See oli laviin ja Charling, kes hakkas esimesena värisema. Läks kuumaks ja kaebasetama saab õhku joomiseks külma vett. Juuni päike hõõgas, pilvitus taevast, meie kõik olime kuumad, kui valmistusime lahkuma kriinitsist Essexisse voolt häbisse. Et alustada oma suvist ringreisi. Ümberringi oli palju segadust, kui teenrid, pakkisid kõik voodilinad, seinavaibad, taldrikud ja põrandavaibad, keedupotid ja rõivad ja jahivarustuse kirstudesse ja kurgidesse. Koerad haukusid, hobused selles kuumuses kannatamatud trump, pisike hirnasid kannatamatult. Ja laviini värises. Mõistsime, et ta ei olnud enam kuum. Ta oli külm. Tal olid külmavärinad. Tema sinised silmad olid varjutatud, nibukujuline suu tõmbles, huuled olid ebameeldivalt kokku pigistatud. Kui me teda jälgisime, hakkas ta nägu roosaks, seejärel punaseks minema. Heledad juuksed muutusid kübaral niiskeks. Higiojad voolasid mööda kaela kleidi vihikusse. Šein. Nägime silmades paanikat, sirutas kätt minu poole, hüüdis mu nime. Ja ma tõmbusin instinktiivselt tagasi. Aita mind siin. Ma olen nii kuum. Kõik tema rõivad olid niisked. Järsku tegi igaüks nii, nagu mina olin teinud taganedes Sloveeniast eemale. See higi, surma, higi, tal on see higi. Ära mine tagasi, mine välja. Higistamis. Haigus oli nuhtlus, mis meil aastas jättes maha palju surnuid. See oli kaugelt hullem kui katk. Kuigi selle külastused olid harvemad kui ilmus higistamis. Haigus levis kiiresti ja surnuid oli palju. Igaüks, või peaaegu igaüks, kes sellega pikali jäi, suri. Nad surid kohutavalt piinarikkalt kiiresti. Keskpäeval terve õhtusöögi ajaks surnud. See oli lause, mida olime kõik lastane õppinud. Õhtusöögi ajal terve keskööks surnud. Ja nüüd oli higistamis haigus, meie keskel ilmunud. Instinkt võttis võimust ja me hakkasime jooksma. Kuningas hüüdis, Fitz, Roy, viige täitsa põhja poole. Ruttu-ruttu. Heitnud meile ülejäänutele vaevalt pilgu, hüppas ta kähku ratsu selga egoloppis minema. Teenrid kaardiväelased tallipoisid, kõik põgenesid. Vankrid löödi ümber rakmetesse kinni jäänud kohutatud hobused, hirnasid, rabelesid püüdis end püsti ajada. Jahu, valgus katkistest trennidest välja. Õlu voolas purunenud vaatidest ojadena ja kadus janusesse maapinda. Kaagutavad kanad rabelesid pooleldi lennates, pooleldi joostes põgenejate jalgade all. Palees higistamis, haigus kostsid hääled kõikjal mu ümber. Põgenege paleest. Keset seda pöörist nägin kaht meest, kes haarasid laviniast toored kinni. Panite hobuse selga ja piitsutasid seejärel vaest looma, kuni ta lagedalt põldude suunas minema jooksis. Küljed verest punased. Läksin kiiresti vastassuunas jõekalda poole mõeldes. Kuigi mu pea oli liiga uimane, väga selgelt mõtelda, et ehk leian paadimehe, kes mu minema viiks ükskõik kuhu, ainult eemale, surma, ähvardusest. Siis järsku oli vill mu kõrval. Taas tänatud, et ma su leidsin. Ütles ta, haarates mu õlgadest, silmad muret täis. Ta uuris mind tähelepanelikult. Oled sa kuum? Kas sa higistad? Raputasin pead. Ta tõstis mu käsivarred üles hoolimata varrukate kitsusest ja rebis ära riide, mis kattis mu kaenlaaluseid. Hästi. Ütles ta. Haavandeid ei ole. Higistamis, haigusohvritel arenesid suured valulikud villid, tihti kaenla all või kubemes. Sina, Will, kuidas on sinuga hästi solid kooslariiniaga ütles Will. Jah, meie kõik valmistusime reisiks laviini ja mina, anne printsid. Kuid laviini oli ainukesi haigeks. Seni küll kuulaminiein, ütles ta pigistades mulgu kõvemini, hääl tungivam, kui ma seda iial olin kuulnud. Mitte kusagil ei ole ohutu, sa pead paleesse tagasi minema. Kuid seal on haigus. Ta raputas pead. Sa pead tagasi minema, ent koos kuningannaga tema eluruumidesse sulgema ja tõkestama kõik uksed ja aknad. Ära lase kedagi sisse, mitte kedagi, saad sa aru? Ma noogutasin eelkõige, ära lase sisse kedagi, kelle otsmikul on higi või kelle rõivad on niisked või kes paistab olevat nõrk. Lossi sahvrides on toitu viise üles kuninganna ruumidesse ja vett. Palju vett. Võib-olla peate mõneks ajaks sinna jääma, kui keegi kuninganna ruumides haigeks jääb, ole halastamatu. Viskad aknast välja, Vallikraavi, see on su ainus võimalus ellu jääda, Chein. Vallikraavi kohutav mõte ja selline, mida ma poleks kunagi oodanud Willi suust. Kindlasti ei saanud ta seda tõsiselt mõelda. Mis sai. Kuid kuningannal on arst. Alustasin. Ta on võib-olla kuninganna juba maha jätnud. Pealegi suudavad arstid higistamishaiguse vastu pähe teha. Mulle turgatas pähe kohutav mõte. Mis siis, kui vill haigeks jääb? Mis siis, kui ta sureb? Kallis vill, kui sinuga peaks midagi juhtuma? Ma ei usu, et suudaksin. Jah, sa suudad. Muidugi suudad, sa oled tugev ja see ongi põhjus, miks sa jääd terveks ja väljaspool ohtu siin koos kuningannaga. Tema hääles oli okkalisus peaaegu vihje vihale. Ta oli kangekaelne ja esitas saatusele väljakutse. Ta ütles sellega, et kui ta peaks surema leian mina sügavalt sisimas sitkust, et temata edasi minna. Ta ei lubanud oma pähe ainsatki mõtet surmast või kaotusest et see teda ei nõrgestaks või mind ei hirmutaks. Ja see toimis. Leidsin tema toredast resoluutselt optimismist julgust. Kui ta oli läinud, vajusin vastu seina. Sulgesin silmad ja tundsin väsimuse raskust endale laskumas. Jalad all olid nõrgad. Pea käis ringi. Olid need märgid, et ma jään higistamishaigusesse. Ma ei tundnud palavust. Mu nägu polnud niiske ja mu rõivad olid kuivad. Sisenesin takistamatult kuninganna eluruumidesse. Ükski kaardiväelane ei valvanud välisust. Ühtki kammerneitsit või õuedaami polnud sees, et mind tervitada. Leidsin kuninganna Katariina tema magamiskambrist palvepingil põlitamast, paludes vaiksel häälel halastust. Ta surnud laste väikeste portreede ees põlesid küünlad. Elutu kristus rippus lõdvalt seinale kinnitatud suurelt puidust krutsifiksi. Aita meid. Palvetasin vaikselt. Aita neid nüüd. Ma loodan, et ei tunne end haigena, Teie majesteet. Ei, Chain ei tunne. Kuninglik magamiskamber ja kõrvalruumid olid kõik inimtühjad. Kui välja arvata Griffith Richards, kuninganna ustav tseremooniameister, kes seisis magamiskambri ukse juures, lühike mõõk vööl valvates kuningannat, kuigi ega ta ise ega ta mõõk poleks pakkunud kaitset selle kohutava haiguse eest. Tema selja taga väikeses eeskambris värises pool tosinat teenrit jälgides märkasin, et nad hoidsid üksteisel pidevalt valvsad pilku peal. Ükskõik kes võis, mis tahel ajal ilmutada higistamis haiguse kõnekaid märke, nagu laviini all oli olnud. Nad otsisid vähimatki märki haigusest, värinat, tõmblust, lehka niiskust. Läksin tseremooniameistri juurde. Me peame ettevaatlikud olema. Ütlesin vaikselt. Me ei tohi sisse lasta kedagi, keda me ei tunne mitte kedagi, kes paistab haigena. Kontrollisin, et kõik uksed ja aknad oleksid võretatud nagu vill oli mind hoiatanud. Paar teenrit saadeti alla palee sahvritesse, et nad tooksid üles tünnid soolaliha ja kaerajahu suhkru ja me õlle ja Kaljaga. Kuninganna ruume täitis surmavaikus. Väljas oli õu vaikseks jäänud, välja arvatud mõni juhuslik, summutatud süüd või hobuse kapjade plagin. Kuulsime otsekui kaugusest esimest nõrka hala külast palee müüride taga. Nutuhala surnu pärast. Keskpäeval terve õhtusöögi ajaks surnud. Pikk suvine videvik muutus hämaraks. Teenrid tõid kaasa kasina õhtueine ja asetasid kuninganna etta. Ta sõi vähe. Mitte keegi ei tahtnud süüa. Me kõik ootasime kartuse seisundis, kas mõni meie hulgast hakkab värisema, läheb seejärel kuumaks ja nõuab külma vett. Jälgisime 11 kartlikult. Viimaks, kui läks pimedaks, aitasin kuningannale valmistuda voodisse heitmiseks. Ta ei tahtnud rääkida. Ta oli vajunud mõttesse ja näis, et päeva ootamatutest tormakatest sündmustest tuimaks tehtud. Pärast keskööd kostis tagumine kuninglik eluruumide välisustele. Piilusin uste vahelisest lõhest välja. Jah, mis on? Ukse ees seisis keegi mees hingetu ja köhib. Ta oli hästi rõivastatud, kuid ta rõivad olid tolmused. Diskübara peast. Ma olen doktor Lorenz Bootvel. Vastaste kardinali majapidamisest on tema eminents terve. Jah, jumal tänatud, kuid paljude teenrite hulgast on surnud samuti üks tema poegadest. Teadsin, et kardinal poolsil olid armuke, lapsed pealinnast kusagil põhja pool. Ta saatis minuga sõna leedi laviin ja töörlingi kohta jätkas arst. Laviini ja vaene hirmunud laviin ja näost punane ja lehka, kui ma teda viimati nägin, higi kehast voolamas. Kui ta käe minu poole sirutas, janused teda aitaksin. Lobisesin selle mälestuse juures. Ta leitud surnult metsas gloobs Gildi lähedal. Keskpäeval terve õhtusöögi ajaks surnud oli ta üksi. Arst noogutas. Olgu jumal tema hingele armuline, ütlesin ma ja lõin risti ette. Kas te olete haige? Küsisin arstilt. Ei, vastas ta, naeratas, kahjat praegu mitte. Kui oleksin, teaksin sellest esimesena. Ema pooleks lossi ruumidesse tulnud. Andsin endast parima, et uurida tema nägu läbi kitsa ukse lõhe. Ma ei näinud tema laubal higist mingit märki. Mõtlesin, et ta räägib tõtt. Riskisin pakkuda talle meie toitu ja ta sisenes siis kambrisse. Kas te jääte siia ööseks puhkama? Küsisin, aga arst raputas pead. Tänan, kuid ei, vastas ta. Neid on palju, kes mind vajavad. Ma ei julge puhata, kuni olen andnud seda abi, mida suudan. Seejärel tänanud mind veel kord. Sõida seda, mida meil oli pakkuda ja ratsutas küla poole, kus tuled hämarast põlesid. Kui arst oli läinud, heitsin pikali ja püüdsin magada. Ent pilt laviin ja laastatud näost ei lahkunud minust kõige ilusam neist muutunud halastamatult haigusest nii inetuks. Ja siis nii julmalt, nii kiiresti ära võetud. Kas me jääme ellu? Läksin kuninganna palvepingi juurde ja põlvitasin. Padi oli tema kehast ikka veel soe. Kulus tükk aega, enne kui ma lõpuks tõusin oma voodi juurde, läksin. Ja pimeduses pikali heitsin. Säästa meid, säästa meid, säästa, meid, oli kõik, mida ma mõtelda suutsin. Laseme eilse öö üle elada. Märkasime leinahelide peale. Kellad helisesid lakkamatult, nende matusekõla meenutas meile pidevalt et meid ümbritseb surm. Ähvardab meid laipadega kõrgeks kuhjatud vankreid lõgisesid läbi palee välisõue veeredes aeglaselt harimata põldude poole, kuhu kaevati igal aastal katkuhooajal tohutu suur auk, et matta sinna surnute laibad. Mankritele järgnesid nutvad leinajad, mõned pühalik, tõsised, mõned hüsteeria lähedal ja leinast meeletud. Jäin kuninganna eluruumidesse nagu viljoni käskinud. Kuid akendest võisin näha palee territooriumil ja piki jõekallast külaelanikke mööda rühkimas. Paljudel nutvat lapsed süles. Mõni tuli palee juurde, püüdis sisse tungida. Aga me olime kindlalt barrikadeeritud. Mitte keegi ei pääsenud sisse. See tähendab mitte keegi. Kuni saabus Änbolin. Ann ei olnud koos meiega, kui haigestus laviin ja Charling hakkas levima higistamis haiguse hirm. Ta oli olnud koos kuningaga olles sel hommikul varalahkunud, et temaga ratsutama minna. Mitte keegi polnud teda sellest ajast peale näinud. Ta ei olnud koos kuningaga, kui kuningas oma hommikused ratsutamiselt tagasi oli tulnud. Just sel ajal, kui hakkas liikuma jutt, et laviin, elan, higistamis haigus. Kuningas oli ratsutanud palee õuele, keset seal leiad paanikat. Ja siis oli ta otsekohe jälle lahkunud. Nüüd jään tagasi ja nõudis enda laskmist paleesse. Me peame ta muidugi sisse laskma. Ütles kuninganna Katariina. Kuid teie kõrgus? Me ei saa mitte kedagi enda juurde sisse lasta, tal võib olla haigus. Kui ta haige oleks, kas ta suudaks siis rusikatega nii kõvasti taguda ja nii ägedalt karjuda? Sest ändigi tõepoolest väga suurt lärmi ega ilmutanud mingit nõrkuse märki. Kus on kuningas? Ma tean, et ta on siin, ootab mind. Laske mind sisse. Ma nõuan teda näha, ma nõuan, et laseksite mind otsekohe sisse. Lõpuks ja alles pärast seda, kui kuninganna Katariina oli käsu andnud laskis Kristid Richards raevunud Hänni sisse kes oma korratus seisundis. Rõivad ja saapad teest porised, sassis, mustad juuksed mööda selga alla valgumas nägu, tahma, plekiline ja silmad raevu täis sarnanes kõige rohkem turtsuma Godziga. Kui ta Trumpist kuninganna eluruumidesse. Nägin mitut teenijatüdrukut tema välimuse peale itsitamas, mis ajas ta üksnes vee suuremasse raevu. Kus ta on, kus on kuningas? Järgnesin Hännile, kuid otsis ühe toa teise järel läbi ohates pahameelest jõudis lõpuks kuninganna magamiskambrisse. Katariina istus oma laua taga, luges. Kus on kuningas, mida te olete temaga teinud? Katariina pidas enne vastamist pausi ja fikseeri Sänni oma rahuliku pilguga. Mu abikaasa ei ole siin. Vastas kuninganna vaikselt. Kahtlemata on ta kusagil eraldatuses, nagu peakski olema. Kindlustamaks väärtuslikku elu, selle lohu ajal säästetakse. Ta peaks olema minuga. Pahvatas ta viis mu ratsutama, siis ratast oma teed, ta jäätis maha. Tema hääl värises. See polnud enam Tultsaka naise hääl, vaid ärevil lapse oma. Taan kuningas, ütles Katariina leebelt. Vaevalt oled sa tema ainus mure. Katariina sõnadele oli kibestunud alatoon, mis mind üllatas. Ent änn näis teda vaevalt kuulvat. Ta ei öelnud mulle midagi, ta ratsutas lihtsalt minema. Seal oli üks talu, ma läksin sinna, kui nad ütlesid, et seal on haigus. Mõtlesin, et ta tuleb minu juurde tagasi. Miks ta tagasi ei tulnud? Ämm näis olevat siiras hämmingus. Mõtlesin, et ta pidi olema väga väsinud, et kuningannaga niimoodi rääkida. Miks sa Hewerisse ratsutanud? Küsisin. Hewer kaastöö oli polinide peamine eluase. Hakkasin minema, aga siis kuulsin, et Gentis on haigus nii palju haigust. Igal pool on haigus. Iga ratsanik, keda ma kohtasin, ütles seda. Ära mine käentuurisse, ära mine Londonisse. Ütlesid nad. Ära mine põhja poole. Seega tulin tagasi siia. Ämm kehitas õlgu. Ta nägi välja väga väsinud, kui tõmbas käega üle oma lauba. Teed on igasuguseid lugusid täis kõrtsi keelepeksu, igaüks kardab. Ta vakatas ja ütles siis lihtsalt. Ma pean pikali heitma. Kuigi meil oli vähe vett, käis Katariina peale, tännil lubatakse end pesta ning keskis Kressid Richard, sil oma pesukausi ja veegano tuua. Krissid kuuletus, kuigi vastu tahtmist. Viisi nänni, kes oli järsku muutunud nii alistuvaks, et tema endisest raevust polnud enam jälgegi tuppa, kus õuedaamid tavaliselt magasid ja laenasin talle mõned oma puhtad rõivad. Teadsin, et need ei sobi talle hästi kuna enne oli pikem kui mina lopsakamata kumerusega. Chrisi Richards tõi vee ja ma jätsin Hänni üksinda end pesema. Ta nii hirmunud, märkisin Richardsile, kui me koos kõrvalruumis ootasime. Peakski olema, oli Richardsi vastus ja mitte ainult higistamis haiguse pärast. Ta teab, et kas see on tema vastu. Igaüks peale kuninga A, kuid kes on muutlik, temal ei saa toetuda. Ja siin pole kedagi teist, kelle poole ta saaks pöörduda. Kõik, kes armastavad meie head kuninganna Katariinat peavad Hänni põlgama. Isegi ta onu Norfolk kritiseerib teda, et ta liiga uhke. Hänni onuli hakanud temast halvasti rääkima ja tema sõnu korrati. Ta peab endast liiga palju, ütles onu. Ta kannab liiga palju juveele. Ta teeskleb end paremaks, kui tegelikult on. Ta räägib kuningaga liiga familiaarsed. Ta kujutab ette, et ühel päeval on ta kõige tähtsam naine õukonnas. See, mida Hertsog tahtis, oli hoopis teine asi. Tema plaani kohaselt oleks ta tütar Mary pidanud olema ülendatud kõrgeimasse seisu kõige kõrgemale võimu ja mõjukuse positsiooni kõigi sellest seisusest daamide hulgas. Ta abiellub Henry Fitzoiga ja Henry Fitz. Roy saab ühel päeval kuningaks. Selleks ajaks oleks Sämboolin unustatud ja kuninganna Katariina elaks tundmatuses kuskil kloostris. Kuninganna Mary oleks ülimuslik kõigi teiste naiste ees ja tema pojast Henry Fitz roist saab troonipärija. Ning Norfolki hertsog ise oleks tõeline võimu kandja. Tema onu süüdistab teda, et ta liiga uhke. Ütlesin tseremooniameistrile ju ometi ei ole ta süüdi milleski muus kui kuninga tahtele kuuletumises tema kuninglikule käsule kuuletumises. Richardit ei saanud veenda. Ükskõik mida kuningas võib öelda või teha. Me oleme ise oma hingeperemehed. Me kõik peame jumala ees vastutama oma pattude pärast. Oleks võinud tema kosimisele ei öelda. Oleks võinud põgeneda oma perekonna turvalisusse joosta. Raputasin pead perekonda, kes sallis ei, julgustas õe aja veetmist kuningaga. Vaevalt küll. Volinik oma tütarde patustamisest nagu teie väljendusite suurt kasu saanud. Toomas volin näib väga kiirustavat omaenda eelistuste leidmisega. Siis seda halvemänni jaoks, nähvas Richards Patune patustajate pesast. Pidin tahes-tahtmata naeratades küsima otse rõhutades tema kõrkust. Kas teie olete patust nii prii? Ta ei vastanud, et hoidis näol põlguse ilme. Keevitasin õlgu ja lasksin hetkel mööduda. Olin oma kohtumõistmises isa üle niisama karm nagu Crescitrithers kohtumõistmises Anni üle. Ja olin mina, Šein Siimar patust täielikult prii.