Ajal, kui Marii Alfred Rothschildi kohtas oli ta üsna üksildane. Ikka veel noor ja nägus, ei olnud seltskonda eriti oodatud, kuna tema mees oli neid häbistanud. Ja raha oli tal ka vähe. Pole kahtlust, et Marii nautis seltsimeest mehega, kes võimaldas tal luksuslikku elu elada. Nad said kogu elu hästi läbi. Kuigi abielust ei tulnud kunagi juttu isegi siis mitte, kui Fredo kombel suri. Kuna Alfredi polnud mingit tahtmist loobuda oma mõnusa poissmehepõlvevabadusest ja abielluda katoliiklaseks. Kui Marii oli tütre ilmale toonud kiindus Alfred temasse väga. Ehkki ta last iialgi ametlikult enda omaks ei tunnistanud, andis tüdruku ebatavaline vanemate omadest kombineeritud nimi varjatult aimu tema päritolust. Mariidori alati kutsutud Miinaks ja sellele lihtsalt lisati kaks esimest tähte isa nimest. Almina sai hariduse koduõpetajanna käest, nagu oli kombeks tolle aja kõrgkeskklassi ja kõrgklassi peredes. Tüdruk pidi olema palju lugenud ja külalistoas vajalikes seltskondlikke oskustega, mille hulka kuulus muusika, tants, laulmine ja joonistamine. Tavaliselt lisandusid veel prantsuse keele tunnid, aga tänu oma prantsuse poolsele suguvõsale rääkis Almina seda keelt juba soravalt. Kogu lapsepõlve, kas siis Pariisis või Londonis külastas Alminati igal sünnipäeval tema ristiisa sõõralsred. Tema ostetud kingitused olid alati ülikülluslikult. Almina õppis oma heategijat hästi tundma, eriti kui ta vanemaks sai ning oli temasse väga kiindunud mees lausa jumaldas teda. Mingil eluhetkel oli Almiinale tema sünnitõde nähtavasti teatavaks tehtud. See oli ju niikuinii avalik saladus. Pärast seitsmeteistkümneseks saamist külastas ta koos emaga hooltonit pidevalt. Alferedile omaselt valitses majas ülevoolavalt särtsakas õhkkond. Inimesed tulid kokku, et lõbutseda. Kõige korraldati ülima suurejoonelisus ega muusikalembesele. Alfredile meeldis ise teemantidega kaunistatud dirigendikepiga juhatada orkestreid, mis olid kohale toodud Austriast. Tal oli oma tsirkus, kus ta ise oli maneeži juhataja. Ta seadis sisse elektri, et külalised saaksid vääriliselt hinnata tema hunnitud kunstikogu. Alfred võis olla kergemeelse loomuga, kuid ostis oma kogusse tõelist väärt kunsti, näiteks tiik, seani ja Rafaeli. Ta oli ühtlasi helde annetaja ja volissi kunstikogu asutajaliige. Haigla Eriksson seniajani alles võrratud Seewry ja maisseni portselani mille suure tõenäosusega kinkis Miinale Alfred. Almiina tundis elus tohutut rõõmu õhkkonnas, kus naudingu ja kaunite esemete muretsemise pealt kokku ei hoitud. Terve elu oli teda hellitatud ja nüüd oli tal koht, kus sai kõike välja näidata. Telliti suurepäraseid rõivaid päeva- ja õhtutualette koos sobivat värvikübarate ja kinnastega. 1890.-te aastate moodne keete korseti Staliat, mis oli peaaegu olematuks nööritud paljaid õlgu õhtusel ajal rohkesti pitsaäärist ja sulgedest lehvikuid. Ülemklassi jaoks oli see tõeliselt külluslik aeg ja Almiina riidekapp oli tema relvaks sobiva abikaasa otsimise lahingutes. Kleitide juures meessoole tutvustades peeti mõistagi kinnissündsuse nõuetest kuid igatahes võttis Almiina järjepidevalt osa tantsuõhtutest, õhtusöökidest ja kontsertidest kõigest, mis käis Alfredi nädalalõpupidude juurde. Ehkki ema oli alati kaasas, oli ta sellegipoolest vägagi nähtaval. Rangeid ettekirjutusi mõistagi järgedes võidi Alminad Londoni seltskonnas kriitilise pilgu alt eemal tutvustada inimestele, keda ta linnas ei oleks saanud kohata. Almiina lõi õitsele ning kuna ta oli potiit imeilus ja võluv, hakkas ta tähelepanu äratada tama. Söör Alfred andis diskreetselt teada, et on valmis ristitütrele abiellumisel hiiglasliku kaasavara jätma. Alminolil orkarnarvuni võlunud juba juulikuus riigipallil ja kuulnud head uudist neiu väljavaadete kohta hankis 1893. aasta augustis endale kutse hooldun Housi peole, kuhu pidi tulema ka Almina. Nädalavahetuse jooksul õppisid nad teineteist natuke paremini tundma. Omavahel ei jäänud nad kunagi. Aga elutoas või aias jalutades oli väike flirt täiesti võimalik. Hea väljanägemisega, lõbus ja abikaasaks ülimalt sobilik. Noor lord ei jätnud Allmiinat külmaks. Rahvarohketel koosviibimistel võis lord karnarvun olla pisut kinnine, kuid temas oli midagi, mis ajendas soovi teda paremini tundma õppida. Särts akust jagu seal miin on niikuinii kahe eest ja oli selge, et nad meeldisid teineteisele. Sellegipoolest kestis kurameerimine kaua aega. Pärast Almiinaga kohtumist kutsuti karna armun detsembris hooldunisse jahti pidama, ent seejärel tekkis nende läbikäimises paus. Lord võttis uuesti jalgele rännutee ning lahkus Inglismaalt soojale maale talve veetma. Nagu tal kombeks oli. Järgmist teadet noortekohtumisest pole enne, kui peaaegu aasta hiljem 1894. aasta novembris Hoostonis. Krahvi mis tahes kõhklused või muud kokkuleppe peenemad üksikasjad näisid olevat siiski lahenduse leidnud sest sama aasta detsembris kutsutakse Almiina koos emaga haigleeri nädalalõppu veetma. Kokkutulnuid oli vähe, Almina, Marii ja veel kolm sõpra. Küllap oli all Miinale selge, et ta on juba peaaegu kindlustanud oma tulevikku krahvinna karnarvu nina. Lavatagused sepitsused olid kulgenud isa valvsa pilgu all. Krahvi soojad tunded all Miina ja tema väljavaadete osas olid jõudmas lahenduseni. Tol nädalavahetusel lossi saabudes oli Almina kindlasti parajalt pinevil, kuna teadis väga hästi, et otsustamisel on tema edasine saatus. Mingil hetkel tolle nädalavahetuse jooksul tegigi lord karnarovon all Miinale abieluettepaneku. Krahh ei olnud loomult romantik, aga ta oli härrasmees, ta oli armunud ning olles proua Wombeli käes tema tütre kätt palunud oli ta valmis kaunist neidu endale mõrseks kosima. Loomulikult vastasel Miina jaatavalt. Millegipärast ei kuulutatud kihlust välja ajalehes Traims, kuid Loort karna arv on kinkis all Miinale sajandeid perekonna valduses olnud hunnitu pärlikee. Lossis on oivaline van tääki portree esimesest krahvinnast, ämm, Sofaiest, pärlid kaelas. Abielulepingut arutasid veel mõlema poole advokaadid ja olles linna tagasi pöördunud, külastas grafer Alfredit. Carnormoni õemees Mart Kleer kirjutas oma naisele vinnifreedile, et tema kartusi venna abielu osas hajutada. Otsi käis Rothschildi juures ja Almina osas on praktiliselt kõik kokku lepitud. Mul on hea meel, ta ei ole see inimene, kes lihtsalt raha pärast naise võtab. Tüdruk meeldib talle nii et kõik läheb hästi, küllap kuuled temalt ise ja teistelt ka. Ma ei hakka siin pikalt seletama, aga sa ei pruugi selle pärast muretseda. Loodame parimat. Kui kõik oli tema tahtmise järgi korraldatud, tüüris lord karnarvan otsekohe purjelaeva ja asus Lõuna-Ameerika poole teele. Pulmapäevaks oli abieluleppe valmis tehtud aga seda ei asutud täitma enne, kui kuu aja pärast, kui õnnelik sündmus oli kindlalt möödas. Esimene klausel, härrased Alfred de Rothschild maksab aastas 12000 naelsterlingit leedi karna arvunile või tema surma puhul lord karna arvunile. Nii kaua, kuni ta elab. Tavaline teener sai tol ajal 22 naelsterlingit aastas. Seega oleks nimetatud summa tänapäeval võrdne 65 miljoni naelaga. Peale selle oli loor karna, arvan palunud Alfredi enne pulmi tasuda tema märkimisväärsed võlgnevused. Et ta saaks uut elu alustada puhtalt lehelt. Eraldi sissetulek määrati ka lastele, kes võivad paari sündida. Alfred oli kõigega varmalt nõus ning kahe noore inimese elu nende kuldses maailmas koos kõigi meelepäraste ekstravagantsust ja naudingutega oli seega kindlustatud. Almina saabus Haycleeri väljaspoolt tulijana kuid sees tohutu elevuse ja enesekindlusega. Kuidas võiski see teisiti olla, kui äsjased sündmused olid tõestanud, et tal oli lõpuks korda läinud ühendada abieluga saadud seltskondlik positsioon oma isa pöörase jõukusega. Kui ta oli kõigest 19 ja tema roll ja tiitel olid temast võrratult suuremad Taali krahvinna, ent ühtlasi ka teismeline. Ühel hetkel enesekindel südi neiu, järgmisel juba närv eldav asumine haigleeri Ei manitsenud küll alandlikkusele, aga igatahes oli tegemist võimsa kogemusega. Lossis on siiani nähtaval ajal Miina püüded endast sõna otseses mõttes märk maha jätta. Ta lasi oma uued initsiaalid ja karnarvuni aadliku ruuni graveerida ja tembeldada lugematutele majapidamise esemetele külalisraamatutest, märkimickeni, kirja, tarvetele, reisi kohvritele, ihu ja lauapesule, menüüdele ja visiitkaartidele. Ta tõi kohale kirstude kaupa rõivaid ning asus paigutama oma vara haigleeri kummutitesse ja kappidesse. Ühtlasi tõi ta kaasa oma usaldusväärse toaneitsi preili Mary Adamsi, kes aitas tal kõike lahti pakkida ja korda seada. Ta oli ainuke teenia, kellel oli lubatud magada oma käskijanna ka ühel korrusel. Mary oli truu liitlane ja sõber, teine uustulnuk haigleeris, kes oli Almina silmi ja kõrv teenijarahva poolel ning sild nende ja uue käskijanna vahel. Almina oli alati olnud eriliselt hoitud laps emaarmastuse ja isa rahaga ära hellitatud. Pulmad olid kinnitanud tema veendumust omaenda tähtsusest. Olles aga nõustunud edasi elama karnarvuni krahh vinnana pidi ta nüüd kohanema maailmas, kus tema enam tähelepanu keskpunktis ei olnudki. Möödel ja oivalised maalid ei kuulunud tegelikult talle ega isegi mitte tema mehele vaid omaenda õiguse järgi elavale haigleerillussile. Kaunistatud seal elanud inimeste maitse kohaselt pidi lossi ikkagi järgnevate sugupõlvede jaoks alal hoidma. Kui Almina pärale jõudis, vajas külalistetuba renoveerimist. Osa Alfred Rothschildi pulmakingist oli toonud rohelise siidkangarullid, millega Almiinalasi toa seinad üle tõmmata. Alfredi maitset järgides kujundas ta toa Ants režiimi stiilis kullatud lagede ja ustega. Rohelise siitsamast idee oli ta saanud mari antuaneeti toas Tersais maisseni portselan pandi välja 18. sajandi mööblile. Missal Miinale väga meeldis. Kuus nädalat pärast pulmi jättis lord karnaron haigleeri, et sõita Šotimaale jahti pidama. See oli tal alati kombeks, kui püü laskmise hooaeg 12. augustil pihta hakkas. Tänu äsja kosunud pangaarvele otsustas ta välmerali lähedal raba nõmmel linde jahtida tervelt kuu aega. Alminal oli valida, kas minna kaasa või mitte, sest ei olnud mõeldav, et mees tema pärast oma harjumusi muudaks. Almina tahtis väga koosgraafiga Šotimaale jahiretkele minna. Muidugi ei olnud daamidel kombeks koos härradega kaasa sõita. Pealegi ei huvitunud Almiina ratsutamisest, ent Talle meeldis koos abikaasaga aega veeta ja ta sai aegamööda tuttavaks tema sõpradega. Tegemist oli väga meheliku ettevõtmisega, kus Almina tundis end pigem iluasja kui osavõtjana. Loodusel jaga imekaunis koht ise ülimalt populaarne ja moekas kuna see asus kuninganna Victoria jumaldatud välmerali lähedal. Londonis tõmbas Alfred Rootsilt toimekalt nii. Ta plaanis valsi, printsi külaskäiku haigleeri lossi. See tunnistaks Almina edu ja annaks tõendust kuninglikust heaks kiidust. Haik leeritundi üle Inglismaa oivalise jahipidamispaigana. Pealegi teadis prints hästi, et söögid on seal peened ja rikkalikud ning veinid on muretsenud Alpherite rootsi higise. Printsi erasekretär kinnitas külaskäigu kuupäevad. Kuninglik seltskond oli võtnud vastu kutse detsembri keskpaigaks. Jalmina hakkas õhinal ettevalmistusi tegema. Haigleeri tagasi jõudnud, asus all Miina kulutama pööraseid summasid täiendava teeniaskonna ja toiduvarude peale. Ei ole tõenäoline, et ta oli printsi varem kohanud, ehkki tooli Alfredi hea sõber ei külastanud ta kunagi hoolton Housi Almiinaga ühel ajal. Alfredi nõu delikaatsete üksikasjade osas oli ülimalt teretulnud ja pidi tagama külaskäigu õnnestumise. Walesi prints oli tuntud gurmaan ja erakordselt tähtsa olemisega nagu tulevasele kuningale ja India keisrile kohane. Almina tahtis, et iga pisimagi mugavuse peale oleks mõeldud, et kõik oleks ülikülluslik ja oivaline just nii, nagu peab ja nii nagu prints oli harjunud. Almina ei hoidnud milleski kokku kulutades kolmepäevase külaskäigu peale tänapäevases mõistes 360000 naela. Esimene ülesanne oli ümber kujundada valsi printsile määratud magamistuba telliti suur voodi. Oli üldteada, et prints ei suuda söögiga piiri pidada ja tema ümbermõõt on oma neli jalga Punase Siita mastiga üle tõmmatud. Tuba oli täis uut prantsuse mööblit, vaase ja Kelly. Samasuguse töötluse osaliseks sai kõrval asuv riietustuba. Lauanõusid, lampe ja kardinaid, osteti juurde, jaga üüriti. Stardilaud sai uue katte, osteti sadu kõige paremaid vahaküünlaid, põldu ja hobuseid, üüriti ka juurde. Samuti raudteevaguneid, et kogu kraam ja inimesed haigleeri tuua. Mis puutub sööki, siis ei hoitud milleski kokku ei toidukraami ega köögitöötajate arvelt. Viimanegi söömaaeg kavandati varakult kuni üksikasjadeni ning seejärel lähetas all Miinast Retfildi Londonisse toobidi Savoyst, kokad ja kelnerid palkama tellimat seltsist sületäite kaupa lilli ja ostma uskumatus koguses toiduaineid ja veini ja šampanjat. Stretsilt kulutas liha, kanaliha, munade ja puuvilja ja Sarbonnelli šokolaadi peale 215 naelsterlingit neli šillingit ja neli penni. Tänapäeva mõistes umbes 22000 naela. Kõigutamatu Stretzildoli ustav alam, kes oli harjunud vähimagi küsimuseta käsku täitma. Omaette võis ta muidugi kogu säärase pillamise peale kulmu kortsutada. Ta oli olnud haigleeris kaheksa aastat lossi valitseja ning näinud selle aja jooksul suurte ja vägevate kõikvõimalikku meelelahutust kuid neljanda krahvi peo pidamine ei küündinud Almina omale ligilähedalegi. Lisaks olid street veelgi ühe ainsa nädalavahetuse poe arved rohkem kui neli korda suuremat tema aastasest töötasust, mis kindlasti ei jäänud tal ka märkamata. Kui tähtis päev hakkas lõpuks kätte jõudma, pani Almiina õhtusöögi menüü ise kokku prantsuse keeles, nagu ikka. Külaliste paigutamine lauale äärde oli nõudnud parajat nuputamist ning koos Adamsiga olid oma riietuse hoolikalt läbi mõelnud iga päev ja minna viit või kuut rõivakomplekti niisugusteks puhkudeks oli kindlasti vaja ennelõunast kleiti, teist pärastlõuna seksi jalutuskäiguks kolmandat ei ajaks ja siis õhtukleit. Almina seisis abikaasa kõrval haigleeri lossi raudnaastudega pikitud pähklipuust ukse kõrval lülitada tõllast väljuvad Walesi printsi. Sügavasse reveransi vajudes loodi seal Miina hindamise, et oli teinud kõik, mis tema võimuses pakkumaks printsile, piisavalt lõbustusi ja meelelahutust. Hämaras talve valguses kõrgus nende taga loss sees andsid valgust rohkem kui 150 õlilam Pi galeriides ja uues külalistoas kumasid mahedalt küünlad. Krahvi ja krahvinna Karna arvan, olid kaua pead murdnud ka teiste külaliste üle. Oli kombeks kutsuda Walesi printsi lähikonnast sõpru ja tema malburudutvuskonna liikmeid, kelle seltsida väga nautis. Seltskond koos sugulastega kujunes lõpuks küllaltki arvukaks. Muidugi olid inimesed tulnud kohale selleks, et nädalavahetusest rõõmu tunda, kuid nad olid valitud ka printsi huvides selle järgi, kuidas nad oskavad tema meelt lahutada. Esimene õhtusöök oli tõeline Epiguurlik söömaaeg ning prints jäi ülimalt rahule. Almin oli juba saanud komplimente oma võrratu maitse uue imekauni elutoa ning printsi käsutusse antud vaimustava ja mugava magamistoa kohta. Prints näis kõigega rahule jäävat ja õhtusöök lihtsalt ei saanud pettumust valmistada. See algas konsomeega, millele järgnes esimene käik kammeljaskri Jeedubleri 19. sajandi ühe hinnatuma koka Adolf tüllerei järgi kes oli aastaid Rodzildide perekonnale sööki valmistanud. Siis toodi sisse vaheroad, pasteedi diakanaroog, neile järgnesid praed tohutus koguses hanemaksapasteediga täidetud jahilinnud koos rohkete aedviljadega. Magustoiduks olid suflee Doraan ja jäätised. Pärast meelelahutust. Majapidamisarvete järgi mängis külalistele sel õhtul muusikatoas orkester. Pakuti veel kerget einet, mis koosnes külmadest. Faasaniloomalihalõikudest. Polnud tõestada, et magama minnes oli prints heast-paremast küllastunud ja suurepärases meeleolus. Küllap võisal Miina kergendatult ohata võta. Järgmine jahipäev oli karnarovoni korraldada haik leeri. Mõisas tehti kaks ajujahti. Kuna kõrgemaid kriidikünkaid põllumaana ei kasutatud, krõbisesid need küülikutest. Seltskond laskis kokku tohutul hulgal linde ja jäneseid, tolle aja jahipidamises peedi enam lugu kohustest. Lossi jahiregistris on kirjas haigleeris lastud saagi täielik ärakasutamine, mitte midagi ei läinud raisku. Majapidajanna edastas registri jaoks numbrid ülem metsavaht. Lehekülgi sirvides on võimalik jälgida lossi seltskondlikku elu läbiaastat. Enamasti on tegu üsna tagasihoidlike nimekirjadega lindudest, mida külalistele kaasa anti. Printsi jahilkäiku kajastavad leheküljed on aga paksult täis. Nimekiri muudkui jätkub ja jätkub. Ülim pillamine on siin raba, nii nagu ka kõik muu neil kolmepäevastel pidustustel. Tavaliselt anti igale püssimehele kuus faasanit. Prints aga sai tosina. Suur hulk kingituse saajaid näitas printsi laia seltskonda. Linde saadeti Vene suursaadikule, samuti tuntud uuriva ajakirjad Ruus toimetajale Almina emale. Mariibombelile saadeti paar lindu, mõned New Uberi haiglasse ja faasaneid jagus isegi kelneritele, orkestrile peremehega kaasa tulnud toa poistele. Valgustuse eest hoolt kandvate le meestele kingiti aga küülikuid. Külaskäiku saatis hiilgav edu. Miski poleks saanud minna paremini. Ja karnarv on oli kindlasti vaimustuses, et tema noor naine oli ürituse nii hästi korraldanud. Almine oli külalised ära võlunud ning terve reaõhtusöökide ja meelelahutuste eest vastutanud. Tema elutoa ettevalmistus oli kindlustanud, et temast sai oivaline korraldaja ja andekas perenaine Jubada, hiilgaski krahvinna karnarvunina. Väike üheksateistaastane ei olnud enam naiivne preilikke, keda Lord Kleer pool aastat tagasi oli kirjeldanud, kui hea perekonna järele igatsevad ja tuleviku ootuses erutusest pöörasena. Nüüd oli ta abielunaine peene seltskonna võõrustaja Taali võitnud.