Roy Strider. Mässajad. Viieosalise kuuldemängu kolmas osa On aasta 2007 grupp Eestist pärit aktiviste otsustab oma meelsust avaldada ja minna blokeerima G8 tippkohtumist Saksamaal. Rostocki auto, kus istuvatiin Gudrun Ado ja Super Mario alustab oma teekonda pühapäeval, kolmandal juunil ja neljanda juuni õhtuks jõutakse Berliini viienda juuni hommikul. Teekond jätkub. Bensiinijaamas Rostocki lähistel. Tõstetakse skin heidide käest. Üks Keeniast pärit aktivist nähakse televiisorist, kuidas politseikaater Greenpeace'i aktivistide paadist üle sõidab ja õhtul jõutakse politseijõududest ümber piiratud Rostokis asuvasse demonstrantide laagrisse. Ma tahtsin minna Volkskõhest, see tähendab köögist potiga vett, tomat mingit kiirsuppi teha või midagi, samal ajal läksid suurte telkide juurest tuled põlema ning äkki kolm kuju keeravad meie laagri platsile sisse. Me jõudsime kohale, mina pisi hinga ja Ruuben telgi püsti, pojad olid ehmatusest päris kaamed kinni ei peetud või? Ei peeta küll ühe korra raudteejaamas isegi dokumente ei küsitud, seal oli mingi teema vist selle pärast, nüüd meile väravast öeldi, et eesti austraallased tulid selles suunas alles nüüd jõudsite, kui meil oli siin üks madin ka juba sellepärast jõudsimegi hiljem, mis madin, mis madin juhtus, midagi? Super Maarja siis rääkis neile Gudrunisteemia tüübist sidest. Kas teiega on ikka kõik korras? Lihtsalt niisama tuldi, hakati lihtsalt peksma, kuidagi vaikne, au, valge võimelised natsi. Samal ajal helises pisingal telefon, niimoodi pikalt helises lõbuks, ta võttis selle vastu aia, jooksis kuhugi eemale rääkima. Teised küsisid. Tiini ja Gudrun järele, aga nad ei olnud veel auto juurest tagasi jõudnud. Mõtlik ütles siis, et temani jõudnud juba kõik siinsed süsteemid välja uurida infotelk ja kontserdid ja koosolekud ja no ühesõnaga kõik selle, mis siin üldse toimuma hakkab. Homme on planeeritud kolm suuremat fraktsioon, siin Rostocki hailigendumi. Alligendam on siis koht Rostocki lähedal mere ääres, kus G8 tippkohtumine toimub, üldse on siin kõik jagatud kolmeks tsooniks, värvide ja meelsuse järgi on must tsoon roosa tsoon piraatide tsoon ja siis on veel spontaanseid meeleavaldusi, mille eest põhja organisaatorid vastutust ei võta. Homme hommikul on planeeritud igatahes üks suurem aktsioon, kus blokeeritakse üritaks blokeerida Rostock laagri lennuvälja lähedal olevat kiirteed takistada klippide transportimist lennuväljalt hailigendamile, siis on teine suuremaktsioon sealsamas faili Kendamil ja kolmas on Rostocki kesklinna liiklussõlme blokeerimine. Kõigile ma osaleda ei jõua, nii et me peaksime välja valima ühe, siis on siin rahvusvaheline juristide abitiim. Legaltiin. Negatiivne muideks meeleavaldustel roheliste vestidega, niisiis mulle anti markerid veekindlad siis negatiivi numbrid, kuhu helistada, kui on see üks lubatud kõne peale vahi alla võtmist ja need numbrite soovitati muideks julmalt viha peale kirjutada, et kui politsei võtab riided ja asjad ära, siis nahka seljast ära võtta ei saa ja need numbrid on kõigil siin, no peaaegu kõigile ja mina tegin. Käisime ka siis endale numbreid kirjutama, ainult Ruuben ei kirjutanud, aga tema oli vist kuidagi, mis, oota, sa oled nagu aru saanud, et kuidas annetes rebitakse suvaliselt meeleavaldaja, et välja või ainult kõige aktiivsemad ei ole täpselt aru saanud, aga vist jah, aktiivsemaid ja eriti neid, kes on musta, kuna üleeile oli siin suurem madin, autonoomide, anarhistide, Black Blocki ning politsei vahel uudiste põhivärk, mis asi ja, ja seesama uudiste põhi värkus muidugi näitas neid põlevaid autosid, äkkblokki üks sõitja, et mingi 2000 Black Blocki tüüpi klassis politseiga siinsamas kõrval Sadama juures praeguse Heronistide laager on kuseda, temakad tuleb edonistide laagritesse seal Saksamaal päris levinud inimesed avaldavad tantsuga meeldib et pidu nagu hommikust õhtuni või seda varianti ei hakanud pikemalt arutama. Võtsime hoopis ette, et milline aktsioon võiks meie grupijooks homme kõige reaalsem olla. Mina mõtlen ikka seda lennujaama lennuvälja ja, ja noh, et ma saan aru, et see oli ikka kuidagi ametlikult registreeritud mingi marsi näol või on ei, minu teada ei ole seal rahanne meeleavaldus selle kiirtee sulgemiseks külvist mingit luba ei ole taotletud, see nii-öelda kodanikuallumatuse nii-öelda direct action, siis on võimudel ju seda väga lihtne kriminaliseerida. Võimud kriminaliseerinud siin praegu kõike, varsti on hingamine ka kriminaliseeritud haaga korda ootav suur vahe on selles, et kas kriminaliseeritakse seadusega lubatud käituma või siis meeleavaldajad teevadki äkki midagi kriminaalset, eriti eriti kui protestide ideel rahumeelsus ja see ei ole ju kriminaalne otseselt ja see efekt on kindlasti päris suur maad mööda enam hailigendamise ligi. Bush ja Blair ja issand jumal ja kes need kõik homme tulevad, et võimudel tuleb organiseerida mingeid koptereid või asju või hakata mingite maasturitega Vippe läbi metsa transportima ja siis on päris raske mitte tähele panna, et siin mingisugused protestid toimima ja muidugi Mina olin igatahes hommikuse tegutsemise poolt ja mina olin ka ja teised olid ka. Ainult Ruben soovitas veel selle tee blokeerimise asjus järele mõelda, aga, aga mõtlik ütles talle ka kohe vastu, et kui temalt võetakse vabadus reaalselt meelt avaldada, siis teeb ta seda nende vahenditega, mis talle üle jäävad ja mis mingigi tulemuse annavad. Kas pole nii, jah, kui minult võetakse õigus öelda, mida ma sellest G8 plämmast arv on, siis ma ei näe midagi imelikku selles, et blokeerinud nende asjameeste transpordi järele. Kas põlengut? Ei, ma saan aru küll selle versiooni ideest, aga lihtsalt ma mõtlen, et kuidagi keeruliseks läheb või ei lähe siis, et kas ma tohin minna tee peale kõndima või Saksamaal ajutiselt IRList välja astunud, ajutiselt paljudele inimõigustele veto peale pannud Bundeswehr tänavatel ajanud, et kas ma võin minna rahumeelselt meelt avaldama näiteks selle vastu, et siin lastakse veekahuritega inimeste silmi peast välja, kas ma võin või ma ei või? Ma tulin siia meelt avaldama ja seda ma kavatsen ka teha? Ja siis tulid piin ja pudru auto juurest tagasi. Tare oli kogu meie grupi koosnena, kõik tervitasid, patsutasid siis äkki jäidiin pisi Ingat vahtima. Ta vaatas mind niisuguse näoga, nagu ma oleksin mingi Loch Nessi koletist, täiesti imelik hakkas juba muudkui vahtis ja vahtis, järgi ei jätnud, lõplik rääkis siis vahepeal üle, et mis me hommikuks kamba võtsime, et ees ootab kiirtee blokeerimine. Ma andsin tiimile ja Gudrunile markerid, et nad saaksid oma nahale kallegal tiiminumbrit kirjutada, aga Yin käitus väga kummaliselt. Mulle paistis samuti väga kummaline kogu see vahtimine ja üldiselt ma läksin lihtsalt hullu juurest eemale. Oot-oot, stopp, mis sul on, mis asi see on püsinud Brasiilias on alaealine, on, muidugi on, ma olen ta kooliski loetada, Spraat, ärge jamage. Kas ta vanemad üldse teavad, et ta siin on? Minu meelest ta ema helistas, kui me lennukist maha tulime, aga ta ei tulnud selle peale, et alaealine Te olete nagu alaealisega tulnud kuhugi, kus inimesi Kolgitakse, arreteeritakse, kus politsei ja black box klassi. Ehk siis võib-olla ta vanemad ikkagi lubasid kuidagi, äkki ma ei usu hästi, millegipärast kuule, seda tuleb kohe küsida, sest kui midagi peaks juhtuma, siis ma arvan, et meie kõik praegu siin vastutama, mina küll seda vastutust endale võtta ei taha, mina ei roni lastega barrikaadidele, ma ei taha olla keset mingit actionit lapsehoidja, isegi kui tema vanemate arusse, okei, saad aru? Ei, seda tuleb kohe küsida, kultuurse, hinga, kadusid see veel puuduks, et ta praegu meil ära kaob. Kõik vaatasid otsivat ringi, super Maarja oli juba news jooksma käimlat ja infotelgi juurde otsima, siis me nägime Ingat eemalt tulemas, ta tuli kuidagi rusutud sammul ja hästi aeglaselt mitte keegi tahtnud juttu alustada, lõpuks võttis mõtlik end kokku, siis ta küsis hingalt, et kas tal ikka kodus teatakse, et ta siin. Mis, mis mõttes? Et kas sul emaga näiteks teab, et sa siin Rostokis oled praegu? Miks sa seda küsid nüüd äkki, mis tähtsust sellel on? Ootan, et meie jaoks on see natukene tähnik, kas su vanemad teavad, kus sa praegu oled? Eino muidugi teavad, mis küsimus. Pidin ka tegi nagu oleks teema lõpetatud ja pöördus telgi juurde midagi askeldama, aga vastust polnud meil mitte mingit saanud, siis otsustas mõtlik asja sirgjooneliselt ära lahendada ja ütles hingale, et asi on selles, et sa oled alaealine, et meie kõik peaksime sinu jaoks praegu vastutamastavad, ära saa nüüd valesti aru, sa oled tore tüdruk, meeldib meile kõigile, aga lihtsalt lihtsalt selline asi on. Suht keeruline värk, on, aga kõik on korras ja pole vaja mitte midagi vastu ja kõik on korras. Ja sel samal hetkel helises tal taskus telefon. Inga oli silmnähtavalt segaduses, ta võttis telefoni välja, vajutas. Pule ütles hallo, jooksis eemale ning hakkas kellelegiga nutuse häälega rääkides midagi paluma. Tiimil paistis asi selgemaks, et see on su ema ja ma tahan temaga. Räägi palun ei ole vaja rääkida ja kõik on karm, aga see jutt ei tundunud kuigi veenev, sest samal ajal varjas ta käega telefoni mikrofoni, astus mõne sammu eemale, keeras selja ja sosistas abitult telefoni, et kõik on korras, korras, korras, kõik on korras, kõik. Kas kõik on korras? Ei ole vaja. Ja, ja. No palun. Ja oleme riie ringi alla. Selle koha peal võttis tiim telefoni pisi Inga käest otsustavalt ära. Järgnev jutt oli pikk, no ikka päris pikk. Piin vaatas rääkides pisingale hävitava pilguga otsa ja meil kõigil olid üpris imestunud näod ees pisingavaiust päris kössi. Siis kõne lõppes ja tiin andis telefoni pisingale tagasi. Paus kandis. No mis värk on siis kui ma nüüd õigesti aru saan, siis oleme meie sinuga kahekesi praegu riiaks mingil rokk-kontserdil ja valvame seal pisi hingad, tema ema murest sassis tahab helistada politseisse, sest Inga on poolsalaja kodunt ära jooksnud. Ema ei teagi, mis tema tütar täpselt kolab. Ma ei tea, ma lubasin klaarida ja mõne minuti pärast tagasi Inga istus nagu kivikuju. Saan ma nüüd õigesti aru, et sedasi need asjad Ja minema ta jooksis. Arutasime või siis, et mida teha? No arvati, et me peaksime Inga emale ütlema, et hoiame ta võsukesele silma peal ja olukorra niimoodi maha rahustama, aga osad hoiame silma ka. Raha natukene, mina ei hoia küll kellelgi silm peal, selleks peaks kuulsin isiklik tank olevat pommivarjend. Minu meelest on üldse ainus õige variant, küsin ka lihtsalt Tallinna lennuki peale panna, ükskõik mida siis tähendab, või tähendab, ma ei tea, hääletame seda otsust või teete, mida tahate. Ja esimest korda ma kuulsin, kuidas mõtlik vandus. Selle lennuki koha peal soovitasin ma küll midagi muud välja mõelda, sest kus me selle lennuki siin võtame ja kas selle pisingal piletiraha üldse olla, aga, aga siis Ruuben ütles, et tema võib laenata ja ei, mina võin laenata küll, muidugi ma saan laenata. Ma käin nüüd öelnud, oleneb muidugi ei tea, diabeedist kallis pilet on, otsustasime, et tuleb teha nii, nagu tiin ütles, tuleb minna sinna internetitelki, osta netist mingi odav pilet liinil Berliin, Tallinn ja siis ta läheb ja viib tüdruku lihtsalt autoga lennuki peale ära, sest ta ei, siin ei olegi midagi rääkida, auto, lennuk ja alaealine platsilt ära hinga, ise oli küll kadunud, aga noh, me lootsime, et küll ta varsti tagasi tulla Viimsis helistas, siis pesin ka emaga seal detailides kokku ja siis nad läksid Gudruniga Ingat otsima. Meie atanud Ado ja mõtlikuga, arvasime, et homsed plaanid veel kord läbi võtma ja samal ajal äkki sisenevad meie laagriplatsile kaks itaalia kommunisti ja üx Seattle'i vend kitarriga ja üks internatsionaalne koosolek võttis tuurid üles. Läksime siis Gudruniga pisingat otsima. Teda ei olnud kusagil. Siis väsisid meil jalad ära, istusime ühe kõrgema koha peale puhkama ja lihtsalt vaatlesime seda laagrit. Küsisin veel Gudrunilt, et mis sa arvad, palju siin laagris praegu inimesi on. Ma arvan, et võib-olla kuni 10000. Sa natuke võluvärk. Natukene uskumatu. Kõik need sajad erinevad lipud, kõik need inimesed, keeled. Ja see kuradi mõnus säde igal pool. Inimestel silmad säravad ilma piinad. Ja selle asja mootor, miks see kõik toimib, on ju see kõik aitavad midagi teha, mitte ainult ei tarbi. On see siis nüüd võimuvaba tsoon või? Ma ei tea, mis ta on? Tahaks öelda, tahakski siin elada. Aga kas ei ole kogu see põhjus või kogu see fenomen vaata vastandumisele tekkinud, et kui võtta nüüd see vastandumise põhjus ära, et kas see laager üldse jääks? Noh, ma ei tea Ma tean Aga kui kogu maailm oleks selline kui osagi maailmast oleks selline, siis ma vist isegi tahaksin, et mul oleks. Üks laps aga vaatan Kogu see kogu, see laager on ju politseiga ümber piiratud, see, see ei eksisteerigi normaalsetes tingimustes lihtsalt politsei ei ole black plokkija Antifaga veel kaklema läinud. Aga ükskord on nii, et selliseid laagreid on rohkem kui politseinikke nende piiramiseks, üks kord piiravad sellised autonoomsed tsoonid süsteemi territooriumid sisse ja mitte ainult laagrite kujul. Inimmõte muutub, see ongi revolutsioon ja võib-olla see kõlab jõle optimistlikult Jäpa peetiliselt, aga vot mina tunnen, et vähemalt täna öösel siin laagris, mina magan rahulikult. Isegi see pisiasi tundub hetkel kuidagi, noh. Kuule, oleks väga nõme sulle praegu külge lüüa või? Lollakas. Markasin vara. Lärm oli kõrvulukustav. Ma ei saanud aru. No selge oli see, et see hääl ei tulnud telgist, kuhu me kõik ennast magama olime pressinud. Pistsin unise pea telgiuksest välja ja ma ei näinud midagi. Ma vaatasin mõlemale poole nii teraselt, võimalik, aga ma tõesti ei näinud midagi erilist. Ei näinud midagi sellist, mis võiks niisugust hullumeelset müra tekitada. Oli siis omapead juba tagasi tõmbamas, kui Suht kogemata heitsin pilgu üles taeva poole ja Madopatasinaid kiviks üleval meie telgi kohal umbes 10 meetri kõrgusel õhus rippus üks suur ja tumekopter ning mustades vormides maskidega mehed sihtisid mingit korruga, mingi mingi turuga, sihtisid täpselt, neid peast käis läbi mõte jooni, nüüd ongi pea. Siis karjusin selle sõnumi kiirelt, teistele. See toru, millega metsiisites ei olnud mitte mitte raketiheitja, vaid kas siis sõjaväe või politseikaamera. Mida põrgut? Mäe või ei, vaid minu meelest ei ole selline asi, Sakalateadustega lubas neid õigusega. Vaatusele seda asja tuleb kohe kindlasti uurida, siin ei ole praegu seadus, oled värdjas terroristide, lepi sellega just Beatoorium ja just sel hetkel, kui Ficingahendi mulle meelde tuletas, otsustas kopter eemale lennata. Ütlesin siis veel, et nonii, nüüd kus hommikune tibud üle, loendus on ilusasti ära tehtud, peaksin vist pisi hingaga teele asumine diagnoosima Berliini seid sellistes uutes oludes veel aega võtab. Ma ei tea, miks ma oma suu üldse lahti tegin. See minu väljasaatmine oli nii ebaõiglane. Teil on tegelikult viimane aeg minna, kas teil see piletinumber on ja kõik vajalikud asjad? Numbrid pole tegelikult vajagi, nime järgi võetakse arvutist kogu info välja ja jah, varsti pole enam nimega vaja. Võetakse nahalt kiibi järgi. Me peaks ka tegelikult minema. Neid tuleviku kiibipanijaid natuke takistada, okei, mida iganes. Seltsimehed, ärge siis surma saage ja temagi, meie, meie lähme pisi hingaga rahuvalvemissioonile. Nad olid nii ärevad ja lootusrikkad, no lõpuks ometi oli üks päris tõeline päev algamas. Aga mind ootas koju küüditamine. Pöörasin selja, et mitte lihtsalt kõva häälega nutma puhkeda, aga ma oleksin tahtmine vaadata, no kasvõi lihtsalt korraks seista ja vaadata, aga siis võttis mul käest kinni ja tõmbas liikuma. Mitte mingit tagasiteed ei olnud, see oli nii ebaõiglane, nii absoluutselt ebaõiglane. Edasi läks kõik väga ruttu, me liitusime internatsionaalne meeleavaldajate grupiga, mis liikus Rostock, laage kiirteed blokeerima, kogunesime kuulge lennuväljalt Rostocki viiva kiirtee lähedal asuva järve kaldale, sest et seal ei olnud politseiplaan oli selline, et liigutakse järve äärt veidi politsei kontrolli alt olevast alast välja. Ja tehakse midagi, mis sunniks politsei suurte jõududega meie juurde tulema. See pidi kandma nii sümboolse protesti tähendust kui ka tõmbama ära politseijõude sealt, kus need tegelikult rohkem võiks vaja minna. Mis kiirteel täpselt juhtima pidi hakkama, jäi mulle natuke segaseks, tõenäoliselt väga konkreetset plaani polnudki, ehk nii nagu mina aru sain. Me pidime jõudma kiirteeni siis meil esimesele Ühe raja ületama sisema kilde radade vahel olevale. Ja kui me selleks hetkeks ei ole veel politsei tähelepanu endale saanud, siis külmaga kiirteid blokeerida, aga sedasama, nii et me ei tekitaks liiklusohtlikku olukorda. Helikopterid olid pidevalt õhus ja neis ilmus kogu aeg juurde. Meeleavaldajaid oli kogunenud umbes 40 ja me hakkasime siis selle seltskonnaga ennast väärses rupsikus varjates kirde poole liikuma. Minna oli mõni kilomeeter aja pärast jõudsime ühe viljapõlluservale, kiirtee jäi otse meie etteosad, arvasid, et me peaksime Tullu minema kõrges rohus varjates edasi liikuma. Sellest plaanist loobuti peagi, sest meie peade kohale ilmus 20-ks mööda kaldaäärset võpsiku, et edasi aeg-ajalt lendasid meistrile kopterid. Teadsime, et samal ajal toimusid hailigendamine ümbruses suured teede blokaadid. Erinevatel andmetel oli blokaadides osalejaid umbkaudu 5000 meie käimas olevatsioonideni. Teisi blokeerijaid aitab, see pidi hoidma politsei tegevusest halligendamist teemal. Umbes tunni aja pärast jõudsime kiirtee lähistele Zidane'i kiiresti. Rõve, palav oli. Mul oli kogu aeg tunne, nagu oleksin keegi veel tunne, et keegi jälgib kuklatunne, ma ei tea, mingi paranoia. Oli üsna selge, et kui me kiirteel midagi teeme, võib see lõppeda arreteerimisega, kes kartsid arreteerimist saanud seda endale lubada, pöördusid tagasi. Kusagilt oli välja ilmunud mingi mees, kes väitis ennast olevat sündmust kajastava pressifotograaf. Ma ei tea kuidagi kahtlane. Olime peaaegu kohal, panin dressipluusi selga, tõmbasin kapuutsi pähe, hakkasime ettevaatlikult kiirteele lähenema, aga metsaservale jõudes toimis kõik väga kiiresti. Osad inimesed hakkasid teisi julgustama. Kiiresti-kiiresti ja suur seltskond pani kiirtee poole juurde. Ja mina olin esimeste jooksjate hulgas, järsku siis keegi karjub midagi, ma vaatasin ringi ja nägin vasakult poolte tee äärest lähenemas kiirelt mitut politseibussiga bussi ukse peal hüppevalmis politseinik. Olin jõudnud nüüd täpselt kiirte servani ja ma pidin otsustama, mida ma teen. Kas ma jooksen edasi ja jään seega politsei busside poolt ära lõigatuks. Pöördun tagasi ja pääsen plehku. Mina otsustasin joosta. Silmanurgast nägin, kuidas super Maarja oli jõudnud järele, samas aga nägin ka paljusid inimesi tagasi pöörduma, kahtlesin hetkekski, tormasin tagasi metsa poole. Ilmselgelt meie aktsioone nii läbikukkunud politsei oli meid oodanud. Arvestades asjaolusid, tundus edasi tormamine suhteliselt mõttetu plaanina kindel vahistamine ilma igasuguse kasutegurit. Otsustasin kiirteele joosta, aga ma libisesin ja kukkusin. Ma püsti sain, nägin eemalt, kuidas super margus teistega kiirteel maha tõmmata ja ja siis rebiti mind metsa tagasi. Aastaid. Enne ära, siis eile. Mul õnnestus taskust telefon välja õngitseda. Ma helistasin liimile. Palun helistage sellele negatiivsele. Ja samal hetkel üks politseinikult telefoni jalaga käest minema. Ta korjas lössi, lülitas välja, siis tõmmati mu käed kaablivitsaga kinni, topiti bussi. Meie jooksime samal ajal tuldud teed pidi tagasi. Tundus, et meid ei jälita. Kiirtee äärest oli kuulda karjumist. Üks osa minust tundis häbi, et ma olin põgenenud, teine osa ka ütles, et me ei oleks nagu niidilisse midagi paremat teha saanud. Ärajooksmine oli kõige mõistlikum otsus. Neid, kes plehku oli saanud, oli umbes kümmekond, umbes sama palju oli ka kinni, võetuid. Oleks pidanud natukene paremini läbi mõtlema, seda jah, aga keegi Kulad küll ei saanud seda teada. Lülitage oma telefoni välja, võtke akut tagant ära, On kellelgi telefon, lülitage telefon välja, Ottawatavat mulle hetk tagasi ja ütles, et Maarja oli talle helistanud, mis ta oli helistanud, et ta oli kuuli, mingeid saksakeelseid karjumist ja Maarja-Liis on nüüd öelda, et võeti kinni ja et vist kopteritele nii soe žanrid või midagi muud peale ja et siis oli ära katkenud ja edasi ütles, et mobiilne naljas peab teatama põhiorganisaatorite. See on oluline info, kuigi kontrollimata, aga siiski peab hop suurimad kuu Super Mario viiakse linna minema. Legal tiimile tuleb teatada kohe advokaat, oleneb, mis süüdistust talle esitatakse. Äkki lastakse kohe lahti, lastaks seda jah, kohe lahti. Halvemal juhul lastakse, et alles paari aasta pärast lahti. Davai, liigume, liigume. Ma vaatasin ühe rajasiitsile tuldud teest kaugemalt mööda, proovime tagasi minna. Mingit peavalu, raatoringeelelgi, kuule, tulge nüüd. Valutab, raisk, hakkab veel rohkem valutama, kui sa kumminuiaga vastu pead, saad. Kuulsite viieosalise kuuldemängu mässajad, kolmandat osa. Autor rais trailer, lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja Andres Noormets. Helirežissöör Külli tüli. Osalised. Sten Karpov mõtlik Tambets elling, Gudrun Liis Laigna atenda Ado Jaanus mehikas Super Maarjo, Priit Loog Pisi Inga, Marta Pulk Ruubel, Lauri Kink teistes osades Maarika Vaarik, Toomas Äntsel, Holger Faust, Peters. Raadioteater 2012.