Kolmapäeval, 26. juunil 1895. aastal abiellus mõnevõrra kahtlast päritolu aga silmatorkavalt kaunis üheksateistaastane neiu Almiina Victoria Marii Alexandra Wombel. Westminsteri Margareti kirikus viienda karnarvuni krahvi George Edward stan. Ilm oli imeilus ja tuhandeaastane heledast kivist kirik oli tulvil rahvast ja kauneid lilli. Mõned peigmehe Ollel istujad võisid ehk nentida, et kaunistused on pisut liiga uhkeldavad. Lööb oli täidetud kõrgete poti Palmidega ja orgadest ulatusid välja sõnajalad. Altari esineja altariruum olid kaunistatud valgete liiliate orhideede, pojengide ja roosidega. Eksootikat oli küllaga, sekka Inglismaa suvelillede joovastav lõhn. Vaatepilt oli ebatavaline, nii nagu oli ebatavaline ka kõik nende pulmadega seotu. Almina nimi, tema sünni asjaolud ja ennekõike tema erakordne jõukus tagasid selle, et tegemist ei olnud tavalise kõrgema seltskonna sündimusega. Krahv abiellus oma 29. sünnipäeval. Tema perekond ja tiitel olid väärikad, ta ise sihvakas ja võluv, võib-olla pisut reserveeritud. Talle kuulusid majad Londonis, Hampshire'is, saamerssetis, Nottingham šeris ja naabichiris. Valdused olid suurejoonelised ja majad täis vanade meistrite maale, Inglismaa reisidelt toodud esemeid ja imelist prantsuse mööblit. Mõistagi oli teda vastu võetud kuningriigi igas külalistetoas ja kutsutud Londonis igale peole, eriti sinna, kus oli mehelemineku eas tütreid või noori sugulasi. Ehkki päriselt olid kõik daamid sel tähtsal puhul lahked ja meeldivad, oli nende seas arvatavasti nii mõnigi pettunud hing. Krahh saabus isamehe prints Victor tülipsingiga, kellega koos olid olnud Yittonise Cambridge'is. Printsi isa oli endine Banshee Abima Haraadia, kellele kuulus kohi noori teemant enne kui britid selle konfiskeerisid, et lisada see India keisrinna kuninganna Victoria kroonijuveelide hulka. Päike voogas sisse uutest vitraažakendest, millel oli kujutatud Inglismaa kangelasi läbi sajandite vanas kirikus. Võstmister häbi kõrval oli hiljaaegu teinud värskenduskuuri tuntuim Victoria ajastu arhitekt sörnjood Gilbert Scott. Tegelikult oli kirik Victoria vajalik segu traditsioonilisest ja moodsast. See oli ülimalt sobilikke abielu sõlmimiseks inimeste vahel, kes pärinesid väga erinevast ühiskonnakihist, kusjuures mõlemal oli midagi, mida teine just vajas. Kui orelimängija härra peensalustas laulude poiss, prest õuer Eeenn telgi eeskojas oodanud Almiina esimesed sammud. Ta liikus aeglaselt ja niisuguse rahu ja väärikusega, nagu ta kõikide kohalviibijate pilkudel võimeline oli. Kinnastatud käsi kergelt toetumas oma onu George Vumbeli käsivarrele. Küllap ta oli parasjagu närvis, aga ka põnevil Lord Kleer, tema peatse abikaasa õemees on märkinud, et Almina oli üsna naiivne näitsik, ent nii kõrvuni armunud, et suutis vaevu pulmaeelsed päevad ja kuud ära oodata. Küllap oli talle mõningaseks lohutuseks teadmine, et ta näeb oivaline välja. Almiin oli väikest kasvu, pisut üle pooleteise meetri pikk siniste silmade ja sirge ninaga näo ümber, elegantselt kõrgele pea peale kuhjatud läikivad pruunid juuksed. Tema tulevane nadu vini Fred Kleer kirjeldab teda kui kenakest laitmatu figuurija peenedaliaga. Tollase arusaama järgi oli ta ehtne väike veenus. Peenesiitilist loori all kandis ta väikeste apelsiniõitest pärga. Kleidi oli valmistunud võrsi moemaja Pariisis Charles Volesoli oma nõutumaid moekunstnikke, kes oli kuulus laia joonega materjalide ja kaunistuste poolest Almiina täispikas lepiga. Kleit oli valmistatud kõige luksuslikum Ast Touchessatiinist ja kaetud õla juurde kinnitatud pitslooriga. Seal, kus oli põimitud ehtsad apelsiniõied ning Almiina kandis ka peigmehe kingitust kleidile sätitud väga vana ja ülimalt haruldast prantsuse pitsist detaili. Selline komplekt kuulutas Almina rabavat ilmumist avalikku ellu. 1893. aasta maikuus oli teda juba õukonnas esitlenud tema tädi leedid Julia kombel nii et debüüt oli tehtud, kuid teda ei oldud kutsutud järgnevatel eksklusiivset tele hoolikalt kaalutletud seltskondlikke üritustele. Alvina isapoolne päritolu põhjustas rohkesti kuulujutte. Ei peened rõivadega laitmatut kombed kindlustanud talle ligipääsu seltskonda valitsevate suurtsugu daamide salongides. Seega ei olnud osalenud oma debüüthooaja olulistel pallidel, kus ühel noorel daamil oli võimalus äratada sobilikku härrasmehe tähelepanu. Sellele vaatamata oli Almina saanud nüüd endale kõige kõrgemal tasemel tulevase abikaasa. Ja ta oli rõivastatud nii, nagu oli ette nähtud naisele kes asub vallutama aristokraatia kõige kõrgemaid tippe. Pep Almina kannul sammus kaheksa pruutneitsit ja kaks paari. Kõik pruutneitsid kandsid helesiniste lintidega ääristatud valgete satiin seelikute peal kreemjat, syydmus, liini vul vaatepilti täiendasid Siimus liini sulgede ja lintidega kaunistatud suured kreemiad, õlgkübarad. Alminali oma peigmees tundnud peaaegu poolteist aastat. Nad ei olnud kunagi kahekesi aega veetnud, kohtunud vaid poolel tosinal korral seltskonnas loomulikult ei olnud, on Miinasele põgusa aja jooksul aru saanud, et satter kuu, mille krahv endale pulmapäeval selga oli sunnitud panema erines suuresti tema tavalisest vabast riietumisviisist. Noorpaar altari ees seisis, esindasid nende taga seisvad rohkearvulised, perekonnaliikmed ja sõbrad sädelevat läbilõiget suurtest ja vägevatest sekkaga kahtlasevõitu rahvast. Paremal istus peigmehe perekond, kasuema, karnarboni krahvi lesk ja tema poolvend, kõrgeauline oob Riho Evert. Krahvide krahvinnat kohal viibis enamik Londoni peenemast seltskonnast. Külaliste seas oli ka endine peaminister lord rõõmsadori. Ta oli alles neli päeva tagasi käinud Windsori lossis, et kuningannale lahkumispalve esitada. Kuninganna palus siis loolsoostoril uus valitsus moodustada. Aastaid erakluses viibinud kuninganna Victoria kohale ei tulnud kuid oli saatnud noorpaarile tervitusi. Tema tutvus karnarvunidega oli pikaajaline. Kuninganna oli krahvi noorima õe ristiema. Pruudi pere ja sõbrad olid pisut teistsugused. Almina prantsuse ema Mariibombel neiuna Marii Buajee oli sündinud Pariisi pankuri tütar Serena. Ema ja tütart jälgides polnuks raske taibata, et omas särtsakuse ja stiilitunde oli Almina pärinud just emalt. Marii kadunud mehe vend sördiootsu kombel oli nüüd all Miinale isa eest. Valvelid istusid kõrvuti mõjuvõimsate ja pööraselt rikaste äsja aadliseisusesse tõstetud kaupmeeste esindajatega. Nii Mariil kui sõõrans reidil oli hulgaliselt sõpru teatrimaailmas ja seega viibis külaliste seas ka kuulus primadonna Adeliinapati. Oma värskel abikaasal käest kinni hoides silmitsi silmapaistvate kirikutegelastega, kes abielu sõlmimise puhul kokku oli toodud võis abielusoleku mõte tekitada Almiinas parajat hirmu ja ärevust. Võib-olla kohtus tema pilke ema omaga ning talle meenus taas, kui kaugele ta oli tegelikult jõudnud. Ta oli väga hästi teadlik asjaolust, et karnarovoni krahvi ja algserite Rothschildi vahel sõlmitud abielulepingu järgi kaitses teda niivõrd pöörane varandus mille eest võis seda osta lugupidamise, seltskonna, tunnustuse ja sissepääsu ühte hilisViktoriaanliku ajastu kõige suursugusemad ja mõjukamasse perekonda. Almine astus Sand Margareti kirikusse, juudi soost pankuri ja tema prantsuse armukese ebaseaduslikku tütrena. Ning väljus viienda karnarvuni krahh vinnana, saateks pulmamarss. Wagneri loengreenist. Muundumine oli täielik tõus, seltskondlikud redelil ei olnud aga läinud tõrgeteta. Isegi Rothschildi raha ei suutnud täielikult leevendada tõsiasja, et proua Marju Bombelli tuntud napsitajaja hasartmänguri Frederick Wombelineske ja veelgi enam Söör Alfredi pikaajalist usaldusalust ei võetud. Kõrgseltskonda. Lapsepõlve veetis Almina Pariisis, Londonis, teismeliseaastad Meifeeri südames. Aeg-ajalt külastati Wombele jooksiirist. Sõerd, kood ja leedid. Juuli olid Marie laste vastu väga lahked ka siis, kui Marii mees suri aadres Meifeeris oli suurepärane mari, Wombelli staatus, aga mitte. Marisel Afrediga. Kohtus oli ta abielus, ent oma mehest võõrdunud sõra Alfred oli tähtis avaliku elu tegelane. 20 aastat inglise panga direktor, poissmees esteet ja tuntud elumees. Talle meeldis laristada perekonna hiigelvarandust pillava elulaadiga, kuhu kuulusid primadonnad ega õhtusöögid bee need koosviibimised oma härrasmeestest tuttavatele, kus need said kohtuda. Tolle aja kuulsaimad näitlejanna tega. Mariid võis Alfredile tutvustada tema isa, kes tundis meest pangamaailma kaudu või siis Renjootse leedid Juulia, kes veetsid mõnikord nädalalõppe tema külalisena hooltonhausis pakinghanžeeris. Alfred ja Marii armastasid mõlemad kirglikult teatrit ja ooperit ning neist said algul head sõbrad. Hiljem armastajad. Alfred oli helde käegakaaslane, kes Marii ja tütre eest külluslikult hoolitses. Kuna Alfred oli valmis Almiinale hiiglasliku kaasavara andma, sai noorest daamist abieluturul tõsine võistleja. Kui ta vaevalt võis marjuma küüraseimaski unistustes ette kujutada, et tema tütrel õnnestub ühe hoobiga seltskonna ladvikus tõusta. Edu tõusis marile parajalt pähe. Ta nõudis, et pulmaaine vastaks sündmuste tähtsusele kuigi see põhjustas keerukaid probleeme etiketi osas. Traditsiooniliselt korraldati pidustused pruudi kodus, ent see oli antud juhul võimatu. Kuna pruudi ema ei kuulunud seltskonda ja isale viidati puhtalt viisakuse pärast, kui ristiisale suurejoonelised pidustused maksti kinni Rothschildi rahaga, kuid Rothschildi majas neid pidada ei saanud. Viienda krahvi kasuema ja pulmade peakorraldaja Elsi oli selle üle juba nädalaid pead vaevanud. Ta kirjutas krahvi ustavale tädile krahvinna pootsmässile. Meil on suur perekondlik probleem, me ei ole teda provombelli kordagi külastanud ega ole teda ka külla kutsunud. Ehkki Almiin on muidugi korduvalt meil käinud. Loomult südamlik ersi, kes oli Almiina oma tiiva alla võtnud, tegi diskreetseid järelepärimisi perekonna sõprade seas, nagu näiteks lord ja leedi, stan haub, lootes leida pulmaeineks neutraalse ent sobivalt uhke paiga. Pakuti nii mõndagi maja, mida ka vastu ei võetud. Kuni lõpuks oli härra ästor nõus andma oma majalään, seda Onhausi vöögli väljaku lõunaservas ning Marii arvates sobis suurepäraselt. Pärast kirikutalitust siirdusid külalised nii siis sinna majja uhke hoone rohkete külaliste vastuvõtuks mõeldud tubadega oli kavandanud Robed Adams ja see oli valminud 1763. aastal. Esik oli täis Ortensiaid, iga tuba kaunistasid erisugused lilled. Nii nagu kirikus, leidus ka salongis suurel arvul palmipuid ja sõnajalgu ning seal mängis kõige moodsamaid vasse liinist kohale toodud kuulus Scott liibi orkester. Jooke serveeriti ühes toas söögi koos kolmekorruselise tordiga teises toas. Tumepunases kleidis proua, valvel tervitas külalisi, kusjuures karnarovoni leskkrahvinna Elsi, kellele tiitel kindlustas esimese koha vastuvõtjate reas kandis rohekas roosad köötlevad siidkleiti. Nii pruudile kui peigmehele tehtud kingitused olid hoolikalt arvele võetud ja peol vaatamiseks välja seatud. Söör Alfred kinkis Almiinale hunnitu smaragd kaelakee ja tiaara. Tema uue seisvusega sobivad kalliskivid, mida kanda võõrus pidudel, haik leeri lossis või linnas. Almina sai meeletus koguses imekauneid asju kristall vaasidest kuni kullas, lõhnaõlipudelite ja lugematute muude väikeste luksusesemete nii. Peigmees sai võrra oivalise kalliskividega kaunistusi ja ehteid näiteks sõrmuseid, portsi, kare ja muud. Pärast kõike eelnenud muretsemist möödus päev ilma ainsagi tõrketa. Kui ka kusagil kostis pominat preili Wombeli uue kõrgeseisuse kohta siis see oli väga vaoshoitud. Proua kombel käitus laitmatult ning Alfred rootsindi rullist vaikiti diskreetselt. Vägevat pulmapidu peeti kogu hooaja üheks melukamaks sündmuseks. Almeida kõige ärevam hetk polnud ilmselt see, kui ta sisenes kirikusse või lähen seda on Houssi, kus teda ümbritsesid tuttavad näod, vaid see, kui ta sõidutati eemale oma vanast elust neiu east ning ta alustas teekonda haigleeri. Küllap oli emadele öelnud mõned julgustavad sõnad ja kindlasti oli isaga teda teele saatnud suudluse ja õnnistusega. Nüüd oli ta abielu naisena astumas esimesi samme koos peaaegu võõra inimesega, kes ei olnud seni ilmutanud erilist huvi teda tundma õppida. Noorpaar lahkus külaliste juurest pärastlõunal ja lord karnarvuni pea kutsar Henri purikel sõidutas nad läbi Londoni päringtoni raudteejaama, kus nad pidid erirongiga maale sõitma. Esimene osa mesinädalatest oli kavas veeda Hampshire'i krahvkonnas haigleeris karnarvunide kõige suurejoonelisema Soomanduses. Mõlemad olid rõivaid vahetanud. Krahv oli esimesel võimalusel oma piduliku pika kuue seljast heitnud ning asendanud selle oma lemmiku korduvalt nõelutud sinise jakiga linnast välja jõudnud panida pähe õlgkaabu. Almiina kandis võluvad pumpad uuri gaasriidest kleiti, kalliskive ja Pariisis Verroo juures tehtud kübarat. Pädingtoni rong pidi jõudma haigleeri peatusse kell 18 30. Lord ja leedi karna, arvan, astusid rongist välja ning võtsid istet avatud Landoos, mida vedas paar Kõrbi hobust, juhtis alamkutsar. Ühe miili pärast keeras Orlando väravavahimaja juures ära ja sõitis edasi mööda käänulised teed kaarduvate puude ja rododendronid vahel kui nad möödusid Diana templist. Tants. Meeri järve ääres kõlas lossitornist aupauk. 10 minuti pärast jõudis Lando pargis ristteele ja noor parastus välja. Sissesõidutee kohal oli seatud lillepärjaga kaar. Hobuseid rakendasid lahti suur valduse eri tegevusalade valitsejad. Farmi juhataja ja metsnik kinnitasid köied sõiduki külge ja noor bar võttis uuesti istet. 20 meest haaras seejärel köitest, et tõmmata Lando kaare alt läbi ja künkast üles lossi peaukse ette saateks reibas marsnjuuberi linna orkestrilt, kellel oli makstud selle eest seitse kini. New Yorgi linnapea oli ootevalmis, et üle anda kohaliku linnarahva kingitus keskaja käsikirjade taoliselt kullaga kaunistatud album koos heade soovidega. See oli illustreeritud New Uberi teravilja, börsihoone ja haigleeri vaadetega ning köidetud kreemiasse vasikanahka kaanele pressitud karnarvunide initsiaalid. CC. Mõned valdustes elavad rentnikud olid pargis sündmuste käiku jälgimas. Kõigi meel tuli enne lahutanud orkester ja 330-le lapsele oli korraldatud teepidu. Ettevõtmist oli küll ähvardanud äike, aga õnneks oli ilm nii peo- kui ka noorpaari saabumise ajaks selginud. See oli aasta peaaegu pikim päev ja päike oli endiselt kuum. Peale pillimeeste maksti üks nael 11 šillingit ja kuus penni viie konstaabli kohaloleku eest. Ja kaks naela annetati Pökleri kellameestele, kes lasksid kelladel kõlada sest ajast peale, kui krahv ja krahvinna olid rongist maha astunud. Uhkelt perekonna vapivärve näitav puna-sinine lipp lehvis torni tipus. Lossi sihvakaid, nurgatorne ja kivimüüritise mitme kesistasid kõikvõimalikud Heraldilised sümbolid ja elajaloomad, kes näisid ka vaatepilti uudistavad. Jõudnud lossi raske puust ukse ette, astusid krahvi ja tema värske krahvinna taas Landoust välja. Need tervitasid lossi valitseja härra Albert Stredfield. Tema ametit tuntakse peamiselt ülemteenri nimetuse all major Charles rased, kes haldas kogu valdust ja tema naine. Mida visalmina mõelda, jälgides, kuidas haigleeri mees pere pingutab, et teda sihtkohta toimetada. Mis võis tal läbi pea käia, kui ta vaatas seda maja kui uus perenaine. Ta oli siin ennegi käinud, veetnud siin koos emaga kaks nädalalõppu. Nüüd oli ta aga karnarvani krahvinna, kes pidi juhtima kogu majapidamist ja täitma lugematuid kohustusi. Igal haikleri elanikul olgu ta ülemisel või alumisel korrusel põllul või köögis oli oma ülesanne täita ning sama käis Almina kohta. Arvatavasti oli ta kõigeks selleks reipalt valmis. Alminoli energiline ja tragi tüdruk. Abielu emadus ja karnarvuni dünastia teenimine tundunuks vägagi teretulnud saatusena enamikule noortele daamidele, kes suutsid end tema asemele ette kujutada Alminali harjunud hellitatud eluga ja tal polnud põhjust kahelda, et ta ei peaks kunagi saama kõike, mida hing ihaldab. Ta oli oma värskest mehest juba üsna sisse võetud. Siiski pidi ta tundma ka parasjagu ärevust. Kui tal oligi väikseid kahtlusi. Piisas pilgu heidust pulmajärgse laupäevalehtedesse taipamaks, et eesootav elu hakkab kulgema avalikkuse silma all. Nagu nööki, pühendas ajakirjandus ka tollal aristokraatide rikaste ja kuulsate pulmapidudele innukad tähelepanu. Ajalehe Brennilust reetid veerg naiste maailm avaldas Al Miinast täispika portree. Ehkki temast oli pildi allkirjas saanud kogemata preili Alice Wombel ning tema kleidi üksikasjaliku kirjelduse peaaegu tundmatuna, oli Almina korraga sattunud ajakirjanduse huviorbiiti. Tema seisvusega kaasnes kõikvõimalikke paineid. Alminali antud mahti pikalt mõtiskleda, mis teda õieti ees ootab. Järgneva paari päeva jooksul tutvustas lord karnarvan noorikule, parki ja naaberkülade elanikke, et Almina saaks hakata iseseisvalt tegutsema ja harjuks oma uue koduga. Esimese pühapäeva hommikul peale pulmi läksid nad haigleeri kirikusse. Nii nagu Westministeris oli sealgi mängus söör Gilbert Scotti käsi. Ta oli kiriku kavandanud ja ehitanud neljanda krahvi, lord Karn arv on isa palvel ametlikum, osali sellega täidetud ning noorpaar sõitis mesinädalate teist osa veetma mandri-Euroopasse. Lõpuks oli neil käes võimalus teineteist tõsiselt ja tõeliselt tundma õppida. Nad olid ära kaks nädalat ja pöördusid siis tagasi haik leeri ja oma igapäevaelu juurde. Ainult detall Miina jaoks oli nüüd kõik igaveseks ajaks teistmoodi.