Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 16.-st veebruarist, stuudios on Kai Vare. Riigikogus läbis esimese lugemise vabaerakonna esitatud paarkonnaseadusega. Valitsusparteidel on plaan sealt vajalikud sätted kooseludega seaduse rakendus eelnõusse võtta ja paarkonna seadus ise kõrvale jätta. Kaitseliidu juht Meelis Kiili ütles niinimetatud Odini sõdalaste rühmade organiseerimise kohta, et kaitseliitlased ei saa kuuluda organisatsiooni, mis läheb vastuollu kaitseliidu põhimõtete ja väärtustega. Majanduskuritegude menetlusajad on liiga pikad kohtueelses menetluses ligi kaks ja pool aastat, kohtumenetluses üle kaheksa kuu. Justiitsministeeriumi eksperdid soovitavad moodustada toimingute kiirendamiseks uurimisgruppe ning suurendada tugiteenuseid pakkuvate töötajate hulka nii uurimisasutustes kui ka natuuris. Euroopa komisjon tahab edaspidi üle vaadata energialepinguid kolmandate riikidega, et tagada läbipaistvus ja parim hind. Ukraina president Petro Porošenko soovidest peaminister Arseni Jatsenjuk usalduse kaotuse tõttu tagasi astuda. Valitsuse umbusaldamine võib toimuda juba täna, vajalikud hääled selle algatamiseks on koos. Päästeamet tunnustas täna neid, kes on päästnud inimese elu. Elupäästja medali said 21 inimest. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Maarja Oviir-Neivelt ja Indrek Neivelt eesti nüüdiskunsti Arvo Pärdi keskuse toetamise eest Alexela Saaremaa ooperipäevade PÖFFi toetamise eest ning E-Piim ERSO ja laste toetamise eest. Narva telestuudio uuendamine aitab arendada ka venekeelsete saadete sisu spordist. Täna jätkub pärast enam kui kahekuulist pausi Euroopa jalgpalli ja meistrite liiga, kus tehakse algust kaheksandikfinaalidega. Esimesena läheb vast lähevad vastamisi kaks tippklubi Pariisi Saint-Germain ja Londoni seltsi. Ilm on öösel ja homme sajuta, öösel on kuni 10 kraadi külma, saartel on õhutemperatuur nullist miinus kaheksani. Homme päeval on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme kraadini. Riigikogu arutas täna kooselu seadusega seonduvaid probleeme. Uku Toom teeb ülevaate. Riigikogulased pühendasid neli tundi sellele, et vaielda küsimuste üle, mis on juba mitmeid kordi, kui mitte kümneid kordi selles saalis läbi vaieldud. Alustati esimesel lugemisel olnud ja vabaerakonna ning kolme kondlase poolt esitatud paarkonnaseadusega, mis nagu ütles Jüri Adamson, alternatiivne seadus kooseluseadusele, et näidata, milline peab üks seadus olema. Mikspärast paarkonna seadus on mitte ainult hea, vaid väga hea ja peaaegu ideaalilähedane nimelt kolmel põhjusel. Üks on see, et ta käsitleb ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks ta käsitleb seda teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused ja kolmandaks ta on maksimaalselt lühikene. Koalitsioon, kes loodab vabaerakonnaga siiski kooseluseaduse rakendusaktide suhtes mingile kokkuleppele jõuda, seda eelnõu ei torpedeerinud ja EKRE ettepanekut eelnõu välja hääletada toetasid vaid mõned Keskerakonna ja IRL-i liikmed. Häälte vahekord 55 seaduse poolt 14 vastu tõeliselt lõid emotsioonid lõkkele aga järgmise 12. Hetkel on EKRE ja Keskerakonna liikme poolt esitatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu arutamisel ainult üks näide küsimust eelnõud kaitsvale, Jaanus Karilaidi alustab sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nii. Ma pean tunnistama, et teid kuulates härra karilaid, on mul mõneti see tunne, et tahaks oksendada süda paha ja meel on kurb. Ja ka IRL-i esindaja Viktoria Ladõnskaja esinemisest See on õigusloome kraag, mille puhul peaksid peeglisse vaatama eeskätt selle tegijad ja see seadus takistab parlamendi tööd ja teiste riigile ja ühiskonnale oluliste küsimuste lahendamist. Õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu menetlusest välja hääletada ja välja ta hääletati, kuigi napilt 41 häält 39 vastu. Eelnõu autorid on tigedad ka erakonna peale, sest kolm nende liiget toetasid väljahääletamist, ainult üks oli vastu. Keskerakond oli seekord ühtselt oma saadikute taga oluline. Siin on aga märkida, et 12 saadikut jätsid hääletamata. Nende seas oli viis IRL-i liiget, neli reformierakondlast, kaks saadikut vabaerakonnast ja üks sotsiaaldemokraat. Kas see on märk sellest, et mingi kokkulepe vabaerakonnaga on sündimas? Igal juhul ei ole see veel kuigi kindel sest õiguskomisjon lükkas plaani kooseluseaduse rakendusaktide arutamise taas edasi. Valitsuse liikmed on mures niinimetatud Odini sõdalaste rühmade loomise idee pärast, mis sotsiaalmeedias ringleb. Kaitseväe juhataja Riho Terras ütles, et kaitsevägi ei aktsepteeri rassiviha ja kui keegi kaitsevad väelastest, peaks sellesisulise seisukohaga esinema, ei ole tal kaitseväes kohta. Kaitseliidu ülem Meelis Kiili ütles intervjuus Kristi Sobak kuule, et kõik kaitseliitlased peavad lähtuma igatahes organisatsiooni väärtustest ja põhimõtetest. Igas demokraatlikus riigis inimeste julgeolek, nende kaitse on siiski riigi monopol ja ma hindan, et täna on Eestis politsei väga hästi sellega hakkama saanud ja kui on vaja, siis on ka kaitseliit suuteline neid toetama. Aga mida te ütleksite nendele kaitseliitlastele, kes võib-olla kaaluvad ikkagi sellise rühmitusega ühinemist? No ma ütleks neile seda, et nad peaksid ikkagi vaatama, kas üldse on mõtet. Mina küll ei näe praegu alus mitte mingisugust alust alustada mingit iseseisvat kaitset millegi vastu, mida meil veel ei ole, tegelikult kaitseliidu tegevused on Eesti riik, riigi põhiseadusliku korra kaitsmine ja teine asi on meil on kaitseliidu seadus, mis sätestab meie ülesanded ja samuti on ka meil kaitseliidu väärtused, nii et need on need juhtnöörid ja selle järgi tuleb lihtsalt käituda väga lihtne, kui nemad lähevad vastuollu meie põhiväärtustega, siis peavad nad valima, kuhu nad kuuluma. Samas on niimoodi, et ega ega kaitseliitlased nende kuulumine teistesse organisatsioonidesse, kui nad ei lähe vastuollu kaitseliidu põhiväärtustega, sinna ei saa midagi teha. Nii, kui need organisatsioonid hakkavad vastutama Eesti riigi põhiseaduslikku korda siis ei ole neil kohta Eesti kaitseorganisatsioonides. Majanduskuritegude menetlusajad on praegu liiga pikad, keskmiselt kulub kohtueelsele menetlusele ligi kaks ja pool aastat ning kohtumenetluses üle kaheksa kuu. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul vaatavad ausad ettevõtjad praegu nõudlikult riigi otsa ning ootavad menetlustähtaegadel ühenemist, jätkab Janek Salme. Majanduskuritegude uurimisega tegeleb majanduskuritegude büroo s 45 ning maksu- ja tolliameti uurimisosakonnas 95 ametnikku ning prokuratuuris 28 prokuröri. Pikkade menetlusaegade põhjus on suur menetluskoormus. Justiitsministeeriumi teatel ei ole prokuratuuri ja uurimisasutustes ka piisavalt tugipersonali. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tänavu antud prokuratuurile lisaraha konsultantide palkamiseks ning ministeerium tahab, et osa sellest kuluks majanduskuritegude tõhusamalt uurimisele. Sarnaselt keeruliste korruptsiooniasjadega tuleb moodustada ka keskuurimisbüroos nii-öelda uurimisgrupid, kes mitu uurijat tegelevad ühe konkreetse juhtumiga siis on võimalik kiiremini jõuda tundlikes keerukamate asjades tulemuseni. Optimaalne menetlusaeg peaks ikkagi olema see, et aasta perspektiivis keerukamad asjad, mille puhul ei ole nüüd need tõendid. Asi jäi nii-öelda ei muutu külmunuks selle tõttu, et ei saada süüdistatavat kätte kahtlustatavat kätte või tõendeid hankida. Et aasta jooksul nad jõuaksid kohtumenetlusse. Majanduskuritegude menetlemine on olnud üks prokuratuuri prioriteete, ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. Pooleteise aasta jooksul on tema sõnul oluliselt vähendatud lahendust ootavate kriminaalasjade arvu. Enamiku majanduskuritegude menetlemise aeg on ikkagi liiga pikk. Ministeerium on prokuratuurile tervikuna andnud mõningast ressurssi juurde, et aga samas ma pean muidugi ütlema, et me alustasime ju poolteist aastat tagasi seda nii, et see asjade arv oli üle kolme poole 1000 tänasel päeval me saame rääkida, et tegelikult asjade arv on seal 2800 üllasel, seal ei ole muidugi mitte ainult majanduses, vaid kogu kriminaalasjade arv. Et, et me peame seda ressursipanekul arvestama alati prioriteetidega ja meie prioriteedid on olnud lapsed ja majandus. Keskkriminaalpolitsei juhi Krista osa sõnul pole ta siis ta majanduskuritegude uurimise väga palju kiirendada võimalik, sest nende uurimine ongi iseloomult keeruline ja mahukas. Keskkriminaalpolitsei uurida on praegu üle 60 majanduskuriteojuhtumi. On asjad, mida, mille menetlus kannatab, oodata on asjad, mille puhul on kahtlustatavad kadunud. Tegeleme nende otsimisega, ehk siis, et kõiki asju me aktiivset korraga ei menetle. See tähendakski seda, et siis need asjad kõik veniksidki vaid me püüame ikkagi nagu töö ära teha ja siis järgmise asja. Justiitsministeeriumis arutati täna majanduskuritegude uurimist nõupidamisel, kus osalesid ka politsei ja piirivalveameti maksu- ja tolliameti, prokuratuuri, siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja ettevõtjate esindajad. Eesti Post on saanud ajalehtede ja ajakirjade kojukande eest liiga palju, riigi toetuste peab riigile tagastama 125000 eurot, leidis Euroopa komisjon. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel puudutas otsus 2000 kaheteistkümnendat aastat. Komisjon lubab tegelikult postivaldkonnas riigiabi andmist, kuid seejuures kontrollib, et riigi abi ei annaks konkurentsi põhistada Pelguturgudel kellelegi eelist. Ka tänavu toetatakse maksumaksja rahast perioodiliste väljundit ja kojukannet ja selleks on taas määratud ligi 1,3 miljonit eurot nagu ka eelmistel aastatel. Uues lepingus on aga kirjas, et kui Eesti Posti kasum koos toetustega tuleb suurem kui Euroopa ja komisjoni kehtestatud mõistlik määr ehk 7,4 protsenti maksab Eesti Post vastav osa toetusest tagasi. Välissõnumitega jätkab nüüd Kristi Sobak. Ukraina president Petro Porošenko teatas, et praegune valitsus on kaotanud koalitsiooni usalduse ja peaminister Arseni Jatsenjuk peaks tagasi astuma. Sama soovitus andis president ka peaprokurör Viktor ookeanile, kes on viimaste teadete kohaselt juba tagasiastumispalve esitanud. Riigipea andis aga mõista, et erakorralisi valimisi pole tarvis. Valitsuskabineti täielik remont peab Porošenko sõnul toimuma olemasolevat valitsuskoalitsiooni baasil ja tsenjuki. Valitsuse umbusaldamine võib toimuda juba täna. Vajalikud hääled selle algatamiseks on fraktsioonidel koos. Saksamaa tähtsamad äriühendused kutsusid Euroopa liidreid üles leppima kokku reformi plaanis, mis kindlustaks Suurbritannia jäämise ühendusse. Äriühenduste hinnangul kahjustaks Suurbritannia lahkumine ühisturgu ja ei tooks kaasa midagi head briti peale. Minister David Cameron loodab neljapäeval algaval tippkohtumisel jõuda ülejäänud liikmesriikidega Euroopa liidu reformides kokkuleppel nii, et ta saaks panna plaani valijate, et rahvahääletusel, mis ilmselt toimub juba sel suvel. Ka Eesti valitsus arutas täna rahvaliidu ettepanekute paketi Suurbritanniale ja peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti ja kogu Euroopa liidu huvides, et Suurbritannia jääks Euroopa liitu. Rõivase hinnangul on eesistuja Donald Tuski ettepanekud konstruktiivsed, aitavad lahenduste otsimisele kaasa. Saksa kantsler Angela Merkel. Kell ütles, et kavatseb võidelda ülemkogul Euroopa Liidu ja Türgi koostööleppe jõustamise eest, millega tahetakse vähendada Euroopasse jõudvate sisserändajate arvu. Alternatiiviks oleks Kreeka, Makedoonia ja Bulgaaria piiride sulgemine, mis Merkeli hinnangul tähendaks ränkasid taga. Järgnesid Kreekale, Schengeni alale ja Euroopa liidule tervikuna. Saksa kantsleri hinnangul oleks naeruga väärne rääkida uutest rändekvootidest, kuna praeguseks on suudetud ümber paigutada vähem kui 1000 põgenikku. Austria siseminister Johanna Mikkel laitner teatas, et riik kavatseb kehtestada piiril päevased ja ka tunnis, et sisserändajate kvoodid võttes eeskuju Saksamaalt. Kohe, kui kvoodid paika saavad, lõpeb inimeste läbilaskmine, ütles laitner kuid keeldus kvootide täpset suurust nimetamast. Enam kui kolmandik Energia lepingutest kolmandate riikidega on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega, leiab Euroopa Komisjon. Brüssel tahab valitsustevahelised energialepped allkirjastamist üle vaadata, et tagada läbipaistvus ja parim hind. Euroopa komisjoni täna esitletud energiapakett kohustab muuhulgas hädaolukorras tagama naaberriikide tavatarbijate energia varustamise. See Johannes Tralla räägib lähemalt. Poliitilised pinged Euroopa piiridel on selge märk, et energiajulgeoleku küsimus iseenesest ei lahene, möönab komisjon. Täna esitletud pakett peaks ära hoidma 2006. ja 2009. aasta gaasikriisi kordumise, mis jättis miljonid inimesed külma kätte. Energiapoliitikas puudu. Solidaarsusest ütles energiavolinik karjas ka näete, siseriiklikud poliitikad ei arvesta alati naabrite energia varustuskindlusega, mistõttu tahab komisjon naabritega arvestamise kirjutada sisse seadusesse. Euroopa Komisjoni energiavolinik Ariascan jääte. Esimest korda kirjutame seadusesse sisse solidaarsuse ja regionaalse koostöö, et ennetavalt leevendada tulevasi kriise, ütles ka nii, et meie ettepanekul peavad kõik riigid tagama majapidamiste ja hädavajalike sotsiaalteenust gaasiga varustamise kriisi korral. Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid peavad prioriteedina kaitsma, tarbida vaid naaberriikides ja alles seejärel tagama gaasivarustuse kodus mitte kaitstud tarbijatele ehk oletama, et Gazprom peaks mingil põhjusel Eesti gaasikraani kinni keerama. Komisjoni tänase ettepaneku järgi peaks Läti hädaolukorras esimese prioriteedina hoolitsema Eesti tavatarbijate toasooja eest ja alles seejärel Ülejääva gaasi oma tööstussektorile müüma. Kõige enam tekitab tõenäoliselt vaidlusi Brüsseli soov hakata üle vaatama valitsustevahelisi gaasileppeid. Komisjon ütleb, et pea kolmandik lepetest kolmandate riikidega ei vasta Euroopa liidu reeglitele. Paraku tuvastatakse reeglite rikkumine tavaliselt liiga hilja ja enam ei jõua midagi teha. Komisjon kehtestada kohustusliku energialepingute eelkontrolli, mis tähendab, et pealinnad peaksid komisjoni arvamust võtma täiel määral arvesse veel enne, kui lepingud allkirjad saavad. Saksamaa ja teised suured, sellest tõenäoliselt vaimustuses ei ole. Väikeriikidele nagu Eesti, võib komisjoni kaasamine kõnelustele näiteks Gazpromi ka kasuks tulla. Euroopa Komisjoni energialiidu asepresident Maroš Šefčovič. Me pakume välja valitsustevaheliste lepingute ja kommertslepingute läbipaistvuse suurendamise, kuna usume, et see tagaks Euroopa tarbijatele paremad hinnad ja kindlustaks, et Euroopa Liidu seadustest peetakse alati kinni, ütles Šefčovič. Komisjoni ettepanekud peavad enne jõustumist heakskiidu saama valitsuste esindajatelt ja Euroopa parlamendilt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Siseminister Hanno Pevkur ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu andsid täna Tallinna lillepaviljonis üle päästeteenistuse aumärgid. Uku toom käis kohal. Traditsiooniliselt tunnustab päästeamet vabariigi aastapäeva eel inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel. Elupäästja medaliga tunnustati seekord kahtekümmet ühte inimest, kokku said päästeameti aumärgi 86 inimest. Ajakirjanike pilv oli Kesklinna päästekomando päästja Andrei Piiva ümber. Tema sai päästeteenistuse medali juba viiendat korda, mis on küllaltki unikaalne saavutus. Ise ta midagi erilist selles ei näe. Kus niimoodi välja ausalt öeldes ei tee ma midagi sellist, mida teised ei teeks, ei tee midagi rohkem. Võib-olla olen õigel ajal õiges kohas, nagu öeldakse, ütleb ta. Siin võib lisada, et Andrei piibane olnud päästja 17 aastat ja kõik viis autasu on seotud tulekahjudega. Päästeamet Te ei peadirektori asetäitjale Alo Tammsalule omistati pikaajalise ja pühendunud teenistuse eest päästeteenistuse suur kuldrist. Päästeteenistuse kõige kõrgem aumärk Tamsalu oli täiesti ilmselt rõõmus ja nendib. Tänaseks olen ma julgelt üle poole oma elust olnud päästega seotud Nad alustasingi koolipingist päästjana üsna mitu aastat. Liikusin sealt edasi komandopealiku nii-öelda tasandini sealt loogilist rada pidi maakonna tasandile ja sealt siis tuli tõus päästeametisse ja olen selle aja jooksul tegelenud erinevate valdkondade juhtimisega nüüd viimastel aegadel just sellise ennetava poole ja ennetava mõtteviisiga, et ajale tagasi vaadates on väga ilusa, eks ma tean, et ma olen suutnud väga paljusid eestimaalasi aidata ja nende mõtteviisi muuta. Elupäästja medal anti ka kuuele eraisikule, üks neist on Annika Altme Lääne maakonnast kullamaalt. Mis siis juhtus? Me just kolisime oma uude majja ja siis õhtul ema helistas mulle, koolipoisid olid kuulnud, et mu naabri majas suitsualarm töötab ja et ma läheks kontrollima, sest poisid ei julgenud sisse minna, et ma läksin sinna maja juurde ja kuulsin ka, suitsualarm töötab ja ma ei olnud ka kindel, et kas ta on seal sees või mis on ja siis ma koputasin uksele ja õnneks süüdised tule sisse ja tegin ukse lahti, ta oli seal ees kohe pikali maas, ta oli nagu kokku kukkunud ja siis ma nägin, et siiber oli kinni, ahjuuks oli lahti ja sealt tuli toss välja ja siis ma tõmbasin siibri lahti, panin ahjuukse kinni ja siis tegime uksed, aknad lahti ja siis ma helistasin üks, üks kahte ja siis tuli kiirabi ja tuletõrje ja siis nad kontrollita üle. Nad ütlesid, et seal oli paari minuti mäng. Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas täna kultuuri toetajaid ja andis üle kolm kultuurisõbra tiitlit Kiira udu, kes kohale. Seekordse aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid. Heiti Hääl ja Alexela Group OÜ suursündmuste, Saaremaa ooperipäevad Pimedate Ööde filmifestival Põhjamaade sümfooniaorkestri ning tippsportlaste toetamise eest, AS E-Piim Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja MTÜ koos laste heaks toetamise eest ning Maarja Oviir-Neivelt ja Indrek Neivelt eesti nüüdiskunsti ja Arvo Pärdi keskuse toetamise eest. Aasta kultuurisõbra tiitliga pärjatud Indrek Neivelt rääkis raadiouudistele, miks nad kultuuri toetavad. Mul on suur au, et Eesti vabariik tunnustab selles, miks meie teeme selles mõttes see auhind on tegelikult rohkem minu abikaasale, kui mulle öeldakse, et kõige tähtsam on ikkagi kultuur, kõik muu on selline muutuv kultuur on see kõige tähtsam, liidud tulevad ja lähevad ja kultuur ja see on see eesgarantii. Kultuuriminister Indrek Saar peab erasektor ja isikute tuge kultuuri toetamisel väga oluliseks ning tähtsustab sünergiat, mis tekib ettevõtjate ning loojate koostööst. Indrek Saar. Järjepidevus on kindlasti üks väga olulisi asju, et nad ei ole ainult ühekordse fraktsioonid, vaid see koostöö annab sellise pikaajalise kindluse mõlemale osapoolele ja teiselt poolt sellest siis tekib ka selline omavaheline infovahetus, energiat see on kindlasti väga oluline, mida me tahame alati tunnustada. Teiselt poolt. Ja see, kui palju ta puudutab ja kui teravat probleemi, see toetus parasjagu lahendatud. Lõppkokkuvõttes me anname ikkagi välja. Ning nii-öelda suurt kultuurisõpra ja 30 tunnustust, nii et see, see ring on üsna eripalgeline, see aitab kultuuri luua. Inimestel annab võimaluse kultuurist osa saada ja tänu sellele võib-olla mõistlikuma hinnaga tuuril ligi pääseda. Rahvusringhäälingu Narva telestuudio ruumid läbisid põhjaliku uuenduskuuri, muutunud ei ole mitte ainult väljanägemine ja paranenud töötingimused, vaid oluliselt areneb ka venekeelsete saadete sisu, lubab ETV Plussi juht Darja Saar. Narva stuudio avamisega saavutame kolm eesmärki. Esiteks teeme veel rohkem Narva ja intervjuu tervikuna elanikele nähtavaks kogu Eestile. Teiseks me tegelikult anname võimaluse mitte lihtsalt narva inimestele kuulata ja vaadata, mis sind pealinnas, vaid tegelikult ise teha saateid ja neid näidata kogu Eestile. Ja kolmandaks me tegelikult kasvatame kompetentsi seal kohapeal, ehk ajame seda joont, ent elu on ka väljaspoolt Tallinna seal kohapeal, aja jooksul peaks tekkima selline kompetents nagu režissöörid, operaatorid ja kõik need, kes töötavad kaadritega. Ma räägin miinimumi ilmask järgneva ööpäeva ilma mõjutab kõrgrõhuala, mille kese liigub öösel aeglaselt üle Poola põhjaosa ning homme päeval üle valgevene ida poole põhja poole suunatud kõrgrõhuharja telg on öösel Baltimaade ja Soome kohal. Ööl vastu homset on Eestis selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus nelja kuni miinus 10 kraadini, saartel ja läänerannikul on kohati null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on ilm vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni 10, rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemp ratuur tõuseb miinus ühe kuni pluss kolme kraadini. Nendel spordist sõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Täna jätkub pärast enam kui kahekuulist pausi Euroopa jalgpalli meistrite liiga, kus tehakse algust kaheksandikfinaalidega. Esimesena lähevad vastamisi kaks tippklubi Pariisi Saint-Germain ja Londoni Chelsea. Teises tänases matšis võõrustab Lissaboni Benfica Peterburi Zeniti. Sääntšermen on Prantsusmaa liigas kindel liider, kui 26 vooru järel edestatakse lähimat konkurenti juba 24 punktiga. Jeltsin Inglismaa liigas vastupidiselt väga raskes seisus, kuid pärast katastroofilist hooaja alguses Jose Mourinho käe all on ajutise peatreeneri õhussidingu juhtimisel viimasel ajal mäng veidi paremini käima saadud. Eesti jalgpallikoondise abitreener Janno Kivisilla sõnul on seltsiseansile mäeni näol tegemist kahe väga väärika ja võrdväärse vastasega. Viimasest viiest mängust on tšellisi suutnud mängida kolm viiki, kaks võitu ja kindlasti Parissenser mängudes mängides. Kerge favoriit on, aga edasipääseja sõltub kahest kohtumisest ja ma ei usu, et siin esimeses mängus kohe nagu liigseid riske võttes või väga avantüristlike mängides sellele mängule vastu minnakse. Venemaal Kaasanis toimuvatel sulgpalli võistkondlik Euroopa meistrivõistlustel alistas Eesti naiskond alagrupi esimeses voorus Belgia viis. Null. Eesti esinumber Kati Tolmoff alistas Lien Taani 21 11 ja 21 13. Eesti naiskond kohtub homme tugeva Bulgaariaga ning neljapäeval teist asetust omava Hispaaniaga. Eesti meeskonna esimeseks alagrupivastaseks on täna Euroopa meistrivõistluste hõbe Inglismaa ning hiljem kohtutakse veel Ungari ja Bulgaariaga. Eelmise nädala lõpus korvpalliklubi Rakvere tarva taasliitunud ameeriklane Brandis Raley-Ross võib Andres Sõbra juhitava klubi eest juba täna uuesti platsile joosta. 28 aastane ameeriklane alustas hooaega Eesti tippklubis BC Kalev Cramo, ent lahkus Alar varraku hoolealuste juurest juba jõulude eel. Vahepeal leidis uue tööandja Leedust Panaviesisele jätkabilsi juurest. Suure tõenäosusega teeb Reili rass tänavuse hooaja debüüdi Rakvere klubi eest täna, kui Eesti meistriliigas kohtutakse Raplawisega. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.