Mul ei jäänud muud üle, kui suunduda aegamisi ja vastumeelselt teisest trepist üles oma tuppa. Astusin sisse ja sulgesin ukse. Üks teenrist olid rasked blokaad kardinad juba ette tõmmanud, kui ma tõmbasin need laiali ja kummardusin aknast välja öösse vaatama. Õhk oli vaikne ja soe ning kõrbe kohal kiirgas kuu. Minu silme all lebas ujumisbassein kuuvalguses keset muru nagu hiiglaslik klaas peegel ning basseini kõrval silma silma nelja lamamistooli, millel olime ennist istunud Ada, kavada. Mõtle sinna. Mis küll järgmiseks tuleb. Ma teadsin, et üks asi, mida ma selles majas teha ei tohi, oli oma toast väljumine ja mööda koridore kondama minek. See tähendanuks enesetapu. Juba palju aastaid tagasi. Olin saanud selgeks, et on olemas kolmest tõust abikaasad, kelle puhul ei tohi kunagi ette võtta tarbetuid riske. Polgaarlane, kreeklane ja süürlane. Mingil põhjusel ei pane ükski neist tüüpidest pahaks, kui sa üsnagi avalikult tema naisega flirdid, aga tal maha otsekohe, kui tabab sind naise voodisse, Pub ennast ära, siis oli süürlane. Teatav ettevaatus oli see hädavajalik. Ja kui nüüd üldse keegi mingi sammu astuks, siis ei tohtinud seda teha mitte mina vaid üks neist kahest naisest, siis ainult talle või siis neile oli teada, mis on ohutu ja mis ohtlik. Ometi ma pean tunnistama, et olles näinud, kuidas mu võõrustaja oli nelja minuti eest mõlemad naised endaga kaasa kutsunud polnud lähitulevikus edasiseks tegevuseks just kuigi suurt lootust. Härra seisnes aga selles, et olin nii põrgulikult üles kütnud. Võtsin riided seljast ja seisin tükk aega jaheda duši all. Sellest oli abi. Seejärel, arvestades, et ma pole kunagi suutnud kuu alguses magada kandsin hoolt, kardinad oleksid tihedalt ette tõmmatud. Ronisin voodisse ning lebasin ligikaudu tund aega, jätkates väärdwaidi seal torni loodusloo lugemist. Sellest oli abi, sest viimaks kusagil kesköö ja kella ühe vahel saabus aeg, mil olin suuteline lambi kustutama ja valmistuma uinuma ilma liigset kahetsust tundmata. Olin just sulgatanas, kui kuulsin vaikseid hääli. Tundsin, et otsekohe ära. Oli neid oma elus palju kordi varem kuulnud. Ent ometi olid need ikkagi minu jaoks kõige põnevamad, erutavad kogu maailmas. Tegu oli rea vaiksete ja mahedate metallsettehelidega, kui üks metall hõõrus õrnalt vastu teist metalli ning neid tekitas alati keegi, kes pööras väljastpoolt väga aeglaselt ja ülima ettevaatusega ukse käepidet. Virgusin säramaid. Aga ma ei liigutanud, tegin lihtsalt silmad lahti ja vahtisin ukse poole ning ma mäletan, kuidas hetkeks soovisin, et kardinate vahel oleks olnud pilu, mis laseks paista kasvõi ühe ainsal peenikesel kuu kiirel, et võiksin heita kasvõi ühe põgusa pilgu siseneja kauni kehakuju kontorile. Ent ruum oli pine nagu koobas. Ma ei kuulnud ukse avanemist. Ükski hing ei kääksatanud. Ometi pühkis äkitselt toast läbi õhuvoog ja sahistas kardinaid. Ning hetk hiljem kuulsin ma pehmet puidu mütsatust vastu puitu, kui ukse ettevaatlikud taas kinni lükati. Seejärel kõlas ukselingid lapsatus, kui käepide vabastati. Järgmiseks kuulsin ma kikivarvul samme üleva Eda minu poole tulemas. Ainsa hirmsa sekundi jooksul kargas mulle pähe, et sama hästi võis olla härra Abdul Aziz ise hiilimas minu juurde pikk nuga käes. Ent seejärel kummardas otsekohe minu kohale soe välja sirutatud keha ning naise hääl sosistas mulle kõrva. Ei ühtki häält. Mu kallis jumaldatud, ütlesin ma, püüdes ära arvata, kumma naisega tegu on. Ma teadsin, et sa selsamal hetkel langes tema käsi mu suule, palun, sosistas ta. Mitte ainsatki sõna enam. Ma ei vaielnud vastu. Mu huultel oli parematki teha niisamuti dünaamadel. Siinkohal ma pean pausi tegema. See pole üldsegi minu moodi, ma tean. Aga sel ainsal korral soovin ma, et mulle andestatakse et ma järgnenud suurejoonelist stseeni üksikasjalikult ei kirjelda. Mul on selleks omad põhjused ja ma palun teil neid austada. Igal juhul ei teeks teile paha vahelduseks omaenese kujutlusvõime tööle rakendada. Ning kui te soovite, siis ma ergutan seda pisut öeldes lihtsalt ja ausalt. Et neist tuhandetest ja tuhandetest naistest, keda ma oma elu jooksul tundma olen saanud ei ole ükski viinud mind äärmuslikuma ekstaažini kui sedaan Siinai kõrbes. Tema osavus oli hämmastav. Tema kirg oli jõuline. Tema tegutsemisrepertuaar hori uskumatu. Iga liigutusega tuli ta lagedale mõne uue ja keerukama nööriga. Ja kõige tipuks iseloomustas teda kõige peenem ja kõige kirkam stiil, mida olen eales kohanud. Ta oli suurmeister. Ta oli geenius. Kõik see, nagu te arvatavasti ütleksite, viitas selgelt, et minu külaline pidi olema vanem naine. Te eksisite ei viidanud millelegi. Tõeline geniaalsus on sünnipärane anne. Sellel on vanusega väga vähe pistmist ja ma kinnitan teile, mul polnud võimalik seal pimedas toas kindlalt teada, kumma naisega oli tegu. Ma poleks söandanud kummagi kasuks ühe ainsa pennigi peale kihla vedada. Ühel hetkel pärast mõnda iseäranis pöörast kadentsi, olin veendunud, et tegu oli emaga. See peab olema ema. Siis aga hakkas äkitselt kogu tempo muutuma ning meloodia muutus nii lapsikuks Nil lapsel likuks süütuks. Et ma leidsin end vandumastetegoonud tütrega. Mind ajas hulluks, et ma ei teadnud tegelikku vastust, see piinas mind. Samuti tegi see mulle häbi, sest lõppude lõpuks peaks asjatundja ülim asjatundja olema alati suuteline ära arvama aastakäiku, nägemata pudelisildi. Siin aga ma jäin jänni. Ühel hetkel küünitasin sigaretti võtma, kavatses lahendada mõistatused tikku süütamise abil. Naise käsi langes välkkiirelt mulle peale sigarette, tik napsati ära ning lennutati toa teise otsa. Rohkem kui korra hakkasin küsimust ennast naisele kõrva sosistama kuid ei saanud kunagi kolme sõnagi suust, enne kui käsi uuesti tõusis. Laksuga mu suule langes üsna jõuliselt veel pealegi. Heakene küll, mõtlesin, jätkem asi praegu sinnapaika, homme hommikul allkorrusel päevavalges saama kindlalt teada, kummal oli tegu. Saan teada tema särava ilme põhjal selle põhjal, kuidas tema silmad mu pilgule vastavad. Ning veel 100 väikese vihje põhjal saan seda samuti teada jälgede põhjal, mille mu hambad on jätnud tema kaela vasakule küljele kleidi kaelusest kõrgemale. Pidasin seda üsna kavalaks võtteks, mis oli pealegi niivõrd täiuslikult ajastatud. Paheline hammustus, sattus kire kõrghetkele, et naine ei saanud hetkekski aru teo tähendusest. Kokkuvõttes oli see ülimalt meeldejääv öö ning arvatavasti möödus vähemalt neli tundi enne kui naine mind viimast korda raevukalt embas ning liuglassis toast välja niisama kiiresti kui oli sisenenud. Järgmisel hommikul ärkasin ma alles pärast kella kümmet. Tõusin voodist ja tõmbasin kardinad akna eest. Oli järjekordne särav ja palav, kõrbepäeva. Lõõgastusin vannis. Ja rõivastusin seejärel sama hoolikalt nagu alati. Tundsin end puhanu ja reipana. Mulle valmistas suurt rõõmu mõte, et suudan veel keskealisi, nägi ainuüksi pilgu abil naise oma tuppa meelitada. Ja veel, missuguse naise. Oleks põnev teada, kummaga oli tegu. Peagi pidi mõistatus lahenema. Laskusin aeglaselt kahest trepist alla. Tere hommikust, mu armas sõber, tere hommikust, ütles ära siis ja tõusis elutoas väikese kirjutuslaua taga, kus oli parajasti kirjatööd teinud. Kas teil oli meeldiv öö? Suurepärane, tänan, vastasin püüdes, mitte liiga rahulolev näide. Mees tulija seisatas minu lähedal naeratades oma ülivalgete hammastega. Tema kavalad väikesed silmad puhkasid, põnevarjatakseerisid seda aeglaselt, just nagu otsiksid midagi. Mul on teile häid uudiseid, lausus ta. Viis minutit tagasi helistati perootsaliinist ja öeldi, et postiautoga tuli teie uus ventilaatori rihm. Salee sätib seda praegu paika. Tunni aja pärast on auto valmis, nii et kui te olete veidi keha kinnitanud, sõidutan ma teid sinna ja te võite teele asuda. Ütlesin, kui tänulik ma olen. Meil on kahju, et lahkuda, jätkas ta. See on valmistanud meile kõigile tohutut rõõmu, et niimoodi sisse sadasid tohutut rõõmu. Ennustasin söögitoas üksinda. Pärast toole läksin tagasi elutuppa sigaretti suitsetama, sele kumu, võõrustaja jätkas oma kirjatööd. Palun andke mulle andeks, ütles ta. Mul on lihtsalt vaja siin paar asja korda ajada. Mul ei lähe kaua. Käskisin teie kohvrid pakkida ja autosse viia, nedelei tarvitseb millegi pärast muretseda. Istuge ja nautige oma sigaretti. Daamid peaksid iga hetk alla, tuleb. Ta purjetas tuppa sarnanedes rohkem kui iial enne pimestavalt kaunile Liiluse kuningana seni raamisele ning otsekohe märkasin ma kahjas rohelist sifoon salli mis oli sundimatult tema kaela ümber seotud. Sundimatult, ent hoolikalt, nii hoolikalt ei paljastanud laigukest kind nahka tema kaelale. Naine sammus otse abikaasa juurde ja suudles meest põsele. Tere hommikust, mu kallis, ütles ta. Salakaval kaunis Lida, mõtlesin. Tere hommikust, härra Cornelius, lausus naine rõõmsalt ja istus minu vastu toolile. Kas magasite hästi? Ma tõesti loodan, et teil oli kõik, mida soovisite. Veel kunagi varem ei ole ma näinud sellist sära ühegi naise silmis, nagu ma nägin tol hommikul tema pool. Ega ka niisugust naudingu helki ühegi naise näol. Mul olid tõepoolest väga meeldiv. Tänan teid, vastasin, viidates talle, et mateeria naine naeratas ja süütas sigareti. Kiikasin härra asi poole, kes oli laua taga eeldiselt kirjutamisega ametis ja istus seljaga meie poole. Ta ei pööranud oma naisele ega mulle vähimatki tähelepanu. Ta oli, mõtlesin täpselt samasugune nagu kõik teised vaesel abikaasal, kellest olin sarvekandja teinud. Mitte ükski neist ei uskunud, et see võiks temaga juhtuda. Igatahes mitte otse tema oma nina all. Tere hommikust kõigile süüdist, tütar tuppa tuisates. Tere hommikust, isi. Tere hommikust, emme, ta suudles mõlemad põsele. Tere hommikust. Ära Cornelius. Tal olid jalas roosad püksid ja seljas roostekarva pluus. Ning olgu ma neetud, kui temagi kaela ümber ei olnud sundimatult end hoolikalt seotud salli. Sifoon, salli. Kas te magasite hästi, küsis ta ja seadis end istuma minu tooli käetoele nagu noor pruut. Sättides end paika, nii et üks tema reis toetus vastu mu käsivart. Nõiatusin tahapoole, silmitsesid teda hoolikalt. Tüdruk vastas mu pilgule ja pilgutas silma. Pilgutas silma. Tema nägu kumas ja säärast täpselt samavõrd kui tema emalgi. Ja kui üldse siis tundus ta veelgi rahulolevam, kui vanem naine. Olin üsnagi segaduses. Ainult ühel neist oli hammustusjälg, mida varjata, kuid ometi olid mõlemad katnud oma kaelasalliga. Meil on siin tegu, võis olla kokkusattumus, aga kuid asja üle järele mõeldes näis mulle pigem vandenõuna. Paistis nagu oleksid mestis, et takistada mul tõele jälile saamast milline erakordselt pentsik ettevõtmine. Ja mis oli selle kõige eesmärk. Ning kas tohib küsida, milliseid muid kummalisi asju nad isekeskis pitsasid, kavandasid? Nad olid eelmisel õhtul liisku tõmmanud. Või ehk tegutsesid kinod külalistega lihtsalt kordamööda? Ütlesin endale, et ma pean siia uuesti külla tulema nii pea kui võimalik selleks selleks lihtsalt, et näha, mis järgmine kord juhtub. Tegelikult võiksin päeva või paari pärast Jeruusalemmast spetsiaalselt kohale sõita. Uskusin, et võin kerge vaevaga saada uue küllakutse. Kas olete valmis, härra Cornelius küsis ära, siis kirjutuslaua tagant tõustes. Igati valmis, vastasid daamid, saledad ja naerusuised saatsid meil korda suur roheline Rolls-Royce. Suudlesin neil kätt ja pomisesin kummalegi miljon tänu alandust. Seejärel ronisin oma võõrustaja kõrvale esiistmele jänes, sõitsime minema. Ema ja tütar lehitasid. Kerisin aknaklaasi alla ja lehvitasin vastu. Siis väljusime aiast ja sõitsime kõrbesse mööda kollast kivirada, mis kulges Magara mäe jalamil. Telegraafipostid meiega kaasa marssimas. Sõidu ajal vestlesin oma võõrustajaga sundimatult tühjast-tähjast. Püüdsin olla võimalikult sümpaatne, sest nüüd oli mu ainus eesmärk saada uus kutsemajale. Kui peaks juhtuma, et mul ei õnnestu panna teda ennast kutsuma, siis pean mina küsima temalt teeksin seda viimasele hetkele. Head aega, mu armas sõber, ütleksin ma, haarates mehel sõbralikult kaelast. Kas ma võiksin võtta endale vabaduse taastaja juurde sisse põigata, kui ma juhtumisi siit läbi sõidab? Ja loomulikult vastaks ta jäädavalt. Kas te arvate, et ma liialdasin, kui ütlesin, et mul tütar on kaunis, küsis ära siis? Te olite liiga tagasihoidlik, vastasin mina. Ta on silmipimestav kaunitar. Ma tõepoolest. Õnnitlen teid. MT naine ei ole sugugi vähem kaunis. Tegelikult oleksid nad kahepeale kokku mu äärepealt jalust maha niitnud, lisasin ma naeratades seda märkasin, vastas mees naeris kaasa. Nad on väga ulakat, tüdrukud. Neile nii meeldib teiste meestega flirtida. Aga miks ma peaksin pahaks panema flirtimises ei ole miskit halba? Mitte vähimatki ja nõustusin ma. Mina leian, et see on lõbus ja tore. Seal võluv. Vähem kui poole tunni pärast olime jõudnud suurele Ismailija Jeruusalemma maanteele ära, siis võttis 70 miilise tunnikiirusega suuna tankla poole. Mõne minuti pärast pidime kohal olema. Niisiis püüdsin nihkuda veidi lähemale järgmise külaskäigu teemale lonides leebelt kutset. May saadi majas kuidagi üle, laususin. Minu arvates on see lihtsalt imeline. See on tõesti kena. Ma kujutan ette, te tunnete end seal kõigest kolmekesi, olles aeg-ajalt üsna üksildasena. See pole hullem kui kus tahes mujal, vastas mees. Inimesi valdab üksildus, kus iganes nad ka ei viibiks kõrbes vilinas. Tegelikult pole seal suurt vahet. Aga tegelikult käib meil külalisi igast teade. Te, oleksite üllatunud, kui teaksite, kui paljud aeg-ajalt meie juurest läbi põikavad. Nagu näiteks teie oli suur rõõm teiega aega veeta, mu armas sõber. Ma ei unusta seda eales, vastasin tänapäeval kohtab haruharva sedasorti vastutulelikkust ja külalislahkust. Ootasin, et ta ütleks mulle, et pean uuesti tulema, aga ta ei öelnud seda. Meie vahele sugenes põgus vaikus. Pisut piinlik vaikusehetk. Selle ületamiseks laususin. Ma ei ole kunagi kuulnud suuremat hoolitsusest kui see, millest räägite. Isalik žest. Minu isalik žest ja ehitada tühermaale maja ja elada seal lihtsalt oma tütre nimel, et teda kaitsta. Ma leian, see on tähelepanuväärne. Nägin, kuidas mees naeratas, ent tema pilk püsis teel ja ta ei vastanud. Umbes miili kaugusel eespool ilmusid nähtavale tankla ja osmikud. Päike paistis kõrgelt jaotus hakkas palavaks minema. Mitte just paljud isad ei lähe nii kaugele, jätkasin ära, siis naeratas taas. Kuid mulle tundus, et sedapuhku mõnevõrra pelglikult. Ja siis lausus ta. Ma ei vääri päris kõike seda au, mida te mulle osutate tõepoolest ei vääri. Kui teiega päris aus olla, siis minu kenad tütar ei ole ainus põhjus, miks ma sellises hiilgavas eraldatuses elanud. Ma tean seda. Kas tõesti te ütlesite mulle, ütlesid, et teine põhjus on kõrb. Te ütlesite, te armastate kõrbe nii nagu me elemise armastab merd. Ja, ja nii ma ütlesin ja, ja see vastab ka tõele. Aga on veel kolmaski põhjus. Ja milline see on? Mesi vastanud ta istus üsna vagusi, käed roolil ja pilk naelutatud meie ees kulgeval maanteele. Andke andeks, ütlesin, ma poleks tohtinud seda küsida. See ei puutu minusse. Ei, ei, ei, ei, sellest ei ole midagi vastast, ärgem vabandage. Nägin, kuidas ta kergelt istmel nihenes just nagu püüaks end mugavasti sisse seada ning seejärel lausus ta. Ma ei näe põhjust, miks ma ei võiks teile maja kohta tõtt rääkida. Te ei tundu olevat kuulujuttude levitaja kindlasti mitte, vastasin. Olime need tankla ligi jõudnud. Ja ära siis oli aeglustanud auto peaaegu kõndimiskiiruseni, et tal oleks aega öelda, mis tal öelda oli. Märkasin kahte araablast, kes esid lakonda kõrval ja meid jälgisid. See tütar lausus ära siis pikkamisi keda Teie kohtasid, et tema ei ole ainus tütar. Kas tõesti ja mul on veel teinegi tütar, kes on temast viis aastat vanem. Ja kahtlemata niisama ilus, ütlesin, kus ta elab Beirutis. Ei, ta majas. Missuguses majas, mitte selles, kus näe, lahkusime selles samas. Kuid ma ei kohanud teda kordagi. Noh, lausus mees, vaatas mulle äkitselt otsa. Võib-olla mitte. Aga mispärast? Tal on pidalitõbi Vabandasin ja ma tean, jätkas ta, see on kohutav asi ja pealegi on tal veel kõige hullem vorm, vaene tüdruk. Seda kutsutakse anesteetiliseks pidalitõveks, see on väga visa ja peaaegu ravimatu. Kui see oleks mahuline variant, oleks palju lihtsam, aga ei ole kahjuks. Nii et kui majja tuleb külaline, püsib ta oma ruumides kolmandal korrusel. Arvatavasti peatus autolt Lanklas umbes samal hetkel sest järgmine asi, mida ma mäletan, oli see, kuidas härav tulla, siis istus seal, vaatas mulle oma väikeste teraste mustade silmadega otse lausus. Aga mu armas sõber ei tohi niimoodi ärevile ajada. Rahunege, härra Cornelius, rahunege, ei ole absoluutselt mitte mingit põhjust muretsemiseks. Tegu pole kuigi nakkavad tõvega. Teil peab olema inimesega kõige intiimsem kokkupuude sellesse nakatuda. Ronisin väga aeglaselt autost välja ja jäin päikese kätte seisma. Haigusest moonutatud näoga araablane naeratas mulle ja teatas. Ventilaatori rihm on nüüd parandatud kõik korras. Võtsin taskust sigaretid, kuid mu käsi värises nii hullusti, pillasin pakkima. Kummardusin ja korjasin selle taas üles. Siis tõmbasin ühes sigaretti välja ja mul õnnestus põlema süüdata. Kui ma uuesti pilgu tõstsin oli roheline Rolls-Royce'i jõudnud maanteel juba poole miili kaugusele. Ja eemaldus kiiresti.