Botaanik Urmas Laansoo sul ilmselt ei ole probleemi, kui tuju hamba miski mure vaevab lihtsalt mõne oma armsa lille või puu põõsa juurde ja räägid südamelt ära või siis vaikid südamelt ära või nii lihtsalt need asjad siiski ei käi. Mul tuju on küll harva paha, enamasti on ikkagi tuju täitsa keskmine, aga tõepoolest ma käin sageli metsas, ma saadan metsast oma tuttavatele sõnumeid, et tere, olen metsas. Tervitan sind metsast, nii, tõesti paljud on juba harjunud. Julgelt lähen ka sügavasse metsa, kartmata ära eksimist. Aga kui tuju on paha, noh, vahel tõesti võib-olla juhtub, et ei ole tuju kogu aeg ju nii hea. Mis siis ikka teha oled vaikselt oled rahulikult jah, tõepoolest taimedega suhtlemine, kes taimede keelt mõistavad, on väga rahustav ja mitte ainult roheliste taimedega suhtlemine. No tõesti, talvises metsas on väga-väga põnev. Ma ei jäta ühtegi päeva vahele, kui on võimalus metsa minna. Muidugi ma ei lähe metsa pimedal talveööl. Mitte et oleks midagi karta, vaid lihtsalt pimedas ei näe seda põnevat maailma. Aga millised taimed on eriti rahustavad, millised taimed annavad sellist hingeabi siis, kui on noh, tõesti olnud üks sant päev või lausa niisugune pikem sant periood? Selliste küsimustega peaaegu igapäevaselt keegi pöördub, sest mina kui 14, botaanika, raamatu autor ja kaasautorina olen sellel teemal ju palju kirjutanud, sõna võtnud ja neid asju uurinud ka selliseid taimi loomulikult on eesti taimedest, kes meil looduses kasvavad, kes ei ole veel väga tavaline, keda enamik inimesi ei tunne ära või ei tea, kus ta kasvab, on tugeva rahustava toimega sedatiivne toimega. Mõjusam kui palderjan, tuntud rahustava toimega taimedest on veiste südamerohi veiste-südamerohtu. Praegu enam ei tasu Luutsesse otsima minna, sest on kuivanud tal muidu mitmeaastane taim. Ta on püsika eluvormi poolest tema tinktuuri. See on väga odav, müüakse apteegis ja ainult tilkadena seda võetakse ja kellel on uinumishäired, ei taha uni tulla, rahutu uni. Või on närviline periood, eksamite periood, periood on närviline, elu on närviline või mis iganes põhjus, siis tasub igal juhul proovida sellist looduslikku kaleenilist vahenditelt. Kindlasti ei pea kohe arsti ega retseptiravimite poole pöörduma. Küll aga siis veiste südamerohu poole, aga see pole mõistagi ainus. Mina oma sõpradele lausa korjanud suvel ja andnud neile või nende peredele pärnaõisi ja looduses kasvab meil harilik pärn, siis Eestis kasvatatakse parkides või aedades mitmeid erinevaid pärnaliike. Kui me tavaliselt jämed, pärn alustab õitsemist jaanipäeva aegu, õitseb juuli algupoole, siis on terve rida pärnaliike, kes otsivad alles augustikuu sees isegi augusti keskel. Ja ma täna ma korjasin väga huvitavaid erinevat liiki pärnaõisi endale. Kui talvel võib-olla mingi külmetus tuleb või on tusatuju. Pärnaõie täita ujuvastuga. Kõne kindlasti, aga ma ütlen nii, et kui on natukene paha olla, on külmetus või kerge palavik, siis ma olen ise seda enda peal proovinud. Ma joon õhtul kolm sooja tassi. Noh see üks tass on siis 200 milliliitrit selline keskmine, paras kruusitäis, kolm tassitäit, pärnaõieteed õhtul voodisse teki alla ja hommikuks on mul haigus pühitud. Ma olen terve, tõesti, see mõjub, olen enda pealsele ära katsetanud, jah. Pärnaõied loomulikult ei ole number üks vahend tuju parandamiseks, aga selline healõhnaline heamaitseline, ilusat kollast värvi soe tee aitab kindlasti ka mentaalselt. Mis taimed on siis tuju tõstmiseks? Selliseid taimi on palju, seal kindlasti individuaalne, peab olema taimega selline suhe, et see taim peab mõjuma positiivselt, mõnele, võib-olla vaarikavarretee on väga hea, on väga maitsev. Mõni võib-olla tahab muraka teed, mõni tahab võib-olla maasikat. Et seda ei saa ju ette dikteerida, mõnele meeldib kummelitee, mõnele meeldib piparmünditee see omamoodi sõltuvus, aga see ei ole sõltuvus meditsiinilises mõttes. Aga mina kindlasti tunnistan, et ma olen taimedest sõltuvuses. Ma küll ei suuda ühtegi päeva elada ilma ühegi taimega suhtlemata, mul kodu on peaaegu nagu botaanikaaed. Mul ei ole kardinatega ruloosid akna ees, vaid minu kardina moodustavad elusad taimed, mis siis nii ronivad, kui ripuvad ja on, on kardina ees. No see sõltuvus on ainult tervendav, eks ole, aga ülimalt oluliseks märksõnaks meie meeleoluga seoses jääb siis mets või. Noh, ma arvan, et see on ka väga individuaalne ja kindlasti kõigile ei sobigi üldse metsa minek, mõni võib-olla ei taha metsas käia. No ka selliseid on, aga ega seal ka ju kõik ei käi, meil aastas käib võib-olla 1000 inimest, aga Eestis elab palju rohkem. Et see on väga individuaalne, mõnele meeldib hoopiski võib-olla mere ääres käia, võib-olla hoopiski pargis jalutada, võib olla hoopiski inimestega suhelda koerte või lindudega, et see on väga individuaalne, aga selliseid inimesi, kes taimedega suhtlevad, kes taimedega suhestuvad, kas nendest aru saavad, on loomulikult ka? No ma ei arva, et kõik peaksid niisugused olema kindlasti mitte et ega taimedega suhtlemine või taimedega sina peal olemine, nende keele mõistmine või, või taimede keele omandamine nõuab kannatust. See nõuab aastaid. Me botaanik, kes ütleme niimoodi, et ta peab töötama vähemasti 30 aastat, et taimedega tuttavamaks saada. Esimesed paarkümmend aastat kulub sisseelamiseks ja, ja kulub õpipoisiaastateks, minul nüüd seljataga olen rohkem kui 30 aastat tõesti ühes ja samas asutuses töötanud, taimedega tegelenud ja ja julgen kindlasti tunnistada avalikult, et ma tunnen taimi täitsa hästi ja ma mõistan nende keelt ja nendega on väga tore suhelda. Ja loomulikult, inimesed, kes minuga kohtuvad, kellele ma loenguid pean, kes tulevad midagi küsima, mulle kirjutavad helistama. Seda juhtub iga päev. Nad saavad abi ja. Me oleme avatud, ütle Urmas, kui sul on tuju paha, ükskõik kui harva seda ka ei juhtuks, kas siis esimene, kellega sa lähed suhtlema, on taim või inimene? On juhtunud seda ja teist, aga siiski pigem minu suhtluseelistus kaldub küll taimede poole, ma julgen seda ka tunnistada, et taimed on väga altrustlikud, me ütleme niimoodi. Taimed töötavad, taimed elavad ainult mitte iseenda heaks, vaid suuresti just teiste heaolu nimel. Taimed toodavad altrostlikult hapnikku, et meil oleks üldse, mida hingata. Aga ilma hingamata ilma taimed ütleme väga pikalt toime ei tule. Ja sageli ma rõhutan inimestele, kohtudes inimestega, et kui keerulised on meie inimeste taimede suhted, mitte ainult see, et mul on ilus külla minna ja roosi või nelgikimp kaasa võtta vaid me oleme taimedega käsist ja jalust seotud väga-väga mitmel erineval viisil. Taimed peletavad, meie nälga aitavad meil hingata võimaldavad meil hingata, taimed kustutavad meie janu, võimaldavad meil riideid teha ehitusmaterjali, raamatuid, paberit tulevad meile appi, kui meil. Tervis ei ole kõige parem. Ja kõik, mida inimene elus vajab, saata taimedelt, võib nii öelda küll.