Darcinaalangu kas tee muusika juurde oli siis üsna sirge või päris käänuline. Olin juba kaheksa aastat täis võrdlemisi hiljani pianisti kohta, kodus oli mul muusikaline nii-öelda meeleolu olemas, kuna isa oli isetegevuslik viiuldaja, nii oma huvides mängis viiulit vanaisa oli olnud ka selline iseõppinud mängija ja onu oli siis huugošits tol ajal tuntud viiulikunstnik. Mäletan, et esimesed paar aastat õppisin konservatooriumi üliõpilase juures. Hiljem juhendasid mind professor antroopov Theodor Lemba, Artur Lemba ja professor Bruno lukk. Kodus tehti meil pühapäeviti muusikat. Nimelt oli meil üks perekonna tuttav tšellomängija samuti isetegevuslik, kes siis käis meil külas ja, ja minu isa ja siis tšellomängija ja siis mina olin tol ajal üpris noor, kui juba me alustasime neid trio mängimise näiteks ma olin, sest et õppinud siis olid niisugused lood nagu valt, Eiffeli valsid ja mingid galopid ja ja niisugused tuntud ajaviiteloo nagu rohkem ma käisin Raua tänava algkoolis ja seal oli väga tore muusikaõpetaja tol ajal hilineda Riho Päts. Koolikoori ja orkestri organiseeris tema seal veel hilisem vilepilli löökriistade orkester, vaat see orkester siis äratas üpris suurt tähelepanu. Sellest oli isegi Päevalehes suur artikkel ja see oli siis võib-olla üks niisugune omapärane mälestusõppimise ajast nooremast põlvest siis konservatooriumis mul tuli esineda, jõudu katsuda Heljo Sepaga. Kuna oli Londonis, see oli vist ülemaailmne pianistide konkurss, võimalusega siis võitjal seal edasi õppida Londonis. Ja meil siin vabariigis siis toimus eelkonkurss konservatooriumi esindajana olin siis mina, Heljo Sepp oli, tema õppis tol ajal Tartus, kui ma ei eksi, tema osutus paremaks muidugi, ja siis tema sõitis. Kui nüüd veidi polemiseerida, kes siis on ikkagi kontsertmeister, kas solisti sõber või vaenlane ja millisena kujutled ideaalset kontsertmeistrit? No sõber või vaenlane sunnidele natuke niisugune intrigeeriv küsimus. Aga muidugi, eks saatja võib lauljale või ütleme ka instrumentalistina karuteene muidugi osutuda. Kui ta temaga ei arvesta või üle mängib teda näiteks või sest niisuguseid asju siiski kontsertidel ka kuuleme, muidugi saatja vahel mängud peavad olema kõlavad ja see on tema soolo ja seda tuleb muidugi esile tuua ja kõik nii edasi. Samuti saate faktuuris seal passi ja kõiki sellise komponendid on väga olulised. Aga kõigepealt peab saade siiski soologa kokku sulama, aga mitte seda segama. Saatjatest võib-olla minul on väga ereda mulje jätnud tiitri Fischer, diskosaatjad, mõlemalt on palju töötanud Sheral muuriga. Ja siis veel teine saate, kes mulle väga meeldib Vandjörndy muus ja siis praegu ma ütleksin, et mulle meeldib väga. Meie Ivari, Ilja, kes on tohutult arenenud viimaste aastatega, eriti nagu Irina Arhipova, ka minul õnnestus saada üks plaat, mis on eelmisel aastal välja tulnud, kust nad ehitavad terve plaadi Rahmaninovi romansse. Minu meelest see on täitsa tipptasemel. Armastan lihtsalt, siis väga meeldib mulle muidugi, Peep Lassmann on suurepärane saatega kontsert, miski töö on küllaltki raske, sellepärast et minu arvates peab heal kontsertmeistril olema kõigepealt hea lehestlugemise oskus. See on ikkagi esmane nõue. Siis peaks olema hea paenlikus, jälgimisoskus, ansamblitunnetus, ühesõnaga muidugi teatud määral see tuleb ka aastatega tööga. Aga siiski eeldused peavad olema. Ma olen tähele pannud seda siiski oma kauaaegseid praktikas, et kes lehest ei ole võimeline lugema, võib küll muidugi suure tööga midagi saavutada, kui talunik, solist, kellega ta töötab, seal väga hoolikalt kuuliviisi jäi, siis aastat valmistutakse Te kontserdid ja nii edasi aga igapäeva siis kontsertmeistritöös, minu meelest inimene, hing ei suuda midagi ära teha. Isegi klassitöös ma ütleksin niimoodi. Kui olla noh, kasvõi lauluklassi kontsertmeister, seal tuleb õpilane näiteks mingi uue noodiga, ütleb noolgi, kena, mängige mulle diamängige mulle myyjeti, mängite viisiga kaasa, et ma ei tunne sedaviisi ka. Siis peab olema siiski niisugune haaramisi oskused, sa mängid, oled suuteline mängima harmooniat ja enam-vähem üldse tervet seda partiid, nii palju, klaver, Hepatiit kui vähegi võimalik ja sealjuures veel meloodiat mängima ka, et ta saaks aru, mis seal, mis ta ise peab siis tegema, neid, niisuguseid asju tuleb elus väga, minul on väga palju ette tulnud, samuti teatritöös, võib juhtuda et äkiline, mingi brigaad saadetakse õhtul välja, üks kontsertmeister, kes peab minema, see millegipärast ei saa, on seal ooperi proovis kinni või kuidagi. Nii öeldakse, vot õhtul on väljaspool pool tundi, enne seda siin saame kokku. No aga kui nüüd soliste on seal terve kuus seitse, mida me jõuame selle poole ning ära teha mitte midagi, isegi lavale tule minna, nii et sa mõnda asja ei saa vaadata. Siis ma ütleksin veel seda, et heal kontsertmeistril, kes eriti noorte lauljatega tüüp peaks olema hea kõrv. Tal peaks isegi olema teatud nagu vokaalset uskused muidugi, kuigi on ka õpetaja seal kõrval. Aga ikkagi on olemas veel kontsertmeistritunnid, mis on eraldi täiesti nende noorte inimestega ja seal peab ikkagi kontsertmeister tegema. Ta võib märkusi niisama nagu ta laulutunnis. Õpetaja tiitel võiks veel ka transponeerimise tähtsusest rääkida. Kui ma kuusikuga töötasin, siis tema oli tõesti üks väga tore solist mul selles mõttes, et temal olid kõik noodid õiges kõrguses kas siis kirjutatud enda Jakstransponeeritud, sest tema leidis ikka, et kui inimene läheb klaverit, Asta peab olema nootsilist kõrguses, nagu, nagu ta peab olema ja tema ei nõudnud nagu salponeerimistes oli muidugi tore. Aga hiljem jällegi eriti just ma mäletan, kui ma seni Simoni klassis olin, siis tuli tihtipeale niisugust asja, et no tunni alguses seal eriti just vokaliiside mängimisel, et seal et lauljad ei tea, mul täna ei istu see, see kõrgus kuidagi ja see nihimaidleb. Ah, laulame täna üks, toon siis alla. Alguses oli see kaunis nii nagu võõras. Vaat inimesel, kellel on absoluutne kuulmine, neid sellel on väga lihtne transponeerinud. Ma tean, et Elsa sonil oli niisugune omadus aga kui on lihtsalt hea kuulmine, siis ta nõuab siiski harjumist, Tansponeerimid aga pikapeale niimoodi tunnist tundi sai seda tehtud ja ja harjus päris ära, nii et ma ikka oma noortele õpilastele nüüd muusikakoolis ikka katsun ka thersponeerimise oskust õpetada või seal õpetad õieti ei tea, mis ei ole, vaid seda tuleb lihtsalt teha. Seda sellega tuleb Harrid, kõrv harjub ja silm harjub ja lihtsalt, et see muutub iseneslikuks. Näiteks pool tooni ja toon peaks ikkagi olema võimeline transponeerima. Töötasite aastaid konservatooriumis seni Siimanni Tiit Kuusiku juures juhendasite kontsertmeistriklassi tööde, mis meenub nendest aastatest? Mis meenub, kõigepealt meenub see tohutu hulk, mis on ära tehtud ja kui palju õpilasi, kui palju noh, hilisemaid toredaid lauljaid on nagu minu käe alt läbi käinud selle, selle tööga koos kõigepealt vist esimesi lõpetajaid, siis ma töötasimuses Madebetsi lauluklassis, see oli päris alguses, 44. aastal ma alustasin tema juures. Seal oli ist, lõpetas Irina Kask, Viktor Gurjev, siis oli Salme Lauren, tema, mis praegu muusikapedagoogina töötatud, siis oli Georg Ots, siis oli alis voolaid, keski andis kontserti siin varem. Heli Lääts on lõpetanud minuga ka siis on Lehte Mark, kes on Tartus oma nime teinud, Ester Lepa, oli meil tore ooperilaulja. Siis Raimond ala on ka minu enda mees, teda ma olin ka saatnud temaga lõpetanud, koos Jürgens leida ka tartu solist, biomaiste n e-riigis on meil tuntud suurvormides lauljana. Mati Palm, muidugi Dombrovskaja, siis viimane vis, kellega ma lõpetasin, oli Miilberg Hans, kes on ka juba Estonia solist. Aga siis üldiselt, kuna ma hakkasin ju väga varakult nagu saatma kohe 44. aastal, kas siis oli ka nagu kontsertmeistritest puudus, aga mul oli siis kohutavalt palju tööd, et minu järgi oli väga suur nõudmine. Ja siis ma olin saatnud isegi sinise-suguseid inimesi nagu Aleksander Arder, Martin Tarast, ma olen saanud, huugosid sina, tema oli nagu minu onu päris temaga olid, oli seal esinemisi ka terve rida siis Georg Otsa temaga ma olen ka käinud üpris mitmel pool, isegi Soomes kaks korda. Karl Ots olen duetti, Karl Ots ja Georg Ots laulis patriootilisi laule, ma mäletan, esimesed sõidud olid mul rammiga. Samal ajal algas ikka mulgi kuusikuga, need 47 oli meil Moskvas konservatooriumi väikses saalis, Tiit Kuusiku käisimene soolo kond. Seal juba juba minu jaoks midagi vapustavat, sest ikkagi Moskvas ja siis ma olin alles nii algaja. Aga viht läks kõik väga hästi, nii et ei midagi. Kuusikuga oleme tihti väga palju käinud, eriti palju Ukrainas. Me esinesime Kiievis, oli Tiit Kuusik tohutut populaarne. Seal seal olid meil nii ilusaid kontserdid, ma mäletan ikka vinnis kuus lisapala, see oli naljaasi täid ja mitte kunagi ei pääsenud ilma Rossini Figaro kavatiinita ja siis, mis mul meelde tuleb seoses kuusiku kontsertidega. No ma räägin edasi veel ka, kus me kõik käisime. Et vot tol ajal olid üldse soolokontserdid või vähemalt kuusiku kontserdid olid ka meil puupüsti täis, ma mäletan, kas oli kuskil nii. 10 kaheksandal viisi algaastatel oli kontsertsaal täis, et lihtsalt, nagu öeldakse, rõdud rippusid, samuti oli Tartu Ülikooli aulas esimene välisreis oli meil 1957, me käisime Soomes, teine solist oli Vladimir Alumäe. Et Alumäe ja kuusiku kahe peale oli siis kontsert. Igatahes 59. oli meil väga põnev reis, see oli nimelt Hiinamaale, siis oli meil veel väga tore reis Islandile, see oli 1962. No see on jälle väga omapärane maa, jälle hoopis midagi muud. Karge, selline vaene maa küllaltki. Aga jälle inimesed olid kuidagi väga südamlikud ja, ja väga hea mulje jäi väga suurepärane vastuvõtt. Sealt võib-olla üks natukene huvitav seik, mis minule väga meelde jäi, siis tavaliselt meil on ju nii, et kui lilli antakse, siis antakse solistile väljapaistev kimp ja saatjale kui antakse, üldse vihatakse, väga niisugune tagasihoidlikum. Aga seal oli siis niisugune asi, Anti minule viimasel kontserdil tohutu suur kimp roose, oli vist 10 suurt punast roosi, mida mul õnnestus koju tuua. Nooremate lauljatega oletega konkurssidest osa võtnud ja konkurssidest oleme osa võtnud koos Matti Palmiga, sest tema oli niisugune väga, väga aktiivne ja väga edasipüüdlik õpilane ja tal oli nii-nii-öelda nagu oma siht silmade ees ja, ja tema siis väga hoolikalt. Nii valmistas ette mitmeteks-mitmeteks konkursid eksija, nagu me näeme, on kõik see töö väga suurt kasukannud. Tema nimetamisväärsemad dist konkurssidest võib-olla oleks Sofias 1968 kuste sai kuldmedali. Siis. Valmistasime D 67 oli Viinis Subeti konkurss. See nõudis väga suurt ettevalmistust, seal oli tohutu suur kavame mäleta Schuberti loomingust, juba seal oli midagi üle 20 asja, mis pidi pidi olema täitsa nii käes, sest seal võeti valikuliselt. Mul on selles mõttes kahju, et ma ei saanud kaaset. Väga palju sai tööd muidugi teha, aga seekord meil kiidust saatjat ei saadetud, ma mäletan, et läks veel üks tenor Moskvast aga läks ka samuti ilma oma saatjata, siis valmistasime meeli de Müncheni konkurss, siis oli 1971. Kahjuks ei saanud ma kaasaseid tema viimasele konkursile, see toimus Barcelonas, kus ta sai hõbemedali. Kas Münchenis oli see tore ajalehe artikkel, kus teie tööd võrreldi eraldi? Ei, see ei olnud, see oli meil mati Palmiga üks reisse koos haridustööliste naiskooriga. Me käisime Ungaris, Tšehhis, Poolas, toimus siis seal listi akadeemia saalis Budapestis koori kontsert, kus Mati laulis solistina, mina saatsin koori, seal oli kavas ka Ungari heliloojate töid ja siis ilmus ja väga kiitev artikkel kus minu kohta oli väga hästi öeldud. Et see on päris niisugune omapärane huvitav mälestus jalt kõrgeim tunnustus. No see on küll jah, kui nii, nii nii suurte nimedega võrreldakse. Need juhtub vahest. Vello rammiga kontsertreisidest. Rammiga jah, oli meil päris palju kontsertreisi siin aastatel 47 kuni 65 12 suurt dringris. Ernesaks kutsus mind juba 46. aastal, ma mäletan oma kooli juurde, siis meil toimusid siin tihti maal mõned väiksemad seisud, siis neil ei olnud oma niisugust alalist saatjat ja siis mina jäingi kohe aastates, nii et kui neil sõidud olid või esinemisi tiimina, mina olin siis alati seal nagu platsis ja viimane sõit oli veel 1975. See oli Saksa demokraatlikku vabariiki. Teie abikaasa trammisolist, kas olete ka abikaasaga koos töötanud, teda saatnud? Jah, näete, kui imelik see on, elu on niimoodi läinud, et mõlemad oleme alati nii palju küll sõidus ja, ja, või on muidu palju tööd, et oleme saanud hakkama ainult ühe kontserdiga, see oli siin. Kas see oli 72. kolmandal aastal kontsertsaalis oli meil ja siis Tartu Ülikooli aulas. Teie lavapraktika on olnud tohutu, kas on olnud ka nende aastate jooksul naljakaid või siis ka kurbnaljakaid. Juhtumisi. Eks neid naljakaid ole olnud ja võib-olla ka kurbnaljakaid, aga no ei ole nagu kõiki registreerinud, vahest olengi mõelnud, et oleks võinud mõned asjad nagu kirja panna, nii, pärast oleks tore lugeda, sest väga palju ikkagi läheb, läheb nagu meelest ära. Ja üks naljakas juhtum nüüd, mis mulle on meelde jäänud. Kuna ma siis olin päris noor ja algaja, see oli 1946. aastal meeskoori kontsert oli Tartus vanas Vanemuises. Ja kas nüüd oli mulle tõesti kogemata pandud katkine tool klaveri ette või oli ma isegi kahtlustan seal? Aga no ei tahaks küll uskuda. Igatahes kui ma läksin, professor Alumäga, läksime lavale ja mina istusin ja õnneks ei istunud noh kuigi nii kuidas öeldakse nii tugevasti, vaid tundsin, et midagi on tooliga lahti nagu üks jalg lõi nagu FIBA. Ja siis tõusin püsti, muidugi koledasti kohkusin ja mul oli väga piinlik. Ja astusin vabalt ära, Est toodi mulle teine tool ja tuligi ilmsiks, tool oli ikka täiesti katki, läheb võib-olla niisugune naisega muidugi. See tekitas nii, nagu öeldakse, oli elevus saalis. Kas jääb ka üldse vaba aega ja kas vaba aeg on seotud muusikaga või hoopis mingite muusika kaugete toimingutega? Vaba aega nüüd jääb, siis ma nüüd töötan Georg Otsa nimelises muusikakoolis, mul on kontsertmeistriklass, ma juhendan ja suur koormus mul ei ole. Ja selle tõttu ma saan näiteks tegeleda ujumisega, ma käin kolm korda nädalas basseinis ja olen sellega väga rahul. Pole väga, meeldib ujumine, muidugi, kui lund on, siis käin suusatamas nädalalõppudel. Siis tegelen ka kokandusega kodus. Väga armastan käia teatris ja kontsertidel peaaegu väga vähe, et mul vahele jääb midagi. Ta on ikka nagu osaleta selles suhtes kõigest kõigest, mis, mis veel ikka meil läheb. Üldiselt olin liikuv inimene, armastan seltskonda, aga teinekord olen ka väga hea meelega üksi, eriti mere ääres, kui võimalust. Ütlesite, et töötate praegu muusikakoolis juhendate kontsertmeistriklassi, ma tean, et teil on ilus hääl laulate. Aga kas seda lauluhäält selles töös vaja, oi ja kuidas veel, kuidas veel, väga tihti on ju nii, et illustraatorid ei ole või nad ei saa tulla või, või on ka vahest häälest ära või või ka lihtsalt teie juures, kui juba mulle toob õpilane klassi noodi esimest korda, siis ma püüan talle ikka sedaviisi juba sinna juurde laulda, sest et tal tekiks mingi ettekujutus asjast. Nonii, viisi tulebki mu siis üpris tihti laulda ja eks mul hääl on ikka nagu klaverimängija hääl, kunagi ma arvan, ma ei oska selle kohta midagi öelda, aga, aga ma mäletan seda, et kunagi Viktor Gurjev ja ka seni Siimann mõlemad avaldasid väga suurt valmisolekut koolitada Kalev osas, nii et oleks pidanudki natuke rohkem selle asjaga tegelema. Nii no tänan jutuajamise eest ja soovin edaspidiseks head tervist. Jätkuvat tööindu ning tarmukust, aitäh.