. Sõitsime. GPS näitas meil teed, Super Mario tahtis siis teada, et kus me täpselt asume, aga mina andsin talle sedasama GPS-i ja ütlesin, et vaadaku ise järele, seal sees on ju kõik niisugused jutud kirjas. Nonii tiim, kus me oleme, vaatasid GPS järgi, siin on kõik jutud kirjas. Saest oma peale ka mõtled, või sa vaatad, käinud sellistest vidinatest? Mõtlen, mõtlen. Eluaeg mingite kaartidega, mis kuluvad kapsaks ja niimoodi ja ja igal pool on natuke halb, on seal niimoodi sõita, sa pead jälle kinni, kuulid kuskilt, ma tea, linnades on eriti jama, on pead kinni ja. Aga noh, nüüd on, nüüd on nagu kodu, igal pool, GPS ütleb kohe ette, mina, vana nardin siis järgi kõik, tead, mul on viimasel ajal hoopis privikivistid sümpaatseks muutunud. Ta vaatas mulle ekstra väljakutsuvalt otsa. Nii et sina usud siis tehnikasse. Sealt hakkasid need tulemused Jon sertzani juttu ja ma sain aru küll, mida ta mõtles. Sõidame praegu üldiselt andi kapitalismiga kuulutama, aga samas kasutame selleks nendesamade kapitalistide satelliidi abielu ja nii on ju. Orienteerumine siin välismaal selle satelliidi abil, mis tegelikult kuulubki nendele kaheksale suurriigile, kelle vastu meelt avaldama, sõidame, isal kusagil käärid sees. Või siis vahepeal saadan ühe kapitalistide firma abiga läbi teise firma kolmanda firma kliendile Eestisse sõnumi, et ma ei tea, et ja kas ta, mu kapsad ja küüslaugud kodus ära okei, okei, no oletame. Oletame, et kust maalt me siis üldse selle piiri tõmbame? Sul on kai, mobiil taskus, pani, viskad minema? Ei viska, esiteks on mugav, teiseks on nagu infoajastul ei olnud ka mingis mõttes natuke. Minu meelest on just huvitav huvitav, et kustkohast läheb see piir, kus primitivist oma ettesüsteemina toimima hakkab. Ka näiteks ökoanarhism Kesselbergis toimida käselberganud Scott võileib Berliinist väljas ta ei ole päris Scott, mingi vana. Väeosa territooriumil toimub kunagi kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel hipid ostjatele riigilt ära metsa sees, selline suur koht. Nagu Kristjan ja umbes vaba linn või vabadust Waba külalist rohkem ma ei teagi, täpselt. Mõtlik on seal vist käinud. Ei, no jajaa, aga mina ütlen, et seal Kesselbergis on ka mobiiltelefonid, arvutid, MP3-mängijad, kas see siis primiti Wism või? No mitte et ma nüüd väga ründamise mõttes või nii? Ja vaata samas seal Kristiaanias ma olen näinud jõe peal ujuvat maja, mille ümber ujusid väikesed platvormid koertega. Ja siis oli seal veel üks selline suurem platvorm mille peale oli hunnikute viisi päikesepatareide paneele. Võib-olla olid need isegi automaatselt pöörlevad, seda ma ei tea, kas see on siis primitivist või ei ole enam, kes ütleb, et me ei ole ju, keegi on tootnud need paneelid sinna, see ei ole ju mingi kiviaja stiitja. Okei, okei, no selge, aga ühesõnaga Sa reisid sa selle GPS-iga, eks ole, homme on sul mingisugune, ma ei tea, tuumareaktoriga lennumasin, ütle mulle, mis tegelikult no ausalt, mis perspektiivse? Lihtsalt sa oled tegelikult sa oled sõltuv, sa oled sõltuda tehnikast ja selle tootja oodatavad, vaata ise, reisid ka ju sellesama GPSiga ja. Tegelikult ongi selline perspektiiv, et ongi ainult kolm varianti. Vaatan. Esiteks oled sa haart, koor, loll ja tarbid valimatult või noja okei, värvi valida ja vaadata, et oleks nagu ilusam, kui oled, nii, et oleks nagu kõigil või no mida iganes. Teiseks tarbib minimaalselt ja mõtled läbi ka, et mis mõte, millel on, sinna lisandub veel see, et sa püüad oma tarbimisega midagi muuta, natukene boikoti, värgid, eks ole. Ja kolmandaks, kõik lähevad, kes selle värgi viskavad, kõmu oma mobiilid minema ja vot siis ongi Prinitiivismi oaas, kasvatad kaalikate teed lapsi. Mina ei teagi, kas toimib siis rohkem see, et on. Vaat, on kommunikatsioon ja saad oma ideed kiirelt edasi anda või oled isoleeritud ja panekski isikliku eeskujuga revolutsiooni. Aga kuule, äkki seal, kes seal Bergist läbi ja küsime järgi, miks nad lõid mu kiiregul ära visanud, muidu nad ei teagi. Unustamine. Olgu esmaspäeva varahommikuks olime Varssavi lähedal Orleni bensukas. Minu pilt oli läinud täielik black out. Meie kõndisime ja kannatasime sellest black Autaktsioonist ei saanud osa võtta seni tiimi isiklik asi. Üsna pea sõitsime edasi pikad ja sirged teed, kusjuures ja Poola teed on nüüd ka palju pikemad sirgemad. Saksa-Poola piiril selgus, et Euroopa ühine Schengeni ruum Saksamaal ajutiselt kehtib. Kuigi mingite erikontroll just ka ei olnud. Erikontrolli ei olnud jah, kuigi see võis olla nii eriline, et meie seda lihtsalt ei märganud. Ja ja passid tõmmati ju nagunii masinast läbi. Vaat kui nüüd oma meeleavaldamisega võimudele silma jääme ja meie andmed arvutitesse sisse toksitakse, siis järgmine kord hakkamegi oma passidega piiri peal undama nagu udupasunat. Kui pass on, ta siis on, ei saagi edasi. Ja ega siis vist väga lahkelt riiki lasta. Püha varsti pole enam üldse mingeid piire. Mingid piirid ei kao iialgi ära, nagu näiteks praegu. Vaata, sa ütled siia, saad ootamatult teada, et Saksamaal on piir ees, mingit Schengen'it pole olemas. Mida me üldse mängime siis demokraatiat ja kodanikuühiskonda, kui needsamad mängureeglid muutuvad üleöö, nii nagu kreemile parasjagu kasulikum on? Ma ei tea. Homo nägi kõikjal sildid väljas, et ajutiselt pole sõnavabadust ka nii seitse päeva või et on komandanditund 24 tundi ööpäevas. Piirid ikka kaovad, kui kiip kõigil nahal, siis undavad ju kõik ise ja sõnavabaduse asemel on vabadus uluda. Nii ta oligi, Saksamaa pea valutas, tublisti valutas jutud olid ka kuidagi masendavad sellest, kuidas Saksa siseluure murdis Berliinis mingite aktivistide juurde sisse, võttis koertega lõhnajälgi, et neid inimesi siis hiljem demonstratsioonidel tuvastada, et autode külge pandi mingeid jälitusseadmeid ja mingeid servereid. Arestitud sotsiaalkeskusi rünnati, kus pidid, anti G8 üritused tulema indi meediast olevat see kõik läbi käinud. Aga ma ei teadnud täpselt, pea tõepoolest valutas. Mõtlesin, et, et ilmselt oli see valu ajutiselt suletud Schengeni ruumist lihtsalt õhku jätkunud. Ei saanud aru, kas need lõhnajäljed ja jälitamisasjad on siis seadusega lubatud vä? Aga kas te seda teate, et oli kokku mingi paarkümmend ajakirjanikku, kes kirjutasid negatiivses toonis sellest G8 asjast ja et neile ühelegi antudki akrediteeringut Rostocki hailigendamile? Jah, öeldi, et turvakaalutlustel ei saa neid sinna kohtumisele lubada. Just enne ärasõitu netist lugesin maile. Mulle isiklikult hakkab järjest rohkem tunduma, et siin enam üldse mingid seadused ei kehti või siis on nende seaduste väänamise tõttu igaüks, kes riigiga nõus pole. Automaatset terrorist või kaabakas või ohtliku maniakk. Tõesed. Tabas või üllatab veel millegagi? Sellega, et Berliin on ainult 25 kilomeetrit, nii et vala kenast poola õlle, eesti odekolonni või kalli saksa pesuga üle politseikoerad. Ginaal haisu ninna ei saaks. Tariini jõudsime rahulikult, möödas ka rahulikult, eks korralik väge töö närvetis minu peavalu, kui püsitelt. SMSe nagu ei tea, mida see Saksamaailma türklasteta üldse söök, scart, tahvelsalat, bratwurste ja sauerkraut. Karl Marxi trasse Berliin ja Elsa kommuun korter olid meile parim paik ja me olime tõepoolest väsinud ja mina jäin peaaegu salat suus magama. Aga suht hommikul põrutasime juba Rostocki poole, edasi sõitsime kiiresti. Käisime vähe suhteline Rostocki tegime veel ühes tanklas. Ma mõtlesin, et nüüd siis ongi varsti rastake. Aga mul oli selline imelik, tunnetas meil sinna üldse, et kas me sinna linna üldse sisse saamegi. Kogu Saksamaa politsei oli siia kokku toodud, tee peal polnud lõpuks enam ruumi sõita, igal pool oli ainult vilkur ja politsei. Ja nende suurte sildade peal oli sõjavägi suurte masinatega, mõned olid vist isegi tankid, soe oli vähemalt soojem kui Eestis, soojem kui Poolas. Ma tegin suitsu, jalutasin teised riidist tanklas sees või kusagil mujal ja siis äkki kostis rääkimist ja kusagilt nurga tagant jooksis välja üks tumedanahaline mees, keda kaks saksa neonatsipesapalli kurikaga taga ajasid. Just minu ees virutas üksnes mehele kurikaga selge peri pritsis. Sest pikal ja neonatsid hakkasid teda tanksaabastega peksma, ma püüdsin ühte eemale rebida, aga siis ma sain küünarnukiga kõhtu ja kukkusin, siis ma sain kuidagi selle mahapillatud kurika enda enda kätte, virutasin lähemal olevale kinnile täiega vastu jalgu. Karjus röögatus, pöördus minu poole. Õnneks tormis teised samal hetkel välja. Nägime, et Gudrun ja mingi tüüp on pikali maas ja natsid Tombivad. Ma haarasin maast kivi, tormasin lähemale. Teadenud Ado, ta, ta röökis nagu pöörane kinnid pöörasid ümber, aga nad ei jäänud meie rünnakut ootama, sellepärast et põgeneda oskasid nad sama hästi kui naisi rünnata. Vaadanud Ado muudkui võttis maast kive ja viskas nendega nats, aga noh, need olid juba kaugel. Tõusin istuma, poetasin taskurätikuga peksa saanud tüübi nägu, super, maarjatuli aitas mind püsti. Ma ei saanud aru, et kurat, misasja, raisk, mis asi see siis nüüd oli asja niimoodi tulevadki päised päeva ajal tampima või? No kurat, ma pidin helistama, ei saanudki aru, kuhu ta nüüd helistas, jah, indi meediale helistasin loomulikult, mis sa ise arvad, Saksa Bundeswehr, aga kogu aeg oli kinnine toon, ma ei saanud järsku aru, nendest numbritest. Kurikaga pihta saanud mees oli juba toibunud, ütles, et on Keeniast ütlesed naitzis kinnid varitsevadki praegu linnast väljas, sest Rostock on ohtlik, et, et linn Antifaariumonstanti nii triiki täisnatsidel polesid paika. Keenia tüüp ütles, et ta on ühest protestijate laagrist siitsamast lähedalt ja kokku olevat kolm suuremat laagrit. Tema omas pidi olema umbes 30000 inimest 30000. Jah, ta ütlesite. Laagrit on lihtne leida üks suurem põld tapamaja kõrval leiab hõlpsasti politseiautode järgi üles, sest neid on seal sadu, aga mina tahtsin tegelikult teada, et kus see kalasadamalaager asub, sest seal me pidime ju teiste meie omadega kokku saama, jätkas Rostocki üldse autoga sisse pääseda, aga seda ta täpselt ei osanud öelda, ütles, et eile olevat küll teed blokeeritud olnud, kuidas kuulata raadiot või minna pigem ise vaatama. Keebi pea ikka veritses, minu oma jälle valutas, nii et siis otsustasime minna tanklasse sisse, seal oli parasjagu telekas lahti ja just näidati uudistes, kuidas V8 turvav Saksamaa mereväe kiirkaater kriibisi aktivistide kummipaadist sõna otseses mõttes ülesinkist. See oli justkui nagu mingis filmis, selliseid polnud võimalik. Poisid vaatasid. Ja siis jõudsimegi laagrisse GreenShift of Rostocki. See oli Rostocki põhilaager päris linna ääres sadamaäärsel tühermaal. Inimesi ja telke oli üpris palju, laagri keskel paistis kaks suuremat tsirkusetelgi. Auto pidin pisut eemale parkima, aga laagri valve oli väga normaalne, aitas asja korraldada, kusjuures ei olnudki selline palgatud turvateenus, vaid autonoomide iseorganiseerunud valve või noh, selles mõttes, et meie kõigi endi valve anarhistlik miilitsasalk, ainult et nad ei saanud aru, kust me pärit oleme ja ütlesin, et meie oleme Estoniast, aga nemad said aru, et Austraaliast proovisin selgitada, et ei, et see on ikkagi Estonia, et see on soome kõrval, aga ega nad ei saanud siis ka väga hästi aru. Polnud ka väga oluline. Nad rääkisid, et politsei pidavat käima ja korjama aeg-ajalt raadiosaatjaid ära ja eile öösel olevat käinud mõned neonatsid ka, aga need lasid kohe jalga, kui nägid, kui palju rahvast siin koos muidu olevat siiani olnud kõik rahulikud. Mina tahtsin siis teada, et kas politseil ei ole ju tegelikult õigust Pole ju õigus neid saatjaid ära korjata, mida põrgut, et sama hästi võiks tänavatelt mobiilega ära võtta, et mis see põhjendus siis nüüd on, aga nemad ütlesid, et ei, et siin ei ole mingeid põhjendusi, mingeid põhjendusi pole vajagi, laagrisse sisse pole küll politsei veel julenud tulla, aga väljaspool laagrit tänavatelt viiakse vahepeal inimesi ära ja küllalt juhuslikult ning siin ei ole mingeid põhjendusi. Õigusriik. Praegu pidavat laagris olema umbes viis või 6000 inimest. Me saime hea telkimiskoha päris värava lähedal, seal oli üks põõsasem nurka, peaaegu meie kõrval oli kohe üks suurem tsirkusetelk, kus käisid mingid loengud ja eras tulid siis kontserdid ja panime oma asjad ära, kõht oli õudsalt tühi. Tagaosas pidi olema üks suurem Antifa punt Itaalias vist kommunistid ja ei olnud aega uurida, küll me pärast vaatame, seal oli köök ka ja no üldse kõik eluks vajalikud asjad seal oli isegi isegi mobiili laadimise putka, siis olid veel sildid, mis ütlesid, et laagris levib tasuta traadid. Ta internet juba pisut hämardus, kõht valutas selle natsijama pärast, ilmselt tegin suitsu, tiin ei leidnud valuvaigistit, ütles, et need on vist autosse, siis me läksimegi tiiniga auto juurde valuvaigistit otsima. Läksime Gudruniga auto juurde. Jah, meiega atel Laadoga, mõtlesime, et peaks selle telgi üles panema. Super Maarja ei saanud telgivaia maasse. Ei saa. Asfalt, Muhu vald. Ma tahtsin minna Volkskõhest, tähendab köögist otiga vett, tomat mingit kiirsuppi teha või midagi, aga Super Mario tahtis mulle telginööri ümber jala siduda haide ja ma võtsin selle tal käest ära, sidusin põõsa külge, samal ajal läksid suurte telkide juurest tuled põlema ning äkki kolm kuju keeravad meie laagriplatsile. Kuulsite viieosalise kuuldemängu mässajad, teist osa autor Roy Strider, lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja Andres Noormets. Helirežissöör Külli tüli, osalised liin Sten Karpov, Gudrun Liis Laigna atenda Ado Jaanus mehikas. Super Mario Priit Loog. Raadioteater 2012.