Roy Strider. Mässajad. Osalise kuuldemängu viies osa On aasta 2007 grupp Eestist pärit aktiviste, kuhu kuuluvatiin Gudrun mõtlik atendaado, Super Mario, Pisi, Inga ja Ruben otsustavad meelsust avaldada ja minna blokeerima G8 tippkohtumist Saksamaalt Rostokis. Kuuendal juunil algab tippkohtumine ja algavad massilised teede blokaadid, et takistada tippkohtumise logistikat. Eestlased ühinevad aktsioonidega, kuid nende tegevused ebaõnnestuvad ja Super Mario arreteeritakse teel arreteeritut vabastamist nõudvale demonstratsioonil. Rostocki kesklinnas võetakse kinniga mõtlik, sest tema riietus ja seljakotis olevad asjad äratavad kahtlust. Tiin satub silmitsi politseinikega, kes on tulnud valeinformatsiooni alusel demonstrantide laagrit ründama. Tippkohtumine oli läbilaager, veel püsis, oli selline, teele hakkamise aeg. Istusime telgi ees ja laulsime, vist selline ei tea kus ja ei tea mis olemine. Ja äkki oli suplarmaale seal hirmsalt seisis, arutas kaasa laulda, on lihtsalt selline mees seisab ja laulab. Super Maarja elude, terve abste, kuidas sa siia vere ERR-is elada, noh, vana jurakas, räägi. Pidin andma allkirja, et ei vaidlusta kinnipidamist ja edasi, kaebas alati 100 euri trahvi ja lasti minema. Kuulge, kas teil süüa ei ole siin midagi, kerel jube. Kohe saab lõunat. Aga kas Hispaaniasse minekute keelatud peremeeste poolt ära või? Siin vaatan härradel pidu läbi saanud? Ei, ei, ei keelatud, ma unustasin sellest kohtus üldse rääkida. Milline see kohus oli? Troika selline Kafka stiilis, ega seal midagi vaielda ei olnud, aga advokaat ei, advokaat oli okei, peksti, kavi. Ei pekstud ja täisid ka polnud, aga aga ega süüa ja magada ka eriti ei saanud. Siis pole ju nagu vangis käinudki. Kuule, aga jah, tõesti kõhnemaks oled sa jäänud Lähme sööma, kes tulevad, mina. Olgu, pärast räägime. Gudrun Super Mario atendaado kõndisid köögipoole minema, mainin veel midagi kohmitsema ja Ruuben oli ka kusagil, aga siis ütles üks väga tuttav hääl peaaegu kõrva, et kriminaal, manuaalsed tervitused, ma pidin peaaegu pikali kukkuma. Seal seisis seltsimees mõtlik ja täiesti rõõmsalt ühes tükis. Saun peredes tere. Teeni siirast imestust, oli tore vaadata, Ruuben tuli ka kuskilt telgi tagant välja, temagi oli üllatunud. Ega nad suurt midagi minu asjast ei teadnud, küsiti, et mis juhtus, mille eest kinni võeti, kuidas lahti lasti? Ma siis rääkisin, et olen nüüd ametlikult üks kõvemat tüüpi ploki tüüp. Nad ei saanud aru, aga kes need tüübid sul kaasas on? Ja saage tuttavaks, see on minu eesti tõlk Eeva eestlane. Ja see on tema mees. Sakslane. Mõtlikul oli tõepoolest kaks tüüpi kaasas tõlk veel siristas, et oi kui tore, nii palju eestlasi siin. Mees noogutas, et halloo ning vaatas väga suure huviga ümbrust, aga mina ei saanud aru, mis mõtlikul nüüd siis järsku Black plokiga pistmist on. Oota, kas osalesid mingis aktsioonis või, või mis siis juhtus, kuule, mind võeti siinsamas laagri ees kinni, tuleb välja, et tuleb välja, et kui sul on mustad riided ja veel midagi, siis oledki võimude jaoks kohe black blogis osaleja, laamendaja kriminaalterrorist, kaabakas. Tõlk ütles seepeale, et jah, et see asi kukkus küll nüüd nii rumalasti välja ja tema arvab, et selle peale peaks kohe täitsa kaebama. Nii toredad eestlased ja nüüd selline rumal lugu. Tema mees oli selleks ajaks pisut eemale kõndinud ja siis mõtlik rääkis, rääkis kogu oma loo meile üpris põhjalikult ära ja pidi muidugi kohe teist korda otsa rääkima, sest täissöönud näljased jõudsid köögist kohale. Gudruunil oli lausa heldimus, pisar silmas, kui ta mõtliku tervituseks kallistades tere see välja või õnnestus põgeneda, pressiti sisuliselt välja allkirjad, ma olen kõigega nõus, mis minuga heaks arvati teha. Üldiselt oleks võinud ka kehvemini minna, näiteks seal oli üks poola tüdruk, kes oli lahti saanud, temana poleks küll olla tahtnud selle tüdrukuga siis tehti, selles asi ongi, et midagi tehtud. Okei, noor Poola tüdruk hääletas Hollandisse hakas Poolast hääletama, ei teadnud, mida kottigi mingist G8 mingist globaliseerumisest ega ei olnud üldse mitte millestki teadlik. Suht loll oli ausalt öelda. No igatahes, ta sattus häälega kuidagi Rostocki äärelinna ja niipea kui ta auto pealt maha pandi, võttis politsei ta kinni, pistis istuma, advokaati ei antud, tõlkija ei antud, süüdistust ei esitatud ja keegi temaga ei suhelnud ka, miks ta siis advokaati ei nõudnud? No selles see asi ongi, et ta ei saanud midagi aru, oli täiesti umbkeelne, rääkis ainult poola keelt, ta arvas, et sõda on puhkenud või midagi taolist ja ta oli hulluks minemas. Ühesõnaga lõpuks lastide sama targalt sealt vanglast välja ja seal vangla ees üsna totralt passis Kunime talle lõpuks tõlgi, muretsesime ja autoga rongijaama sõidutasime. Selle loodaks küll meediasse sokutama, mis selle tüdruku nimi oli, mis seda ma ei küsinudki, päris kreisi lugu, aga mis siis edasised plaanid on? Meie lähme, aten Laadoga Hispaaniasse, mina lähen ka. Jah. Me lähme Barcelonasse. Jah, ei ma olen rongi peale või noh, Berliini ja siis sealt Berliinist lennukiga koju. Juba helistati. Ülehomme peab tööl olema, eks me paneme siis mõtlikuga selle kola kokku siin ja lähme kahekesi Eestisse tagasi. Kuule meid, muidu kutsutakse külla siia, kuhugi linna lähedale, mõtlik viitas tüüpidele, kes temaga kaasas olid, siis ma ei tea, ma vist isegi läheks hea meelega peale vanglat natuke puhata. Heino, tulge kindlasti. Ma arvasin, et külla võib ikka minna, eriti kui kutsutakse, tõlk oli selle otsuse üle lausa ülevoolavalt rõõmus. Ega me midagi erilist ei ole, aga täitja võtate klaasi veini ka, et nemad sõidavad oma autoga ees ja et muidu tema väga solvub, mina väga solvunud, muidu eestlased peavad ju ikka välismaa lihtne, eks ole. Jale laat. Noh, mis sa sellise jutu peale ikka oskad öelda, panime laagri kokku ja jätsime hüvasti, leppisime Eestis, saame kokku ja räägime siis, kui kõik on tagasi. Jõudsime mõtliku tõlgi poole. See oli selline üksik maja, täiesti tavaline maja. Käisime duši all, sättisime ennast inimesteks tagasi, selleks ajaks oli juba laud kaetud, soe söök, ohtralt veini. Tõlk oli Ekstra jutukas, no kuidas ikkagi täpselt siia Saksamaale otsustasid niimoodi tulla? Ei, mina küll ei tuleks selle peale, et hakata nüüd saksa Ma olen niimoodi tulema, see oli selline pisut süüdimatuks hädistamine ja pidevalt küsimus, see töötas parajalt ära, väsimus ei teinud meist just kõige jutukamad vestluspartnereid. Tõlk nagu pisut solvus, aga siis oli jälle väga traks ja ütles, et ta tahab meist kindlasti pilti teha. Iga teha eil majas olevat selline komme. Igastahes külalisest tehakse pilti. Me mõtlikuga põrnitsesin ikka üpris veidrate nägudega teineteisele. Ma ei tea, kas olen mina loll, polegi ammu nii põhjalikku intervjuud anda. Ma ei teadnudki varem, et eestlased nii uudishimulikud, mis pilti, mis siin toimub. Vihja ilusti ja proovime selle pildi ka ära teha. Ja seal ta ikka jah. Ja siis me vaatasime hämmeldunult natukene ja mida lõkke võtke, uut veini toodi ka lauale teile valada, palun. Tahaksin super marjule helistada, kuid märkasin, et levi üldse ei olegi. Tõlk ütles kiiruga, et juhatab õue minema, eestamiseks, tead saue tulema, näitan sulle, jah, siin on, siin on väga levinud luua linna poole natuke ja seal ma siis läksin ja aga mõtlike tuppa. Küsitlemine muudkui jätkus. Täna, mida sa täpselt õpeta, kuidas tiimiga tuttavaks sai, seal? Ütlesin, et ma olen väsinud, suhtlemisaktiivsus ajas mu hulluks, õnneks tuli tiin tagasi ja ütles, et teised on juba Hispaanias olevat otsustanud ikkagi lennukiga minna. Ma arvasin näiteks meiega pea, hakkame nüüd koju sõitma. Tõlk ütles kohe, et kuhu me ikka nii hilja lähed? Ei no ega te ometi kuhugi sõitma ja ei, ei, ei, ei siin ei seal ja üldse pakkumine tuli vastu võtta, olin väsinud ja pea valutas, ka mõtlik paistis väga väsinud, läksime sinna tuppa. Tuled pandi kustu, ma pisut vist isegi magasin, aga siis hakkas korraga, kuhu see asi kuidagi väga imelik tunduma ja uni läks ära, Kadiinuli ärkvel, ta oli vahepeal tasakesi luurel käinud ja ütlesid, see siin pole üldse mingi maja, tähendab elu siin on selline lugu, et lähed uksest välja, mobiililevi hea tunud uksest sisse ei ole enam midagi, nägid, seal on mingid imelikud aparaadid, mille otstarvet ma võin ainult oletada, köögikombaini pargid need igatahes ei ole, pigem ikka mingid raadiosaatja moodi uni, tead, mulle tundus pildistamine nats kahtlane. See loll jutt. Vanglas olevat räägitud, et saksa luure puhul mul tuli praegu meelde, et kui me siia sõitsime, siis seda maja ei olnud GPSi peal, kõrvalmõju ka ju on ja seda teed ka mitte, mida mööda me tulime, oli ainult mets ekraanil. Ütle mulle, kuidas selline asi võimalik, kuna Saksamaa sinu laudad gara kaardistatud, minu meelest on siin ka mitmeid kahtlaseid asju. Näiteks kuidas nad vanglas kohe järgmisel päeval nii uudishimuliku eesti tõlgi leidsid ja minu arust see mees ei ole selle naise mees ka. Mul on endal naine, ma saan nats aru nagu, kui keegi abielus kurat oleks pidanud üldse suud rohkem kinni hoida. Vaata, kapi peal seisis mehe sülearvuti, ütlesin mõtlikuleta peale passiks, et kedagi ei tule ja tegin arvuti lahti. Mida põrgut või seal on? Minu meelest on see mingi G8 tippkohtumise tulba või transpordiplaan mõisa saksa keelest. Kõik Kotokonda rääkisid, et mees on arst, kes on lihtsalt, et õigel ajal abi anda, muuta. Arst ütles, et on lastearst küla harrastajatele. Kas me sellest mingit koopiat saaksime? Mode'i peopessa endale. Kuule, tead, ma arvan, hobisid kaamesid kiirelt minema. Sul on mingid asjad üleval või mul on kõik autos või äkki on lihtsalt paranoia. Sõidame minema, mees, seljanärv ütleb, et midagi ilgelt valesti vist ongi. Hiilisime verandale ja sealt jooksime juba autoni ja just enne autosse istumist jäi mõtlik järsku seisma. Oota, oota korra niisama. Nagu imelik on niisama lahkuda, mis ass, oled vangimajast segi keeranud, oota, ja siis ta võttis kusagilt seljakotipõhjast välja purgi aerosoolvärvi, loksutas seda ettevaatlikult Tšiilis. Jaanika tegi maja seinale suure kirja. Lav viis. Petrold pom. Ja jooksis tagasi auto suunas. Mõne hetke pärast olimegi juba metsa vahele keeranud ja tallasime kaasMe, kihutasime nagu hull poolast tankis jooksu pealt, mõtlik kontrollis samal ajal auto aldusele. Mingit transponder küljes pole. Tahtsime jõuda koju võimalikult kiiresti, enne kui Eesti pool reageerida jõuab ja meile piirile politsei vastu kupatab. Ja see meil õnnestuski. Mõnda aega olime peidus. Ootasime, et asjad lihtsalt maha rahuneksid. Oma suures massis iroosides ja elektrooniliselt ka rohkem selle kohtumise puhul käsitles neid löömas, seal hüppe toimusid. Ja seal oli ka kindlasti Eesti politsei õpilased, esimene number, mis nagu kuulsin, oli see mingi 400 500 Saksamaa politseinikku vigastada. Selle peale ma mõtlesin, tule taevas appi. Võrreldes eesti mäsuga saksa politseijaoskonna võlgse nagu tööd teha või töötab siidkinnastes. Aga muidugi olukord oli seal hoopis teine ja kui me eile vaatasime mitu mitu veekahurite, mitukümmend veekahureid ikkagi purskas seda värvilist, et välja, siis, siis oli seal hoopis hoopis teine situatsioon. Peame tänama tegelikult õnne, et meil ei ole mingisugust šanssi. Võiks naljaga pooleks iroolist. Ja siis. Mõni hiljem saime kõigiga jälle kokku. Hispaanlased olid Haanjas tagasi. Kõik olid rõõmsad ja puhanud. Mina. Mõtlik. Gudrun. Atendaado. Super Mario. Ruuben. Kuule tagasi? Ei, kõik on tiptop, mingeid jamasid ei olnud. Õnneks mitte. Teised peaks ka kohe tulen. Loa. Hispaanias. Ajakirjanikuhärra isiklikult. Tore näha, tore tore näha, kuidas selle armsal isamaal tagasi olla. Minu meelest täitsa mõnus, aga võiks soojem olla, tead juba Hispaanias harjusid ära selle mõnuga. Tähendab. Aga mis me siin mere ääres pidime kokku saama? Jõleculspiratiivne tundeks, Ruuben mõtles selle välja või kus ta ise on siseselt? Kuule, tuleb. No tere. Tere, tere, rääkile kaja, näe me ise siis siin. Ei ole nii, lihtsalt need asjad ei ole. Ma tulistasin neile mõned summutatud lasud kehadesse. Hetke pärast, kontroll asub pähe. Panin relva ära, helistasin. Kas jäi midagi selgusetuks? Ma lasin nad maha. Kõik nad, tiin, Gudrun, super Maarjo atenda, adu mõtlik mees. Ma tapsin nad ära. Tapsid nad ära. Kustutasin ära. Olin nagu oma mees, nende hulgas. Meie mees. Ei ole nii, lihtsalt need asjad ei ole praegu. Keerulised ajad on maailmas, kõik muudkui tahavad pagendada. Islam tungib peale. Loomakaitsjad, rohelised, kommunistid, anarhistid, mao instid, turud kukuvad kokku, nafta hind tõuseb, teate ise paremini, tarbimine väheneb, töökohad kaovad ära. Teie töökohad ei saa lubada mingid idealistid kuskil veel oma revolutsiooniga teeksid. Ei, ei see ei ole ainult neil, nii. Kõik teised ju ka meie liitlased kogu normaalne maailm. Ei saa ju minna tagasi peaaegu kivi aega, kus kasutati mingeid. Ma ei tea streigi murdjaid. Sest ega tänapäeval mässajad ju enam ametiühingud ei moodusta. Nad tulevad eikuskilt klubidest, parkidest, koolidest, Facebookist, internetist. Pange nüüd ennast meie olukorda. Meie olukord, see on teie olukord. Nüüd saate vist igaüks aru, et muid meetmeid ei olegi võimalik ette võtta. Selline on elu. Kuulsite viieosalise kuuldemängu mässajad, viimast osa. Autor Roy Strider, lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja Andres Noormets. Helirežissöör Külli tüli. Osalised liin Sten Karpov, mõtlik Tambetsi Ling, Gudrun Liis Laigna, Ado Jaanus mehikas Super Mario, Priit Loog, Pisi Inga, Marta Pulk, Ruubel, Lauri Kink. Teistes osades agita keerd, Meelis Kompus, Maarika Vaarik, Iren lill, Toomas Hansel ja Holger Faust Peters. Kuuldemängus on kasutatud Eesti rahvusringhäälingu arhiivimaterjale G8 vastaste protestiaktsioonide dokumentaalsalvestusi Aastast 2007 ja heliülesvõtteid, mis on tehtud ekspeditsioonil reaalsete sündmuste toimumispaikadesse. Aastal 2011. Täname Feliks Küti, Janek Kivi ja Argo Valdmaad Endla teatrist soila Valgamaad ülesradiast kuuldemängu prototüüpe, kes mitmed varjus olnud üksikasjad meile nähtavaks tegid. Kuuldemäng on pühendatud kõikidele idealistidele. Raadioteater 2012.