Astu paar sammu üle tee ja olegi uss aiast päris väletee on piir. Piiridaka homkuuritagune, väiko park Ko hinne Mei toll. Peremehel olnud kardulama. Taas sai istutades hulka puid. Erinevalt Kõive siis paar kuust ja tamme üts vahtrakene ja Perafiiluts nulg. Paar valget püükia, Üts Mari Uibo. Ütte hulluse Teiga. Istuti haava. Tolle võtiva kopra külmach. Haava võsaceysi tuli mul paar aastake veel niita lõiku, et neist valla saia. Saime siis näete et kopril Maijail Oley mäenegi vaim päris jäme haavapuu läbi. Nii et lombi tiheldasatas. Mulloll vitsaga saagimist, ragumist et Mahaza talu puu, juppessaagija jupi halges lahku Aprill anda ju Ahja ärg palutada ja esiolemegi tsipake targem passaanov. Mõtsa puud massay, kumma ust saidatuba? Akva Tõsel pool Tiido müts, laialehine Lõhmus ja aids, ameerika tamm. Qwercus, Rubra arvu poolest, peaasi siis olema verev tamm. Venelastel lehe juhtile oma säänse, tume Kõllatse teravide Tsakkega ja miit tammelehist, vee, suurempa, tammi äss piirast, mis mõtsa taremonovi, hääd kätt. Korra Kätum Lõhmus, sai kõrgpuukoolist ostetud Ameerika Lõhmus häste lakio lehtiga. Oil poogitumi pargi Lõhmusse, diilia Pleff olla see otsa. Kooli vällja ja do Pleff ollas lakse Sis esikasu maja on juba päris korralik puu. Tasele puhul tamme on viil üts Ameerika puu. Mulle väega Sõjamäe lähkune õdagu ranna Elo puu, hüüa plikaata. Saidi ma luuelt puudus võlvil sääne, et mahtu, auto, härg, duell vast 10 aastat tagasi, põlle anda seal juba oma 10 meetrit korgust. Ma olen neid Puia puid Vancouveri kandis oma nagu mõtsa jumala läbimõõtu või olla päält Nellamiitri kõige suurem pasanzolo puu, Ameerika muudu, reetseedari läbimõõt ammuma kuus meetrit, ümbermõõt siis pea haigu katskümmend meetrit. Nii et latv aia tubli katse teist meest, et puu, ümbred, sõõris, mütsid, õisi, käsist hoitaks seista, Kuu, Elo Puualale jääs ja jääki talle kurja ei tee. Siis vastu 1000 aastaga pärast dimegi sääne, mõtsa puiespoole korgempia, mittu kõrda jäme puu. Ilmuskmalda suuri puid olema mujalgi. Mammutipuid, näidmine kasusse Oregoni ja California mereveere, ladina keeli, sekvoia, Semper, Viirends, inglise keeli, Gostal reed, luud, ole kõnen, mõni neist kasus päält saamiitri korguste siis pea kolm korda nii palju kui eestikuge, korgem tabu. Ma olen mõtelnud neist ja armu saanu. Et tuust, mis inemine tund, kuda säänse Puial mõtsast says. Oley kirjanikul võimalik Kirota on asju, ming, kästom, paremp olla vaiki. Mõne asja siin ilma oma pühe ja näis tohi üle arvu palju kõnelda. Tuustma sai viil parem pähe arvu kumi ütskord vahelisel meremaal vai Siilandil kävimi mõtsa Mauriga siis meile neuti paari suurt kauripuud time There neid puid Vinkel oma nimekki nagu hine Miisel ütel. Et tõi paar külalist ja sismikaterettimi puid. Time laul neile ja Malauli Veeduga valla võrukeelsest laulu. Kauripuu ei ole nii korge kuu sekvoia läbimõõt või olla suuremgi eski päält kuumemiitre. Üts naist, puist, mismi nätas, saime Joll taane mahuta maoori keeli, mõtsa pere miis. Oma puies kõige uhkem pama paar kuust kauem pahmatsa. Üts hambast juba päält 30 miitre korge. Enne lume satu hom lehesadu Kolehe katva pargi all kõik maa. Ma olen mõtelnud, et kui palju daat lehe kraami siis õige maaka satas ja muldalett ütskord. Siis võeti kätte ja rehkendiveerib ruutmeetri rull päält 500 lehe. Ma tean, kui palju nime kalda põnne pole, sidedele. Kõnnid ratta müüda nagu vaipa, müüde lehist, vaipa, müüde, Kolehe oma erimetsa, siis tulevad. Paari päeva tere, hom Kolehti sekka juba Sadaluga Lõhmusse ja tammelehti Egel lehe luma haig. Ütsaar geol nädaliistril illas Kõllale on juba puupaljaslehed puhtaid. Kõge kauem püsis rohilatse lehisse näide nõgla satesse mahvast oktoobris Jaeski novembris viil. Mis mõtsast sa mu eluaeg on ta palju muutru kuu taha tullisisesele kinke pääl muudkui mõni mana kõiv ja Lepistik Kivistik Pedajakese olliva viil noore ja põdratükse väe neile kurja tegema. Nii et ükskord sai näid päeva palatuse vastase õliga määritus. Et vast peletas Vainlatse kabem pahe. Nii mõtsa umbrella, küll põtru, harva olnu ja pedaja oma kaasanu rahuga kasvu. Näidanud tsiviil ka oma kappida ide vaenlase kõiv kasus pedaja veere siis ta Muku pess Pedajat ummi ossega Nicagu Pedajal oma nõgla okka maha bestetu ja. Või päris välja. Kõo pudenes iga päev, aga neid rohkep Marru ja paljast maad ei nääkinamp. Kolehe siis tammelehe tolle vereväe ameerika tamme oma. Kuulühceneum Elo teil kõhule ja vedajana. Esimene kiht lehti on saarelt ja-lt. Siis tulevad vahtra ja Lõhmusse viimete tamme. Mõnel Tammeljas sugulehti puu külge kinni niikuitahes-tahtma neid valla laskekiht kihilt lehe ja siis lumi pääle. Haina pääl lehti pääl lumi, lume pääl kassi eleta. Alumiiniumviil haigu Bay komm. Tule meelde Kolga Raymondi luuletus. Nii Ladzelatsi und nägema. Tuul jäi viil tühja koost Kõllatsest luuda tegema pimedasse öösse. Suitsu Gustav Kirotet Juuroobitsenud pärtlipäeva rajud puud esimestest koltunud lehtedest. Pärtlipäeva haigu küll loll näid Kõllatsid lehti veel Maikesele mõtelnud et viimetavam, seo luuletus ka märg tuust, et et pärtlipäeva lombil päris suve haig. Kui vana kalendri Berdaga mingi perre Eleti suitsu oma luuletuse Kirot siis on pärtli päib rõlla septembrikuu Edimelisel nädalil. Kõllatasid lehti on marutuulel roobitsa küll. Palju neid külvile. Ja viimasel ajal on septembrikuu alastuse fiil päris suvine ilm. Targa Tiide Kirotase. Et talv Ammyy mail paar nädalit lühkendas jäeneb. Vastis ongi tuusto mull häämiil. Talv on muias palju pikk kusassi võttasid, imes tõkvalt kats või kolm kuud maha. Ei meeldi mulle Eiland talv. Emil TÖÖ lumi. Kui säänest patujuttu kõnele makas Tõsainemise ohkmaja, Ahma suurempale jaolom lumega talviks meelt müüde Nat, sääne tõsildaja, mõtleja vaimärki ja ma siis ole. Korra käties nullukene üts katest ameerikamaalt toodust puust, mis vilalale, mõlemba vahtselt Inglismaalt kohma kõrd, kolli, Tõnevam Pennsylvania toomepuu kasus, cavembach lumpe puul, lollukene Thai häste kasu Talle tükkesse mäensegi valge satika kallale, lõklogile hom tõisi päris palju. Novella Oley niukene juhtlen, vast nakas parem pahe kasuma. Ütte kao manu istuti, kõrts, lastri time ruum Ko ladva Nigasu talv võtim jälki madalamas neli viis meetrit kurgus tundusel küll jama, vast kasuski Kõolatra kuu talv pehmentule. Tiiradalat sinka-vonka ütles tõust kurakätt tõsest hääd kätt, nüüd. Inimene ei taha või ei mõista, tugev kiibeatics veduk kõver olema. Vast ongi parem. Nimudu. Ma ei usu johtud, mis lõkurbussi kirjutas. Innovalast sündinud tee nii mudu. Et eesli roidi üte hainatutumanud Tõsemana ja tõlla tege tiinemine esi ja yks sõkva geomeetria perre. Seo kurbus, jõekene stiihia geomeetrias, midagi ei jää. Et Jabakama hai koll olema kõvera ruumi geomeetria ja et seome Einsteini ülese relatiivsusteooria Põhes. Kui Saksamaal Hitleri haigu naati väega pikki hõkvid töid tegema. Sündu sääne häda, et autos ohvrelledz roolimann pähe hullis ja õnnetu isa oli rohkem kui hinnanbelt. Tuli välja, et pika õdva tee pääl sõitmine mõjus nagu maniaki hüpnoos way narkootikum. Inimene nagu makas jai Macaca ei suta ümbre olevale õige reageeri. Siis võtiva sakslase ette ja DVD Erkki kõverhambast tagasi. Inemise päris geomeetria, Oley hõkwu, juuni geomeetria, õppu, juuni ole iluduse õige olemaski. Neuma Inemise mõtlemises sündinu ja on suur viga. Kumi tahame ummi, primitiivset, mõtit ja kujutamiisi loodusele pääle sundi. Inemine Beatics looduse perre käime. Looduse ümbertegemine lõppes halvasti. Nõuka haigu k Muku kõneldi suurest stalinlikust looduse ümbertegemise plaanist. Duublaan jäi suuremalt jaolt pappe pääle, õnnes Veedüksteti ka. Ja rõlla Araali merest in üts. Lumbikene alale jäänuk. Kuuri tagutse paarikese Taka on v töö niisama heinamaad mida tule niita. Niitmine on omajagu vajuga, tahai kõkke ka puid täis istutada. Viiver Beatics vaba maad ka olema. Hääd kätt sai paar sirelipuhma pantus. Oma juba suures kasuna. Näide Taka hom katses miini ja üts, tammekene tõrvast kasulu, qwercus, makrokarpa, tõhom Peri Tartust Ülikooli botaanikaaiast. Tammel nagu päris mitmel puul on traatvõrk ümber pantu muidu võtva kitse ja tõuse elaja puukese õnnes. Hätta ela idega olütsega, kopra tükisse istutatud puid maha võtma Sanna lombi verest laeva ega paari aastaga Pajo puhma ja neohinne, mis traadiga kaitstus saivad oma alale. Kuurid Aade parki sai Lõhmussid istutades üts jagu omma erastada pargist ja oma päris oma maa Lõhmusse. Üts jagama lagelehitseja elamusse neooma kehve vähk või mis on Küle sama moodugu Uibil? Lõhmussil Dima hambalehe olliva akva nagu haige, lätsivad täppe täis pruunis ja pudenes iva juba varrpuu otsast. Pea kõigil ja saiva säält lapsepõlvekodustuudios. Mõnel Erastvere stuudu Lõhmusel lätsiva leheks Kõllatses. Neid on nüüd kuuri Takahmoro täis. Vahtralehti satas ka palju meiline verele. Vahtra tähendas, et säänse Kinkel sügise lehe venelasele säensit Vahtrik oleks kaelu. Kas kooki, paistus, mõni Väigukene, et võtta Kaiba vällja ja istuda kuma mõtsa veerde. Et tillas Kaiaga, Olejevillüüdne. Seo lehti sadamisemann ei pane tähelegi, et Pedailga nõgla pudenes. Hinne laeva Kõllatsesse, siis pudenes Kossar raputad, satas sõtvalt paljud õisi Mach. Pedaja Nõgelbises puh kauem kui kõu leht. Koguni Katzway kolm, aastake Avee tütuudki. Pedaja all puu, Kurimann, maa, Kõllatsit näputäis. Dynašova häitsiva Lõhmusse muido väega Iloza tega aastak, tule mõni häitsi ja mana. Kiiver, hom, katesse kümmend, noort Lõhmust, saivad kallastelt puudus. Koholl mu esimene lapsepõlvekodupoja hellivusel vaht, Eesti au alustuseks mõne aastaga suletuust elamisest palju välja. Majas müüdis, remonti sai üts jagu tetus. Viimati saime kõik arvu, et käib üle jõumaja, on palju suur. Ait tõlla juba päris metsik tassis neoLõhmus vitsakese, säält eri metsa mälestuse. Haid mehitse. Mehitsidega mul siis sääne esimuude körs. Moulli kate, pooleaastane kuu käbe müüte vanaisaga mesipuumall. Ütlesime Ehine tuli suure suminaga poole vanaisa ütel, et Joosemi Mioosimiki mehitseister tõlla, mõtle, et ta oli vast Läsk. Mäelekki kuri mehine juht. Vanaisa vast niisama tee nalja. Lõhmuse häitsiva nii ilusa mehitsid Häidsmine pääl ei näe ega Taiv käele kaema. Kärblaisin liblikit kimalaisi kommuni mehitsites. Tud ei mul meele kurvasset, mille ma neid Lõhmusid siis istuti. Kas meie meditsiin on ka midagi? Et nime ei mõista enam päitsmit? Vaiessole Häids, mis mesimahla? Jumala Tiiet. Ma pelgan lehitseda pärast nime omma Veedu nagu elutuse häng. Kui nime vällja koolesse on midagi väga halvasti elutusega ja ine Miisiga. Ameitsidega homme igal puul ümbri ilma midagi halvasti. Koolesse myypulja mujal. Rõlla puupidamise Tiiver omma Lõhmus, Silja baasiimne, Valmis, säänse väiko pähklekese Kuusutat maakooresisest tuumakese vallakuuri, sünes sümbacki, Meksse ja mõtli. Kas suurenela haigu Inemise Lõhmuse seemneid ka sõimab? Kui istun näljaga üldse loll? Kunagi ma rehkendi, et Järveoja ja lumbianniva vana laul päris palju süüdavat Gallo vähki. Teos sündis nälaga. Inemise hinnes tahavayes julguneid süver, lehesitiku magnaceydivast. Ma usu, et ilma õigu. Kas tabu, hom, kõvem kui nälg rasse usku, mõni kordistik somm küll. Kurna kätiasmi sukeldus lemmit. Tei taha silla kostuv hääletamine. Olgu siis karata nagu latsile meeldus May redelit pita minna, nagu vananemise. Hoyom suurest lombi hääl Taholey liigasva hinnembalt Leima taha Lumpi paar Vii Ruusi. Neist sai piltigi tetus. Paar tükki lets Eesti looduse järgi. Anjo Viroosi sõiva kopramaitseta jonni tõsis Kõllatsit vesikupp veskimõisajärvest neooma alale, mõlen pahlumbi. Kopra ole eisaa Lumpasinast sisse saada. Viirusest on küll kahju, aga neid ei saa kuigi moodu kopreteist kaitse. Ole küll pannu juuretraatvõrgu sisse anima tainlase, seda Ärnoore lehe ja varre juurest välja kasusse ja nisa viirusiksuka. Jah. Mis ütelda, Iloosi Tõsele söögikraam? Vii Ruus on mulle häitsmeilo. Koprale In söögikraam, lummi päält nases kõrrega suurt Sirkija Lindast süle mõtsa minema. Haigroway kui Stad ütel või ta sel puhul kutsutas. Lumpe pääl on ta ega suvine külaline käo kalamaime, püüdne, Guinemist, näge linde. Mu poolest las püüd. Esikallu ei ma latseks pilvi ja siis mõtlejat Oley Mulleid söögis vaielda lass elase Humma, Ello, lombi, Homkokri ja mudamaime ja vast mõni Ahun ja hauka. Vähem hoiuse pääl puul laskva päeval hinnast lämmista, suurem oma Kohki süvenda, neid ole ei, hinem peolt. Lombis saiva kai peal astus, kui ma suurem Praha sai. Ole õige meele kosjatull. Kats Lumpi näide Maicelonkraavikene Koch nirises, vesi ülem past alampahe kuu mett rohkem pomm nagu sügise kive. Põma haigu jää, Salomane lumperis madalas Keve jälkinuses vesi pea üle Pervi. Toon selle, et äravoolutorust Doro jäätas jälk ja võt hulga haigu hinna kuude Juusma pääses ja vesi alla vaos. Alampahe Lumpia Sanna Lumpi tükkis kasuma egatsuku haina. Tülludege oja pini keel. Ta on mõne kodus seda nii palju, et lase ei suvehaigu. Hoyoki sukeldus Eeaa Songi seo pärastu heinast puhas ülem Blump. Kõge paremate.