Vill, oh vill, laps sündis surnult, vaene väike olevus. Kardan, et nad andsid kuningannale oopiumi ja see tappis lapse. Ja kuningas on vihane ja karjus tema peale. Varjatud aia vaikuses ja üksinduses tuvile taga valasin oma südame välja Willine kes avas oma käsivarred, võttis mu nende vahele. Käsivarred, mis olid alati olnud mind lohutamas sellest ajast peale, kui olime lapsed kui ma kukkusin ja kriimustasin jalga või tülitsesin needi või ühe koma nõbudest või kui isa käskis mu lukustada ööpäevaks ilma toiduta, mu tuppa. Will naerev, heatujuline, blond, sinisilmne vill, Dormer, kellega ma varsti abiellun. Kellest saab meie laste isa, kui me kolime maale kaugele õukonna masendavatest sündmustest, kuhugi vaasi varju andvate puudukade ja kitse värelev ojaga, mis voolab alla laiaks voogavaks jõeks kus hirv tuleb sööma mind küülikuid ja metsjänesed ajavad 11 taga läbi alustaimestiku ja kus kevadel on vanade tammede ja heledate kaskede alla laotatud siniliiliate vaip. Ei, terve ookean, siniliiliaid, kus ei ole surnud imikuid ega pisaraid. Will püüdis mind munelustest välja tuua, aga ma pain vastu. Klammerdusin tema külge. Olin viimasel paaril päeval väga vähe und saanud ning kuninganna trauma ja tema kohutav riid kuningaga olid mu närvi ajanud. Tundsin uhkust oma võime üle enesevalitsust säilitada ja reeglina seda ka säilitasin. See oli üks põhjusi, miks kuningannale meeldis mind enda lähedal hoida. Olin kaastundlik, aga ma ei lubanud oma tunnetel endast võitu saada. Kord ütles ta mulle ja ma teadsin, et see oli mõeldud kaaluka komplimendina. Et mind on õnnistatud tasakaalukusega ja ma olen peaaegu niisama ennast valitsev kui hispaanlanna. Ent nüüd kurnatuna ja ärevil ei leidnud ma endas üldse mingit tasakaalukust. Tundsin ainult vajadust lohutuse järele. Sa oleksid pidanud teda nägema, vill selle väikese kirstuga lapse jaoks. Tibatilluke väike olevus, kaetud purpurpunase riidega. Zürii hale. Räägitakse, et ta matab ise kõik surnult sündinud lapsed. Kuigi kuningas ei märka üldse nende pisikesi haudu ega külasta neid kunagi. Sein, sa pead kuulama. Suutsin end temast lahti kiskuda ja tõmbusin tagasi. Ma tean, et sa oled kuninganna pärast mures aga ma pean sinuga rääkima veel ühest asjast veelgi tungima, mast. Ja mul ei ole palju aega. Mind käsutati neitsi buduaari ja isand, muud soo on vihane, kui ma hilinen. Edward, muud soo mainimisel läksin turri. Vill oli kuningas pidamises teeninud kaks aastat aga tema viimane õukondlik määramine oli mulle sügavalt vastik. Ma vihkan seda, Edward muutsu on sinu isand kupeldamise isand, nimetan ma teda kuninga kupeldaja. See tööpost polnud minu valitud siin nagu sa tead. Nii hästi kui suudan. Kuid neitsi Buduaar, õukonna häbiplekk. Kurikuulus neitsi Buduaar, kuli kuninga kõige salajasem kamber, kus majutati noori naisi, keda ta oma salajaseks lõbuks hoidis. Saladus ju ometi mitte saladus, sest kogu õukond oli teadlik, et kuninglik naudingu koobas on olemas. Edward ruutsoo valitseb selle üle. Kuna mu vill oli nägus noormees vaevalt 21 tugevate lihaste laiade õlgadega ning küllaltki sarmikas saadeti ta minema tema algselt tööpostilt tallides kus ta oli nautinud tallipoisiks olemist, sest ta armastas hobuseid ja määrati kuninga kammerteenrite hulka neitsi buduaaris isand vurtsu alluvusse. Seda uut tööposti peeti märgiks. Et õukonna ülemametnikud suhtusid Willi soosivalt. Kuid oma kohust täitis, võis oodata, et talle antakse varsti kõrgem ja vastutusrikkam amet. Sa peaksid Willi üle uhke olema. Ütles mu vend, need, kui sina ja vill abiellute, pannakse teid mõlemaid õukonnas kõrgetele kohtadele. Loodan, et me abiellume, varsti. Olin needile rääkinud. Loodan, et laulatus toimub mõne kuu jooksul. Ma ei lisanud, et ootasin oma abiellumist jõukonnast lahkumist mitte enda edutamist. Ihkasin pääseda pingelises atmosfäärist kuninganna ruumides. Kuigi tundsin kuninganna Katariina vastu suurt kaastunnet ja mind austati sellega, et ta valis mu oma lemmikuks ja talle meeldis, et oleksin tema lähedal ei meeldinud mulle tõtt-öelda see, et mind nii palju vajati. Või kutsuti nii tihti talle seltsi pakkuma. Tema lähedal olles pidin paratamatult imavad endasse tema kurbust ja üksindustunnet. Ma imetlesin tema vaprust, kadestasin usku. Ent igatsesin kergemat seltskonda ja õnnelikumaid tunde. Tunde, mida kavatsesin veetav Killiga. Ja ma ihkasin põgeneda kuninganna Hispaania aadlidaamide eest kelle nõelamine torkimine mulle meelehärmi valmistas. Nagu ma proovisin Willile rääkida, võivad naised sõnu kasutamata paljutki edasi anda. Hispaania Nad ütlesid palju oma silmade oma kogemata antud nõksudega, mis olid tegelikult väga kavatsuslikud oma ümisete dokkaliste märkustega üksteisele. Nad oskasid lugupidamatust näidata 1000-l peidetud moel. Meil polnud kahtlustki, et nad tahtsid, et oleksin läinud. See oli jälle Willi hääl, seekord peale käivam. Sa pead kuulama tõepoolest pead. Vaatasin tema poole ja nägi muret, mis varjutas tema tavaliselt selgeid siniseid silmi. Ein Mul on õnnetuid uudiseid. Mis need on? Läksin oma vanemate juurde, nagu me kokku leppisime. Rääkisin neile, et me kavatseme varsti abielluda ja palume nende õnnistust. Nad käskisid mul unustada mis tahes plaanid, mida võime olla teinud. Kuna abielu meie vahel on võimatu. Hetkeks olin liiga üllatunud, et rääkida. Mind oli lapsepõlvest peale Dormeri majapidamises soojalt tervitatud. Noormärgid olid tõepoolest mulle naeratanud ning mind emmanud, justkui oleksin üks neist. Vilja mina ühel päeval abiellume, oli mõistetav. Või nii, olin ma alati mõelnud. Kuid nad armastavad mind. Ütlesin lõpuks olen kindel, et armastavad. Jah, Mikk, siis, vill paistis väga suurt ebamugavust tundvat. Esialgu nad ütlesid. Oleme alati lootnud, et sa abiellud hästi. Ja nüüd on sul võimalus abielluda Sydney perekonda. See on tulevik, mida me su jaoks kavatseme. Ma ütlesin, et ma ei hooli sellest, et ma tahan abielluda sinuga Klein ja mitte kellegagi peale sinu. Me tülitsesime. Nad süüdistasid mind, et ma ei hooli perekonnaaust, perekonna tulevikust. Ütlesin, et sinu perekonda nii garaaž, niisama auväärne kui Sidney oma. Me kõik teame, et see ei ole tõsisest Sidney don seisundit kõrgemad. Rääkisin seda ainult lojaalsusest. Aga sellest polnud kasu. Nad ei olnud lihased ainult kindlad. Nad ütlesid, et ma pean abielluma Sydney pärijaga. Kuid siis. Ja see on kohutav osa, Šein, oled sa kindel, et tahad seda kuulda? Muidugi. Ma pean teadma, miks nad on järsku pärast kõiki neid lahkuste tervitusi täis aastaid mu vastu. Vill laskis pea longu. Su isa ja mu õde, mänedžeri. Ütles ta vaikselt. Jah. Mu isa üllatas neid. Nad olid Su isa, oli. Teadsin otsekohe, mida ta silmas pidas. Kuid suutsin vaevalt neid sõnu öelda, neil vähem uskuda. Vaatasin Vellile ainiti otsa, segaduses ja sõnatuks rabatud. Sa tahad mulle öelda? Õnnestus mul lõpuks suust välja saada. Et mu isa ja õde olid koos voodis käitumas, nagu oleksid nad mees ja naine. Ei seisa tõsi olla. Vill võttis pea käte vahele ja tõmbas siis sõrmedega läbi juuste. Mu isa valetaks nii häbiväärse patuse asja kohta, ütles ta. Ma usun teda. Ja kui ma iial näen suisa kusagil oma õe lähedal, peksan mada läbi. Kui poleks sind ja mu armastust sinu vastu, tapaksin ta rõõmuga. Istusin liikumatult Erabatult. Ma pean minema, Chain võime hiljem rääkida. Ta suudles mind kiiresti põsele ja sammus minema. Pool tundi hiljem istusin ikka veel samas kohas ikka veel uskumatus seisundis. Mu isa Jon Siimar oli 50 aastane Velli õde mäentšeri vaevalt 14. Häbi raskus. Eeldades, et see, mida olin kuulnud, vastas tõele oli liiga suur, et seda mõõta. Kuidas suudaksin ma iial seda mõista? Ülesaamisest rääkimata? Ja ometi tõi see, mida Will oli mulle rääkinud tagasi varjulise mälestuse kõige soovimatuma mälestuse millest ma ei lubanud endale kunagi väga mõelda või seda mõista, püüda. Kui olin laps, oli meie perekonnamõisas Valhoolis olnud teenijatüdruk. Väga noor tüdruk, tumedajuukseline ja naeratav, lahke ja innukas. Ta oli mulle meeldinud ja ma olin tihti alla kööki läinud teda otsima, sest andis mulle praerasva liha tükkidelt, mida varrastel pöörati. Ja värskelt küpsetatud leivapätside koorikut, kui pätsid kurgides jahtisid. Isegi siis, kui ta oli oma ülesannetega väga hõivatud, peatus ta mind tervitama ja mulle maiuspala ulatama. Ühel päeval ehmatas mind ootamatu karjumine. Majapidamine oli pöörises ülemteener segaduses, teenijatüdruk pisarates. Mul oli ta mure pärast kahju ja ma hakkasin tema poole minema. Kuid siis nägin oma isa veider ilme, näol, käed külgedel rusikas. Jäin seisma sinna, kus olin. Tüdruk jooksis kiiresti majast välja ega tulnudki tagasi. Mu ema oli mitu päeva pisarates ega rääkinud mõisaga. Isegi ei vaadanud tema poole. Olin tollal liiga noor, et mõista, mis on juhtunud. Kuid nüüd oli see võimalik, et mu isa oli võrgutanud ka teisi noori tüdrukuid. Või polnud see võrgutamine, vaid hoopis vastastikune kirg? Valesti läinud kirg, mis lõppes pisarate ja majast pagendamisega? Teenijatüdruk oli üks asi vill, toormeri õde hoopis teine. Tahtsin teada tõtt ent osa minust tõmbus selle eest tagasi. Õukonna kõrgelt sündinud mehed olid altid armukesi võtma just samamoodi nagu kuningas ja nendega lapsi saama. Mitte ainult kuningas Henry, vaid ka Norfolki hertsoginna, väiksemad aadlikud. Nad olid oma abielurikkumises jultunud. Mõnikord tõid nad oma armukesi õukonda. Nad uhkeldasid nendega. Kuninga lähedane sõber, jõemees Charles Brandon. Safalgi härtsak kuigi abiellus kuninga ilusa õe printsess Maryga, keda ta kunagi sügavat oli armastanud oli võtnud oma armukeseks noore tüdruku. Ja mitte ainult suvalise noore ilusa tüdruku vaid tüdruku, kes oli suguluses kuninganna Katariina kammerneitsiga. Võnni kuninglike suunides räägiti. Näis, et mu isa lubas endale matkida teiste eeskuju. See oli meie aja needus, roiskumine, mis levis õukonnas. Ning see oli purustanud mu unistused armastusest hävitanud mu lootused. Ainus heli avaras kõrge tahutud kaladega, lae vaipadega kaetud seintega tõrvikutest valgustatud püraydwelli palee hallis oli väikese poisi köhimine. Kõik õukonna tähtsamad liikmed olid kutsutud kohale et olla tunnistajaks pühalikule ja tähendusrikkale sündmusele kuningalihase poja ülendamisele. Richmondi ja Somerseti hertsog, yks Inglismaa lord admiral, yks Normandia, Jakritaania hertsog, yks Aardre kine ja kaleelordiks. Kuigi prantsuse kuningas François paneb need tiitlid vaidluse alla Mašeelordiks, Kasgooniassenessaaliks ja sukapaela ordu rüütliks. Sel päeval tõstetakse poisike Henri Fitz Roy kõrgemale igas teises stalinlikust õukonnas. Kuigi ta käis alles kuuendat aastat ega olnud parima tervise juures, nagu tuli tunnistada. Tema köhimine jätkus. Vaikne heli suures ruumis. Ja märkasin, et mida kauem sa jätkus, seda rohkem püüdis kuningas asjatult oma ärritust varjata. Kuningas Henry seisis tema pikk laiaõlgne massiivne kuld brokaadis kogu silmapaistev pikka ruumi ühes otsas jälgides oma poja lähenemist ja nähes välja üha rahulolematu. Asi polnud ainult selles, et väike Fitz Roy oli haige. Asi oli selles, et ta oli peaaegu kuueaastase poisi kohta väga väike ja kahvatu. Ta ei seisnud sirgelt, vaid kühmus. Tema sääred siidist sukkpükstes olid kõhnad ja kõverad. Ning kui ta sirutas käe Charles Brandoni käe järele, kes seisis temast vasakul ja vaatas üles pika tugeva kehaehitusega Brandoni poole oli tema kahvatut näojoontele liigutav härda palve ilme. Rändan, keda ma pidasin alati sooja südamega ja abivalmis meheks haaras väikese valge oma palju suuremasse päikesest punasesse rusikasse. Naeratas julgustavalt hapukullinäoline mees, kes seisis poisist paremal, Norfolki hertsog märgatavalt lühem kui Brandon Eelma Brandoni nõtke liha sellises sportlaslikkuseta ei pakkunud oma kätt vaid vaatas eemale. Nüüd hakkasid kaks hertsogit tulema üle pika ruumi kuninga poole. Varsti on neid kolm. Kuigi mul oli raske kujutleda väikest vits roid kõrge aadlikuna. Tegelikult kõige tähtsama aadlikuna kuningriigis. Teadsin siiski, et tema tulevik on juba kaardistatud. Mõisad, kus ta elama hakkab. Temale äsja määratud majapidamine 132 teenriga koduõpetajad ja ratsutamisõpetajad ja kaplanid. Isegi ta tulevane naine. Räägiti, et ta kihlatakse varsti Norfolki tütre Mary Howardiga. Ja omal ajal voolab süüdoritaja Howardit Taleri uue kuningate liini soontes. Sealt, kus ma koos teiste õue daamidega istusin nägin hästi kogu tseremooniat ja samuti teisi kohalolijaid. Kuninga nõudmisel oli seal ka kuninganna Katariina ennast valitseda väärikas. Must Pitzmantilia üle inglise stiilis kapuutsi. Nii et see varjas tema nägu vaatlemise eest. Tema tütar, printsess Mary, ilus blond, üheksaaastane tüdruk, õrna kehaehituse, kuid kohmakate liigutustega, mis rikkus tema kuninglikku hoiakut istus sirgelt ja nägi välja solvunud. Ta ignoreeris Henrifits roid kinnitas pilgu oma isale. Mary mõistis väga hästi, et Henry Fitz, Roy ülendamine tegi selgeks, et poiss on kuninga valik kuningriigi järgmiseks valitsejaks. Mary lükati kõrvale, jäeti aust ilma. Tema koha võttis väljaspool abielu sündinud poiss. Ja mitte ainult seda. Räägiti, et Mary oli hüljatud ka keiser Karli Habsburgi määratute maade noore valitseja poolt kellest pidi saama tema abikaasa. Nende kihlus oli katkestatud hiljaaegu. Maryle jäänud väljavaadet troonile saamiseks ega abiellumiseks. Polnud midagi imestada. Mõtlesin ma, et ta ei vaadanud väikese Henri Fitz Roy poole kui poiss aeglaselt ruumis edasi astus. Kardinal Wolsey kõrgetest aukandjatest kõige rikkam ja mõjuvõimsam ning vööümbermõõdult ja kogult kindlasti kõige suurem seisis kuninga lähedal voogavas karmiinpunasest mastist rüüs raske Kuldrist juveelidega, sõrmused säramas. Mitte kaugel kaardinalist märkasin Thomas volini Anni isa kellest sosistati palju sest räägiti, ta tõusis mõjuvõimult rikkuselt oma seisundist kaugelt kõrgemale. Ta oli ainus džentelmen, mitte aadlik. Kuid ta oli abielus Norfolki hertsogi õe Elizabethiga ning hertsogi abi ja mõjukus selja taga andis ta endast parima, et end kuningale asendamatuks teha. Tunnistan, et see kõik huvitas mind. Mu vend, need uuris mult alati innukalt, mida räägiti sageli vaikselt. Kuninganna kambris. Omakorda andis mulle edasi, mida tema oli kuulnud ja mida tema teenrid talle rääkisid. Just siis oli õukond täis keelepeksu. Tuleviku suhtes oli nii palju ebakindlust mis tekitas rahutuse isegi praeguse aja pärast. Õukond oli kuulujuttude ja oletuste sumiseb mesitaru. Ning Henry Fitz Roy kroonimine, Hertsog yks pani kuulujutud ja oletused üksnes vohama. Kas pisike haige Henri Fitz, Roy elab nii kaua, et kuningaks saada? Ja kui ei ela, kas kuningas tõukab oma kuninganna kõrvale, et abielluda naisega, kes on viljakas? Mida oli astroloogidel ja ennustajatele öelda? Milliseid naisi kuningas eelistas enda lähedal oma eluruumides või neitsi buduaaris seal rõõmude kambris. Kas Henry Fitz Roy ema saab taas kuninglikuks metressiks? Nii palju keelepeksu keerles ümber väikese poisi kellest pidi saama Richmondi ja Somerseti hertsog. Trompetit puhusid ja kool hakkas laulma. Oletasin, et kuningas, kes oli andekas helilooja oli ise kirjutanud selle hümni oma poja Heltsakiks kroonimise auks. Samal ajal kui hääled helisesid, lähenesid poiss ja tema kaks saatjat klatvormine, kus seisis kuningas ning tõusid paarist astmest üles kõrgendile. Seejärel astusid nad kõrvale, jättes sinna ainult poisi ja tema isa. Toodi hertsogi kroon ja kuningas Henry asetas selle hoolikalt oma poja pähe. Herme liimiga ääristatud purpurpunasest sametist. Mantel pandi ümber Henry Fitz, Roy kõhnad õlgade kinnitati kuldnõelaga. Öeldi palveid korrati vandeid. Siis tulid kiiduhüüded ja trompetit, viimane uhkeldab puhumine. Kõik kohalolijad tervitasid ja austasid uut Richmondi ja sonaalseti hertsogit. Kuningas kummardas impulsiivselt alla, tõstis oma väikese poja käte vahel üles, kiigutas teda, otsekui poleks ta raskem kui kutsikas ning astus siis pikkade sammudega alla rahva sekka, et teda kõigile näidata. Selles saginas kukkus poisi hertsogi kroon põrandale ja Thomas poolin igaks hädajuhtumiks valvel. Sukeldus seelikute kingade massi ning sai selle kätte. Toolatas krooni naeratades kuningale, kes napsas selle kätte ja asetas uuesti päikese Fitz Roy pähe. Kuid see lärm, rahvahulk, kuninga juubelda viskamine ja kiigutamine häirisid poissi. Olin piisavalt lähedal ja nägin, kuidas poisi nägu tõmbus krimpsu. Ta hakkas aevastama, seejärel küsima. Kuninga näoilme tumenes. Ta ulatas oma poja järsult lähimale naisele. Poisi emale Elizabeth plaadile. Marssis peosaali poole, kus oli pidusöök. Ette valmistatud. Kõndides hakkas ta laulma üht omaenda lauludest ja varsti oli avar hallpeaaegu tühi. Ent ma nägin, et Elizabeth Blount Piivitas IKKA VEEL. Istudes akna, arvas poeg kõrval. Rääkis temaga vaikselt ja pühkis pisaraid poja näolt. Kui järgnesin teistele õuedaamidele söögisaali, kuulsin poissi jälle.