Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, seitsmeteistkümnendast veebruarist, stuudios on Kai Vare. Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi vabastati ametist ja tema asetäitja Priit Kutser viiakse teisele ametikohale. Tallinna linnavalitsuse teatel oli põhjuseks halb sisekliima linnaosa valitsuses. Eesti inimesed on arstiabi kvaliteediga rahul, aga kättesaadavusega mitte. Perearstiga suheldakse üha rohkem ka telefoni või elektronposti teel, aga erinevalt arsti juurde kiputakse endiselt rohkem, kui võib-olla vaja oleks. Nii selgus täna sotsiaalministeeriumis tutvustatud uuringust. Riigikogus läbis täna esimese lugemise ühistranspordiseadusemuudatus, mis säilitaks 500 Narva taksojuhile töökoha. Hiina on paigutanud vaidlusalustele Lõuna-Hiina meres saartel relvastust, näitavad satelliidifotod. USA sõnul on Hiina rikkunud sellega lubadust piirkonda relvi mitte paigutada. Tehnoloogiaettevõte Apple ei nõustu USA Föderaalse Juurdlusbüroo nõudmisega luua oma nutitelefonidele niinimetatud taga oks, millega pääseks ligi krüpteeritud andmetele. Okupatsioonide muuseum laiendab väljapanekut keskendub okupatsioonide perioodi kõrval ka iseseisvuse taastamise ja vabaduse teemale. Virumaa kirjandusauhinna sai Peeter Sauter. Raamat Lapsepõlve lõhn. Spordist purjetamise kahekordne olümpiamedali võitja ja ettevõtja Tõnu Tõnistet andis täna teada oma otsusest kandideerida Eesti olümpiakomitee presidendiks. Ilm läheb sajule, homseks on oodata nii lund, lörtsi kui vihma. Öösel on kuni 11 kraadi külma, päeval kuni kaks kraadi sooja. Tallinna linnavalitsus vabastas ametist Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemägiametist lahkub kardame mägi asetäitja Priit Kutser, kelle puhul ei välistada siiski mõnd teist ametikohta linnas. Ametliku versiooni kohaselt on mõlema otsuse taga halb töökliima linnaosa valitsuses. Tammemägi on lubanud linnavalitsuse otsuse kohtus vaidlustada. Margitta otsmaa võtab kokku. Ettepaneku Karin Tammemägi vabastamiseks tegi abilinnapealinnapea ülesannetes Taavi Aas ja linnavalitsus nõustus selle ettepanekuga konsensuslikult. Linnavalitsuse avalike suhete juht Ain Saarna ütles, et ametist vabastamise põhjus oli vilets. Töökliima. On toimunud mingi rivaalitsemine ja see kindlasti ei saa linnavalitsust rahuldada. Paraku on skandaalid saatnud selle linnaosa tegevust üsna pikka aega, nii et süvenemata ühessegi neist olid nad taustal loomulikult olemas. Ametist peab lahkuma ka Karin Tammemägi asetäitja Priit Kutser. Taavi Aas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil ei viibinud, kuna läks puhkusele. Küll aga kinnitasid abilinnapead, et Priit Kutser võib kandideerida mõnele vabale ametikohale linnasüsteemis. Kalle Klandorf. Kui varasemalt on öeldud, et Priit Kutser on väljendanud valmisolekut minna tööle teisele ametikohale, loomulikult võib ka inimene ja ta nii-öelda linna tööle, kui ta seda soovib. Meil on ju ka aeg-ajalt vabu ametikohti misiganes. Karin Tammemägi ütles omakorda antud pressikonverentsil, et ka talle pakuti tööd ja teisel ametikohal, kuid ta ei pea seda õigeks ja kavatseb oma tagasikutsumise halduskohtus vaidlustada. Põhja-Tallinna valitsuses on suurepärane sisekliima, siin on ainult üks inimene, kelle sisekliima ei patuasutuse sisekliimaga, see ongi Priit Kutsar. Kui ma loen kasvõi Facebookist oma asetäitja kommentaari tuntud inimese lapse surma kohta, et see oli talle paras, siis andke andeks. Need väärtushinnangud ei saa mitte kunagi kokku joosta, need jäävadki erinevaks. Priit Kutseri käitumine töötajatega inimestega on olnud raske ja alandav. Samas kinnitas Tammemägi, et ei tee praegu otsuseid, mis puudutavad tema erakondlikku kuuluvust. Pressikonverentsi lõppedes viibis Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses ka Priit Kutser, kes viskas esmalt oma kabinetist välja sinna kommentaari küsima läinud Delfi ja Õhtulehe ajakirjanikud ja lukustas end kabinetti. Mõni aeg hiljem tegi linnaosa valitsusametnik Postimehe ajakirjanikule oma võtmega ukse lahti. Mina ei hoia ühestki kohast kinni ja mina arvan, et see on väga õige lahendus, mis täna juhtus erakonnale ju tegelikult olgem ausad. Kui me vaatame erinevaid skandaale, mis üks lõpeb, teine algab, kas see inimene on siis tublisti tööd teinud? Edasi suhtles Kutser ajakirjanikega juba läbi lukustatud ukse. Tema sõnul jätkab ta töötamist linnas, kui töö iseloom saab olema teine. 73 protsenti elanikest hindab arstiabi kvaliteet eriti Eestis heaks ja see näitaja on püsinud samal tasemel viimased kuus aastat. Arstiabi kättesaadavust hindab heaks aga alla poole ehk 42 protsenti. Uuringufirma TNS Emor mõõtis sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel Eesti elanike hinnanguid Eestis pakutavale arstiabile tervishoiukorraldusele veel kord Margitta otsmaa. Emori uuringuekspert Jaanika hämmal toob välja, et enim külastatakse endistviisi Perearsti. Viimase aasta jooksul on seal käinud kaks kolmandikku vastanutest. Vähem käivad siis arsti juures mehed, rohkem käivad naised, nende sagedasemad käijate hulgas on siis enam just vanemaid inimesi ja neid siis, kellel on krooniline haigus, inimesed hindavad üsna kõrgelt nii seda perearsti suhtlusstiili kui patsiendile pühendatud aega ka asjatundlikkust, et rahulolematuid oli siis üsna vähe, et kui vaadata, kes need seitse protsenti on, siis enam oli nende hulgas Tallinna elanike oli ka kõrgema haridustasemega inimesi ja mis on põhjus, miks rahul ei olda, on ikkagi see, et kui tuntakse, et arst ei suuda siis aidata, ei oska diagnoosida või tundub ebakompetents sõna? 89 protsenti pääses perearsti või õe vastuvõtule nelja kuni viie tööpäeva jooksul või kiiremini samal päeval 29 protsenti. 43 protsenti elanikest peab oluliseks, et perearst või õde võtaksid vastu ka õhtusel ajal vähemalt kella 19-ni. 83 protsenti patsientidest elanikest ütlevad, et nad saavad oma perearstiga suhelda ka muul moel, enamasti siis telefoni teel, kümnendik ka e-posti teel, paar protsenti ka Skype'i vahendusel. Kuigi rahulolu arsti enda arstiabiga on kõrgem lausa 91 protsenti, siis keeruline on arstini jõudmine. Enim probleeme tekitabki aga eriarstiabi. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross märkis, et meditsiiniteenuste mahud on aastatega püsinud samal tasemel, kindlustatute arv on samal ajal vähenenud. Viimase viie aasta jooksul on meil kindlustatute arv vähenenud kuskil 20000 võrra, jämedalt öeldes kõigil suurtel erialadel, tegelikult teenuste maht on kasvanud, kus nüüd inimese kohta meil tegelikult eriarstiabiteenuseid tarbitakse ja ravi saadakse tegelikult iga aastaga natuke rohkem. Arsti juurde pöördub inimene keskmiselt kuus korda aastas. Paljuski on tervisekorralduslik küsimus, kus või millise kaebusega, millise arsti juurde minnakse, ütles sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul on meie inimesed väga eriarstiusku. Kohe, kui väiksem mure on, siis tahetakse saada haiglasse. Kui me vaatame siin eriarsti juurde vastuvõtule registreerimist, siis on nende arv on aastaga suurenenud 15000, kuidas inimesed pöörduvad eriarsti juurde, panevad ennast järjekordades, ei ole alati sõltuvuses sellest, mis on nende tegelik terviseseisund. Siin on probleem selles, et meil puudub üks üleriigiline registreerimissüsteem ja inimene paneb end arsti järjekorda igaks juhuks kolmes kohas. Inimese vaatas isenesest mõistlik süsteemi jaoks tähendab seda, et, et meil on järjekorras väga palju inimesi, kus, kes lõpuks näiteks ei pruugi seal vastuvõtule ilmuda. Üha teadlikumad ollakse aga tervishoiu e teenuste kasutamisel. Patsiendiportaali külastab 17 protsenti elanikkonnast. Paljud kasutavad võimalust täita seal tervisedeklaratsioon, mis lihtsustab näiteks juhilubade saamist. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel ühistranspordiseadusemuudatus, millest sõltuvad näiteks Ida-Viru taksojuhtide töökohad. Uku Toom räägib lähemalt. Eelmise aasta esimesest oktoobrist jõustunud ühistranspordiseaduse kohaselt peab esimeseks aprilliks sel aastal olema kõigil taksojuhtidel teenuse osutamiseks vastava teenindajakaart. Selle saamiseks peab aga oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel. Ida-Viru taksojuhtide jaoks on see muidugi probleem ja prognoosi kohaselt jääks sealsest viie 600-st taksojuhist 98 protsenti ehk pea kõik esimesest aprillist töötuks. Urve Palo ja puldist eelnõud kaitsnud Deniss Boroditš püüdsid olukorda lahendada. Lahendus number üks on muidugi kõige lihtsam panna silmad kinni ja mitte midagi teha. Et jah, noh, inimesed jäävad töötuks ja ja mis siin ikka variant number kaks on see, et pikendada aega ehk anda täiendav üleminekuperiood. Ja kolmas variant, mille eelnõu tekst on teil laua peal lahti siduda see eesti keeleoskust tõendav dokument litsentsi saamise protsessist. Urve Palo tunnistas otse, et seaduse antud punkt oli viga. Viga ei ole mitte see, et me ootame, et Eestis teenindajad oskavad eesti keelt, aga viga oli see, et me üritasime lahendada integratsiooniküsimusi, mis 20 aasta jooksul nii mõneski vallas pole õnnestunud. Nüüd kuue kuuga. Eriti suurt vastuseisu täna eelnõule ei paistnud, arutati selle üle, kui palju taksojuht üldse peab reisijaga suhtlema ja kas Narva taksojuhtidel on soovi keelt õppida. IRL-i liige Viktoria Ladõnskaja tõi näite. Mulle räägiti siin ja seal, et narvalased ise ei taha eesti keelt õppida. Kui andsin teada, et Narva taksojuhid võivad oma õppimissoovist teadaande, pani ennast minu meiliaadressil kirja rohkem kui 150 inimest kahe päeva jooksul. Praeguseks on soovijaid umbes 200. Ladõnskaja tuletas ka meelde, et tasuta keeleõppijate järjekorras on meil 5000 inimest. Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin ütles aga, et ta poleks mingil juhul uskunud, et taoline eelnõu üldse siin saalis võimalik on. Praegu me siin arutame ja saal on paistab, et solidaarne ja arvab, et 500-l inimesel tasuks nagu nende töökohad jätta isiklikult mind, see teeb nii rõõmsaks, et pisar tuleb silma. Välissõnumid võtab kokku Indrek Lepik Taiwan süüdistab Hiinat vaidlusalustele saartele relvastuse paigutamiseks. Meedias on avaldatud pühapäeval tehtud satelliitfotod, millel on ühe Lõuna-Hiina meresaare peal näha kaht patareid, kummaski kaheksa pind-õhk tüüpi raketi. Ühendriikide mereväe sõnul on Hiina sellega rikkunud lubadust hoida regioon sõja relvastusest puhas USA mereväe Vaikse ookeani ülemjuht. Sõnased satelliidifotod on tõendusmaterjal Lõuna-Hiina saarte militariseerimise kohta. Varem lükkas Hiina need teated tagasi, nimetades lääne meediaväljamõeldis. Eks nüüd aga tunnistati, et relvad võivad eri saartel olla ühte või teise kohta paigutatud. Samuti tõdeti, et teatud relvastust on saarel hoitud juba aastaid. Küll aga tõrjuti süüdistusi, nagu oleks tegemist relvastumisega. Hiina riigil on igakülgne õigus oma territooriumil paigutada või ümber paigutada relvi oma äranägemise järgi, sõnas Hiina välisminister vangi. Mis puutub nendesse vajalikesse enesekaitse ehitistesse, mis siin on nendele saartele ehitanud, siis see on igati kooskõlas enesemääramise ja enesekaitse põhimõtetega, mille rahvusvaheline õigus Hiinale garanteerib, arvas välisminister Wang. Tehnoloogiaettevõte. Apple vaidlustab kohtuorderi, mille abil nõuab Föderaalne Juurdlusbüroo nutitelefoni Iphone operatsioonisüsteemi loodaks niinimetatud tagauks, millega pääseks ligi krüpteeritud informatsioonile. FBI sõnul on see tarvilik, et pääseda ligi detsembris Sanbernartinus 14 inimese tapmises osalenud Siiet Faruki telefonile. Apple'i tegevjuht Tim Cook kinnitas aga täna avaldatud kirjas, et ei saa sellega nõustuda. Kuigi aplam valmis julgeolekustruktuuridega koostööd tegema, on praegusel nõudmisel konkreetsest kaasusest palju kaugemale ulatuvad tagajärjed sest õigus oma andmeid krüpteeritult ja teistele kättesaamatult hoida nii igaüheõigus. Ülemöödunud aasta septembrist on vaikimisi krüpteeritud kõike Apple'i telefonides sisalduvad andmed SMS-idest fotodeni lukustatud telefonis saab neid kätte õige salasena esitamisel. 10 korda eksides kustutab aga telefon oma sisemälu. FBI nõuab selle 10 korra piiri kaotamist Faruki telefonil ning võimalust, kuidas seda kiiremini kui tavapäraselt sisse toksides teha. Kuna Faruk kasutas neljakohalist numbrilist parooli, on võimalikke variante 10000. Eesti Tööandjate keskliidu volikogu uus esimees on ehitusettevõtja Tiit Kuuli. Kuuli ütles, et Eesti arengu aluseks Eesti inimese heaolu võtmeks on tema arust erasektori tööandjad ja kui läheb hästi ettevõtetel läheb hästi ka majandusel tervikuna ja just seetõttu tuleb iga poliitilise otsuse juures tõsiselt kaaluda selle mõju meie ettevõtete konkurentsivõimele. Teiseks rõhutas ta, et avalikus diskussioonis tuleb rääkida probleemidest avatult ja õigete terminitega. Praegu on see Eestis paraku tihti probleemiks, tõdes kuulil. Tööandjad on silma paistnud ühiskonnas mitmed suure debati algataja on nagu näiteks riigireform, haridussüsteemi reformimise või vajadus välistööjõu järele ning seda kindlasti ka jätkatakse, lubas Tööandjate keskliidu volikogu uus juht. Okupatsioonide muuseumis tutvustati täna muuseumi uut kontseptsiooni. Uku toom käis kohal. Üks asi, millest täna räägiti. Tee oli see, et kui okupatsioon on vabaduse puudumine, siis okupatsioonimuuseum peab rääkima kindlasti ka vabadusest ja mitte üksnes selle puudumisest. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas. Kõige olulisem löök vabaduse puudumisele on näidata ka, mida eestlane saab teha, kui talle antakse vabadus seal jälle korduv motiiv olnud, et läbi ajalugu ja me võib-olla ei saagi aru, millega me oleme hakkama saanud selle 25 aasta jooksul selle vabaduse kättevõitmise aja. Muuseumi tegevdirektor Merilin Piipuu ütles, et tulevikus hakatakse lisaks okupatsioonile enam rääkima vabadusest. Lennart Meri, kes ütles 2003. aastal juba välja, et maja peaks olema vabaduse maja on see, mis meid täna on juhtinud ja me oleme otsustanud selle muuseumi muuta. 2018. aastal ka vabaduse muuseumit ehk vabaks koosime ekspositsiooni laieneb kahekordselt, see muuseum täna 660 ruutmeetrit tulevikus ta saab olema 1120, me tahame kasutusele võtta kontoripinna keldripinna. Mari-Ann Kelam, kes oli üks muuseumi asutamise initsiaatoreid, märkis, et praegu ei kõneta eksponaadid inimest. Siin lugu ei tule, ei tule välja, kui palju inimesi küüditati, siin oleks võinud juba ammu olla mingisugune kaart, kus interaktiivsed saad vajutada nuppu, et ahaa, see osa Siberist, kui palju eestlasi läks sinna ja siis tekib mingisugune liikuv noor või mis iganes. Mina ei ole muuseumitöötaja, aga mul on ettekujutusvõime ja ma tahan inimesi informeerida ja neid sai informeeni klaaskapile. Merilin Piipuu oli nõus, et esemed üksi ei kõneta. Seda saab teha vaid lugude kaudu, muutes ekspositsiooni ja muutes ka sedaviisi. Kuidas me neid lugusi räägime, ei näe enda ülesandeks ajaloolist tõde kuulutada, vaid pigem kajastada erinevaid perspektiive. Muuseuminõukogu liige Sten Tamkivi aga kinnitas see, et muuseumi nimest kaob sõna okupatsioon ei tähenda seda, et midagi pisendataks. Me tahaksime püha maja, kus me räägime asjadest viiruse, ka erinevaid ühiskonna dist, erinevaid poliitilisi vaateid, erinevaid mõtteviise ja teha seda viisil, mis oskab meid austada. Kumu kunstimuuseum tähistas täna kümnendat sünnipäeva, tihedamalt kumus käijad on muuseumiga rahul. Kristi Sobak küsitles külastajaid. Täna mikrofoni ette sattunud inimeste põhjal otsustades on muuseumil palju rahulolevaid. Püsikülastajaid räägivad Viivi ja Alexis Helena. Ma olen väga rahul nende näitustega just olnud ja jõudu jätkamiseks. Kas sina oled esimest korda kumu muuseumis? Mis selle praegu siin nende peade näite seal meeldib? Kalastada. Ma olen selle kumu klubi liige, et ikkagi informatsioon tuleb kätte, siis ma ikkagi tulen, vaatan, et mis siis uut ja põnevat on, mis teil endal tiheda külalisena on viimase aja näitustest kõige rohkem meeldinud. Saksa, ütleme siis keskajanäitus oli päris palav ja siis oli aasta tagasi Peterburi näitus oli siin. Kas teil on ka soovitusi muuseumil, et kuidas veel paremini seda asja siin teha? Ma arvan, et teevad ikkagi, see on päris hästi. Aku samas vaimus. Mulle meeldib see Eesti vanema aja kunst, mis siin väljas on juba pikka aega, et ma käin jätkuvalt seda nautimas iga kord seal jälle mingi elamuse, millest ma võib-olla eelmine kord ilma jäin, et see on alati nagu uus kase vana osa. Kas on teil ka mingeid soovitusi, et missuguseid näitasid ja võib-olla rohkem ootaks? Ma soovitaksin, et oleks noori kunstnikke rohkem esitatud hetkeseisu võikski olla kajastatud eesti kunstis. Sõbrannaga oli kumus, kali me just täna rääkisime, et me ikkagi kõige rohkem meile meeldib see esimene eesti vana klassika, et kui me täna käisime, vaatasime Köleri maale, siis ikkagi seal see, mis aga paelub ja teeb hingele pai ja loob sellise ilusa hea tunde. Virumaa kirjandusauhinna sai tänavu Peeter Sauter oma teosega lapsepõlvelõhn. Eestis on muidugi nii, et natuke midagi kirjutad, siis mingi au lajatab sulle kuskilt millalgi, et ega see ei olla pahakirjanduse tegemine, niuke üksildane pusimine ja noh, ega tehes ju ei mõtle, kuhu sa lähed ja mis see on, ei ole oma asju, ei näe kõrvalt, et ma olin mingeid taolisi jupstükke hakanud kirjutama, nagu Epp Petrone küsis, et kas võiksid teha siin me nende ajaloosarjad, ma mõtlesin, et ma ei oska ise ka nendest tekstidest mingit raamatut teha ja Petrone vormistasid selle ilusti ära, et autori jaoks on kuidagi nagu oluline, et raamat näeks kena välja, kui sa oled tükk aega viinud ja, ja siis tuleb tolksti mingi modi kirjavigu täis ja kuidagi väga magedalt trükitud, et noh, siis noh, siis ongi tolksti, aga aga kui keegi teine võtab, et hea küll, et teeme kena raamatu, distundub raamat ka pare. Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast täna. Sisse päikeselise ilma toonud kõrgrõhuala taandub Venemaale ning Kesk-Euroopast jõuab homme hommikul Rootsi kohale madalrõhkkond. Tsükloniga seotud lohk levib üle Läänemere ja kannab homme päeval üle Eesti niisket ja soojemat õhku. Eelolev öö tuleb vähese pilvisusega ka ja sajuta. Hommikul läheb ilm saartel pilve ja hakkab sadama lörtsi sekka vihma. Jäiteoht suureneb. Tuul pöördub edelast kagusse ja puhub kiirusega neli kuni 10 meetrit sekundis. Pärast keskööd tugevneb seitsme 12, saartel iiliti 15 seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Külma on neli kuni üheksa, kohati kuni 11 kraadi. Saartel on õhutemperatuur miinus kahe ja null kraadi vahel. Päeval tiheneb pilvkate kõikjal, mitmel pool sajab nii lund, lörtsi kui vihma. On jäidet. Puhub kagutuul kuus kuni 12, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis, ennelõunal ka kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus kahest pluss kahe kraadini. Reedel madalrõhkkond täitub Rootsi kohal, kuid lõunavoolus saabub niiskust juurde. Ilm on meil pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Kohati on jäidet. Kagu ja lõunatuul nõrgeneb kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinus kahe ja pluss ühe kraadi vahel. Laupäeval jõuab Norra merele aktiivne madalrõhkkond, mille idaserv üle keske Euroopa ja läänemeremaade laieneb. Samal ajal püsid lähedal ka Venemaal olev kõrgrõhkkond. Eesti ilm on pilves ja sajune, sajab lund, lörtsi, kohati tuiskab. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, päeval tugevneb kuue kuni 11, puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur öösel miinus neljast pluss ühe kraadini. Päevane õhutemperatuur jääb miinus kahe ja pluss ühe kraadi vahele. Ragnar Kaasik võtab nüüd veel kokku spordisõnumid. Purjetamise kahekordne olümpiavõitja võitja Tõnu Tõniste andis täna teada oma otsusest kandideerida Eesti olümpiakomitee presidendiks. Uue presidendina oleks tema jaoks prioriteedid parandada treenerite positsiooni, luua noortele hea saavutussportlastele vajalikud tingimused ning muuta riiklik spordi rahastamine läbipaistvaks ja tõhusaks. Venemaal Kaasanis toimuvatel võistkondlikel sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti naiskond esimese kaotuse ei le. Viis null. Belgiat võitnud eestlannad kaotasid nüüdsama tulemusega Bulgaaria esindusele. Teises tänases mängus alistas Hispaania viis. Null Belgia. Homme kohtuvad Hispaania ja Eesti ning Bulgaaria ja Belgia. Eesti meeskond, kes eile kaotas teisena paigutatud inglastele null, viis, sai täna Ungari üle kirja kolm. Kaks võidu. Inglismaa sai oma teise võidu, alistades Bulgaaria neli. Üks. Homme kohtub Eesti Bulgaariaga ning Inglismaa Ungariga. Noorte taliolümpia laskesuusatamise segateatesõidu võit kuulub Hiina võistkonnale, kes suutis lõpusirgel edestada 0,2 sekundiga norralasi. Kolmas oli Venemaa tuua. Eestlased lõpetasid 27 võistkonna seas 22.-na, kaotust hiinlastele kogunes viis minutit ja 54,4 sekundit. Euroopa jalgpalli meistrite liigas peeti eile õhtul kaks esimest kaheksandikfinaalmängu. Lissaboni Benfica võitis kodus Peterburi Zeniti üks. Null Paris Seingher. Mäen oli samuti kodus kaks. Üks üle Londoni Chelseast. Uuesti kohtuvad need meeskonnad omavahel üheksandal märtsil. Tänastes mängudes võõrustab HS Rooma Madridi Reali ning Kend Wolfsburgi. Mõlemad mängud algavad kell 21 45. Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste põhiturniiri viimases voorus kohtuvad kell 19 omavahel Kehra ja Tapa ning Viljandi ja Audentes. Pärast põhiturniiri jätkatakse juba kahes vahegrupis. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.