Tasast maad mõtsa all, veidi diil, et mu üles ja alla. Ja kui pead käruga sõitma puie perre. Beat ümbre, puhme puies kirbet sööritama, õppuva pääsey koheki mõne kotuse pääl ragusima, puhme eest ja veidi maha Sadalovisid tüübiga mujale, et läbisaia mõnest puukest on kahju. Üts tammekene, nii Tiira veer, et pead kõik kaema, et talle vikaidi. Ütle päris suure, vast nelja tollitse tüvega Saaremaa lõigati maha hõlberis, kui onu Saariga on üle pea, nii et viimasel aastakümnel oma nakalu kui oma Mäelekki siin tule neile kallale ja kooletas särk. Suurem basaare mobiil küll päris terve A väikomba suurelt jaolt juba tõbitseja osa ärkki kuulnu. Meil ole nii santsi asi kui mõnel pool mujal. Esna mõisa oli vaja kõik suure saarekka puul kuulnu. Halle oli teisi Kaiaga. See on saari tõbi, hom meile tulnumast õdagu puult võtta, kui Euroopa on ta juba palju puid hautanuja. Viimata tuleb jälle, et saari saak seal kasutada. Meil on neid veel külanud ja vask, jää. Skavil. Ma ei või küll ütelda, et saare mulle vääga meelduse sugu näidiks või mõtsasõ ja mõtsa veer olla. Eesti homsansid kõmupuid, eski ja Neuki tükkis närbelema ja hukka saama. Jala eel on ju ka mäeneki siin, mis neid tapp? Mul on ussaiamall paar jalajat, Talle kuulub Pedail ja kuusilon ka igatsugu hätti. Kuu kliima lämmendas Lätia vihma haplembas on neil ka kitsas käes. Mo pelgan, et nii mudujas mõtsa veel vaesem pas. Taad mu silmad, vastinampine. Ede otsastule, mõtsa tamme pahtrit Lõhmussitia Saari manu. Ja mõni lähisakene lakkas ka seemnest kasuma. Meil on näiduma kolm, neli paar tükki juba päris suured. Lehis muidugi mõtsa all ei kasuta, kime taht, palju valgust, oma istutatud lehis kasusse elatusest, lõuna pool maja ja lombi Vaikel näo oma juba päält 40 aastaga valluja, mõnel Teamiitri juba päält 60 sentimeetri. Nii et ütte mehega hine ümber ei võta. Mõtsa palju sajandeid puid tahtule, neil rohkem pikkuste kuu korguste. Ma lääki hääd kätt, ümbre, noore jala ja siis müüde kitse Uibo puhmast. Tahad, sai üts jagu raotus, et kärakoja kärul ta mine jale ette seal. Mujal oil ka säänest ragumist ja Ruukwist. Viimase lihvi sai Tiirakene kerast ja kärva Vidajast paar bossatalu tüve Labosiva jalgu all, päriselt. Hinne kõdupuupuru jäi naist maha. Pikk tee Pedajal on maast kasub ja ütskord jälki saia maas maale, käänu mõtsa puid tooma pea, ega täiv kumaalale ilma olli seosemisega Iloza vihma suurtes satabki. Nii saiva puu riidu hästi kuivad, aga ma s viisi korraliku liituda. Et olles löönud maa sisse, mänd isegi vaja ja sistel riida näida Vaisele. Tere nagu mõtsa mehe tegeleda, panna ülevast kokku pika ribaga way Kablaga. Madei prostoima mooduga. Teie riida lihtsakate puu vaiksele. Tahan küll üts, probleemikene, nimelt too, et puua, ei püsi paigal, nime liigusse, vanempa jämeda puuime, peenem peaIe noorempa juba rohkem. Ja kui puu liigus, milli miitryway millimeetri osakesegi moodustu x riidale riit liigus ka ja või viimete ümbregi minna. Nii juhtub mul päris mitme riidaga, kui tahad riita terves talves, mõtlesin, et pead hoolega kaema, et saanu, yks kim vähedetus. Ahobuiega on lihtsalt oma pika ja riitsais parem pahe, pistu, pliita, puiegom, tüllu rohkem ei tohi riita kuigi korgist. Sisbises küll riitule olema yks majandusegi kate pääle pannu. Et vihm ess pääsenu Guyavid Puidelki likest tegema. Nii neoriidasis Saisva mõtsa all ütel oma vihmakaitses eterniiditükke Tõsel vana põrandakate, mis, miks wanna muudu linoolis kutsume kolmandal plekitahvli, neljandal valavakstu köögilaua päält. Nii neopuurida says vaja kuivasse ja uutva kolasmana ärvi suvena võiva saistaja uuta pääsi kuu enne suurt tsüklist kuuri alas. Siis mõtsa hinnang suurt ei kuivama kuuri all küll v tükese viil. Ja talvehaigu, kui puu oma külmem on häena tarduma ja saista laske. Pluss kate 10 kraadine puul, et palju parem vahepala magu, miinus 10 kraadine kõge, parem pomm tuld deta purjega oma says ahoi öö otsa neovõtva tule külge nagu New kuma noorem pulli käbe puieberr suure käraga, mis kunagi said ettus. Nii et laagriväli avit mul Tartust osta, vanad tsiklid sõõrib pannina võlli otsa ja keevit võllile kõrvakesega monopol. Nii et seimi esipuust kasti sõela pääle. Säänest Kerro kutsuti hinnembi Võromaal perevankris. Peris pere vankri lolliva, küll puud sõõri all nagu õigel vankri taha pääle Lätiks hunnik puid, aga mul vana inemisel hom juba rassani säänest koormat mõtsast valla kodu. Silla tee peale, seo suur Vaiva üle gimme ja kandenõlvast alla ja üles. Jobu käsist jalgust panud hinge haardma viima, oledki viimasesse laulge mõtsa väiko alumiin käruga, Minkel oma kummega sõõri all nagu kummi vastu pidada, hom tuu käruga päris häämiik kandi nõlvi, lohke ja muhke pitas sõita. Tahab kärnulat veedempuid, pead rohkem edasi-tagasi sõitma. Amis tuust. Mulle ongi metsatöö ja heinaniitmine üts Abinu. Minge summa iho vormi ja tervist hoita. Oleiduios vaia, igatsugu kepikõndi, jobu saali või üte kotuse pääl saysidvantiga massinit Kärost, kirvest, saest ja võsa, väiksest matsietestom külanud. Kärosai Kopuid täis, sinna ma läksin, nii et toksi kär Royf tagasi kodupoolele Carro Takahvita. Nii on kergem, kõige rohkem peadki pundma ja rõhutama kuu Karro Kodoman viimasest nõlvast üles tsingutat mõttes all on nädaliga kõik Värmi muutma. Ütte kõrvaga hom, haav, lehist paljas. Tiir daam, kuld, Kõllane, sõõrikide haavalehti, Kadetu. Nii Kõllanet, imelikum, nii kui sassi maa peal jalgu all säänest värvim, õige, Hollab. Kõsisese jalgu all haavale tuli Kõllatse. Tagasi oli alati niisama lihtsamine, ei mõtsa Elina tarkam Kaia vaikse pääl Taada poole, et kunsti ta sealtpoolt tulla. Paistus. Mõnikord ongi päris tõist muudu. Mõne märgi oma küll iks nagu suured kivi ja suure lombi vaikinguga näid ole igal puul. Ja kui samma tiit tagasi lähed, on kurast saanu Haaja hääst kurapuul. Tuudom hääl. Kui ma võõras metsas või võõra Liinahkem siis maiks vaikse pääl kae tagasi siis ei Essverta, tagasitee pääl juba mõtsa taramal oma Edimets riidaga. Neusaiva varr, hambad ettus ja olen mõtelnud, et las nime olla viimase, mis ma ärvi sama hästi kui aluskorra kätt jääs mäekink Kohkasus paar suurt puud. Kuuse külge olemi rõivabalakeisi Küütne nagu ennevanasti minemisi Tõive metsale, mõtsa hingile vai jumalile, ei mõista eski ütelda kuu Tõmeeliimidad asja, mõtle, Mäeleke esi muudu tunne, miks? Meeneki märk nagu Olessi, nii mudu tahab kuuse külge kingule jätete so paikkumises, Süts esi muudu paik. Ei ole nagu Tõse paiga Tõse kinguga. Kuus ei ole ka nagu Tõse kuusega. Kuuseum kingul mitu tükki paar suurt peda, jätka üte kuuse otsa, ma panni suure pesakasti mõtlejat vastule, mõni öökull kaksin sisse. Oley nätaka kuulda, ollu. Ei leia, mille öökulle kandis, sina ei ole kunagi Holl ussaia, suure saare küla pesakast ja seal elli kak mitu suve. Nii vahva hall, kui poja vällja tullima ja aiaPuia otsa istuma. Üts, sõber tuli külla. Meid parahuises sulle Koto nime käbeda ussa ja ümbre. Ja siis suurid Sirke mägi pedaja otsa mõtlima Ede otsast, et Kaplinski oma täis topitud sirgu Buy otsa pannu. Siis näidata, et hoopis sil päe pöörduse Troitit, parem paheneta Homjodeeda, et öökullisilma ei liigu. Et mujale Kaia, pead Dima, pöörduma, säänse sirguelliva meil siis mitukümmend aastat tagasi. Viimaselajal Olejaid lännu ei, kuuldu. Chirke üle pääveedempas jäeneb vihjokias sole viimatusel suvelvistinap. Esimene suvi siis ilma pühalda, lõivokey see on ka päris harva kuulda. Ruja räägiks veel rääk näitkjas Mukuvee tempas. Palju saanud Kaarnit, Rebecit ja hulkid kasse naabrimis kõnel. Et kui ta umma haina normaniidi siis olliva kaarna ja toonecureka püüdleja präegu poigi. Nimi, Muku automid, Sirke ja muide laid asemele tuleva murdja looma ja raipesööja. Kas ma kuule, kuis viimane lõivakene laul Mudge Kotsil miilat Halles, kui mõtle, kui palju oli tsirka Kallo, kui mobiillats olli viiekümnendail aastail siis istuma viil telefonitraate pääle siniSinitse paju, Haraku näidolayinempast puulsada aastakene. Kas neid eesti hine ületaja elaski, varastasite Kaarnitum jälki rohkem kuu hinna, vanast ütskord kive ja lihtsalt aprillikuu linnast siia suur kaarnaparv, näidoll päält saa Ellivaja asendi Nurmi pääl paar päeva siis manöövset söödakulle. Mul sai neist siis vilanud võti hiina kongi pessi, kõmistid uud nagu sütti Kaarnamissiva üles yks korgem pahe ja korgan pahe, viimate peris pilvi ala ja siis linnassiive ära õdagu poole. Rohkem šansid hiiglaparvi Ole Einar ei mõista mõtelda, kostma tulliva ja kohe Linnessiive. Mõtsast Buy kanda ja mättide vaikset läbiza. Tee mõtsatare man peatuse. Tah trepi pääl oma istu ja alla lumpe ja normi poole Kaia on päris korge kodus. Paistus ka pähe. Paistus tsiviilpalju kauem pahe, kuu puid, solvub. Neid kõiki oma loores saanu istutus ja nüüd juba suureks kasvanud minna. Huvitav see tähendab tahtnud pikksilmaga Vaikel Taivast Kaiaga adu jaospiad pikksilma Keroga nurme kupli pääle pidama ussaia oma Egelbul puu-is mõtsa tarast, edesi, lätt, tee Allameke Kerodikus väega Kippeste piirduma, nii et esipeatad kinni hoidma, vaid, aga ütleme nõlvast alla. Juusma pea kooni hõbepaju oli. Palju kõrvaltasus, väiku Pettai. Kui paIju kunagi ümber satas, võib etega vika saiaga. Ma looda, et hinne, ta kasvas suureks ja temast tuleb paIju asemele Tiimärk. 10 laulame, mõtsatare poole minna, kuue säänsid märke. Puud nagu õige, ei Paistuga läänegi varin. Päris umb 10 Oleivale kunagi suguvalguses Dixon midagi yks näed, hommide näete, käru jõnksatas, kats kõrda usse pääl, mis kattelumbi vaikse litse viisoole pääle silla istum. Kus om sääne nagu nime ennemgi olliva põõnuga. Edesilati jälki nõlvast üles, nõlvezi ole eiramplauge, hinne uss aja manu jõudmist on päris raske, Kerro üles. Üts päris äkiline jõnksam Akva hinne tiigid. Ja kui üle Tiisaatja suure kuurid hakas, Kamüüde hom, suurem Paim nätu, Oley muutku kääna puu kuriala ja pane puu taha riita. Haigu Lätmis lätt, puurid, Muku kasus. Talvehaigudule ei puiespuudus kärama jäta kuuri ala. Hummele jälki mõtsa kuu vihma isatab. Kuurist tare poole minek, kyljes silm pidame puu kujukeisil jumalat reisil Diazaisva vana rinnal, otse alus müüruja, pedaja tüvevere. Mõni hom oma vanakodusse pääl, tärtuudu, jäätu siia pussatama. Mõni on vahtsepp. Ma oleks vaikselt ellu mõne kujukese kuu sääne puu ette trehvas, minge staaži, midagi, mis nagu esimulle hinnast. Kätteandja ütles, et tee. Nagu ütles kate Haroga pedaja ladvajupp. Dima jäigi säänses. Kate Harolitses ja mõlema haru otsa hom Niaga. Kaeva mu poole, kui ma müüdale oma vaiksel nagu seltsis, kui ma üksinda sihkev ja toimenda Lillik kaeba kõmu poole. Neil veel palju haigu talveni kuulemmis ükson. Läheme mõne priimula ja maarjalilleskivil häitsema. Päivam pilvid hakast kõrrest välja tulnud ja kaes Rihedare Aknilt vasta eranda aknal paistesse kats hype astrumi potti, mis ma suvest siiamaale tõi. Näide valamine saiu jättetus. Siis tükk jao pärast kujuse lehe Tsipulie suutma Kevet kunagi maigu lakas lehe jälgi kasuma ja potti või tarduma. Paari nädala pärast oma siis seitsme valla ja säänest tõist, nii uhke Häidsmidega ninni anud otsi tämbe maine mõttes, sa ei lähe midagi, sõidetus humala jälki kuu ilmam. Nüüd või istu puudri taade ja v tükk kirjutada ja Kaia mis silma pääl on sündule ja kas äkki on mul midagi Kirottena? Tuus taustkuma naksis, jood lukku kirjutama. Homme juba pea kats kuud. Sügisson käe, Talv tulebki. Päivi mõtsa Kotsil päris madalast seoist paistus päeva haigu Ilose aknas tar akva pliita truuba pääle. Hilda sügise tare rohkem päevapaistet kuu suve haigukuupäev korgeskem. Puiele hineb lehti ja maha sadanud lehtil ole pärmi, kõik on hahk, porikarva müüte hinne haava Morolummi unikit, tamme alt saime kokku riibutus Morozize homopaari kotuse pääl hakanu kasuma Sammel sääne Herre. Nii et paistus ka pähe. Sammelom Casio Tõne mootor, midagi minkjal õige nagu s olnudki paikkami, maailmakime Tõse ilma elanik. Homseosta aust kuu elavast maa pääle, tull kontsa kinnit. Ja üts kõrt, tule vist haige, kui maa pääl imp suurt muud rohilasti kasukigu Sammel. Päivama nii lühkine ja võtak, nii pikk et päris imelik nakas. Mõtled, et juba õtak. Kello minna viis või kuus. Ei meeldi mulle, seo kella käändmine. Võin olla talve ja suveiks üts ja samaid. NAGU õlguma latsia luur, ineminovelli. Ole haighäälne ammet, haigulilom. Viil.