Araablase nägu oli auku vajunud ja omandanud tooneseppade puretud vana puunikerdis ilme ning seda silmitsedes hakkasin ma mõtlema, et huvitav, kui paljude muude tõbede all see mees peale süüfilise kannatab. Säram, pomises ta, täitke paak, käskisin. Mees ei liigutanud Tauri suure huviga, kuidas lakonda seest välja näeb. Temast õhkus kohutavad väljaheidete haisu. Tehke kähku, ütlesin järsult, andke mulle bensiinimees, vaatas mulle otsa ja naeratas. Tegu oli pigem irve kui naeratusega. Ülbe ja pilka irvega, mis paistis, ütlevad MINA OLEN piroosaliini bensiinipumba kuningas, puutu mind, kui julged. Mehe silmanurka oli maandunud üks kärbes. Ta ei üritanudki putukat minema pühkida. Te tahate bensiini? Küsis ta mõnitavalt. Olin juba teda sõimama hakkamas, kuid hoidsin end viimasel hetkel tagasi ja vastasin viisakalt. Ja palun oleksin väga tänulik. Silmitses mind veel hetke jooksul kavalalt, et teha kindlaks, ega ma teda ei pilka ning noogutas seejärel. Justnagu oleks nüüd mu käitumisega rahule jäänud. Ta pööras ringi, hakkas aeglaselt auto tagaosapoole liikuma. Küünitasin uksetaskust Glen Maransi pudelit võtma. Valasin endale tubli annuse ja istusin seda rõivates. Mehe nägu oli olnud minust jardi kaugusel. Tema haisev hingeõhk oli autosse paiskunud ja kes teab, mitu miljardit õhu kaudu levivat viirust või sellega koos sisse paiskuda. Sellisel puhul on hea mõte steriliseerida suu ja kurk tilgakese šotiviskiga. Veski pakub ühtlasi ka lohutust. Tühjendasin klaasi ja valasin endale veel ühe täie. Peagi hakkas mu ärevus järele andma, märkasin kõrvalistmel arbuusi. Otsustasin, et sel hetkel mõjuksiks Viilak värskendavalt. Võtsin noa tupest ja lõikasin endale Jäneda viilu. Seejärel kukkusin noaotsaga, kõik mustad seemned hoolikalt välja kasutades ülejäänud arbuusi hoiunõuna. Istusin viskit rüübates arbuusi süües. Mõlemad olid väga maitsvad. Bensiiniga on valmis, ütles jõle araablane akna juurde ilmudes. Kontrollinud jahutusvedeliku ja õli. Oleksin küll eelistanud, et oma käed lakondast üldse eemal hoiaks. Aga selleks, et mitte riskida vaidlusse laskumisega, ei öelnud ma midagi. Meest ümpsis auto esiosa juurde ja tema kõnnak meenutas mulle jäikade jalgadega. Aegluubis marsivad purjus natsirünnak rühmast taadestor saalis või ma söön oma mütsi ära. Ainuke teine tõbi, mis põhjustab niisugust veidrat kukesammu kõnnakut on krooniline Meribeeri. Arvatavasti põdestaga seda. Lõikasin endale veel ühe arbuusiviilu ja keskendusin umbes minuti vältel noaga seemnete välja kookimisele. Kuna uuesti üles vaatasin, märkasin, et araablane oli tõstnud auto kapotikaane paremalt poolt üles ja kummardus mootori kohale. Tema pead ja õlgu polnud näha. Niisamuti tema käsi ja käsivarsi, mida see mees ometi tegi? Õlivarras on teisel pool. Koputasin tuuleklaasile, päästis ta, ei kuule mind, pistsin pea aknast välja ja hüüdsid. Tulge sealt ära. Aegamisi ajas mees end sirgu ning kui ta oma parema käemootori sisemusest välja tõmbas, märkasin, et ta hoiab sõrmede vahel midagi, mis oli pikk, must krussis ja väga peenike, taevane arm, mõtlesin, ta on leidnud sealt maa. Mees tuli irvitades Akto juurde ja hoidis eset, nii et ma seda näeksin. Alles lähemalt vaadates jõudis mulle pärale, et see polnud sugugi madu vaid minul aga on ta ventilaatori rihm. Kuni ma seal istusin ja jõllitasin vaikides oma katkist ventilaatori rihma, tulvasid minust üle kõiksugu kohutavad mõtted sellest, et jääd üksinda siia kolkasse koos selle eemale tõukama. Mehega. Vaadake, lausus araablane, seal rippus ühe ainsa niidi otsas. Hea, et ma seda märkasin. Võtsin temalt rihma ja silmitses seda hoolikalt. Te lõikasite selle läbi silma. Lõikasin läbi, vastas mees Maedas, misjaoks ma peaksin selle läbi lõikama? Kui kristalselt aus olla, ei olnud mul võimalik kindlalt väita, kas ta oli rihma läbi lõiganud või mitte. Kui oli, siis oli ta ühtlasi ka vaevunud läbi lõigatud otsad mingi vahendi abil narmastana, et asi näeks välja nagu tavaline Riina katkemine. Sellele vaatamata arvasin ma ikkagi, et ta oli rihma läbi lõiganud ja kui mul oli õigus ennustas ette veel hullemaid asju. Ma oletan, et te teate, et ma ei saa ilma ventilaatori rihmata sõitu jätkata, teatasin. Mees naeratas taas oma jõleda vigase suuga, paljastades haavandite sidemed. Kui te nüüd edasi sõidate, ütles ta, läheb teil mootor kolme sekundiga keema. Niisiis, mida te panete nahanginud eile uue ventilaatori rihma? Kas tõesti? Loomulikult, siin on telefon ja kui te kõne eest maksad, helistan Ismaiasse. Ja kui neil seal smilias ventilaatori rihma ei ole, võtan kõne Kairosse, pole probleemi. Pole probleemi sinna ja ronisin autost välja. Ja millal, lubage küsida, te arvate, et ventilaatori rihm siia jõledat paika kohale jõuab? Postiauto sõidab läbi igal hommikul, umbes kella 10 ajal, saaksite rihma homme kätte? Mehel olid kõik vastused varnast võtta. Ta ei pidanud enne vastamist mõtlemagi. Kaabakas, mõtlesin, on ennegi ventilaatori rihmu läbi lõiganud. Oli nüüd väga ärevil, silmitsesid mees tähelepanelikult. Neil ei ole ismilias sellise masina jaoks ventilaatori rihma sõna siin see peab tulema Kairo edasimüüjatelt, ma helistan neile ise. Asjaolu, et bensiinijaamas olid telefon pakkus mulle veidi lohutust. Telefonipostide rida oli kulgenud maantee kõrval kogu tee läbi kõrbe ning ma nägin kahte kaablit, mis olid viidud lähima telefoniposti küljest majakesse. Palun Kairo edasimüüjatel erisõidukiga otsekohe siia teele asuda, teatasin. Araablane vaatas piki teed Kairo suunas, mis asus ligikaudu 200 miili kaugusel. Kes sõidab kuus tundi siia ja kuus tundi tagasi ventilaatori rihma tooma, küsis ta. Postiauto on sama kiire. Siis tabas mind hirmus mõte ja ma jäin seisma. Kuidas ma saaksin kasutada selle mehe saastunud telefoni? Kuuldetoru oleks surutud vastu mu kõrva ja mikrofon puuduks peaaegu kindlasti vastu mu suud ning mul oli täiesti üks puhas sellest, mida arstid rääkisid selle kohta, et süüfilise ei ole võimalik nakatuda kaudselt kokkupuute kaudu. Filiitikuga kokku puutunud mikrofon on filiitikuga kokku puutunud mikrofon ja te ei näe mind panemasse tava Huldelliidigi. Tänan väga. Ma ei soostuks isegi tema hurtsikus sisenenud. Seisin sisisevas pärastlõunal kuumuses ning silmitsesid araablast ja tema jõletut haigusest moondunud nägu. Ning araablane vaatas mulle otsa. Nii rahulikke tüüne kui veel olla. Te soovite telefoni, küsis ta. Ei, vastasin ma. Kas oskate inglise keelt lugeda? Muidugi, väga hea. Ma kirjutan teie jaoks edasimüüjate nime ja selle automudeli ning samuti oma nime. Mind tuntakse seal. Teie, ütlete neile, mida on tarvis. Jabule öelge neile, et nad saadaksid minu kulul erisõiduki otsekohe teele, ma maksan neile korralikult ja kui nad seda ei tee, siis öelge, et nad peavad ventilaatori rihma õigeks ajaks ismilias toimetama. Et see postiautole jõuaks kate, saad aru? Pole probleemi vastase araablane. Niisiis kirjutasin vajalikud andmed paberitükile ja ulatasin selle mehele. Too trumpi aeglaselt hüti poole ja kadus sinna sisse. Sulgesin auto kapotikaane. Seejärel istusin taas juhiistmele asjadele järele mõelda. Valasin endale veel ühe viski ja süütasin sigareti. Seal maanteel peab ju mingit liiklust olema. Kindlasti sõidab keegi enne öö tulekut läbi. Et kas mul oleks sellest abi ja ei oleks, kui ma just poleks valmis küüti paluma ning jätma laga undad koos kogu oma pagasiga araablase hella hoole alla. Kas ma olin selleks valmis? Ma ei teadnud. Arvatavasti küll, aga kui ma oleksin sunnitud ööseks paigale jääma lukustasin end autosse ja püüaksin nii palju kui võimalik ärkvel püsida. Mitte mingi hinna eest ei astuks massarasse kusse, olevuse elas. Samuti ei puuduks ma tema toidu. Mul oli viskit ja vett ning pool arbuusi ja šokolaad ei taha veel. Sellest piisas. Kuumus oli üsna hull. Termomeeter autos näitas ikka veel ligikaudu 40 kraadi. Väljas päikese käes oli veelgi palavam. Higistasin ohtralt juma kell, missugune paik kitsikusse sattumiseks ja milline kaaslane. Umbes 15 minuti pärast tuli araablane hüvitist välja. Ma ei pööranud temalt pilku, kuni ta auto poole tuli. Helistasin Kairose töökotta, teatas ta ja surus näo aknast sisse. Ventilaator, erisin, saabub homme postiautoga, kõik on korraldatud. Kas te küsisite neilt kellelegi otsekohe siia saatmise kohta? Nad ütlesid, et pole võimalik, vastas araablane. Kas te ikka kindlasti küsisite neilt? Mees kallutas pea küljele ning naeratas mulle ülbelt ja salalikult. Pöörasin näo ära ja ootasin, et ta minema läheks. Ta jäi paigale. Meil on külaliste jaoks maja, teatas ta. Te võite seal kenasti magada, mu naine valmistab toitu, aga te peate maksma. Kes siin veel on, peale teie ja teie naise? Veliks mees, vastas ta. Ta viipas käega teisel pool teed asuva kolme otsmiku suunas ning ma pöörasin pead ja nägin üht meest seismas. Neist keskmise ukse avas lühike jässakas mees, kes kandis määrdunud hakipükse ja särki. Ta seisis täiesti liikumatult ukseava varjus, käed külgedel rippu. Vaatas minu poole. Keda on Saley, millega ta tegeleb? Ta aitab. Magan autos, teatasin ja teie naisele ei tarvitse toitu valmistada, mul on endal kaasas. Araablane kehitas õlgu ja pöördus minekule ning läks tagasi hurdiku poole, kus asus telefon. Mina püsisin autos. Mida muud ma oleksingi saanud teha, kel oli veidi üle poole kolme pärastlõunal kolme või nelja tunni pärast hakkab kuumus järele andma. Siis võiksin teha jalutuskäigu ja küttida ehk mõne Skorpion. Vahepeal pidime nii hästi toime tulema, kui antud olukorras võimalik oli. Küünitasin auto tagaossa, kus hoidsin oma raamatukasti ning võtsin valimata esimese ettejuhtuva teose. Kas siis oli kolm või 40 maailma parimat raamatut ning neid kõiki või 100 korda uuesti üle lugeda ja iga korraga tunduksid need üha paremad. Polnud tähtsust, millisena võtad. Selgus, et mul oli kätte sattunud sel torni looduslugu. Avasin raamatu suvaliselt leheküljelt. Rohkem kui 20 aastat tagasi elas meil siin külas kratiinist poiss, keda ma hästi mäletan ning kes näitas lapsest saati üles tugevat kihku mesilaste vastu. Need olid tema toit, tema meelelahutus, tema üks ja ainus eesmärk. Ja kuna sedasorti inimestel on haruharva rohkem kui üks huviobjekt, rakendasse noormees oma vähesed oskused selle ainsa sihiteenistusse. Talvel leida isa majas tule ääres aega surnuks tardununa omalaadsesse loidusesse, lahkudes haruharva kamina eest. Ent suvel oli ta väga vilgas ja otsis põldudelt ja päike sellistelt künka nõlvadelt oma saaki. Mesilased, kimalased, herilased olid temast saakloomad. Kus iganes ta neid leida suutis, tal puudus igasugune hirm nõelata saamise ees. Aita haaras neid nudis, Maniibus muutis kohe relvituks, seal Lutsutas nende kehasid nektari korrikeste pärast. Mõnikord täitis ta särgi all rinnaesise oma arvukate vangidega ja teinekord sulges nad pudelisse. Ta oli Meeropsapjasteeri ehk mesilase näppu inimkehastus ning põhjustas mesinikele väga suurt kahju. Ta hiilis nende mesilatesse ja istus mesipuude toksis sõrmedega tarusid ning püüdis välja tulevad mesilased kinni. Teadaolevalt pöörast aga mesi puit pahupidi, et saada kätte mett, mida ta kirglikult armastas. Kui kusagil parajasti mõdu valmistati, hiilis ta ümber toobrite pütide ning Nuias sõõmukest mesilasveini, nagu ta seda nimetas. Ringi joostes tavatses ta tekitada huultega ümisema heli, mis meenutas mesilaste suminat. Vaikus oli jube ning tardumus täielik tardumus ja selle paiga mahajäetus mõjusid ülimalt rusuvalt. Ma teadsin, et mind jälgitakse. Teadsin, et iga Moppisimadki liigutustega viskisõõmu ja sigaretti mahvi pannakse hoolikalt tähele. Ma jälestan vägivalda ega kanna kunagi relva, aga nüüd oleks mulle küll relva kulunud. Aja jooksul mängisin võtmega käivitada auto ja sõita mööda maanteed seni, kuni mootor üle keeb. Aga kui kaugele jõuaksid ilma ventilaatorite mitte just kuigi kaugele ühe miili ehk või kõige rohkem kaks. Hei, põrgusse sellega, jään sinna, kus olen ja loen oma raamatut. Seal oli arvatavasti ligikaudu tund aega hiljem, kui silmasin maanteel Jeruusalemma poolt kauguses musta täppi lähenemas. Panin raamatu käest Ilmata pilt pilku pööramata. Jälgisin, kuidas Eva suuremaks muutus. See liikus suurel kiirusel tõepoolest hämmastavalt kiiresti. Ronisin lakondast välja, rutasin teri pervele ja seisin seal valmis andma autojuhile märku peatumiseks. Auto jõudis üha lähemale ja hakkas umbes veerand miili kaugusele jõudes hoogu maha võtma. Äkitselt märkasin ma radiaatori kuju. Tegu oli Rolls-Royce'i siga. Tõstsin käe ja hoidsin seda üleval ning suur roheline sõiduk, mille roolis istus mees, keeras teelt kõrvale ja peatus minu lakonda kõrval. Läksin absurdselt elevile. Olnuks tegu fordi või Morrisega, oleks mul olnud piisavalt hea meel. Aga ma poleks tundnud elevust asjalugu, et tegu oli Rolsiga. Ka Bentley oleks sama hästi sobinud Isota või siis teine lakonda oli tegelik tagatis, et ma saan kogu abi, mida vajan. Sest teate seda või mitte, aga inimesed, kes omavad väga hinnalisi autosid moodustavad võimsa vennaskonna. Nad austavad 11 automaatselt. Ja põhjus, miks nad 11 austavad, seisneb lihtsalt selles, et jõukus austab jõukust. Tegelikult ei leidu maailmas kedagi, keda püstirikas isik rohkem austaks kuid teist püstirikast inimest. Ning sellest tulenevalt jäävad nad üksteisele loomulikult silma, kuhu iganes ka lähevad. Nad kasutavad isekeskis mitmesuguseid äratundmissignaale. Naisterahva puhul ehk on kõige levinuim massiivsete ehete kandmine, et samuti on väga soositud hinnaline auto ning seda leppemärki kasutavad mõlemad sugupooled. Tegu on ringe reisiva afišiga avaliku jõukuse väljendusega ning sellisel kujul on see ka liikmekaart sellesse suurepärasesse mitteametliku ühingusse. Väga rikaste inimeste liidu. Minagi olen selle pikaajaline liige ja see valmistab mulle heameelt. Kohtan teist liiget, nii nagu nüüd kohe pidi juhtuma, tunnen ma otsekohe poole hoiduma, austan teda. Me kõneleme sama keelt, ta kuulub meie sekka. Seega oli mul mõjuv põhjus elevust tunda. Rolsi juht ronis välja ja tuli minu poole. Tegu oli väikest kasvu oliivikarva nahaga mehega, kellel oli seljas laitmatult valge linane ülikond. Arvatavasti on tegu süüvlasega, mõtlesin. Päevases kuumuses paistis ta nii tüünena, kui veel olla saab. Tere päevast teda. Kas teil on probleeme? Tervitasin mees ning jutustasin talle seejärel üksikasjalikult kõik, mis oli juhtunud. Armassader sõnasta peatus inglise keeles, armas sõber, äärmiselt ebameeldiv. Missugune ebaõnn, väga halb koht, kuhu toppama jääda. Tõepoolest. Ja te ütlete, et uus ventilaatori rihm on kindla peale tellitud? Jaa, vastasin. Kui ma võin usaldada selle asutuse omaniku. Araablane, kes oli oma hütist välja astunud, vaata et veel enne, kui Rolls jõudis peatuda tuli nüüd meie juurde ning võõras küsitles teda kärmelt araabia keeles, minu huvides tehtu kohta. Mulle näis, et need kaks olid omavahel üsna head tuttavad ja ilmselgelt tunnis araablane uustulnuka suhtes suurt austust. Ta sisuliselt Leonidas mees. Nooselega paistab kombes olevat, sõnas võõras viimaks minu poole pöördudes. Et ilmselgelt ei pääseda siit liikumaine hommikut. Kuhu te teel olete? Jeruusalemma avastasin. Ja mulle ei meeldi mõte, et ma pean veetma ööd selles põrgulikus paigas. Sädaminaagi, mu armas sõber, seda minagi, see oleks ebamugav. Ta naeratas mulle, tuues nähtavale erakordselt valged hambad. Siis otsis ta välja port sigari ja pakkus mulle sigaretti. Portugal oli kullast ja selle kaanele oli inglusteeritud peenike rohelise Friidi joon, mis ulatus diagonaalselt ühest nurgast teise. Imeilus asjake. Võtsin sigareti vastu. Mees pakkus mulle tuld ja süütas sisenda suitsu. Võõras tõmbas oma sigaretist pika ja sügava mahvi. Seejärel kallutas ta pea kuklasse ja puhus suitsu üles päikese poole. Saame mõlemad kuumarabanduse või siia kauaks seisma, Jäne, teatas ta. Kas lubate, ma teen teile ühe ettepaneku. Otse loomulikult. Ma tõesti loodan, et ei pea seda jultunuks, kuna seda ütleb võhivõõras. Ma palun. Te ei saa ju ometi siia jääda. Niisiis ma pakun välja, et tulete ja veedate öö minu majas. Naeratas, nii nagu ta ei oleks eluilmaski naeratanud fordile võim Morrisele. Te, mõtlete smiliasse? Küsisin. Vastas mees naerdes, ma elan siinsamas ümber nurga alt või siis lähedal. Ta viipas käega suunas, kust oli tulnud. Aga kindla peale olite te ismiliasse. Ma ei taha seda minu pärast oma plaane muudaksid. Ma ei olnud sugugi Teelis mailiasse, vastas mees, ma tulin siia posti järele. Minu maja, see võib teid üllatada. Asub meie praegusele asukohale üsna lähedal. Kas näete seda mäge? Seal Makhara? Elan otsesele taga. Silmitsesid märe, see asus umbes 10 miili kaugusel põhja pool, kollane kivi, küngas, vahest 2000 jala kõrgune. Kas te tahate öelda, et neil on vaja keset kogu seda? Seda tühermaad? Imestasin Te, ei usu mind, küsis mees naeratades. Ei, muidugi ma usundeid vastasin. Mind ei üllata enam miski, välja arvatud vahessee ja sinna ära tulin madala vastu, et kohtan keset kõrbes võõrast meest ja ta kohtleb mind nagu venda. Olen teie pakkumisest pahviks löödud. Rumalus, mu armas sõber, minu motiivid on täiesti isekad. Tsiviliseeritud seltskonda ei ole siinmail lihtne leida. Mulle pakub suurt põnevust mõtteõhtu soidi külalisest. Lubage mul ennast tutvustada. Abdul Aziz. Meestigi kärmelt väikese kummarduse. Asfalt Cornelius, vastasin mina seal surra. Kätlesime, veedan oma osa ajast Meerutis, lausus ta. Minaelan Pariisis, võluv, kuid nüüd, kas lääne, kas olete valmis? Aga mu auto küsisin, kas ma võin selle rahuliku südamega siia jätta, sellepärast ärge kartke, ma arvan, mu sõber, ta ei ole just suurem asi vaatepilt, vaene vennike, aga ta ei vea teid alt, kui olete koos minuga. Ja see teine mees, Salee, see on hea mehaanik, tema paigaldab teie uue ventilaatori rihma, kui saame kohale, jõuab, Ma ütlen seda talle kohe. Saley teisel pool tee seisnud mees oli meie vestluse ajal üle tee sammunud ära, siis andis talle juhtnöörid. Seejärel rääkis ta mõlema mehega laganda valvamisest, olid napisõnaline ja konkreetne. Mariasalee kirjutasite ees ja kraapisid ta kintsu. Läksin lagundast kohvrit võtma. Vajasin hädasti vahetusriideid. On muide, hüüdis mulle ära, siis ma rõivastan enda õhtusöögi ajaks tavaliselt pidulikult. Muidugi pomisesin ning lükkasin kiiresti tagasi oma esimesena valitud kohvri ja võtsin teise. Teen seda peamiselt daamide pärast. Neile paistab meeldivat end õhtusöögi ajaks üles lüüa. Pöörasin järsult ümber ja vaatasin mehe poole, aga tema ronis juba autosse. Valmis, küsis ta. Võtsin kohvri, tõstsin selle Royce'i pakiruumi. Seejärel istusin tema kõrvale esiistmele. Jäme, sõitsime minema.