Sõnad fantaasiaga kahele viiulile algas 17 aastat tagasi Hillar Kareva professor Eugen Kapi kompositsiooniklassi õpilase iseseisev loomingutee. Konservatooriumi uksed olid aga seljataha jäänud juba mitu-mitu aastat tagasi. Loomingunimistus kohtleme teoseid õige tihedas kobaras just 60.-test aastatest. Kas vahepealsed tähendasid teile ainuõige loomingutee otsimist? Ainuõiget, ma ei tea, kas ma olen veel leidnudki, aga otsimist kahtlemata maa lõpetasin selle viiulikontserdi, mille esimese osa ma olin diplomitööks kirjutanud ja ühte, kui teist sai natukene niisulge proovitud. Aga ma ei ole neid siiamaani välja toonud. See oli siis esimene, mida ma julgesin avaldada. Sõnad fantaasias leiame kõrvuti niisuguse noorust armuga seda praeguse karjuvat esituste, selget lihtsat väljendusvõimet, mis pea igale teosele on elava programmi võimaldanud luua paar aastat hiljem 64 valmis suitsu. Nad ei ole see paun kus koos neli Tourt. See sõit on siiani üks populaarsemaid helilooja Opusi. Kuidas valmis nimetatud sõit? Siin võib-olla võiks ennekõike rääkida selle idee tekkimisest. Mind on alati köitnud Homerose looming ning. Mulle tundus, et sellist väikest osa voodis seest võiks kasutada väikese kammer töö loomiseks. Ja see mõte mõlkus mul nii mõnda aega, aga idee selgus mulle peris tuulisel päeval, kui oli kojuminekuga isegi raskusi ning siis ma mõtlesin, et vaat see on külm põhjatuul ja sain sellest sellise inspiratsioonid, läksin koju ning hakkasin seda tegema. Ning siis oli see algus. Kas kirjutades lähtute alati enese jaoks mingist sisemisest programmilisuse taotlusest, kuigi ütleme siis iga kord nüüd otseselt pealkirjas ei kajastu? Ei, seda ma ei ütleks, see on siis, kui on olemas mingi selge programm, siis ma juba seda püüan ka välja tuua nimetustena, aga muidu tavaliselt mitte. Mitmete teoste puhul on niisugune tunne, et te olete eedeni looduse sees. Kuigi olete ilmselt kasvanud linnakividel, kui eluloo andmeid uurida, olete Tallinna poiss ja kogu elu. Aga millised sidemed on teil maarahvaga, kui nii, võib küsida? Vanemad ja sugulased on kõik pärit maalt, nii et võib-olla ainult nii palju. Te mängite ise kõige mitmeid keelpille viiulit, alti kontrabassi küllap seepärast oskate kasutada nende pillide igakülgseid võimalusi ja arendate neid ka omapoolselt. Kuidas teil lood sünnivad, kas nii-öelda pill käes või mõtted peas? Sellega nii et olen mänginud, peaks täpsustama. Aga Ma praegu küll enam ei mängi. Jah, see on küll nii, et kui emakeelpillidele kirjutan spetsiaalselt mingile soolo instremendile ja kui see pille mul võimalik kätte saada, siis ma tavaliselt ikka olen selle kõige esimene interpreet. Tegelikult on palutud väga palju konkursipalu ja mitte ainult keelpillidele ka teistele instrumentidele. Kas konkursi Panadel on mingisugune eriline kompositsiooniline? Nõue ja minu arvates küll, no siin on terve rida niisuguseid tingimusi, mis peaks olema seal kajastatud, esiteks ta peab olema teatud pikkusega. Teiseks, ta peab sisaldama teatud tehnilisi võtteid. Kolmandaks, ta peab olema küllaltki sisukas, samal ajal peale selle ta peab andma võimalusi seda erinevalt tõlgendada, nii et siin on küllaltki palju niisuguseid päris päris spetsiifilisi tingimusi, mida peab arvestama kirjutamise juures. Üks teos Aldile konkursipalana mõeldud oli teil ülli virtuooslik. Kuidas te selle loo kirjutasite? No ma pean siis neid tagasi võtma, need sõnad, mis ma alguses ütlesin, kõigepealt proovin kuid tõepoolest maa selle kirjutamiseks laenutasin pilli konservatooriumi pillikogust ja ja kaks nädalat tegin sellega tööd, et saada kätte mingisuguseid mõtteid, mida seal võiks kajastada. Ja peale selle ma ütleks, et ta ei ole nii hirmus virtuooslik, võib-olla. Aga modi pilt on kole küll. Interpreedid armastavad teda mängida kui muusikaelu järgi otsustada. Samal ajal on teil konkursi jaoks valminud ka näiteks klarneti ja trompetipalad. Klarneti Lintressioon. Miks just niisugune lahendus või nimetus või nimetus? No siis ma pean selle ajaloost veidikene rääkima, asi oli selles. Avo Hirvesoo tuli veel heliloojate liidu koosoleku alguses, tuli minu juurde ja ütles, et kas mai tahaks kirjutada klarneti lööte soolopala konkursi jaoks ja mõtlesin, et oot, ma mõtlen natuke seda asja. Ausalt öeldes, see koosolek jäi mul küll päriselt jälgimata. Sellepärast et ma olin oma mõtetega seoses ja kui koosolek lõppes, siis ma ütlesin, et jah, ma olen sellega nõus, sest see lugu oli mul juba selleks ajaks põhimõtteliselt peas valmis, läksin koju ja kirjutasin üles. Ühesõnaga, kooslikul valminud Impressioon klarneti rämps. Laulja on teie loomingus vähemalt praeguses loomingunimekirjas küllaltki vähe vist ainult paar tsüklit otsibki sinu sõna teksti autoriks luuletaja Heljo Mänd. Vormilt on see ballaad tipp, tühan kahtlustest kõhklustest ja rõõmust. Valminud omapärane kleeppilt. Ja miks te olete laule suhteliselt vähe kirjutanud? Kui vaadata üldiselt rikkaliku kammermuusika anda? Noh, ütleme siis seda, et miks ma olen üldse vähe kirjutanud estraadimuusikat, kui ma olen palju aastatest radigise tegelenud umbes sama paralleel, mis nutite olete kokku puutunud lauluga? Lauluga olen keskkooli ajal üsnagi palju kokku puutunud ja hiljem haavel ise laulnud, ansamblid juhendanud ja nii edasi. Aga kirjutanud ei ole, ma ei tea, ma ei oska seletada seda, miks, aga nii see tõepoolest ta Teie loomingu üldpilt on meeldivalt kirev, siin on lugusid väga paljudele pillidele ja niisugustele pillidele mis tavaliselt on nagu tähelepanust kõrvale jäänud. Näiteks kas või saksofon, teil on kirjutatud sonaat altsaksofoni, kuidas oli, kas valmis enne lugu ja siis tuli mängija või oli vastu? Ja siis on muidugi vastupidi ainult siukse fonile on kirjutanud jah, üsnagi vähe, ainult istuja ker võib-olla mõned on veel, ma ei tea praegu täpselt. Aga ega ilma tellimused veel selline lugu poleks küll tekkinud, see oli just Olavi kasemaa visa pealekäimisi tulemas. Kes jäänud enne mulle hingerahu, kui ma pidin, pidin selle valmis kirjutama lihtsalt. Ja sellega seoses temale pühendatud. Milliseid sidemeid tegeles interBrettidega? Lisaks kuuldud altsaksofon Isonaadile on teil veel küllaga teoseid kõige erinevatele pillidele ja koos seisudele. Trompeti, valminud sonaat ja tugevat tehnilist ettevalmistust nõudev pala. Klarnetikontsert teatanud viiuli sonaadid, omapärased kontsert tuua viiulile ja metsas arvele topeltkontsert, flöödi Lia häälele hästi tuntud Trio viiulile, metsasarve liia klaverile ning palju ringi rännanud kontsert metsas, arvele puupillidele ja klaverile. Kas näiteks trio on tellimustöö? Ja ka see oli tellimustöö, see trio on tegelikult ainult üks paljudest paladest, mis sai selle ansambli Rannap, Uustalu, Tauk tellimusel tehtud. Sinna kirjutasid Tamberg kleemid peale minu Rosenvald. Väga paljud on seda kirjutanud, nii et see on kohe täitsa niisugune tellimustöö interpreetide poolt. Nagu nimetasin, on metsasarvekontserti paljudes paikades kõlanud. Kas te teate kõiki neid kohti, kus on mängitud? Oi ei tea ja kui ma küsisin Uustalu käest veel seda, ta ütles, et tal on kõik ülesse kirjutatud, aga neid on väga palju Kesk-Aasias, Siberis ja Ukrainas, aga kohtusi täpselt peast küll ei tea. Viimasel ajal on valminud telgist hoopiski põnev töö Clintetile ja mitte sugugi tavapärasele kvintetti Levaid täiesti erilaadse koosseisuga krintetile. Missugused pildid sinna kuuluvad? Kas sellisele koosseisule kirjutades nõuab kompositsioon mingisugust erilist lahendust, sest teatavasti need ämbrid on ju nii-öelda mitte klassikaliselt kokku kuuluvad? Siin ma vaidleksin vastu ja minu arvates just nad need ämbrid sobivad rohkem kokku kui näiteks viiul, Kornoya klaver, eks ole. Kui lisada sinna juurde klarneti vil tšello, siis saame peaaegu sümfooniakoosseisu. Järelikult on palju lähem klassikalisele muusikale. Kas tämbriline ühendamine nõuab mingisuguseid erilisi kavatsusi? Kahtlemata me katse tegin kunagi kuivõrd õnnestunud ta oli siis viiuli Korno kahekesi ilma klaverit ilma millegita. Niisugune kontserttuur sai kunagi tehtud. Jääkse võltsingud muidugi on ja, ja kuivõrd nad õnnestuvad alati siin on, annab mõelda. Lavamuusika tundub, et teile Cadilelist, mitte päris kauge, teil on valminud üks lavaline pilk. Oi, oi oi ei. See on jah, te mõtlete seda balletinumbrit, balletinumber, tulekummardaja ja seda küll, see ei ole tegelikult päris teatrilava tähenduses, see küll balletinumber, aga ta kontserdinumbriks. Sellega oli lugu nii, Ülo Vilimaal aastaid tagasi. Meil oli juttu omavahel ja ta tahtis saada ühte niisugust efektset kontsert numbrit enda jaoks solo numbrit ja siis pidasime tükk aega aru, pidasime nõu, tegelikult tulekummardaja, see on, ei ole mitte minu pandud nimi, vaid tema nimi. Ja ühtlasi nagu tihedam praegu juba väga tuntud lavastaja, muidugi siis ta andis kogu selle stsenaariumi ja selle süžeekogusele alge andis mulle edasi. Ma siis püüdsin jõudumööda seda täita. Ja seda on ka siin Tallinnas ette kantud ja ta käis eesti dekaadil Siberis. See number ja nii, et ta on olnud laval küll, kuid kontsertlaval, nii et päris lava jooksma ei ole veel midagi teinud. Tulekummardaja vist puhtkontsertmuusikana ei sünniks. Ei, ta ei anna mitte midagi, sest ta on täiesti visuaalselt seotud täieliku. 65. aastal valmis teil sümfoonia alapealkirjaga ärkamine ja sellest kaks revolutsiooni tegelikult. Teises redaktsioonis ma tegelikult muutsin üsnagi palju, tõstsin ümber ühe osa viskasin välja. Ja no ma ei oskagi öelda, mis seal kõik alles jäi. Ühesõnaga seda, mida ma arvasin, mis üldse andis nagunii huvitavamaid mõtteid edasi ja kuidagi nonii, terviklikumalt hakkas nagu siduma omavahel need ma jätsin küll alles, aga, aga jah, see ainuke sümfoonia ja sellepärast ma ütlengi, et teda ei ole mitte sümfoonia number üks, aga lihtsalt sümfoonia. Igal juhul teos on ju väga tol ajal aktuaalsete probleemidega seotud. Esialgselt ja sellepärast, et panin talle alapealkirja ärkamine. Kusjuures tol ajal oli jah aktuaalne ärkamine, ma mõtlesin seda Aafrika ärkamist ja sel ajal kirjutasid üsna paljud meie heliloojad kirjutasid aafrika luuletajate tekstidele nii lühi- kui ka suurvorme kaalile. Mina püüdsin seda omalt poolt kajastada sümfooniliseks muusikas. Aga pärast hiljem muidugi võtsin selle maha, sellepärast ma arvasin, et see pealkiri võib-olla siiski ei kajasta kõike seda, mida. Ma tahtsin anda edasi ning ta muutus palju üldisemaks, palju üldinimlikumaks kui ainult ühe teatud teemakäsitlus. Ja sellepärast ma lihtsalt teda nimetasin, Xin fooniks lihtsalt sifooni. Kui selle aafrika juurde tagasi minna või ei tahagi seda teemat rohkem puudutada ka, oleks ikkagi hea, võib olla kuulajale ütelda ka seda et selles muusikas ei ole tegemist mitte mingisuguste muusikaliste intonatsioonide gasell. Ma olen seda, ma ei mõelnudki, et anda edasi otseselt kaskoloriiti aafrika koloriiti, kasutada otseselt mingisuguseid tsitaate aafrika muusikast, vaid umbes nii, nagu on klassikalist teemat käsitlenud meie sajandi heliloojad ja samuti ka võtame klassikalist muusikat, kas või Händel võib ahvi keegi teine siis ometi sealjuures. Ma kujutan ette iga helilooja omal ajastul teatud küsimusele lähtudes, peab nägema seda läbi oma isikliku vaatevinkli oma läbi oma prisma ja andma seda, mida ta ise tunneb, mitte tooma kusagilt sisse mingisuguseid ühte või teist konkreetset nähtust selle teema kohta. Ja sellepärast ma seda käsitlesin, nii nagu sel ajal tundsin Tulime täna siin põhiliselt rääkinud kammermuusikat ja sellepärast võib-olla tundub veidi ootamatugi teatada nüüd ka sümfoonia isenesest. Sümfoonia valmimine ei ole küll tee loomingus sugugi ootamatu sündmus. See on õige mitme kontserdi muusikaga ette valmistatud. Kas praegusel kevadkuul on mõni teos tindimärg mõtteis või enesekriitiliselt sügavale sahtlisoppi topitud plaane? Palju, mis sellest välja tuleb, seda näidatud?