Almina hiigelvarandus mitte ainult ei leevendanud arvete maksmise ja valduste ülalpidamise muret vaid nüüd oli võimalik teha ka ümberkorraldusi, mida ei oldud nähtud sellest ajast saadik, kui kolmas krahh vana hoone maha lammutas. Ta ei kõhelnud kasutamast sõra Alfredi heldust, et muuta hai Kleer kõige paremini varustatud mugavaks lossiks. Terves riigis. Kulus peaaegu pool aastat, millest enamiku veetsid lord ja leedi karnaron Londonis et töödele mitte jalgu. Ja Alfred rootsildil tuhandeid naelsterling heid. Kuid 1896.-ks aastaks oli lossis elekter sees. Almina kasutas ühtlasi juhust, et lasta ehitada rohkem vannitube. Leskkrahvinna karnarvuni meelest oli elektrivalguse ja veevarustuse sisseseadmine tohutuks praktiliseks võiduks majas mille elu ta ise kunagi oli juhtinud. LC oli vääramatult heatahtlik ja võimekas inimene, kes kunagi millegi üle ei kaevelnud. Kihluse ajal oli tal Miina ustav liitlane ning aitas külaskäikude ajal nõu ja jõuga. 10. juunil 1896. aastal tutvustas ta Buckinghami palees oma järeltulijat. Walesi printsile. Esindas kuninganna Victoriat. See sündmus tähistas Almina esitlemist õukonnas. Karnarvuni krahh vinnana. Viimasest korrast, kui Almina monarhi esindaja ees- reveransi oli teinud oli möödas kolm aastat ja tema elu oli vahepeal täielikult muutunud. 23. juunil, 1897. aastal, peaaegu kaks aastat pärast pulmi tundis Almiinanud juba nii kindlalt, kutsus 3000 kohalikku koolilast ja 300 õpetajat haigleeri pärastlõunat veetma. Sündmusega tähistati kuninganna Victoria teemant juubelit. Kuninganna oli troonil olnud 60 aastat, mida tähistati üle kogu riigi. Kuna ta oli avalikust elust täiesti tagasi tõmbunud, ei olnud aga eriti populaarne. Temast oli saanud inimene, kes kangekaelselt keeldub ajaga kaasas käimas. Briti vabariiklastele oli see ainus aeg, millal rahva toetust said nautida. Sellegipoolest kasvatasid kuldne ja seejärel teemantjuubel taas kuninganna populaarsust. Igal juhul tuli järgida protokolli krahvilja, krahvinna ei olnud kavas endale tähelepanu tõmmata küündimatult korraldatud pidustustega. Haigleeri pandi käima erirongid, mis tõid kohale rahva, kes siis miili pikkuses rongkäigus läbi metsade ja pargi jalutas saateks Ni Uberi puhkpilliorkestrit. Ilm oli õnneks ilus ja Miina oli lasknud üles panna kiiged ning organiseerinud muid meelelahutusi kaasa tabatud Seedrite alla. Pukk jalgadele asetatud rikkalikud tee lauad. Nagu kombeks oli kujunenud, veetsid lord ja leedi karnaron jõulud Alfred de Rothschildi juures. 1898. aasta jaanuaris käisid nad prints Victor tülipsingi pulmas. Prints laulatati Yittoni väljakusse Piiteri kirikus. Kaaventri krahvi tütre leedi Hänniga. Pulmad tekitasid parajalt elevust, sest see oli esimene kord, kui India prints abiellub inglise aadlineiuga. Kogu sündmust iseloomustavad hilise Victoria ajastu tüüpilised vastuolud. Suhtumine Inglismaa koloniaalimpeeriumi oli üleolev. Samal ajal võeti jõukaid indiaanlasi Londoni seltskonnas hästi vastu ja nad käisid läbi kõige tähtsamate inimestega. Kohe pärast pulmapidu sõitsid lord ja leedi karnarv on välismaale, mis oli nende esimene pagemine inglise talve eest. Sihtkoht oli Egiptus Aleksandrias jõudnud sukeldusid, nad on maailma, mis erines kõigest, mida Alminali kunagi kogenud. Siiani olid tema reisid piirdunud Euroopaga, nii, et lubjatud seinad ja Aleksandria igapäevane elu olite parajaks kultuurišokiks. Seal olid puhkedes põlvili, vajuvad kaamelid, kellele laoti koorem selga, misjärel väikesed poisid neid keppidega õõtsuvad sammul edasi minema utsitasid. Ja lõhnad olid pöörased, tänavad täis ahvipärdikuid ja vaevu ohjes hoituna vankreid, vedavaid araabia hobuseid. Pasar oli pimestavalt värvikirev, tulvil vürtse, nahku ja kahtlast päritolu antiikesemeid. Ehkki kõik oli väga eksootiline, viibisid karnarvunid heas seltskonnas. Alexandria Luxury Kairo olid täis võõramaa turiste ning tänavapildis võis tihti näha kohalikke, kes tähtsate külaliste ees joostes rahvamassi laiali ajasid. Sportlikele üritustele ratsutavaid inglasi tõde ära tunda nende puhta tõuliste hobuste järgi. Abielupaar nautis mõnusat elu Luxury Su Winter pahlisse hotellis. Krahh näitas õhinal oma kaasale salapäraseid templeid ja hunnikuid aardeid, mis olid teda vaimustanud eelmisel külaskäigul 1899. aastal. Egiptuse puhkusereisi ajal jäial Miina rasedaks. See oli ammuoodatud sündmus ja krahv mõistagi rõõmustas. Haigleeri tagasi pöördudes olid nad hästi puhanud, rahulolevad ning veetsid paar järgnevat kuud vaikselt kodus. Suvehooaeg ei olnud ajal Miinale nii pingutav kui eelmised, sest paljudest ettevõtmistest ei olnud lapseootel naisel sobilikku osa võtma. Septembris kolis ta laisk krahvinna karnarovoni juurde, kuna tahtis sünnitada Londonis parimate arstide hoole all. Krahh. Karnarovon rändas samal ajal oma armsa autoga Euroopas ringi. See oli ilmselt täiendav põhjus, miks Almiina otsustas haik leerist lahkuda ja minna Londonisse. Seal oli tal käepärast meelepärane seltskond ja hüva nõu emaks saamise ootel. Nord karna arv on, viibis vöögli välja käes number 13 muidugi mitte oma naisega ühes toas kui too täitis oma esmase kohustuse karnarvuni grafinnana. Tuues seitsmendal novembril 1898. aastal ilmale pärija. Terve poisslapse viperusteta sünd tagas selge pärilusliini ja põhjustas rõõmsat elevust nii ülemisel kui ka alumisel korrusel. Alvin oli alles 22 aastane ning tema elu näis otsekui muinasjutt. Tal oli imearmas pisipoeg ning miski ei suutnud tema meelerahu häirida. Mitte miski ei tundunud talle liiga raske. Ta oli saavutanud kõik. Ta oli ette võtnud, ta oli niisama ilus kui rikas. Tal oli mees, keda ta armastas ja kes armastas teda. Ta elas täpselt niisugust elu, nagu talle meeldis. Ta oli krahvinna abielunaine ja nüüd ka ema. Lapsuke ristiti umbes kuu aja pärast, kui ema oli end voodis lamades nagu komme nõudis korralikult välja puhanud. Ristivanemateks olid Alfred Rothschild mari Wombel prints Victor tülipsing. Veel üks karnarvuni sõber Yittoni päevilt, Lord äss, pöördun. Tegelikult kutsuti teda enamasti Bootšiks. Nägu oli kutsutud kunagi tema isa ja, nagu kutsuti hiljem tema poega. Karl närvunid ei jäänud pärast ristseid kauaks linna. Pootsi pidi üles kasvama haigleeri kolmanda korruse lastetoas mille all Miinali selleks puhuks korda seadnud. Kui lord ja leedi karnarvun lapsega häikleeri jõudsid, seisis lossides teeniaskond neid tervitades eesukse juures kruusasel sissesõidud veel reas pisipoeg üles astus Ani Miina autost välja, tema järel Londonist palgatud lapsehoidja. 1800 ja 98. aasta lapsehooldusaristokraatlikus kodus erineb tänapäevasest põhjalikult. Lapsed ei elanud koos vanematega vaid täiesti teises maailmas. Algul vaatas nende järele lapsehoidja, siis koduõpetaja Anna, keda abistas paar toatüdrukut. Koos Almiinaga tuli haik leerilapsehoidja, kes oli esimesed nädalad alati käepärast, et noorele emale nõu ja jõuga toeks olla. Tollal soovitati emal lapsukest alguses ise toita ning seejärel minna tasapisi üle lahjendatud lehmapiimale. Kui Almiina tõi 1901. aasta augustis ilmale tütre Iivlin Leon Noora Almina, keda alati Iiviks kutsuti, pandi laps koos Bootšiga lastetuppa hoidja hoole alla. Potši hilisem kuues krahv, karna arv on on oma mälestustes meenutanud, et vanemate külaskäigud, lastetuppa, mis tavaliselt leidsid aset pühapäevase teejoomise ajal võisid olla vägagi tüütud. Kirjeldus perekonnast, kus ei osata üksteisega millestki rääkida, ei ole just meeliülendav lugemine. Krahvi esitas umbropsu küsimusi laste õppimise kohta just nii, nagu oli varem teinud tema isa. Pootsi hingas kergendatult, kui vanemad ringi keerasid ja oma maailma tagasi pöördusid. Ajal, mil Almina lapsed ilmale tulid, ei olnud reegel. Lapsed olgu nähtavad, aga mitte kuuldavad mitte naeruväärselt vanamoeline tõdemus, vaid raudne reegel. Seisuselt olid nad oma vanematest palju madalamal. Mida näitas ka tõsiasi, et niikaua kui poodžiaiiv lastetoas elasid, pidid nad koos teenijatega kasutama tagada. Siiski tundub, et mängus oli veel midagi. Oma mälestustes jutustab Pootsi ühest lapsepõlves juhtunud äpardust. Umbes üheksa aasta vanuseid võttis ta koos emaga osa Buckinghami palee aiapeost. Suurest erutusest ei pannud ta tähele, kuhu läheb ning Urmas vastu kuningas Edward seitsmenda Matsakat kõhtu. Sellest ajast peale, kui ta kunagi Walesi printsina haigleeri külastas ei olnud tema kõrgeausus kaalus sugugi alla võtnud. Kokkupõrkest ägisedes kukkus ta pikali. Viga kuningas ei saanud ja kinnitas väikesele poisile, et kõik on korras. Ent vahejuhtum ehmatas puutsit väga. Märganud poisi kimbatust, viis Princes meerida jää Lätist sööma. Õnnetus tabas poissi, siingi. Taldrik libises käest ja osa roosat vaarikamaiust pritsis printsessi valgele satiin kleidile. Vallutas, et kleiti vahetada, jõudis kohale all Miina, nagu kättemaksuhimuline fooria arvas pojal käest ja saatis ta koju, kus talle enne magamaminekut ei antud muudkui piima ja leiba. Oma viha vala seal Miina välja, ilmekate sõnadega. Sina vastik poiss. Sa tegid mulle täna häbi. Pärast aastaid seltskonna keskmes elamist tabasid Alminati ilmselt ikka veel ärevushood. Hukkamõistu ja naeruvääristamist kartis ta nagu tuld. Ja eksimusi ei tohtinud lubada isegi mitte lapselikke. 1901. aasta oli suure tähendusega mitte üksnes karnarvunidele, vaid kogu riigile. Jaanuaris, kui Almiina ootas teist last, suri viimaks kuninganna Victoria. Tema juures viibisid lapsed ja lapselapsed. Poeg Vöödi, Walesi prints, kellest peagi sai Edward VII oli juba 60 aastat vana. Surivoodi ääres oli ta Victoria vanim lapselaps, keiser Wilhelm, teine, kes 13 aastat hiljem viib Saksamaa sõtta oma armastatud vanaemamaa vastu. Kuninganna oli olnud troonil peaaegu 64 aastat ja aidanud kindlustada Suurbritannia juhtivat rolli maailmalaval. Tema nimi on siiani kasutusel terve ajastu tähisena. Tema 440 miljonile mööda impeeriumi laiali pillutatud avamale oli tema surm pöördeline sündmus. Lahkunud kuninganna ja samuti uue kuninga suhtes näitas rahvas üles liigutavat tundetulva ent ka pisut ärevust. Mis edasi saab? Kohe varsti Edward seitsmenda nime all kroonitud Walesi printsil oma eale vaatamata valitsemise asjus väga vähe kogemusi. Loomult oli ta heatahtlik, pidas lugu pidulikest, rongkäikudest ja muust kuningliku elu juurde kuuluvast. Tema ema jõukondlasi oli sellegipoolest alati pannud muretsema tema vähene lugemus ja teotahe, samuti mitmed varjamatult armulood. Niisuguseid suhteid aitasid korraldada sõbrad, nagu näiteks Al retero child. Kõigele vaatamata kujunes Edward seitsmendast väärikas võluv kuningas jää imperaator ning tema glamuuri ja elegantsi poolest kuulus ajastu oli saamas tegelikkuseks. Uus kuningas kuulutas, et tema ema, lahkunud kuninganna ja keisrinna leinaaeg kestab vaid kolm kuud. Seejärel võivad alata ettevalmistused tema kuningaks kroonimiseks, kus ei tohtinud millegi pealt kokku hoida. Kuninga pimesoolepõletiku tõttu lükkus plaanitud kroonimine siiski üle aasta edasi ja toimus alles üheksandal augustil 1902. aastal Westminster Rääbis. Alfredi, Rootsil, Saigutse, nii nagu muidugi igal lord ja leedi karna arvun. Leskkrahvinna Karn arv on ja teised perekonnaliikmed. Uus sajand oli alanud ja moodne maailm lähenes kiiresti, mitte ainult karnarvuni armastatud autod vaid ka mootoriga õhusõidukid, leiboristliku liikumise elavnemine ning kaugemal silmapiiril sotsialism. Revolutsioon jah, sõda. Kui Hermeliin röödes karnarvunid jälgisid, kuidas Edward ühendkuningriigi ja briti dominioonide kuningaks ja India keisriks krooniti, arvasid nad tõenäoliselt, et nende maailm on niisama säravalt vaimustav nagu alati. Aasta 1901 algas rahvusliku leinapuhanguga, ent hiliskevadeks olid mustad lindid kokku rullitud. Ning valitses tunne, et riik peaks suunama pilgu tulevikku. Mootori karnarvunil oli toimekas aasta. Sünnid ja surmad olid muidugi tähtsad, niisamuti kirg oma auto vastu. Kuu aega enne Ivlini sündi juulikuus oli ta epingis välja vihastanud ühe politseiniku, kes kirjeldas, kuidas ta sööstis mäest alla pöörase kiirusega mis oli vähemalt 25 miili tunnis. Woo tegi hullemaks veel see, et Ei krahvega temale teises autos järgnenud automehhaanik ei pidanud sõiduriista kinni, kui ägedalt vilet puhuv politseinik oli käe püsti ajanud. Meil on küllap raske ette kujutada maailma, kus 20 viiemiilist tunnikiirust peetakse pööraseks kihutamiseks. Sellegipoolest kutsuti krahh seaduse rikkumise pärast kohtu ette, mis paraku oli juba üsna tavaliseks saanud. Tema õnneks oli tal juba autojuhtide kaitsmisele spetsialiseerunud advokaat, kellel läks korda kohtuasi tühistada. Mõni kuu hiljem krahvil enam ei vedanud, ta sai oma esimeses ja kõige raskemas autoõnnetuses viga. Septembri lõpus viibisid lord ja leedi karnarvunud Saksamaal. Nad reisisid sinna eraldi ja pidid kokku saama Atsuva Albachis. Krahvi ja tema autojuht Edward Rodman nautisid kiiret sõitu katsetades mootori võimsust ja autokäsitsemist, kuni jõudsid künka harjale, kus neid ootas ees järsk langus ja kaks teed tõkestavad härjavankrit. Karna arvan, üritas auto teelt kõrvale juhtida, kuid rohune tee per, varjas rusukallet, auto, kaotas juhitavuse, libises, paiskus üle katuse ning jäi teisel pool mudast kraavi pidama. Löök oli trootsmeni autost välja heitnud ja ta sai karnarvunile appi tõtata, tiridada meelemärkuseta ja liikumatuna, aga siiski hinges vrakist välja. Naaberpõllul töötavad talumehed kuulsid meeleheitlikke appikarjeid ning ruttasid hobust ja kaarikut otsima, et viia vigastatu lähimasse majja kohaliku arsti ootama. Üleni mudase karnarvuni nägu oli paistes, tal oli peapõrutus, jalad põletada, saanud randme ja lõualuu katki. Tal vedas, et ellu jäi. Otsekohe teatati Al Miinale juhtunust ja ta kiirustas mehe juurde. Krahh nägi kohutav välja, kui tal Miina ei raisanud aega ja asus kohe nende tagasipöördumist korraldama. Edgar Narvunud saaks alustada vajalikku aeganõudvat ravi. Londonis kutsus Almina kohale parimad kirurgid, kes opereerisid karnarovoni mitu korda kuid tema niigi kehv tervis ei taastunud päriselt enam kunagi. Esimene ja kõige nähtavam tagajärg oli see, et 35 aastane krahvi ei olnud enam energiast pakatav mees. Nagu enne käimiseks pidi ta nüüd kasutama keep. Lisaks hakkas talle senisest veelgi kergemini külge iga viimanegi ringi liikuv gripiviirus. Peapõrutuse tagajärjel kannatas ta viis järgmist aastat tugevate peavaluhoogude käes. Alvina tungival soovitusel võeti krahvile eraarst ja peagi kuulus doktor Marcus Johnson perearstina haigleeri leibkonda. Aja jooksul sai temast hea sõber peaaegu pereliige, keda kutsuti hellitavalt doktor jonniks. Algul soovitas doktoratsiooni krahvile rahulikumat ja vaiksemat elu, kuid graafil olid muud mõtted peas. Ta oli otsustanud mitte lasta õnnetusel endast võitu saada ja hakkas niipea, kui tervis vähegi lubas, uuesti autot juhtima. Ratsutamine oli siiski liiast. Seetõttu asus ta tegelema äsja moodi tulnud golfimänguga ning otsustas rajada valdusesse üheksa auguga raja. Ta oli ka innukas fotograaf. Krahvi eluaegne kirg igasuguste riistapuude ja vidinate vastu ajendas teda ostma kõiki uusimaid tehnoloogiasaavutusi. Tal oli annet ja kannatlikku meelt, nii et aegamööda kogus ta tuntust kui oma aja tunnustatumaid fotograafe. Talve hakul soovitas doktorsiooni Grafile eelkõige kopsude pärast kuhugi soojale maale rännata eemale külmast ja niiskes Inglismaa kliimast. Seekord oli loor karnarvun oma arstiga täielikult ühte meelt. Kahtlemata langes valik Egiptusele, kus pole peaaegu üldse niiskust ja kus õhk on alati kuiv ja klaar. 1902.-st aastast peale sõitsid karnarovonid iga kord pärast jõule koos Egiptusesse. Alguses olid reisid Kairosse vaid meelelahutuslikku laadi. Lord ja leedi karnarvun peatusid Niiluse kaldapealsel asuvas sverdi hotellis kus suursuguse hoone klassikalises prantsuse stiilis oli näha Napoli jooni 1798. aasta sõjaretke mõjutusi. See oli moekas peatumiskoht alati täis kunstnikke, riigimehi ja sportlasi, nii nagu ka peenemat sorti invaliide ja kunstikogujaid. Alati heast seltskonnast lugupidaval Miina tundis end kui kala vees jagalort karnarvuni tervis hakkas tasapisi paranema. Esimene hooaeg Egiptuses oli nii kosutav, et kui nad olid haigleeri tagasi jõudnud, otsustas MART kar. Narva on täide viia oma pikaajalise unistuse ning pani 1902. aastal aluse tõuhobuse kasundusele mis on sellest ajast peale haik leeri elus nii tähtsat osa etendanud. Traavivõistlused ja võidusõidu hobused olid krahvi elupõline kirg ja ta oli tõuaretuses üsna edukas. Almiina pühendus samuti oma kire, milleks olid riided. Tolle perioodi ajalehed olid niisama varmad kui mistahes tänapäeva klantsajakiri avaldama üksikasju moejoont kujundavate daamide garderoobist, tehes palju koordi kiitvalt jutuga Almina maitsest. Tema kleitide kirjeldusega lähevad suu vett jooksma. Koordi imetleti tema valgete orhideedega kleiti. Aiapeol nägi Almina oma peene pitsiga kaetud valges mus liin kleidis hurmav välja. Pärast üht-teist üritust, antiteadet, pärl ja teemantkaelakee kalleedi karnarovon sädelist terrakota värvi satiinkleidis. Oma ilu ja laitmatu maitsega jõudis väikest kasvu Almina tihtipeale ajakirjade kaanele. Pisut üle aasta pärast Ivy sündi. Kaheksandal novembril 1902. aastal avaldati säravalt õnneliku all Miina fotoajakirja kaunthilaid kaanel kus on selgesti näha tema täiuslikult taastunud figuur ja imepeeneks nööritud talje. Edwardi ajastu lõpes Edward seitsmenda surmaga kuuendal mail 1910. aastal. Kõigest üheksa aastat kestnud valitsemisaja jooksul oli tal õnnestunud monarhiale taas elu sisse puhuda kehastades suurejooneliselt kõiki ülemkihtide häid ja halbu omadusi. Kuninga kauaaegne sõber ja toetad ja Alfred Rothschild leinas teda kibedalt taga. Sellest sai alguse Alfredi pikaajaline süvenev pettumus sest peagi pidi ta kogema täbarasse olukorda. Tal oli sõpru, sugulasi nii Inglismaal kui ka Saksamaal, kus kaks riiki äkitselt sõjateele keeravad. Ka uus kuningas oli täpselt samasuguses seisus. George viies oli sugulussidemetes enam-vähem kõigi Euroopa kroonitud peadega. Üks tema nõbudest oli Venemaa tsaar, teine Saksamaa keiser. Victoria ei olnud teinud saladust, et eelistab Wilhelm teist George'ile. Ent uus kuningas oli näinud Saksamaas tõsist ohtu juba 1904. aastal. Tal oli õiguspinna all, oli Pulvitsemas katastroof. Muda õudja surm ulatuses mida ei suutnud keegi ette kujutada ajastul, mil mehhaniseeritud massisõda oli veel käsitamatu nähtus. Britannial oli tapatalgute nii jäänud siiski veel mitu õnnist rahuaastat. Haik leeris valitses veel rahu ja vaikus. Õigemini küll tavaline hullumeelne meelelahutuse ja lõbutsemise virvarr. Alvina korraldas väsimatult pidusid ja palle läbi kogu 1910. aasta. Saatis abikaasat, Šotimaa jahilkäikudel sõitis kaasa iga-aastasele Egiptuse retkele. Linnas võis karnarvane tihti näha koend kaadeni ooperis Alfred Rothschildi rõduboksis. Hiilgus ja sära, avalike elu karnarmonide väärikus. Need olid all Miinale 1911. aastal endiselt olulised. 22. juunil 1911 sulandusid need kõik üheks. Krooniti kuningas George, viies ja kuninganna Mary. Peaaegu kogu teeniaskond oli läinud linna ettevalmistusi tegema söönsaid Roberts ja Almina uus toatüdruk Chessi mani vastutasid selle eest, et kõik vajalik saaks vöökli väljaku majja toimetatud. Saed harjas hoolikalt krahvi Hermeliin. Rüüd, mida oli viimati kasutatud kaheksa aastat tagasi Edward seitsmenda kroonimisel. Rüüd hoiti kambris ja kontrolliti kaks korda aastas ega koidule sisse läinud. Robertsi mani panid valmis Almina uhke kleidi, tiaara ja ehted. Lord ja leedi karna arvuni oli mõlemal maja kolmandal korrusel oma magamise riietustuba. Selleks ajaks, kui nad kohale jõudsid, oli koridorides jooksmine ja kastide palavikuline lahti pakkimine lõppenud ning kõik nende jaoks valmis. Krahvi ja krahvinna asusid Westminsteri äripoole teele, et ühineda teiste kuningriigi aadlike summaga. Karnarvunid ootasid ärevalt protsessiooni saabumist, et otsida pilguga oma poega, kes oli valitud üheks kuningapaari saatvaks baasiks. Poiss oli saanud vabaks algkoolist, et osaleda lõpututel proovidel, mida juhatas Norfolki Heltsub. Baasidel hoidis ta teraselt silma peal ja nõudis pisiasjadesse ülimalt tähelepanelikku suhtumist. Pootsi mäletamist mööda tõi Hertsog pärast iga õnnestunud harjutamist lagedale hulga hõrku šokolaadi. Almina suureks kergenduseks käitus poeg laitmatult. Kogu tseremoonia oli ülivõimas ülehaid paaki kõmisesid kahuripaugud ja ärikellad helisesid värske kuninga ja kuninganna kohal, kui nad kirikust välja astusid. See oli tõenäoliselt viimane kogunemine vana korra ajal. Euroopa poliitiline olukord oli pingestumas. Sõjani oli jäänud vähem kui kolm aastat. Kaheksast kohalunud baasist pääses ees seisvatest tapatalgutest vaid kaks. Lord Bootšister oli üks neist.