Roy Strider. Mas. Viieosalise kuuldemängu neljas osa On aasta 2007 grupp Eestist pärit aktiviste otsustab oma meelsust avaldada ja minna blokeerima G8 tippkohtumist Saksamaal Rostokis. Üks osa seltskonnast alustab oma teekonda autoga ja teised tulevad mööda õhuteed. Viienda juuni õhtul saavad kõik eestlased Rostocki kalasadamalaagris kokku. Tiin Gudrun mõtlik atendaado, Super Mario pisinga ja Ruubel. Ootamatult selgub, et pisi Inga on alaealine ja ta on poolsalaja kodust ära tulnud. Üksmeelselt otsustatakse tüdruk lennukile panna ja Eestisse tagasi saata. Kuuendal juunil algab tippkohtumine ja algavad massilised teede blokaadid, et takistada tippkohtumise logistikat. Eestlased ühinevad aktsioonidega, kuid nende tegevused ebaõnnestuvad ja Super Mario arreteeritakse. Kõik toimus tõepoolest väga kiiresti, panin pisinga ilusasti lennuki peale ja ise sõitsin Rostocki poole tagasi ja siis helistaski Super Mario Tauli kiirtee blokeerimis katsel arreteeritud. Võtsin siis ruttu teistega Meie omadega ühendust ja ütles ja nii edasi. Ja siis helistasin tuttavatele ajakirjanikele Tallinna, et mis, kuidas huvi, oli väga suur küsimusi, tulid ponnidena, kes arreteeriti, miks, millal, mis seal üldse toimub, kes ründab keda, kas demonstrantide hulgas on ohvreid, mida need riigijuhid seal halligendamil täpselt teevad? Noosi kiskus absurdi, mina ju tõesti ei tea, siin on ümber hailigendami ehitatud ju mingi 12 kilomeetrit, toon seina ja okastraattõkkeid. Mina tõesti ei tea, mida need riigijuhid seal täpselt teevad. Alguses helistasingi mina, aga siis hakati juba mind kõnedega pommitama, paistis meediat, vangid väga erutavad. Aga ega keegi seal päris täpselt küll aru ei saanud, et miks me siin oleme ja mis siin üldse toimub. Kuigi rääkimisest tuli mul suu juba päris haige telefoniarvega vist üle 10000 krooni. Ja siis lõpuks jõudsin laagrisse. Mõne aja pärast jõudsid teised ka kohale, nad olid üpris murelikud ja piss. Ütlesin siis veel, et Eestis on kandnud G8 teema uudistesse jõudnud seoses Super Mario kinnipidamisega, et tema nime ma pole küll kellelegi avalikustanud, aga telefon on viimane tund aega täitsa punane olnud ja aku saab varsti tühjaks ja kohe-kohe peaksin raadiole veel ühe telefoniintervjuu ka andma ja mis pisingasse puutub, siis tead keegi öösel auto rattapoldid lahti keeranud aks Honkusid hooga minema, kiirteemaks napilt, rattad alt ära. Ma ei tea, ma ei tea, oli see nüüd mingi sabotaaži, mis aga tundub, edaspidi peame sellise asjaga arvestama. Aga mis siis sai midagi? Pidasin tee ääres kinni, mul täitsa juhuslikult oli neid rattapunte veel kaasas tööriistakohvris. Osad olid juba alt täitsa ära kadunud, ärgis õel, lukus poleks, laagrit teavitasid või sa võid teistel ka olla ja, ja helistasin kohe tee peal. Olekski kiirteel üle katuse. Ära parem, mõtle ära, ära pea valutab, aspiriini oleks vaja. Ma kohe toon pole, tiim teenis Hansa korraks telefoni anda. Ma sain sellel negatiivi numbri, mis konkreetselt selle kiire asjaga tegeleb. Andsin oma telefoni siis mõtlikule, on see arve, need 10 või 11000 ei ole vist enam erilist vahet. Mõtlik läks pisut eemale rääkima. Äkki peaks Super Mario siis Eesti konsulile helistada? Ma ei usu, ma ei usu kontserdist mingit abi anud konsul ei saa midagi teha, ta ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse, mis ta siis teeks, nõuaks Super Mario kohest vabastamist. Et ainus, mida ta saab pasaks infot nõudele siis tuli mõtlik tagasi. Ta oli teada saanud, et super Maarjale määratud advokaat ja ta on kinni peetud vähemalt tippkohtumisel, kuni süüdistus on esitatud kiirtee blokeerimist katsesadam viiduks pritse või kriminaalvanglasse. Millal tema asja arutama hakatakse, ei teagi. Nüüd tuli Gudrun aspiriini ja uudistega, et kesklinnas ulmelist rase politseijaoskonna ees toimub solidaarsust dema Super Mario ja teiste kiirteel arreteeritud toetuseks. Poole tunni pärast seda algab ja deklareeritakse, kestab vähemalt seni, kuni kõik on vabastatud. Super. Maarja on kriminaalvanglasse viidud ja talle on esitatud süüdistus kiirtee blokeerimist katses ja pole teada, mis edasi. Kust te seda teate? Läheksin Legal tiimiga, talle on advokaat ka juba antud ja tõlki pole ta nõudnud ja kinnistute vähemalt tippkohtumise lõpuni virin jamama soli, temani tuleb nii või naa minna, mina lähen, küll teie teete, mina tunnen kaasa, mul on kohese raadioid. Proovisid pressija konsuliga natuke suheldes ma tulen järgima, käin vahepeal poes, ei osanud midagi süüa, eks meil läheb seal temal vistrikke. Viipasime ja läksime laiali, Ruuben oli kuhugi kadunud. Noh, aga meil oli muulasi mõeldud. Mõne aja pärast oli mul poes käidud, liikusin pulmeistrasse Rostocki kesklinnas, mul oli toidukott käes, seljakott seljal, nokamüts peas ja päikeseprillid ees, väike oli väga ere. Kesklinna poole oli liikumas ka mitmeid teisi tumedasse riietatud meeleavaldajaid, nii et minu väljanägemine ei erinenud Nende omast sugugi. Mõnesaja meetri pärast peatasid politseinikud. Panid dokumentide kontroll selles piirkonnas ja sellises olukorras on üsna rutiinne Fondi süsteem kasvanud. Lunastame kandja valvele, miks ma kannan musta värvi riideid ja miks mul päikeseprillid ees on kasvanud? Vastasin, et musta värvi riideid kannan ma sellepärast, et laagris elades määrduvad heledad riided rutem ja päikeseprille kannan ma päikese pärast. Politseinikud ütlesid aga, et just praegu toimub linnas autonoomide meeleavaldus ja ma näen välja, nagu ma võiksin osa võtta autonoomide bläkk blokist. Suu lahti, vangide vabastamise demo oli aktuaalne mingist autonoomide meeleavaldusest, palun kuulnudki. Minu teada samal ajal linnas mingit suuremat aktsiooni üldse ei toimunudki, siis tahtis üks politseinik näha, mis mul seljakotis. Seal olid dressipluus, must sall, rätik, need asjad tundusid väga kahtlased. Selgitasin, et õhtul on ju külm ja riideid on vaja. Politseinik ütles, et räti võin ma kasutada pisargaasi eest hoidumiseks ja salli oma näo varjamiseks. Siis tulid kotist välja rulli keeratud. Kindlad tähtajad on ka see et olin ma sinna pannud hommikul ja unustanud. Ma arvasin, et kiirde blokeerimisel võideid millegi tõstmiseks vaja minna, siis ei saaks hiljem politsei Emil sõrmejälgede järgi tuvastada, see oli viga. Politseinikud ütlesid, et sall, rätik, päikeseprillid ja kapuuts viitavad et ma võin eelseisval meeleavaldusel oma nägu ja isikut varjata. Saksamaal nimelt on demonstratsioonide ajal oma näo ja identiteedi varjamine keelatud. Kindlad tähendasid politseinike jaoks aga seda, et ma võin neid kasutada võimuesindajatega kaklemiseks. Küsisin, kas ma olen nüüd arreteeritud, sellele vastati eitavalt. Tegemist pidi olema vaid lühiajalise kinnipidamise põhjenduseks toodi see, et mind tahetakse eemal hoida. Linnas toimub vast autonoomide meeleavalduses ja on alust arvata, et ma võin seal mõne kuriteo toime panna, kostis ülelendava helikopterimüra. See müra oli kõrvulukustav. Teised läksid ulmelist rasele, mina jäin maha, mul oli mitu tööd pooleli, need tuli ära teha. Olin asjadega nii ametis, et kaotasin vist korraks isegi ajada ja siis äkki tormasid meie platsile mingid surmähmis tüübid ja ütlesid, et ma kiirelt oma asjad kokku paneks, kohe läheb mölluks. Politsei hakkab laagrit ründama, varsti on siin põrgu lahti, on vaja inimesi laagrit kaitsma, et me hakkame neile vastu. Politseil pole mingit alust sissetungiks ja siis needsamad tüübid jooksid edasi. Nüüd ma kuulsin kõikjalt lärmi, hõikeid ja paistis, et asjal on tõsi taga midagi. Tõepoolest toimub. Seda oli vaja kiirelt teistele meie omadele edasi öelda, võtsin siis telefoni, helistasin aga tulemusteta, vaatasin seda displeid või mobiiliekraani ja mul levi ei olnud, ennem oli viis pulka ees, kusjuures arvutiga oli sama jama, wifi oli, aga netti ei olnud, täielik müsteerium. Ainuke mõte oli, nonii, võimud tekitavad enne laagri ründamist kommunikatsiooni vaakumit, mina ei tea, on seitse kuidagi teostatud tehniliselt või on see üldse kuidagi reaalne, no ei tea. Aga tõusis püsti ja et kuidagi mõtteid koguda, et mis asja, et tõesti peaksin kuidagi väärtuslikud asjad kokku korjama või tõesti kuhugile evakueeruma võiks asja peast vilksas veel läbi, et no nii, nüüd ongi kohalise limiiti Wism ilma igasuguse tehnikate. Ja nüüd järgmisel hetkel tormas mõõda skandeerima ja kaigastega relvastatud Black Blocki rühm, sain aru, et asjal ongi tõsi taga midagi, tõepoolest toimub lükkasingi väärtuslikud asjad siis ühte magamiskoti kokku ja pistsin bläkk ploki omadega samas suunas. Jooksu väravate juurest oligi juba kosta valjuhäälset skandeerimist. Antii. Antiik mihklist sissi. Sondeerimine segunes politseisireeni. Kopterimüraga ja. Ja siis äkki seisin vastakuti, maskides eriüksus lastega. Süda oli väga kiiresti. Ma sõitsin märulipolitseinikega vastakuti seisma, rahvas selja taha. Laager. Tutvustasin end. Ütlesin, et olen ajakirjanik. Soovin kinnitust infole, et seda laagrit kavatsetakse rünnata. Nad ütlesid, et nad ei saa mingit infot, on. Vähemalt teada, et kas seda laagrit hakatakse ründama või mitte, ütlesin laagrisse poolses osas viibib vähemalt 2000 kaigastega relvastatud aktivisti, kes kindlasti vastupanu osutavad. Kui politsei peaks praegu laagrit ründama, siis jäävad ju enamus laagris viibijaid kahe tule vahele. Aga nemad ütlesid, et nad ei saa mingit infot. Laen. Informatsioon. Edasine jutt oli täiesti mõttetu. Burmasingis ruttu telgi juurde tagasi ja hakkasingi palavikuliselt kiirusega ülejäänud asju kokku panema. Jah, sealt tuli välja pääseda, olukord oli tõepoolest kriitiline, oli kuulda juba kopterite madallennumüra, siis järsku eriti intensiivseid. Ma seisin tardanult, mul käed ei liikunud. Kuulsin kedagi mööda jooksmas, küsisin, et, et mis nüüd toimub. Mulle öeldi, et see laagri ründamine, et see oli provokatsioon. Et üks Bildi ajakirjanik, kes hommikul salaja laagris käis, oli hiljem võimudele väitnud, et tema nägi, kuidas, kuidas kõikjal vedelevad süütepudelid alles nüüd napilt võttis oma tunnistuse tagasi ja ütles, et et ei, et need olid ikkagi tavalised pudelid. Õllepudelid. Ma seisin endiselt mul pea pisut kumises, oli tunne, nagu oleksid need kopterid kuidagi pea sisse lendama pääsenud. Siis tuli Atandaado tagasi ja ütles, et mõtlik võeti kinni. Nad olid kesklinnas ulmenstrasse, kui Legal tiim tõi uue, arreteeritud ta nimekirja. Ma ei saanud enam millestki aru, mitte millestki ei saanud aru. Ma ei saanud aru. Ükskõik asjad koos, siis me hakkame ära minema. Ei, ei, enam vist ei hakka minema. Mis seal toimub? Politsei ründas laagri feno. Tähendab Pili ründav põrgu, varsti võetakse siia väga hea lask, võetaks, ma tahan juba näha, kuidas mitusada 1000 inimest arreteeritaks, sa noh, varsti teisele maailmasõjale ka silmadeta. Sellepärast tasub siia jääda, et seda uut maailmaimet näha. Olen otsinud mingi paigaga mobiiltelefoni, ootame, et ma tulen ka, Ma tulin sulle ainsale mõtlikus, ütleme, me proovisime sulle helistada, Nad ei saanud kätte, ma ei tea, ma mõtlesin, et sinuga midagi juhtunud, kuued, oopium, toor. Olgu ma olen anarhist, Ma olen libertaar, sotsialist. Ma olen 20 aastane. Ma olen vang. Ma ei tea, mis saab. Ma ei tea, kui kaua olen ma siin täpselt olnud ja ma ei tea, kui kaua on veel jäänud, aga ma tean, et süsteem on vale. Inimesed ei ole loodud kiskjat, eks neil on selleks liiga väike suusüsteem, muudab inimesed kiskijateks masinavärk. Ma ei tea, kuidas seda muuta, aga ma vähemalt näitan välja, et mina mõtlen teisiti ja kui minusuguseid on ühel päeval juba piisavalt palju, siis võibki midagi muutuda. Muutused võivadki lõpuks anda igapäevase kõhutäie neile peaaegu miljardile inimesele maailmas, kes mitte ühelgi päeval oma kõhtu täis ei saa. Muutused võivadki lõpuks õpetada afganistani lapse 11-ni lugema, et ta saaks aru, mis asi on see müstiline üheksa 11, mille pärast meie sõjaväed tema vanaisa majas sodiks pommitasid. Muidugi ma protesteerin, aga ma ei poolda vägivalda. May poolt autoritaarsustega terrorit, maa ei viska kuhugi ühtegi pommi, aga ma olen olemas ja meid on palju. Ning kui me seisame koos kõik koos, siis midagi juba muutubki, inimesed ehk hakkavad meid ümbritseva maailma peale natukene rohkem mõtlema, et miks on nii, miks maailma kaheksa kõige rikkamat riiki otsustavad igal aastal ära kõik peamised asjad kogu planeedi eest, miks globaliseeruv kapitalism ikka nii väga hea on? Näod muutuvad, aga eesmärgid jäävad täpselt samaks, raha ja võim. Ma ei usuriikidesse. Ma ei usu hierarhiat, esse tsentraliseerimise. Ma ei usu suurtesse korporatsioonides, mis töötavad kasumit, mitte inimeste nimel, aga ma usun sellesse, et inimesed on loomult head ja suudavad ennast ise organiseerida, iseendaga hakkama saada ilma sunnita, ilma hirmuta. Ja ma usun, et ükskord juba üsna pea ei valitsegi inimesi enam korrumpeerunud riigikogud, ahned Coca-Colat, tõe ja bürokraatia, ministeeriumid, vaid inimesed meie ise. Me valitseme ennast ise läbi kodanikuliikumiste, läbi ametiühingute läbiseltside läbi nõukogude silma selle naeruväärse esindusdemokraatiata. Võtame tagasi sotsiaalse õigluse, me võtame tagasi võimu. Ja siis toodame, toodame inimestele mittesüsteemile vajalikke asju, toodame nii palju kui vaja, kuid mitte rohkem päris toitu, päris rõivaid. Ma kõndisin tänaval. Mul olid musta värvi riided, mul olid seljakotis salli rätik. Nüüd olen Pütsovi kriminaal vanglas kinni. Tuleb välja, et ma olen potentsiaalselt ohtlik ühiskonnale, kuna võis arvata, et ma kuulun Black Block ja oleksin võinud tekitada pahandusi. Seetõttu oli piisavalt põhjust mind ühiskonnast isoleerida, kuigi üks tüüp tänaval ei moodusta ka parima tahtmise juures ploki üks mustades riietes tüüp tänaval on lihtsalt üks mustades riietes tüüp, tänaval, aga mitte black blogis osaleja. Mõistasin alguses mingis tühjas angaaris, kuhu olid puurid ehitatud. Nüüd olen üksikkongis. Mind on korduvalt läbi otsitud, sealhulgas stripp, sööd mind, on korduvalt üle kuulatud. Mind on korduvalt üle kuulatud, ma ei saa kõigest aru, maa palusin eestikeelset tõlki. Siin seisab kõik paigal. Siin saavad su oma mõtted su halastamatult kätte. Dilemma ees, et kumb on siis lõpuks tähtsam, kas mina, minu poeg, minu pere või kõik see kokku kogu maailm? Kogu see segi keeratud maakera? Ma ei saa sellest enam unes ka vabaks. Pea valutab, pea valutab. Kui lihtne, kui üksteisele lähedal, see on. Vabadus ja vangla. Uskumatu uskumatu. Ma ootan. Ma ei tea, ei tea, kui pikk mu ootamise aeg on, ma ei tea. Ma tean, et vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki teiselt oma tegemistele luba. Olulised on vaid sinu enda südametunnistuse ja mõistuse otsused, järelikult tuleb ka vastutada kõigepealt just oma südametunnistuse ja mõistuse ees ja alles seejärel ühiskonna ees, kuhu kuuluda ja sedagi niivõrd-kuivõrd. Mõistus ja südametunnistus annavad oma vaba nõusolek kui millelegi sellisele alluda. Inimene on tõeliselt vabavaid võrdselt vabade inimeste seas ja kuna ta on vabavaid oma inimlikus kvaliteedis, siis on kasvõi ühe ainsa inimese orjus maailmas inimlikkuse printsiibil kumine. Kõikide vabaduste ehitamine. Ma jõudsin koju, ma ei nutnud enam, olukord rahunes maha, ema läks tööle, või noh, tegelikult käis ta kogu aeg tööl. Aga ma lugesin lehest või netist, et need G8-vastased blokaadid olid olnud väga edukad, et blokaadide taktika, mille koondnimetuseks sai viie sõrmetaktika, oli olnud väga lihtne. Blokeerida viis peamist halligendaamile viivad teed ja sinna jääda rahumeelselt, aga kindlalt kõiki teid püsivalt blokeerida. Loomulikult ei õnnestunud aga takistada tippkohtumise logistikat. Seda küll, sest enamik transpordi hailigendaamile toimus siis kas mööda merd või läbi õhu, demonstreeriti solidaarsust, saadi usku, et see neoliberaalne üle ilmastumine suudetakse lõpuks murda. Meeleavaldajaid oli kõigi päevade peale kokku umbes pool miljonit inimest ja et politsei tegi lõpuks tööd 24 tunnises vahetustes ja ma mõtlesin, et kui tuimad ja ignorantselt mugavad Me oleme Meie eestlased, kes ei ole Haagi sõja poolt, see on kindlasti terroristide poolt, kes ei poolda Euroopa liitu, see pooldab kindlasti Venemaad, eks ole, et kes ei toeta valitsevaid parteisid, no see on ju praktiliselt riigivastane element. Aga me ei taha näha, et kapitalism on selline jõhker ja agressiivne ja kuritegelik süsteem, mille mootoriks on ainult põhimõtet toota, toota kordades rohkem kui tegelikult tarvis ja siis müüa see toodang uutele turgudele, kusjuures uuteks turgudega on ju pahatihti needsamad riigid, kust kõigepealt veetakse võileivahinnaga välja mitte ainult tooraine, vaid ka inimtööjõu ressurss. Ma ei ole anti globalist heisis, seda kindlasti mitte. Ma olen alter globalist ja see on midagi täiesti põhimõtteliselt muud alter globalist. Maailm muutub väiksemaks, vastutus muutub suuremaks. Kuulsite viieosalise kuuldemängu mässajad, neljandat osa. Autor Roy Strider, lavastaja, dramaturg, muusikaline kujundaja Andres Noormets. Helirežissöör Külli tüli osalised liin Sten Karpov, mõtlik Tambet säiling, Gudrun Liis Laigna atendaado Jaanus mehikas Super Maarjo, Priit Loog Pisi Inga, Marta Pulk Ruubel, Lauri Kink. Teistes osades Toomas Äntsel ja Holger Faust, Peters.