Pilve miilduse mulle vist kõigist asjust kõige rohkem pilve ja mõttes. Pilvi võimuku Kaia Kaia. Näis, ta ei kunagi vilanud mõtsa või Muku kämbuja Kell. Mõtsa Oley nagu metsast vale. Et punktist A punkti B ütles kõige õigem Tiia tuutiid, siis mõnes mõttes Homneid Teide radu, küll ta õiget nagu ei oledki. Võite minna nii ja naa. Mõtlesahkemaski rohkem, nii ja naa. Otsitas seeni, marju. Seene ja marja, ei kasu, joht, sajandikpunkte ei kasu pindre pääl. Mõtlesin, võid minna igale poole. Mõttes joppas sulle kohe minna back võimaluysi. Ja ole alati vaiagi kuhugi minna või niisama roita, päriselt on suureks liina peris liina kah, nii. Seal võid ka roita. Roitaja Kaia, mis silmi putus? Ime kõnely Mullet, prantslaysilom säänse liina Froitmise ja ümberkaemuse jaos uma sõna. Flane ja sardee I Montaal kinkelaule ma kooli haigu hoolele, Luija ümbri kirati. Esiti pruumise laulda. Laulet, flanee süür, legraan, Boulevard, a ta on, tee, see soostante suus Auar vai midagi säänest. Amy Visnapuu Kirot New Yorgis, et ma armastan uita üksinda. Suurlinna põlises laanes ees tänavad, sillad vetega ja ülalhahk taevas vaale. Ja samas luuletuses viil Põlismetsade üksindust. Ma kõnnin ja vaatan otse justkui metsas tai jumala õues. Ma olen mõtelnud mittu kõrda, et peasse kirutama ütte luu mõne suurest kliinas roitmisest, tuust kui ma käin ajutises paar versta läbi Pariisi, Londoni või New Yorgi Budapestis. Loll vedu, haigu, täieski, ülestähendusi, märkmiku, suuremast kirjutamisest tules, midagi jälle, üts asja lugusi omal lam, et liina hom, kõik täismärke ja liikumine on gimme paika pantu ja saetu jalase kõnni autotee pääle võõrast uutest ei astu sisse võõra akna ja kõgel oma nime ja numbri ja sildi Küle. Roitavaid küll enne kõnnitee pääl. Kaia muidugi palju ja see kõik on, mine Miisid etu ja Enemyysi märkimise märkum kõigele mann. Liinum tükk tihiat, kompaktset seminar sfääri. Tuu pärast mul on alati tahtmine Liinahkuvadki parki või olgu siis kabeli aida minna. Tahom puid, puhme, hainaja ninn, Inemise istutada küll. Aga asus, eks esinagu jumal juhatas. Mõnel pool on küll puid ja puhmega hindamise tahtmise perra lõigutu ja painutatud jugapuu nagu pallikese või sambakese jõgeva kandiliseks lõigatud säänsid puid hindele. Mõtsa ja Taivas ka vähe taevasse pilvepuu omma Inemise ja Taivo vaiksel. Ta tuletas meelde kirikut, kergtaht ka olla Inemise ja Daiwa, Inemise ja jumala Vaikel üteldes. Et gooti kirik com Peedu mõtsamuudu korge samba nagu puutüve ja ülem ehk kõrge lagi pilte. Ja hakanud aga nagu puukrooni kost valgus, Taivast läbipaistvus. Kuma Portugali Holly, siis meeldib mulle Raita maha jätta Island, ÕISis ja mujal mõõtsikuid, paigu. Näidolmi. Liina veer, Külenud ine myysiasse nätata, magedasaaliks näday sisenes vast pool päeva püheda imemis imp ess taha näit rehveda. Mesipuid Holl paaris kotuses. Kuu Tõne, aastake jälki istanduste tagasi tulli olliva ütte mesipuud ühe. Kas neide omanikul ärkuuluvai midagi muud juhtunu? Saiseva mesipuu ilma mehitsite ilmamiita kõrama sai Strasbourgis katedraali ja Kaiduda imeasja ja korraga sai arvu. Et tolle katedraali torne, Inemise taivahepüüdmise lugu, kirikulugu alustuse Väkial torn, kumb siis jagunes mitmes osas Neuma kõrda mitmes ja viimetajam neid torne ja tornikeise jo palju jäävatuse Muku peenendas kaotase umma täkke, ütlest jämmest tornistam saanu torne, võsa, torne mõttes. Mõttes ei küünu tai vähe kasuma. Hinne vanasti Inemise ussi või et Kohkio müts, suur puu, mis kasus taivahe ilmapuu, nagu taadium kutsutu, puu diaganud Taivast Kuda maaka murdus, 100. taevast alla ja kõgelam lõpp. Strasbourgi katedraal kõnel mulle midagi uda külma, Hogt sidendi meelest tuustkuist ah NATO-s ehitama ja looma midagi suurt ja hütist näitises kirikut. Adu suur ja üdini ütte, jagunes ja lagunes lakkia. Kasus mitme harra kirikus sündluse kiriku sekti. Viimati seo peabki niimoodi olema. Et kui väega kõmba hoiatavad hütiste ütlelist, siis ta lagunes sviil gimme pähe. Nagu Sovetski Sojuz. Targem pomm mõtsa käest õppust võtta ja laske asjulgasu umma muudu ja oma viisi. Puu haruneska puu ei kasu nagu postway sammas. Puust kasu soss, otsast oss ja tuust otsast jälki oss ja nii edasi. Laskasus. Nagu targem põgenemis ütluse mõttes on myypul ollu Natura kõge olemasoleva üits puul Tõne puulamises, kodo kultuure, kodo, Ussaid, nurm, tee, ütle maailma Tõne puul, vai viimeta hoopis teine maailm. Tuu Tõne lad, ader. Mõttes ennem püüsi Ummello Dima lolliva oma sääduse kuma, valitsus. Inemine tohi mõttes niisama tükk mõttes kai näi mõtsast taha, et imemine, asja yht teist hakkan Timme segama tükk mõttes võinud kuras. Inemise ärritada. Mõtsa sai istutada kasuma, panda mõttes pead esikasuma. Mõttes assiks veed, umbes puu põllupuuistanduse tuleb asemele. Imemine pitsitas loodusest välja, mis pitsitada anud mõtsast puiest Elayst tüüdegist mõttes võetas maha mõtsa issa raha, raha, issa mõtsa mahavõtmise massinit. Raha eest sa sõita koheki mõtsa vil alalam. Nagu mõtlema nakat ei saa jätta küsimata. Et kui mõttes ja kodu omma nagu antipoodi Tõnedase vasta litsa, mis asi on siis koda mõttes vai mõtsa maja mõtsatare nagu myypulom ei nime siis ilm lepi Mälde vastalitsega viimatavale. Mõtsa pead Tinemine, yks käime mõnele mõttes meeldus, mõni pelgas mõtsa. Mõnele mõttes hinne Iker mõnele nagu Sai kirutades. Hom, mõtlesin nagu kodo neooma esi, muudu Inemise mana laulollivas andsinemise, nõia, Tiidja targa ja kuis neid kutsuti. Mullo mõtsa lihtsa häe olla. Mõtlesin käimine mulle vaiksel mõnu, vaiksel töö. Aga kumma muudu rituaal? Jumala orjus? Maailma mõtlesaldai mõistakivistele võõral maal ma ole tugev, parem pahe tundma hinnast, mõtsa. Holkud mõttes Amazonase vihmamets, Nepaali troopika mõttes, talvine mõttes, Virginia lehisse mõttes 100-le sõnajala mõttes vahelisele meremaal või oma kodamats. Mulle paistus, et mõttes kõneles igal pool peaaegu ütte keelt ja tahad keelt, ma vist mõista. Ma kõnelen otsaga purjega ja söemäel hakkas kergem. Võro kiil on nagu mõttes ei sünniuss, aida, kultuuri, mõtsa, kiil, võro keele hom samamuudu hea olla, kui mõtsa kultuurist, valetuust, mida kutsutas eesti kultuuris, eesti kultuuri pead tegema, tuua ammu ja kohusse asi. Eesti keele kõnelemine, on ka kohus, see asi, õige eestlane kõnela idupärast, et tal on midagi ütelda. Time kõneles selle, et eesti keelt pead kõnelema. Eesti keel on nagu Hummo kuja õdagu palvus eestlane olemine, Musk, religioon. Religioon on rohkem mõttes. Mu rituaal on mõtsakäik, mõttes pole ei Eesti mõttes. Oley eestikeelne mõttes, mõttes enne meid enne Eestit ja ma looda, et jääska päält meid päält Eestit. Kultuur taht ütleks tulla taha ima mis ma time teksti tüllu kaisutamine. Tulkusestajalekki mõned ühe keraga mõtsa tuleb puiega tagasi. Esikanna kultuuri koormatusele murdmine. Kui muutuda eesti kultuuri prantsuse või euroussaiakultuuri mõtsa kultuuris ümbridete mõtsakeelde ümber panna. Macis le ine müürusest randa pääle siis veranda pealt morale, randa sai oma laul suurendasteta, tahab nüüd ruumiga istuja Luke suvehaigu kulatse siin oma. Hom veranda põrand, susse, gängija kummikuid täis, aknalaudu pääl egatsuku aiatööriistu kindit, paar korvi ja hulka kive, mis ma ole mitmest paigast. Kive, kov, siseHom jälg kunagi elan ühist elaja ruumist, eesti keeli kivistise kõrra kumi kuulu sõber Ivar Taholl, seleta meile, jäänäide kive siseõige Homaga. Nii see hom, sõbrakauss, ütlesistlased, haka, Kiviasse, meist jääkive sisse vist midagi olemi ilma tuuli puhku ja är viieta. Nagu Puia lähekeseta. Astu uksest alla või nagu üteldi innovanast. Usse. Ussad hackathon, trepp, mis me kunagi kaljuga teemiku kalju siinoll. Hinnempoull, trepp lammusta, neu lava, mädasime paari suvekarpe. Kui ma maale elama tulli sai, arva kuu, Kippaste kõik hukkalat mädanes vaos kokku satas sümbre muguparandaja, paranda tsemendist treppidest gamma, kauem kumi esineja muretusega vee temp. Trepi kõrvale mütt, mulla unikko näis tripis sai kuigi muud valla. Ole ütlejateist, pruumu, halva haisuga, Purro mütta mulko rauduga tõisi püüdneb osku poodist riistapuu, mis säänest hellu tegemis mütta cadempaabiasse peletama. Kabem, Bahom innovast paar sülda ja vai nii palju neid mütta peletamise massinit osta. Ja rauduga ele loomakesi püüda on ka nagu rumal. Mis siis muud, kui võtan raudreha ja tõmba, müttab hunnikut, asetses. Ja mõtle, et Lumpjam jälki siginenud kobras või nagu ennevanasti olla üteldu. May jäi Dimela panni tutvu jahimis. Sa näta kas lattrauda sisse või ei? Kolm tükk olemegi saanud välja püüda. Aastaga tule jälke, mõni vahtlane. Palju on ta ise eestimaal. Kumalazzolly kõnel vanaisat kopitum Eestis siin, ütle paiga pääl. Oravi Järvis tuua siis, kui maailm ahessole rohkem Pinemiisugu kats ja pool miljardit. Tahad ma kuuliga vanaisa käest. Kats ja pool miljardit. Nii mitu korda on enam-vähem söja rehkendusi Owellagu, süveme tohtri, mu söand kullal ja kuulduga päriselt. Rahuesse. Kattelburust kasusse hortensia puhma. Timachava suvi pike Lämmi häitsme lätsiva Ilosaja vallaja saivar Häidzenis siukest võt nelki, Värmi laevapruunis Royotses põlle ongi nii, et Häidsmitjas veerenbas tuvist palju Värme Puia otsa. Lehe Kõllatseja vere või. Mõni ninnike näik zombil ka muru peal paar või ninja seanuppu. Paaril kuldvitsa loom ka viil Kõllatsid häiermit ja aiaDahlavier häitsese sügised Se Astra korge väikoiside häiermidega, pindre päälombil, Häidsmil loitsuga ja puukuuri veeerrhom. Iga aastaga hinnang küllatasid ninni. Kink nimema ole, ärgu unetanu. Veranda, Saina Derehov mõni mõttes viina Buvet näidoll hinnepi palju vana veranda ümbre, kassi paksult viinapuud, agumi vaht, see Wrandalassidete saivad väädi välja hautades näidole yhe puus aina pääle kasvu, laske saines Russasse jalakas mädanema. Niimoodi on päris mitmel pool talumaja veranda mõttes viinapuuväädi tõttu hukka läheneb. Muidu oma neoväädi Iloza ja sügise laeva neil lehe verevas lõkva veinikarvaveres kuu tädivilelli teemi, talle sünnipäevas 20 seitsmendas septembris verelist viinapuulehist kimbukese tädi olnud uinemine, pere käiks Kotoco võro kiilt kõnely. Tuseni ques tihka Liina kõnelda. Tädi panelazz rõivile või ning kes Kirotat kuulduse mul yks kõrvu. Holkujat. Tätti ole Hinampelt 30 aastaga Elo. Verandale rähk asus igihali vinka dime tund hinnastmeid, häste Lätmuku lagem vahe. Nii et ole tõist mujale. Mõtsaalaga Saalomon pinkad päris palju juba Tuudvast peleta timast Üllovi tulla. Lagem vahe enne osakeisega eila seemnest kasuma. Tare v Reholl, suur plats, Vincad tõus, suuremalt jaolt sõida tas puu kuri taade edasi. Seal homsane varjuline kotus. Vinka kannatas varjo väega, häste vinka mättidega, ütlehtrehve, kuulidaade sirelipuhma ja vahtra Puia vaiksele ka tatsama mõttes viinapuud. Seal on tal Kassuja Puia otsa ronida. Tuugotusse pääl kohine palju Vincad kasvi homne nüüd istmise kodus, taasaid uudus kive ja liivamuld pääl, tark Aivetus. Niiet sündu sääne nagu sillute TÖÖ platsikene. Munakive Vaikelam liiva ja Veedukese morro rõlla sügiselt lakas liiva ja kive pääle ka Sammel tasuma. Tuut Tiia tahigi, Sammelam säänse kotuse pääl paremiku Hain. Platsikesele sai viirus paar tuuli, laud ja pingid. Nii et ilusa ilmaga mäeistuja lugeda. Või niisama istu, kuisk jääki, taht. Somp Times i sits tsings Times i Onliisits. Hollabits indiaani päälikolagi valgele mehele ütelnud kudugisse et mis ta inem püüsidege. Nii mu tuumika, sutsukese Kaindiaanywayni. Seo istmise kodusse veer hommajal kategordne sain kunagi võldu rehetare ja Rihe tarel, nagu hinnen, püüsiks. Koll lagemp kaarte alale. Kosaines rohkem taade poole. Seol vannu haiguga istumise kotus. Vasta lõunat. Nii et juba märtsikuul Olesida päeva käe ilusa ilmaga. Istu. Rihe Darryga nii sääne häda et näide ülemisse jao palgija tükseva ärpostatama. Nii et paare ja katustina kanda juba. Ole imejuht. Rihedare kuivetio ville rüsseletis palke tahate ükse Väigatsugu sitika ja satika ja viimetrulliva palgisisest õhku ussipuru. Systeskonna valazainina katusse, paarijad, Etti, Tõne sain väljapoole. Vana Saina ette ja paari ja tavatoiti seosaina tähelekate Sainavaicel homsana kumbki Kossaisva latsi, saanid suusa ja igatsugu, muud kraami.